Inimese mina ja lähisuhted (0)

Inimese mina ja lähisuhted Inimese mina.käsitlus sisaldab kõiki selle inimese endasse putuvaid mõtteid ja tundeid 
ning muutub kogu elu jooksul. Mina-kontseptsioon tähendab indiviidi uskumusi iseendast. Selle tekkeks on kõigepealt 
vaja õppida eristama enda keha ülejäänud maailmast. Mina-kontseptsioonil, nagu ka 
teistel isiksuse dimensioonidel, on funktsioon mõjutada vastastikku bioloogilisi, arengulisi 
ja sotsiaalseid protsesse läbi elu. See omandatakse läbi interaktsiooni teiste inimestega 
ning seda muudetakse, kui lapsed ja täiskasvanud arendavad uusi kognitiivseid ja 
intellektuaalseid võimeid ning seisavad vastamisi uute sotsiaalsete nõudmiste ja 
protsessidega.  William Jamesi minateooria W. James (1890) eristas kahte minateadvuse aspekti:  1. subjektiivne mina – tundev ja mõtlev mina
2. objektiivne mina ehk empiiriline mina – see, mida võime enda juures kirjeldada Enesehinnang Mitmed uurijad on enesehinnangut pidanud üheks peamiseks psühholoogilist heaolu 
säilitavaks teguriks, sealjuures ka olulisemaks isiksuse näitajaks. Kõrge enesehinnang 
võib viidata täpsele, põhjendatud ning tasakaalustatud lugupidamisele oma väärtusest 
inimesena, tema edule ja kompetentsile, aga ka ülespuhutud, ülbele, suurustlevale ning 
alusetule ennasttäis üleolekule teiste inimeste suhtes. Samamoodi võib madal 
enesehinnang olla kas täpne ja põhjendatud arusaamine oma puudujääkidest inimesena 
või moondunud, isegi patoloogiline ebakindluse ning alaväärsuse tunne. 
Kõrge enesehinnanguga inimestel on märgatavalt suurem tõenäosus kogeda positiivset 
meeleolu  (Sutin, 2008). Singer & Blagov (2004) toovad välja, et ’’mina-määratlev’’ 
mälestus on emotsionaalselt intensiivne, ilmekas, korduvalt meenutatud, seotud teiste 
sarnaste mälestustega, põhineb isiksuse lahendamata konfliktidel ning kestval murel. 
Indiviidid tulevad nende mälestuste juurde tagasi, mis on kui etalonid inimese elus, kuna 
need mälestused on kasulikud informatsiooniallikad sellest, mida inimene tahab või ei taha
oma ellu. Ühtlasi puudutavad need mälestused sageli ajatuid teemasid (nt. konfliktid 
vanematega, isiklikud (eba) õnnestumised, etnilise, rassilise või soolise teadlikkuse hetked
jne), mis kujundavad indiviidi unikaalse identiteedi tunde.
Inimese mina-pilt on sotsialiseerumisprotsessi tulemus.  Enesehinnangul on mõju suhetele. 
Oluliste      teiste   hinnang      on   tegur,   mis   mõjutab   suhtumist   endasse.   Enda   minapildi ülesehitamine toimub enamsti puuduliku informatsiooni põhjal (arvame, et teame, kuidas
meisse konkreetsed inimesed suhtuvad). Eksponeeritud käitumise ja hoiaku taga võib olla
teistsugune suhtumine. 
Kui mind kritiseeritakse, sondeerida, kas on oluline kriitika või tõesti soovitakse, et oma
käitumist muudaksin.
Kui tekib vajadus oma minapilti kaista, võivad seejärel muutuda ka suhted teistega
N: terava kriitikaga varjatakse enda soovi olla sarnane kritiseeritavale (ei meeldi edukas
kaaslane, kolleeg).  Madala   enesehinnanguga   inimene   alustab   suhteid   –   pigem   alluv,   alandlik   kui
agressiivne suhtlemisstiil.


Eri minade teooria E. T. Higgins toob oma teoorias välja järgmised minad  teadlik mina  ideaalmina (milline tahaksin olla)  võimalik mina (arusaam sellest, milliseks võin muutuda) Inimese elukäigus võivad tegelikkuse ja ideaalide vahel olla küülaltki suured vastuolud. 
Liiga kõrgete ideaalide korral võib tekkida masendustunne ja negatiivne arusaam 
iseendast. Enesehinnangu tõstmiseks võrreldakse nendega, kellel läheb veelgi halvemini.
Üks võimalik viis enesehinnangut tõsta on enda seostamine tuntud inimestega. Niisuguse 
seostamise abil üritatakse avaldada teistele muljet. 
Sotsioloog Morris Rosenberg töötas välja 30 küsimusest koosneva enesehinnangu 
(RSES) skaala.
Internetis olev  skaala asub siin
https://openpsychometrics.org/tests/RSE.php Hoiakud Hoiak on positiivne või negatiivne hinnanguline suhtumine kellessegi või millesegi. 
Hoiakud väljenduvad arusaamades, tunnetes või kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Hoiakud on õpitud eelsoodumused reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil 
antud objekti, isiku või sündmuse suhtes (Fishbein & Ajzen, 1975).
Hoiakud on kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemis, emotsionaalsed 
läbielamused ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad 
(Krechi, Crutchfieldi & Ballachey, 1962 ). Hoiakud on eelsoodumused reageerimiseks, kuid erinevad teistest 
valmisolekuseisunditest sellega, et nad on eelsoodumused hinnanguliseks reageeringuks 
(Osgood, Suci & Tannenbaum, 1957).    Joonis 1 Käitumiskavatsuse sündimine Kognitiivsel infol põhinevad hoiakud – arusaamad, isiklikud kogemused.


Afektiivsel infol põhinevad hoiakud – tunded. 
Eksponeerimisefekt – mingi obkekti korduval kohtamisel kujuneb positiivne hoiak (helitöö , 
mille lühikatkeid oleme eelnevalt kuulnud).
Näiteks ilmneb tunnete olulisus igapäevaste nähtuste puhul nagu toidueelistused. Käitumuslikul infol põhinevad hoiakud võivad kujuneda inimese käitumise kaudu.
Enesetaju teoorias väidab Bem (1972), et me  tuletame hoiakuid oma käitumise 
vaatlemisest. Oma tegude allikaid otsime samal viisil kui teeme omistusi teiste inimeste 
kohta – teiste inimeste hoiakuid me ei tea, kuid tuletame need nende käitumise järgi. 
Inimesele on omane käitumise põhjal järeldada teise hoiakut – nii luuakse ettekujutus 
sellest, mida teine inimene endast kujutab.  See on muuhulgas üks klassikaline empaatia treenimise võte, kui ma küsin endalt, 
mismoodi teised minu käitumist näevad ja mida nad siis minust tõenäoliselt mõtlevad. Ma 
ei soovi ju, et nad arvaksid halba, seega muudan oma käitumist.  Armastus Armastusest ei pääse keegi, isegi koolis. Ta lihtsalt seisab koolimaja uksel ega 
kavatsegi sealt kuhugi minna. (Ära arva, et seal peab vahti ainult õpetaja, kes 
kontrollib vahetusjalatseid!) Armastus on uksel risti-põiki ees ja saab kätte 
kõik, kaasa arvatud hilinejad, direktori ja sööklatädid /.../ Usu mind, armastust 
otsivad kõik. See reegel kehtib isegi siis, kui kool on läbi – sest mida muud kui 
ARMASTUST ajavad oma elus taga üliõpilased ja arstid, kantslerid ja 
poemüüjad, presidendid ja vanavanemad? Isegi punase nina ja imeliku 
seljakotiga naabrionu võib enese ümbert ja enese seest leida päris vägevaid 
armastusekamakaid… Sa pole ju näinud, mis tema raskes luitunud seljakotis peidus on! Äkki ta 
kannab iga päev kaasas nii umbes viitteist kilogrammi armastust… Füüsiline ja ruumiline lähedus. Kontaktide sagedus, tuttavlikkus Isikutevaheline sarnasus. Maailmavaateline ja väärtushinnanguteline sarnasus Ka eriline olukord, situatsioon Füüsiline atraktiivsus, stereotüüpide mõju Soov ja vajadus seotuseks, lähedussuhteks. Soov saada tunnustatud sellisena nagu oled Keemia? Armastus tähendab eri inimestele erinevat asja. See sõltub inimeste endi kogemustest. E.Berscheid ja E. H. Walster, 1978 eristasid:
kaaslusarmastus  – kiindumus, mida inimene tunneb nende vastu, kellega ta elu on 
tihedalt seotud, 
ja


kirglik armastus - ,, pöörane emotsionaalne seisund'', kujutelmad, mida teine võiks 
pakkuda.  John Allan Lee kirjeldab esmaseid armastuse stiile:
erōs – füüsilisel külgetõmbel põhinev  kirg lūdus – mänguline, naljatlev armastus
storgē – sõprusel põhinev armastus ( sõbraarmastus) pragma – pragmaatiline armastus
mania – üliemotsionaalne, meeletu  romantiline armastus agapē – isetu ja vaimne armastus
Ülesanne
https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/3317 Armastus ja kiindumus K. Bartholomew (1990) kiindumusmudelid  turvaline – arvamus endast ja teistest positiivne. Hindavad ennast, loodavad teiste 
peale, usuvad, et suudavad oma elu kontrollida  takerduv – arusaam teistest positiivne, endast negatiivne, seetõttu sõltuvad 
tugevasti teistepoolsest tunnustusest ja arvamustest  hirmunud – soovitakse teistega kontakti, kuid kardetakse nii seotust kui ka selle 
tagajärgi. Arusaam endast ja teistest negatiivne, tunnevad hirmu võimaliku 
hülgamise ees ja lõpetavad suhte enne kui väga lähedaseks saadakse  vältiv – arusaam endast positiivne, teistest negatiivne. Rõhutavad iseseisvust ja 
keskenduvad pigem tööle või harrastustele kui suhetele. Enda avamine on neile 
vastumeelne, seetõttu eelistavad lähisuhetele pigem juhuslikumaid 
seksuaalsuhteid.