Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimese mina ja lähisuhted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
enesehinnang, arva, kiindumus, kontseptsioon, inimesena, enesehinnanguga, positiivset, teistega, teoorias, uksel, lähedus, kirg, pragma, käsitlus, kõigepealt, eristama, interaktsiooni, vastamisi, jamesi, empiiriline, uurijad, teguriks, sealjuures, patoloogiline, singer, ilmekas, lahendamata, kestval, murel, indiviidid, teemasid, hetked, suhtumistENESEHINNANG Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitsevad positiivsed kujutlused endast, siis on inimese enesehinnang kõrge, vastupidisel juhul madal. Enesehinnangu kujunemisel mängivad suuremat rolli need omadused, mis on meile olulisemad. Nt kui inimene peab end intelligentseks, siis ei pruugi tema füüsiline osavus talle sedavõrd tähtis olla. Kõrge enesehinnanguga isikud optimistlikumad, saavutavad elus rohkem, tulevad üldiselt viperustega paremini toime jne. Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, heaolu ja suhteid. Arvatakse, et üldine enesehinnang peegeldab tegeliku mina ja ideaalmina vahet. William James väljendas seda järgnevalt: enesehinnang = edu : taotlused ERI MINADE TEOORIA Edward Tory Higgins toob oma teoorias välja järgmised minad: · Tegelik mina (milline usun end olevat) · Ideaalmina (milline tahaksin olla)
keskkonnas edukalt toime. Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus Raymond Cattell eristas kahte intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus. Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes olukordades. Mitmese intelligentsuse teooria Horward Gardner tõi oma mitmese intelligentsuse teoorias välja 6 intellektuaalset võimet: 1. keeleline e lingvistiline kirjanikel, keelemeestel hästi arenenud 2. loogilis-matemaatiline matemaatikud, füüsikud võimekad 3. ruumialane muistsed meresõitjad 4. kehalis-kinesteetiline tippsportlastel väga hea kehatunnetus 5. muusikaline hõlmab muusika mängimist, loomist ja kuulamist 6. isikukohane intelligentsus hõlmab teiste ja enda tunnetamist Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria
Inimeste põhivajadused (- Rogers): - Vajadus teiste inimese mingisuguse positiivse suhtumise järele. - Vajadus arendada oma potentsiaali ning võimeid, mida ta kirjeldas kui eneseteostuse (eneseaktualisatsiooni) vajadust. Positiivne suhtlumine: - Tingimustetu - tunda end turvaliselt ja võtta vabalt oma talenti või võimeid arendada ning mina-käsitlus peegeldab kõike seda. - Tingimustlik - seotud teiste poolt heakskiidetaval viisil käitumisega. - Mittedirektiivne - teistega suheldes avalikult või kaudselt mitte osutav või vihjav sellele, kuidas teine inimene käituma või rääkima peaks. 2 - Mina-pilt - tegelik pilt sellest, mis inimesel iseenda kotha on, tema sümpaatia ja antipaatia jne). - Enesehinnang - inimese mina-kontseptsiooni hinnanguline osa, sisaldab tema poolt internaliseeritud sotsiaalseid hinnanguid. «Mina» kultuuriliste kontekstide mudel (- Hsu): 0) välismaailm
eesmine vöökäär, teiste peale mõeldes muutub aktiivseks mediaalne prwfontaalne koor. Peeglitest Inimahvide peal läbi viidud test eneseteadvuse uurimiseks. Mõte selles, et kellegile näidatakse peeglit, mäkerdatakse ta millegagi kokku (nt laubale täpp) ja vaadatakse, kas loom reageerib sellele või mitte. Isolatsioonis on iseennast näha võimatud. Keeruline on hoida oma mina lahus teistest inimestest. Inimese mina-üilt on väga sotsiaalne kontseptsioon. Ilma teiste inimesteta meil ei tekiks paljusid hoiakuid ja arusaamu iseendast. Nt kas saad öelda, et oled julge, kui ei ole kohtunud teise inimesega. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Isiksuseomaduse don suhtelised, sõltuvad keskkonnast kus asume ja kellega end võrdleme. Mis mõjutab minapilti? - Introspektsioon e sisekaemus e oma mõtete ja tunnete jälgimine, selle tulemusena saab endast mingusuguse arusaama, kuid kas see annab ka objektiivset infot
Kui inimene täidab antud rolli, siis ta üritab kohandada sellele nii oma käitumist, `zeste, näoilmeid, sõnu, hääletooni jne). Seda kõike tehakse selleks, et teised saaksid teda just sellisena võtta nagu ta tahab. Need kelledega ollakse suhetes, need võivad seda rolli toetada või mitte. Kui inimene ei täida neid ootusi, mida talt soovitakse, siis võib see toetus otsa lõppeda. Näiteks kui ei suudeta antud rolli usutavalt täita. Kui inimene kohtub esmakordselt teistega,siis hakatakse tema kohta otsima vihjeid, nii selle kohta kui andeka inimesega on tegemist kui ka selle kohta, kuidas see inimene neisse suhtub. Nende tunnuste alusel selgub ka teistele, mis neilt oodatakse ja mida nemad võivad sellelt inimeselt oodata. Selle informatsiooni alusel hakkab aga ka see rühm käitumist juhtima nii, et uus inimene hakkaks käituma soovitud viisil. Seda infot, mida inimene edastab võib üldplaanis jagada kaheks:
Meie mina-konseptsioon kujuneb teiste poolt antud hinnangute summana. Seega ei kujune määravaks üksikisikute vaid hoopis mingi üldistatud ,,teiste" arvamus. Meie mina mõjutab otsene tagasiside. Kõige rohkem mõjutab vanematelt tulev otsene tagasiside väikeste laste arvamust ja nad võtavad selle tihtipeale omaks. 3. SOTSIAALNE VÕRDLEMINE Üks mina konseptsiooni mõjutavatest protsessidest on sotsiaalne võrdlemine. See tähendab, et inimene võrdleb end pidevalt teistega. Ta teeb seda kas tahtmatult või tahtlikult, võttes arvesse mitte ainult omaenda saavutusi vaid ka kogu sotsiaalset situatsooni. Festingeri järgi on sotsiaalne võrdlemine olulisemaks protsessiks, mille abil inimesed otsustavad, millised nad tegelikult on. Võrreldakse omaenda oskusi ja omadusi teiste inimeste oskuste ja omadustega. Selleks, et tegutseda efektiivselt, peavad inimesed omama adekvaatset arusaama oma võimete ja omaduste kohta. Kui kellelgi läheb
Sõltumatu muutuja faktor, mida uurija manipuleerib Sõltuv muutuja m õ õd etud väärtus, mis (tõenäoliselt) sõltub sõltumatust muutujast · " Tuhkatriinu efekt" Juhuvalik kui võrdsustav tegur MINA käsitus · Idee ,, minast" kui teadvuse kesk m e st (17. sajand Descartes, Locke, Hume ) · W. James (1890) sotsiaalsed v õrdlused · C o oley (1902) oluline tagasiside teistelt, ,, p e e gel mina" 23.01.2012 MINA käsitus, kontseptsioon MINA olen ... · .................................................................................... · .................................................................................... · .................................................................................... · .................................................................................... = MINAkontseptsioon (vastus küsimusele "kes ma olen")
kultuuriti erinev. (nt läänelikus kultuuriruumis on kombeks teises inimeses märgata/kirjeldada individuaalsete, temale omaste tunnuste alusel; hindudel pööratakse tähelepanu materiaalsele, sotsiaalsele positsioonile, hierarhiale.) **Keel sõnad, mõisted, millega keskkonda ja teisi inimesi kirjeldatakse. (nt kurt vaegkuulja; neeger pruunlane) ***Kogemus seoste otsimine teistega Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine · Isikutaju: pilt teisest inimesest, seda mõjutavad faktorid. Kõigepealt kategoriseeritakse partner välimusele toetuvate tunnuste põhjal(sugu,vanus,tervis,hoolitsetus, isiksuseomadused). Paikapanek lõpeb atraktiivsuse skaalal(meeldib/ei meeldi). Järgmiseks sammuks on kontakt ja vastastikune infojagamine e kompimine. Püütaks ennast ja teist paika panna üksikute tunnuste järgi
tunduvad alati enesekindlad või teised, kes on suurema osa ajast enesekahtlustega ja pessimistlikud oma elu suhtes. (Crisp & Turner, 2005) Enesehinnang on eelkõige sotsiaalset laadi inimene annab endale hinnangu võrreldes end teistega. Sõna ,,hinnang" eeldab võrdlusmaterjali olemasolu, sest tavaliselt on hinnang kellegi või millegi suhtes (suhtluspartnerid, sõbrad, tuttavad). (Kull, Saat, Kiive, & Põiklik, 2015) Enesessesuhtumine mõjutab inimese suhteid teistega, heaolu/rahulolu, tervist, käitumist, meeleolu, suhtumist katsumustesse, usku iseendasse jms ning eelnevalt nimetatud mõjutavad omakorda ka enesehinnangut. Kõrge enesehinnangu puhul peame teisi inimesi sama oluliseks kui iseennast ja suhtume neisse hästi; võtame vastu otsuseid, mis on meie jaoks õiged. Madala enesehinnanguga inimesed võivad üritada enda enesetunnet parandada valetades, teisi alavääristades, mis toob kaasa inimeste eemaletõrjumise ning sõprussuhete lõppemise. (Alas,
Väimela 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tuntud Ameerika psühholoog ja filosoof William James on öelnud: ,, Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetest põhjustest, mis meis rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada." Enesehinnang on hinnang meist endist, mis on kujunenud kas lapsena või siis on see muutunud täiskasvanu eas. On olemas kolme sorti hinnanguid endast: madal, kõrge, ülikõrge. Seoses enesehinnanguga, kujunevad välja ka meie hoiakud. Referaadis räägin lahti mis on enesehinnang, milline on madala, kõrge ja ülikõrge enesehinnang, kirjutan põhjustest miks laste ning täiskasvanu enesehinnang langeb, kuidas tulla välja madalast enesehinnangust ning juttu tuleb ka hoiakutest ja nende liikidest. 1. ENESEHINNANG 1.1 Mis on enesehinnang ja mina-pilt? Enesehinnang (inglise keeles self- esteem) teadlikkus enda isiku väärtusest. See pole
ja pretensioonide abil kirjeldada, kuna enesehinnang ei tule ainult saavutustest, vaid ka paljudest teistest asjadest. Tänane enesehinnangu kästilus on pärit L. Festingerilt. Tema teooria (sotsiaalse võrdluse teooria) põhiväited: vajadus ennast määratleda/defineerida (viis, kuidas inimene endast aru saab. Mida rohkem ta avastab enda olemasolu, seda rohkem on vaja ennast paika panna, see kuidas paikapanemine toimub vt järgmine joon), võrdlus sarnaste teistega (hea, halb, positiivne, negatiivne skaala). Festinger tegi hulga uuringuid selle kohta, kuidas inimene kujundab suhtumist iseenda kohta võrdlemine ennast sarnastega (sama rühm, klass). Nt tudeng x ei hakka ennast võrdlema Obama või T.H.Ilvesega, kuid võrdleb teiste tundegitega. Mõtteline protsess. Uuringu tulemused: on üldine tendents, et võrdluses otsitakse neid tunnuseid/omadusi või peetakse tähtsaks neid tun/om, mis eeldatavalt mul endal on tugevamad, kui teistel inimestel
mina, moraalne ja poliitiline mina, mina kui õppija- väärtused, oskused, suhted, teadmiste kasvamiseks. Personaalse ja sotsiaalse hariduse tunnusjooned. Tabel. Lääne vs ida traditsioon. Mina käsitletakse inimeseõpetuse ainekavas kõiki kooliastmeid läbivalt mitmedimensionaalsena, kusjuures suurema kaaluga on kehaga sotsiaalne mina, seksuaalne mina, sotsiaalne mina ja mina käsitlus õppijana MINA + kutsealane, moraalne, poliitiline, organisatsiooni liige. Mina kontseptsioon kui mitmedimensionaalse mõiste käsitlust.... Keha- keha muutused, mõju, variatiivsus Seksuaalne- arengu mõistmine Sotsiaalne- perspektiivi ja rollide mõistmine suhetes Sotsiaalne pädevus inimeseõpetuses hõlmab teadmisi, oskusi.... Sotsiaalsepädevuse seletamisel- psühholoogia terminid- suhted, sotsiaalsed oskused. Enesekohane pädevus inimeseõpetuses hõlmab teadmisi, oskusi ja hoiakuid seoses min- kontseptsiooniga, enesehinnangu ja enesergulatsiooniga. Referaadi teemad!
Tavaliselt küsitakse arvamust mingi kindla asja kohta ja siis tulemused üldistatakse. Usaldusväärsus sõltub palju küsimuse vormist. · Testid- võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda näiteks intelligentsi või isiksuseomadusi. 2. Korrelativsed uurimused- Korrelatsioon näitab, kui tugevasti kaks nähtust omavahel seotud on. 3. Eksperiment- eksperimentide käigus luuakse teatav miniatuurne reaalsus ja kontrollitakse seda. 6. Psühholoogi tööeetika ja probleemid Psühhoteraapias on vaja, et klient avaks ennast ravi käigus. Selleks peab nõustaja olema usaldusväärne ja objektiivselt klienti julgustama. Kõike kliendilt kuuldut tuleb hoida saladuses. Psühholoogi eetikakoodeks- 1. Katseisikutele tuleb tagada privaatsus. 2. Uurimustes osalemine peab olema vabatahtlik. 3
Lapse enese identiteet areneb läbi kuuluvuse tunde, võimu-ja kontrollitaju, oskuste ja moraalsete arusaamade. Seda kujundab ka tagasiside tema jaoks olulistelt inimestelt- perelt, sõpradelt, õpetajatelt, rühma- ja klassikaaslastelt. Sotsiaalses suhtes tekib tema arusaam endast läbi armastuse, usalduse, autonoomsuse, initsiatiivi ja enesekontrolli kogemuse. See kõik arendab lapse enesetaju ning arusaama iseendast suhetes teistega. Antud teema on valitud, kuna autor huvitub teemadest, mis on seotud lasteenesehinnanguga ja selle kujunemisega. Teema on maailmas ja ka Eestis väga aktuaalne. Probleemidest laste enesehinnanguga tuleb teavitada inimesi, et vanemad ja ka õpetajad saaksid ära hoida madala enesehinnangu tekkimist. Antud töös on püstitatud järgmised probleemid: · kuidas kujuneb lapse enesehinnang; · mis mõjutavad lapse enesehinnangu kujunemist;
Mina-pilt ja suhted Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega (ehk mõjutab tuttavate, sõprade, suhete valikut). Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut (MINA temaga (sellisega!) ei suhtle). Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, hinnang, mis antakse iseendale (Olen võimas!, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel.
Mina-pilt ja suhted Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega (ehk mõjutab tuttavate, sõprade, suhete valikut). Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut (MINA temaga (sellisega!) ei suhtle). Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, hinnang, mis antakse iseendale (Olen võimas!, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel.
omandamisel). NB! Isiksuseskaalad on toimetulekuskaaladega seotud valikuliselt! Isiksuseomadused on püsivad ning kohanemine saab toimuda käitumuslike reaktsioonide, aga ka hoiakute, püüdluste, harjumuste, strateegiate muutmise kaudu. Isiksuseomadused on toimetulekuressurss! Kohanemisvõimeline inimene on: emotsionaalselt stabiilne, meelekindel, ekstravertne, avatud, sotsiaalne ja optimistlik. Kriitiline omadus oleks neurootilisus. Pullmann, H. (2003). Enesehinnang. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 193-223. Enesehinnang Minakontseptsioon: tervik, mis sisaldab meie tundeid, hoiakuid, hinnanguid ja kirjeldavaid kategooriaid meist. Väliselt näitab see meie käitumist ja iseloomujooni, seesmiselt näitab seda, mida me enda ja maailma vastu tunneme. 2 komponenti selle käsitluses: 1. Kirjeldav- kognitiivne aspekt; teadmised skeemidena; sisaldavad meie
arusaam, missugune inimene te üldse olete. Need veendumused meenutavad tavaliselt kindlat väidet, kuid tõenäoliselt on nad pigem arvamused kui faktid. Need on seisukohad või järeldused inimese enda kohta, millele ta on jõudnud end analüüsides ja mis põhinevad kogemustel, mis elu talle pakkunud on, eriti aga signaalidel, mida ta on saanud selle kohta, milline inimene ta on.(1) 1.1.1. KÕRGE ENESEHINNANG Kõrge enesehinnanguga inimene suudab end tavaliselt võtta niisugusena, nagu ta on. Tal pole raskusi endast lugupidamise ja iseenda tunnustamisega. Ta leiab, et hoolimata inimlikest nõrkustest on ta sisimas väärtuslik, ning naudib seda, mida elu talle pakub.(1) 3 1.1.2. MADAL ENESEHINNANG Madala enesehinnanguga isik seevastu tunneb, et tema sisemine mina on nõrk, küündimatu,
3 Enesehinnang ja selle mõju käitumisele SISSEJUHATUS Käesoleva töö autori eesmärgiks on anda ülevaade sellest, kuidas enesehinnang mõjutab inimest ja kuidas on võimalik head enesehinnangut luua. Teema valikul lähtuti suuresti selle aktuaalsusest. Probleeme, mis on tihedalt seotud enesehinnanguga, on viimasel ajal meedias palju lahatud. Peamisteks probleemideks, mis autorit tööd kirjutama ajendasid, olid viimasel ajal noorte inimeste seas suurenenud ,,appihüüded", mis on kindlasti tingitud ka madalast enesehinnangust. Üheks näiteks koolitulistamised, mis lõppesid mitmete süütute inimeste surmaga. Kindlasti oli suur osa selliste traagiliste juhtumite seas enesehinnangul, mis ei lasknud noortel end eluks väärilistena tunda ning ajendas neid selle eest teistele ,,kätte maksma"
Mis meie rahulolu või rahulolematust Võivad mõjutada. William James, The principles of psychology, 1890 Helle Pullmann Enesehinnang Tartu Ülikooli Kirjastus 2003 Sissejuhatus Minakäsitlused on psühholoogide jaoks olnud üheks huvipakkuvamaks teemaderingiks enam kui sajandi vältel. Süstemaatilise enesehinnangu uurimise alguseks peetakse William Jamesi klassikalist teost "Psühholoogia printsiibid" (1890/1950), kus ta muuhulgas tõdes, et inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole. Kuivõrd enesehinnang ehk teatud tundevarjundiga enesekohane hoiak on omane igale inimesele, on sellest kujunenud huvipakkuv uurimisobjekt väga erinevates valdkondades: näiteks arengupsühholoogid uurivad enesehinnangu kujunemist, isiksusepsühholoogias kaalutakse enesehinnangu individuaalseid erinevusi, kliiniliste
Albert, Emmons (2001) Back-biting "Kus nüüd arvab endast!" Agressioon domineeriva positsiooni säilitamiseks (Liigne) vabandamine Emotsionaalne reageering - "Sa ei armasta mind enam!" Kättemaks Alistuv käitumine · Enese esitlemine viisil, mis teeb lihtsaks inimese soovide, vajaduste, arvamuste jne. arvestamata jätmise · Kahtlev, räägib vaikselt, vaatab kõrvale, närviline, teemade vältimine, nõustumine vaatamata enda tunnetele, enda alahindamine teistega võrdlemisel, ei avalda arvamust, ebakindel · Väldivad avalikku tähelepanu, minimaalne enda avamine vältimaks kriitikat, tagasihoidlikud, eelistavad olla teistega suhtlemisel passiivsed, sõbralikud ja nõustuvad. Plussid: kena inimene, sõbralik, meeldiv (abivalmis), turvaline (konfliktide vältimine), vähem vastutust (ei saa süüdistada, kui inimene ei avaldanud survet), näivad abitud (soov kaitsta) jne..(vt Bolton)
Samuti püüan anda lühikese ülevaate enesehinnangust üldiselt, millest see sõltub ning kas seda on võimalik parandada. 3 1. ENESEHINNANGU JUURTEST Enesehinnang peegeldab arvamust, mis meil iseenast on, hinnanguid, mis me endale anname, ja väärtust, mis me iseendale kui inimesele omistame (1: 31). Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada ning taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed (5). Enesehinnang koosneb: 1) hinnang sellele, mis ma teen, kuidas käitun; 2) hinnang sellele, kes/mis ma olen; 3) kuidas ma end väärtustan– minu eneseaustus (4).
● Õpitav oskus ● Suhtlemises on eesmärgid „kõige neurootilisus“ – olukorrad tunduvad ohtlikumad kui nad tihedamini tegelikult on. Sotsiaalne kompetentsus ja infotöötlus. Sotsiaalne kompetentsus – võime näha olukorda teise inimese perspektiivist, õppida kogemusest ja rakendada seda muutuvates sotsiaalsetes olukordades (Semrud-Clikeman, 2007). Sotsiaalne-emotsionaalne kompetentsus viitab võimele suhelda ja luua suhteid teistega. Sotsiaalsed oskused – üksikud eesmärgile suunatud käitumisviisid, mis võimaldavad keskkonnas efektiivseid interaktsioone teistega. 1. Asjakohase stiimuli kodeerimine - nähtavate ja varjatud verbaalsete ja mitteverbaalsete vihjete märkamine (nt. näeb naeratust) 2. Vihjete tõlgendamine - juhtunu mõistmine, interaktsiooni põhjus ja kavatsus 3. Eesmärkide püstitamine – määrata, mida soovitakse saavutada interaktsioonidega 4
Sisaldab neid aspekte, mida tavaliselt nimetatakse inimlikuks: altruism, hoolivus, emotsionaalse toetuse jagamine. Sellised inimesed on valmis teisi aitama, olles veendunud, et teised vastavad samaga. Mittesotsiaalne inimene on enesekeskne /egotsentriline, skeptiline teiste kavatsuste suhtes. Oma suhetes on ta pigem, pigem antagonistlik kui kooperatiivne, mistõttu mittesotsiaalsed inimesed on teiste seas vähem populaarsed, kui need, kes on teistega sõbralikud ja leplikud. Meelekindlus seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Tähistab ka tahet ja sihikindlust, usaldusväärsust ja enesekontrolli. Sellised inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsused ellu ka siis kui see nõuab pingutust ja enesedistsipliini (keegi, kes loeb raamatud alati lõpuni ka siis kui see on igav jne) Madala meelekindlusega inimestel puudub tahtekindlus ja nad lasevad sündmustel kulgeda oma rada pidi.
21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 29. Kultuuriśoki staadiumid (4) 30. Suhtlemistõkked (vähemalt 7) (Robert Bolton Igapäevaoskused.) 1) Enesehinnang Enesesse suhtumine. Enesehinnang Mina kontseptsioon aitab kirjeldada seda kes me oleme. Enesehinnangu abil me aga hindame seda millised me oleme. Sageli kasutatakse enesehinnangu sünonüümina ka mõistet eneseväärtustamine. Mina kontseptsiooni aspektid erinevad oma tähenduslikkuse poolest. Teatavad mina kontseptsiooni osad on selgelt positiivsed (näiteks “edukas”), samas teised äratavad meis negatiivseid tundeid (näiteks “ebaõnnestunud”). Kui inimese mina-skeem on seotud peamiselt positiivsete kujutlustega endast, siis on
Inimene, kellel on teadvus, eneseteadvus ja sotsiaalne roll. Eneseteadvus- selline tunnetus, kus indiviid on peegeldav subjekt ja peegeldav objekt. Eneseteadvus algab mina-teadvuse ja sina-teadvuse omandamisega, s.t. saadakse aru, et ümbritsevas keskkonnas on veel minutaolisi objekte. Eneseteadvus sisaldab 3 momenti: Tunnetuslik element ( kujutlus enda olemisest) Emotsionaalne element (enesearmastus) Tundmus-ja tahteelement (enesehinnang) Enesehinnang tekib enda võrdlemisel teistega. Võib olla: · Madal · Normaalne ja veidi kõrgem · Kõrge Mina-pilt kujutlus iseendast ja enesest teadlikuks olemine. Sisaldab järgmisi aspekte: · Kuidas inimene tajub end · Mida inimene mõtleb endast · Kuidas ta end hindab · Kuidas ta püüab oma väärtust tõsta või kaitsta teiste arvamuste eest MINA-pildi kujunemise teooriate näiteid: W.James- mina-pildi teooria. 1. materiaalne mina- keha ja omand
sotsiaalne abi läbi positiivsete interaktsioonide (nt. naermine, huvitavad vestlused) ja stressi vähendavate tegevuste koos harrastamine (Orford, 1992). · Seos mina-pildi kujunemisega Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut. Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast on seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega. Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent. Enesehinnang kujundab suhteid nt. läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili. Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel
● Tungide teooria – tungide rahuldamine ongi üheks meie motiivide aluseks. ● Homöostaas – sisemise tasakaalu säilitamise protsess. ● Võitle vs põgene reaktsioon Agressiivsus. ● Meestel on testosterooni mõjul rohkem füüsilist agressiivsust. ● Naistel esineb rohkem sotsiaalset või verbaalset agressiivsust (nt. isoleerimine, tagarääkimine jne). ● Kuidas ja kui palju agressiivsust väljendatakse sõltub kognitiivsetest (nt. impulsiivsus, enesehinnang, enesejuhtimine) ja kultuurilistest aspektidest. Seksuaalkäitumine. ● Bioloogiline alus: suguhormoonide tase. Meestel on kõrge testosterooni mõjul suurem suguiha kui naistel. Teiste loomadega võrreldes on inimeste seksuaalkäitumine vähem automaatne ja mitmekesisem. ● Kultuurilised ja kognitiivsed aspektid. Seksuaalkäitumine sõltub suuresti kultuurilistest normidest ja hoiakutest, inimese enda uskumustest ja kasvatusest.
tõenäosus valetamisele on suurem. Tõde eksisteerib kolmel viisil: · Selles tähenduses, et inimesed ei taha kaotada seoseid tõelise/kombitava reaalsusega - tõde seos reaalsusega. · Inimene tunnetab, et suhtlemine teiste inimestega on väärt vaid siis, kui see on õiglane - tõde seos iseendaga. · Suhtlemine teiste inimestega ei tohi olla lugupidamata - tõde seos teistega. Mõned näpunäited, kuidas saada aru, et laps valetab: · Miimika: silmside vältimine, pilgu kõrvalepööramine ja maha vaatamine, nägu muigel, üks suunurk suundub üles teine alla, punastamine, pea langetamine või pööramine. · Keha: pinges, jäigalt otsesuunas kulgevad või nurgelised liigutused, kõnelemise ajal käega, sõrmega, rusikaga suu katmine. · Käed: kõnelemise ajal silmalau hõõrumine, kõnelemise ajal nimetisõrmega nina või
Manifestatsioonide paljusus – on miski, mis on sees ja mida me märkame ja suudame jälgida tema reaktsioonides ja käitumises. Ehk isiksuse omased omadused väljenduvad väga erineval moel. Nende tunnustega on isiksus kirjeldav. Isiksus - dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem,mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. 5. ISIKSUSE TEOORIAD EHK PARADIGMAD. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud nähtust): Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Gustav Jung. Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas. Alateadvus/teadvus. Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise. Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises. Areng, staadiumid.
Mitteteadlik strateegia Rapport. - LaFrance ja Broadbent (1976): mida rohkem matkimist, seda suurem sarnasus - Märkimine tekitab raporti - Motivatsioon meeldida suurendab matkimist Tajutud sarnasus ja erinevus Esimene mõjur mis omab tugevat mõju matkimise suurusele on see kui inimene tajub ennast teistest liiga erinevana, eriti kui need kellest ta erinevust tajub on ta endale - Inimesed otsivad pidevalt tasakaalu selles, kas olla teistest eristuv vs olla teistega sarnane - Need kes tajuvad ennast liiga erinevana võivad tahta tasakaalu taastada – selleks vahendiks on matkimine - II põhjus - Teiste põlu all olemine – cyberball mäng – 3 mängijat ja ühele ei anta palli vm, eemaletõugatud hakkasid kohe matkima ja efektiivsust mõõdeti teiste meeldivuse järgi - Enesejälgimine – kõrgemad enesejälgijad osavamad matkijad, matkimine võib olla prosotsiaalse käitumise mõjutaja matkija suunas – matkija on prosotsiaalne
tavaline inimene ette kujutada. Lizzie aga ei ole niisugune, nagu teised. Selle asemel, et minna enese vigastamise või isegi enesetapu teed, nagu on tänapäeval tavaline, võttis ta nõuks astuda kiusajatele vastu. Ta seadis endale mitu eesmärki. Esiteks otsustas neiu oma puudest mööda vaadata ja ülikool lõpetada. Selle eesmärgi saavutas ta juba 22. eluaastaks. Lisaks soovis ta inspireerida noori, kellel on probleemid enesehinnanguga. Temalt on ilmunud kaks teemakohast raamatut: ,,Lizzie Beautiful" ja ,,Be beautiful, be you". Samuti on Lizzie rääkinud oma lugu nii populaarsetes telesaadetes kui ka temale pühendatud dokfilmides, inspireerides noori jääma positiivseks ning mõistma, et nad on Jumala loodud ja kellelgi pole õigust otsustada nende üle välise põhjal. Lizzie kirjutised ja kõned on muutnud paljusid noori ning nende
käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi hinnata paneb nt. otsima standardeid või nende puudumisel võrdlema ennast teiste inimestega). Enesehinnang peegeldab suhtumist endasse Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) - Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teoste heaolu eest Prekonventsionaalsed astmed - Karistuse-allumise orientatsioon sel asteml püüavad lapsed peamiselt hoiduda ebameelidvusest , vältida karistust, vabaduse piiramist, ärevusi tekitavaid situatsioone
annaabi.ee 
