Kristjan Raud (2)

Kristjan Raud
22.okt. 1865 ­ 19.mai
1943
Maret Mägi
12a
Elulugu
· Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal
talupoja perekonnas ViruJaagupi kihelkonnas
· Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui
Paul Raud)
· 18921897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni
mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis
· Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi
kaudu raha, läks 18971898 Düsseldorfi
Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud
· 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli,
kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas
harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning
juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid
· 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta
edendama eesti kujutavat kunsti
· 1906 ­ Tartu Tütarlastegümnaasiumi
joonistusõpetaja
· 1907 ­ avas oma stuudiokooli Tartus
· 1914 ­ kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas
uurima rahvaluulet ja joonistama
muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel
· 1919 ­ avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan
Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal kutsuti ta
haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade
osakonna juhatajaks, kust lahkus mail, 1924 a.
· 1924 aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga (1 tütar, 2
poega). Töötas edasi joonistusõpetajana
· 1925 ­ sai Kultuurkapitali tellimuse ja 1926
Kultuurkapitali tööstipendiumi
· 1928 ­ sai Kultuurkapitali Kujutava Kunsti
Sihtkapitali poolt korraldatud võistlusel I auhinna
"Eesti vanem kosjas". Asus elama Nõmmele.
· 1935 ­ sai tellimuse · "Kalevipoja surm"
"Kalevipoja"
illustreerimiseks. 70 a
juubelit tähistati
suurejooneliselt.
Austamisõhtud Tallinna
Kunstihoones ja
"Pallases"
Aunimetused
· 1922 ­ Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu
auliige
· 1934 ­ Eesti Rahvamuuseumi auliige
· 1935 ­ Tartu Ülikooli filosoofia audoktor
· 1935 ­ Tarbekunstide Ühingu auliige
· 1939 ­ Õpetatud Eesti Seltsi auliige
· 1940 ­ nimetati Kristjan Raua nimeliseks
kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle
eluaegse personaalpensioni
Loomingust
· Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli
õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid
· Kristjan Raua looming oli põnev ja
mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev
· Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka
tussi, guassi või muid värve
· Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema
loomingu aluseks
· Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte
· Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke
igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus
· Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli
,,Kalevipoeg"
· Esimesed Kalevipojaainelised joonistused valmisid
juba 19131917
· Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935.
aasta juubeliväljaanne
· Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste
igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures
olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest.
· Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka
inimese suhe millegi temast suurema ja
võimsamaga kõiksusega
· Talle meeldisid teemad muinasjuttudest,
lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest,
salapärastest olevustest ja muinaskangelastest
· Mõnikord mõjutasid tema joonistusi
rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud
vormid
· Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki
tema piltidel veidi kandilised
"Pesu"
"Kalevipoeg"
"Inimene ja töö"
"Tähtede all"