50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Stina Lullu
Õppematerjali autor
TEADUSE ARENG 1920. SAJANDIL 2007 Sissejuhatus 19-20. sajand oli suurte muutuste aeg. Paljud avastused ja leiutised võeti kiiresti kasutusele. Samas hakkas levima arusaam, et inimest ei juhi kaine mõistus, vaid alateadvus. Kõikuma lõi jumalakeskne maailmapilt. TEADUSTE ARENG LOODUS: Inimeste ettekujutus maailmast ja nende endi kohast selles muutus Tõestati et taime- ja loomaliigid on läbi teinud pika arengutee ja et ellu jääb vaid see taim või loom kellel on selleks kõige paremad omadused Arusaam et inimesedki on vaid üks liik ja nende olemasolu võib ohtu sattuda Charles Darwin mees kes andis inimestele ettekujutuse maailmast FÜÜSIKA: Avastati röntgenkiired, mis on leidnud suure ja olulise kasutusala Tuumaajastu tänu sellele on võimalik vähihaigete ravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv Albert Einsteini relatiivsusteooria uus arusaam ajast ja ruumist Dmitri Mendelejevi keemiliste elementide tabel Albert Eins
TEADUSE ARENG JA MUUTUSED OLMES *19.saj teine pool ja 20.saj alguskümnendid olid inimkonna ajaloos suurte muutuste aeg *19.saj teisel poolel alustasid naised esmalt Suurbritannias, seejärel ka Ameerika Ühendriikides ja mujal Euroopas võitlust poliitiliste õiguste eest *Charles Darwin (1809-1882) oli inglise loodusteadlane, kes töötas välja õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutustes maailmast ja nende endi kohast selles. Ta tõestas, et taime- ja loomaliigid pole muutumatud, vaid nad läbivad pika arengutee, evolutsiooni
Louis Pasteur-1822-1895; Prantsuse bioloog ja keemik; uuris Siberi katku lammastel ja tekistas neil nõrgestatud bakterei d süstides immuunsuse Sigmund Freud-1856-1939; arst ja psühholoog; 19-20 saj said tuntuks ta teosed, mis põhjalikult muutsid kujutlust inimese hingeelut;näitas, kuidas inimese alateadvus mõjutab tema käitumist, kajustub unenägudes ja võib põhjustada haigusi; Freudo poolt on oluliselt mõjtanud kogu 20.sajandi kultuur Arvukad leiutised ja avastused side-ja liiklusvahendite ning fotograafia vallas Graham Bell-ameerika teaddlane 1876.a. TELEFONI, hakkas kiiresti levima Thomas Alva Edison-ameerika teadlane, mitmesugused leiutised, 1300 patienti ,,leiutiste tehas" 1877- FONOGRAAD,(helisalvestusmuusika) 1879. Elektrikindel ELEKTRILAMP, täiustas telefoni, telegraafi ja kirjutamismasinat Guglielmu Marconi-itaallane, 19-20.saj raadio. 1901 kogu Atlandi ookeanil
...................7. 1. Sõjandus...................................................................................8. 2. Palgaarmee...............................................................................8. 3. Alaline armee...........................................................................9. 4. Sõjaväe eliit..............................................................................9. 5. Massiarmee loomine ja tehnika areng.....................................11. 6. 17.-19.saj Teadus...................................................................13. 7. Astronoomia ja füüsika..........................................................13. 8. Keemia ja arstiteadus.............................................................14. 9. Evolutsioon............................................................................15. 10. Elektri avastamine................................................................16. 11. Kokkuvõte......................................................
filosoof Auguste Comte. Comte eraldas inimmõistuse ja vastavalt sellele ka teaduse arenguloos kolme astet. Esimene neist oli teoloogiline ehk usuline, mis tähistas maailma mõistmist ja seletamist usu abil. Teist astet nimetas ta metafüüsiliseks. Sellel etapil püüti maailma seletada filosoofiliselt, otsides nähtuste seoseid ja põhjusi arutluste abil. Teaduse 6 arengu eesmärk on aga kolmas etapp milleks oli positiivne staadium, mil teadus tegeleb ainult positiivsete ehk olemasolevate faktide ja konkreetsete nähtustega. Positivismi pärast loodi kõikjal laboratooriume. Positivistide arvates oli positiivsesse staadiumi jõudnud matemaatike, osalt ka astronoomia, füüsika ja mõned teised loodusteadused. Kõige kaugemal sellest staadiumist oli sotsioloogia. Selle mõiste võttis kasutusele samuti Comte märkimaks teadust ühiskonnas. Positivism aitas välja kujundada realismi kunstis ja kirjanduses. 19
.................. 6 Alaline armee........................................................................................................................................ 6 Sõjandus 19. sajandil .............................................................................................................................. 9 Tähtsamad muutused............................................................................................................................ 9 19. sajandi teadus....................................................................................................................................... 11 Arstiteadus.......................................................................................................................................... 12 Kommunikatsioon.............................................................................................................................. 13
suunajaks pidas ta riigivõimu.Leibniz arvas, et just riigi abiga saab parandada töötajate olukorda, seejuures hoolitseda ka vaeste eest. Rahva valgustamiseks kavandas suur filosoof kollektiivseid söömaaegu, mille käigus inimesed vestlevad kunstist ja kirjandusest, naudivad sõprust ja armastust.Leibniz pidas vajalikuks Saksamaa ühendamist.Lõppeesmärgiks pidi aga olema maailma rahvaste harmoonia. Suurt tähelepanu pööras Leibniz teadusele. Tema meelst pidi teadus tooma praktilist kasu ning sellepärast püüdis Leibniz konstrueerida mitmesuguseid instrumente ja tegeles 6 mäendusega. Teaduse arenguks oli Leibnizi arvates vaja teadlaste koostööd, selleks omakorda aga teaduslikke seltse ja akadeemiaid. Ta oli Preisi Teaduste Ühingu asutajaid 1700. a. ja selle esimene president. Neli korda kohtus ta Peeter I-ga, veenmaks viimast teaduste akadeemia vajalikkuses
1700 Thomas Savery leiutab "Kaevuri sõbra" esimese töötava aurumasina, mida hakati kasutama kaevandustes vee väljapumpamiseks. Füüsika kuni 18. sajandi alguseni Füüsika kui teaduse juured ulatuvad kaugele antiikaega. Juba teadliku loodusjälgimise ja kogunenud faktide alusel formeerusid Aristotelese õpetus ja Ptolemaiose geotsentriline maailmapilt. Nende tähtsus füüsika arengule oli algul suur, kuid hiljem, kiriku poolt dogmaks muudetult, osutusid nad ummikteedeks. Otsustava tähtsusega füüsika viimisel õigele arengurajale oli heliotsentrilise maailmasüsteemi loomine M. Koperniku poolt ja Galileo Galilei tegevus 16. sajandi teisel poolel. Galileist peale said füüsikas põhinõueteks loodusseaduste kvantitatiivne väljendamine valemite kaudu ja nende kontrollimine katsetes. Esimene suur murrang füüsikas sai alguse Galilei ajal.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid