Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimese maailmavaadet mõjutavad tegurid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maailmavaadet, omades, pürgides, väärtustele, grupis, liikuda, subjektiivsus, samme, suuremaid, tulevases, hinnangud, tammsaare, romaanis, vanemaks, saades, annabki, moraalsed, teguriteks, inimestevahelisi, selliseks, soovime, tamberg, luuletuses, faktorid, unikaalne, isiksustekogemuste ja psüühika kõige enam integreeritud osa vahel. Psüühika usulise kogemuse sisu võimalik piirkond Konkreetsus integreeritus psüühika integreerituse ulatus alates üksikfenomenist kuni kogu psüühika integreerituseni. 8. Usulise orientatsiooni mõiste ja liigid: sisemine, väline, küsiv. Usuline orientatsiooni tähendab uskumise või religioosne-olemise viis 1) Sisemine kogu inimese elu on religioosne. Pühendumine usulistele väärtustele ja oma põhimotiivi leidmine religioonis. Teisi vajadusi hinnatakse usulisest seisukohast lähtudes, püüdes neid viia kooskõlla usuliste veendumuste ja seisukohtadega. Usulised seisukohad on sügavalt omaks võetud. 2) Väline usulised seisukohad on juhuslikud ja valivad. Religiooni kasutatakse mingite teiste eesmärkide saavutamiseks ehk religioon on vahend mingite teiste huvide rahuldamiseks. See võib olla ka kindlustunde saavutamisel või ka lihtsalt
konstruktsioonid meie mõttesüsteemis, vaid selle süsteemi olulised elemendid. Meie mõttetervik on seega teatud süsteem, mille kohta kasutatakse nimetust maailmavaade ja vahel ka kitsamat nimetust maailmapilt. Kasvatuseülesannet nähaksegi individuaalse maailmapildi kujunemise tarvis materjali pakkumises ja vahendamises. Ideoloogia. Maailmavaate mõiste on lähedane ideoloogia mõistele. Ideoloogiat võib defineerida kui teatud aadet järgivat maailmavaadet, kus aate all omakorda mõeldakse mingit üleva sisuga mõtet, pürgimust või eesmärki. Nende erinevus seisneb selles, et ideoloogia on alati paljudele indiviididele ühine. Maailmavaate mõistel seevastu lasub subjektiivsuse pitser. Ideaalid. Igal ajal on püütud määratleda oma inimideaal või kultuurse isiksuse ideaal. Inimideaal on kõrgelt hinnatud omaduste kogum. Väärtuste muutmine. Väärtuste muutmist iseloomustab evolutsiooniline ebapüsivus. Üks osa
(6)funktsionalism; (7)dennetti materialism. Dualistlikud teooriad (tunnistavad mõlemat) (1)interaktsionism - keha ja vaim on 2 substantsi, mõjut teineteist; (2)okasionalism - kehalised ja vaimsed nähtused on kookõlas; (3)parallelism - keha ja vaim on seotud, kuid mite põhjuslikult; (4)epifenomenalism - kehalised protsessid põhjustavad vaimseid; (5)subjektiivse valdkonna kaitsjad teadvusel olemine, subjektiivsus, intentsionaalsus, ei ole redutseeritavad materiaalseteks kirjeldusteks. Biheiviorism - metoloogiline-üritas teaduslikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele, skeemile stiimul-reaktsioon. Loogiline e analüütiline. Identsusteooria - vaim ei võrdu käitumisviisiga, vaim ja aju on identsed. Episteemiline autoriteetsus - olla teadvusel, mõelda - see kuulub tavaintuisiooni juurde. Solipsism - ei saa kunagi kindel olla teiste vaimude olemasolus
Religioon on maailmavaate Kväljendus. On teatud maailmavaated, mida me oleme harjunud religioosseteks nimetama. Samas on ka väidetud, et iga maailmavaade on oma olemuselt religioosne, sest kõik nad sisaldavad mingisugust arusaama reaalsusest. N. T. Wright on töötanud välja teooria, mida saab rakendada igas kultuuris. Maailmavaade on keele-eelne asi, mida me väärtustame, mida me tagaplaanile jätame. Seotud sotsialiseerumisega. Maailmavaadet tavaliselt ei sõnastata, see peegeldub inimese käitumises. Maailmavaade on küll keele-eelne, kuid kultuuri ja keele poolt tugevasti toetatud. Seosed erinevate asjade vahel tekivad lugude kaudu, seepärast on ka müüdid alati väga olulisel kohal olnud. Need lood vastavad mingitele küsimustele, neid küsimusi Wrighti arvates on neli: 1) kes me oleme - identiteet 2) kus me oleme 3) mis on valesti 4) mis on lahendus. Lugu õppejõu elust
keelde, kuid räägivad keelt teatavates piirkondades teise hääldusega. murretes on midagi siiski säilinud substraatnähtus, unustatud keel kõneleb kaasa. kultuurilised praktikad võivad substraatidena säilida. · globaalkultuur levib põhiliselt meelelahutuslik produkt, kuid ka muud infovood, kultuurilised praktikad, jõulude globaliseerumine. Erinevaid kultuure ühendavad väärtused- näiteks inimõigused. Neile väärtustele tugineks suur kultuurkond, mis maailma erinevates otsest levinud kultuuripraktikaid ühendab ja leviku kanaleid loob. Grupiidentiteedid määratlemine vastandumise läbi, lokaalkultuurid tõusevad, et kohalikku tähtust ülemaailmse ees kinnitada, väärikust säilitada. Globaalkultuur ka parimal juhul jääb praktikate ja tekstide leviku kanaliks, kuid ei muutu selliseks, mille läbi me inimestena ennast põhiliselt identifitseerima hakkame. Kokkuvõte:
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
initsieerivad teatud käitumise. Isiksus Allport uuris läbi enne teda esitatud 49 isiksuse määratlust, enne kui tõi välja viiekümnenda, milles ta rõhutab järgmist: Isiksus on samaaegu produkt ja protsess Isiksust iseloomustab kindel struktuur Isiksusel on võime areneda Inimese individuaalsus määrab talle isikupärase viisi kohaneda keskonnaga, käituda ja mõtelda. Käitumine pole mitte üksnes adaptiivne, vaid ka ekspressiivne. Isiksuse kese on Allporti järgi tema väärtustele ja veendumustele toetuv prooprium. Proopriumi seitse aspekti on järgmised: oma keha tunnetus, iseenda pideva identsuse tunnetus, eneseaustus; oma isiksuse avardamine; kujutlus iseendast; ratsionaalne isiksus ning isiklikud püüdlused. Motivatsioon Allporti järgi peaks motivatsioonikäsitlus vastama neljale nõudele: - Motiive ei tuleks käsitada mitte inimelu jooksul samalaadseks jäävana, vaid ajas muutuvana,
Pascal mainib, et isegi eriala valik on seotud harjumisega. Kui meile lapsest saati räägitakse, et õpetaja amet on auväärna ja tore siis me hajume selle mõttega ja hakkamegi õpetajaks. Harjumine takistab Pascali meelest ka uuete teadmiste pealevoolu kuna hajutud väärate teadmistega on kergem edasi minna. Näiteks kui lapsest saati on öeldud, et inimene on loodud jumala poolt siis on kergem edasi liikuda selle sama mõttega, kui hakata seda asendama evolutsiooni teooriaga. Ta väidab, et harjumusi on võimalik hävitada mõistuse abil kuid see on väga raske. Blaise Pascal ütleb fragmendis 100, et meile meeldib ennast petta. Inimesed ei taha kuulda mingisugustest puudustest enda aadressil, ei iseenda mõistuse aga ümbritsevate inimeste poolt. See tõttu ta peidab enda puuduseid nii iseenda kui ka teiste eest. Varjates nii oma
Seminar 1. Wilhelm Windelband. Ajalugu ja loodusteadus 1894. aastal ette kantud Strasbourgi ülikoolis rektoraadikõnena. Avati saksa keelne ülikool. Humanitaarteadused panevad ennast maksma ülikooli kontekstis. Tähtis oli ajalooline käsitlusviis, mida käsitletakse empiirilise viisiga; erinevalt eelolevast spekulatiivest ja metafüüsilisest käsitlusviisist. Konkurentsi vahekord loodusteadustega. Klassikaline ülikoolistruktuur, kus oli neli teaduskonda; filosoofia oma hõlmas kõiki va. meditsiin ja õigus. Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on pühendatud sellele teemale: olukord, kus filosoof kõneleb kogu ülikooli ees (laiemale akadeemilisele avalikkusele). Selline teema oli aktuaalne. Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteedi ja legitiimsuse kriisile. T
1859 hakkas ta uurima seoseid erinevate ühiskondade sugulussüsteemide vahel Sugulusterminoloogiad ei peegelda alati bioloogilisi suhteid Sugulus on tema arvates ideaalse evolutsioonilise uurimise kese Ancient Society, 1877 kultuuriline evolutsioon jaguneb kolmeks: 1) Metslus ehk kütid-korilased 2) Barbarism ehk põllumajandusega tegelevad inimesed 3) Tsivilisatsioon ehk inimesed, kes rajavad riike ja linnu Elatusallikate suurenemine aitab liikuda ühest staadiumist teise, kuotuurilisel arengul on materiaalne alus 1840.1880 kokkuvõte: Tegeleti peamiselt 2 teemaga evolutsiooniliste skeemide väljaarendamine, terminoloogiliste aluste loomine (nt matrilineaarsus, patirlineaarsus, tabu) Uuriti sugulussüsteeme ja religioosseid uskumusi eri paigus Kasutati peamiselt sekundaarseid andmeid ning seetõttu olid kontseptsioonid ja teooriad tihti ebaselged, hägused
Tolerantsus on paradoksaalne tolerantsus ütleb, et teistel ühiskondadel võivad olla teised väärtused, kuid samas ei pruugi nende väärtuste seast leida tolerantsust. Subjektivism kõik moraalipõhimõtted sõltuvad individuaalsest valikust. Konventsionalism sõltuvad kultuurist. Subjektivismi järgi teeb igaüks seda, mida õigeks peab. Kokkuvõttes puudub nii moraali mõiste üldse. See paistab olevat väär, inimesed omandavad oma moraalipõhimõtted ju ühiskonnas, grupis, perekonnas. Konventsionalism on probleemne, sest inimene kuulub tihti erinevatesse gruppidesse, mille moraaliväärtused võivad olla vastakad. Siis peab inimene ise otsustama,mis on subjektivism. Relativism ei lase erinevaid printsiipe paremateks ega halvemateks pidada. Relativism kaotab struktuursed lähisuhted.Relativism ei toimi tänapäeval, sest kultuurid on segatud mitte isoleeritud. Relativistlik eetika ei ole toimiv moraal. Raskused relativismiga I
Lapse keskendumisvõimet mõjutab see, kuidas vanemad temasse suhtuvad, kas ta saab piisavalt tähelepanu ja armastust. Laps keda ei väärtustata, ei suuda madala enesehinnangu tõttu saavutada häid tulemusi (samas:17). Perekond on ikka ühenduses lastega, ilma nendeta on ta õnnetus, ebanormaalne, haiglane nähtus, sest perekond on loomulik ja tingimata tarvilik kasvatusasutis, mida mingi teine ei saa asendada (Põld 1932). Iga perekond on orienteeritud teatud väärtustele. Kasvuprotsessis toimub vanemate poolt omaksvõetud väärtuste edasiandmine lastele mall õppe abil. Samas juhivad kasvatust ennast antud konkreetses perekonnas või terves ühiskonnas tunnustatud väärtused. Väärtused väljenduvad tegevuses ja tegevused omakorda annavad võimaluse sisestada uusi väärtusi. Perekonnas antakse edasi nii kõlblusväärtused, kui ka need, mis otseselt ei oma kõlbelist iseloomu. Näiteks: kodu omapära, suhtlemine, perekonna poolt väärtustavad
Seega tagab efektiivne suhtlemine organisatsiooni eesmärkide täitmise. Suhtlemistasandid Suhtlemise mõistmiseks eristatakse nelja tasandit, mis näitavad, kes osalevad teabe vahetamises, tajus ja mõjutamises: 1. isikusisene suhtlemine avaldub sisekõnes, mille tulemusel kujunevad mina-pilt ja suhted teiste inimestega; 2. isikutevaheline suhtlemine seisneb kahe inimese teabe vahetamises, teineteise tajumises ja mõjutamises; 3. suhtlemist grupis iseloomustab suhtlemise eri komponentide grupis avaldumine, mis seondub eelkõige grupidünaamika probleemidega, normide ja rollide jaotusega grupis; 4. suhtlemine organisatsioonis tähendab niihästi allüksuste vahelist suhtlemist kui ka suhtlemist organisatsioonis kui terviklikus süsteemis. Organisatsioonis toimuv suhtlemine hõlmab kõiki eelnevaid tasandeid. Kõiki neid suhtlemistasandeid mõjutab kultuur. Kultuur on seotud paljude teadete edastamise ja vastuvõtmisega paljude poolt.
- Asjaosalised tajuvad gruppi grupine ja iseennast selle liikmetena. - Grupp loob oma normid, rollid ja ootused selle kohta, kuidas tema liikmed käituma peavad, ning sanktsioonid nende jaoks, kes nende normidega ei kohandu. - Grupp arendab välja ühise eesmärgi või põhjuse tunde. - Grupi liikmete vahel kujunevad üht või teist liiki suhted. - Grupi polariseerumine (- Moscovici ja Zavalloni) - nähtus, mille puhul inimesed teevad grupis töötades sageli palju äärmuslikumaid otsuseid kui individuaalselt tegutsedes. Otsused võivad olla äärmuslikud mõlemas suunas: kas tavalisest riskantsemad või konservatiivsemad. - Sotsiaalne võrdlus (- Lamm ja Myers) - oma sotsiaalse grupi võrdlemine teistega nende suhtelise sotsiaalse staatuse ja prestiiži mõttes. Sotsiaalne võrdlus on oluline, kuna inimene püüab eemalduda iga grupi liikmeskonnast, mis ei peegeldu tema enesehinnangus positiivselt võrdluses teiste gruppidega.
erinevaid psühholoogilisi vajadusi. See on aktiivne teooria. Ilmneb: - utilitaarne funktsioon saame teistel heakskiitu, seetõttu tekivad hoiakud. - teadmised hoiakud aitavad inimestel organiseerida oma sotsiaalset keskkonda, nt stereotüübid on meie hoiakud erinevate sotsiaalsete ja rassiliste gruppide osas. - ego kaitse pos minapildi kaitsmine, muudan vajadusel hoiakuid nii, et ma ei saa kahjustatud. - väärtuste väljendamine aitab väljendada inimese suuremaid väärtusi, nt ma ei söö liha, kuna loomi ei tohiks tappa. Hoiakute mõõtmine Inimesed ei taha väljendada om ahoiakuid, mis on teistest erinevad või üldised. Probleemid: - sotsiaalne soovitavus antakse keskkonnas sobivaid vastuseid, mitte enda omi - vastavad lihtsustatult küsimused ei pruugi alati kajastada hoiakute kogukompleksust, kuna inimene ise ei ole teadlik - puudub ühtne tähendus - inimesed kasutavad sõnavara, millel puudub ühtne
Osa kommunikatsiooni kandub välja, osa peegeldub tagasi, osa tuleb sisse, osa ei jõua süsteemini.) Terviklikkus Iga süsteemielement on seotud teiste sama süsteemi elementidega nii, et muutused ühes süsteemielemendis kutsuvad esile muutused kõigis teistes sama süsteemi elementides. Võimalik, et ka laiemas kontekstis. Iga väiksem muutus toob tegelikult kaasa muutuse kogu süsteemis. Tsirkulaarsus (ringlus) Eristab kahte maailmavaadet: - 20.sajandini oli valdav klassikalise füüsika ja lineaarse põhjuslikkuse printsiip - A→B (sündmus A põhjustab sündmuse B → kui esineb sündmus B, on selle põhjuseks sündmus A / A põhjustab B, kui eksisteerib nähtus B, siis järelikult on kindlasti olemas ka põhjustaja A) - Tsirkulaarse põhjuslikkuse printsiip – tegureid on palju, mitte ainult A põhjustab sündmuse B,
summum bonum. Jumalat otseselt ei usu, kuid on olemas rahutus kõrgema järele. Jumala vastuvõtmisel tuleb selgus ja rahu. Uusplatonistidel oli kõrgeim väärtus hen, sealt tulid asjad alla. Augustinus annab lihtsuse, selguse ja elegantsiga mõtteviisile selgroo, miinused tulevad alles pärast välja. Õpetus armastusest. Igas inimeses on üldine armastusevõime - amor (tähistab ka tahet), mis on suunatud kahes suunas: 1)summum bonumile - caritas; 2)madalamatele väärtustele - cupitidas. Caritas on vesi, mis suunatud aeda (kastab); cupitidas on solgivesi, mis voolab kloaaki. Kes armastab maiset, on halb. Armastuse liigid kreeka kontekstis: agape (jumalik armastus), filos, eros, sexas. Proovib panna maailma ajad skaalale - aksioloogia (mõnes mõttes). Skaalal N: perekond, lapsed. Maiste asjade puhul (perekond, raha) oleneb sellest, kas kasutame (uti - siis pole midagi häda) või maitseme (frui - siis on asi halb). Inimelu on võrreldav palverännakuga isamaale
Inimesed, kes elavad koopas juba lapsestsaadik arvavad, et kogu maailm ongi selline, nagu neile näha. Nad usuvadki ainult nähtavat, varje. Nad on kinni sellises mõtlemises, sest kuna nad on elu aeg ühes keskkonnas, ei oskagi nad muud arvata. Nad on lihtsameelsed ning väheste teadmistega. 60. Kirjeldage inimeste olukorda selles koopas. Mida nad peavad tõelisuseks? Nad on koopas kui vangid, ahelais, on ainult ühe koha peal ning vaatavad enda ette, ahelad ei lase neil liikuda. Valgus paistab nende seljatagant, kuid nad ei tea kes või kuidas seda tekitatakse. Tõelisuseks peavad nad lihtsameelsusest enda elu ning varje, mida tekitavad mõõdujad. Aga miskipärast ei küsi nad millegi kohta küsimusi, võib-olla ei oska ega tea mille kohta küsida... 61. Mis juhtuks kui keegi ühe vangidest vabastaks ja sunniks teda valguse poole vaatama? Vang oleks segaduses, sest teda on tema reaalsusest välja toodud, keegi ei suudaks teda veenda
kogemuste hankimiseks. L. Stephensi (1974) järgi võime kokkuvõtlikult esitada 15 aluspõhimõtet, millele avatud kasvatus tugines: valdav tööviis on rühma- ja individuaalne töö, traditsioonilist ühistööd on vähe; samal ajal on käsil palju erinevaid tegevusi; puuduvad kindlapiirilised (45 min) õppetunnid; klassis võib valida paljude erinevate vahendite ja materjalide vahel; lastel on õigus liikuda, rääkida, töötada koos ja üksi, otsida abi üksteiselt; õpilane seab endale ise eesmärgid ja ka ise hindab nende saavutamist; õpilasi ja õpetajaid ei kammitse jäik õppeplaan; on aega süveneda asjadesse, mis huvi pakuvad; on integreeritud õppeplaan, mitte üksikute õppeainete tunnid; kasutatakse aktiivseid õppemeetodeid, mis rikastavad õpilase enda kogemust; pole kindlapiirilisi klasse, vaid on liikuvad õpilasrühmad;
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis
4. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, sam
midagi. · Mõistus võib asju tunnetada, võrreldes tuntut · Hingesäde tundmatuga ja moodustades sarnasuste alusel · Oma hinge sügavuses leiab inimene aluse, milles mõisteid. tal on osa Jumalast: hingesädeme (scintilla · Filosoofia animae). · Kuna aga maailmas on alati suuremaid või · Niisiis hinge sügavuses võib toimuda ühinemine vähemaid sarnasusi, siis ei ole siin antud täiuslikku Jumalaga. mõõdupuud. Nii ei ole me eriti teadlikud, et ei ole · Hing on valmis Jumala olemust vastuvõtma. võimalik veelgi enam teadlikud olla. · Kui see toimub on see kõrgeim teadmus, mis on · Filosoofia saavutatud teadmatuses
tekst 1. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage! Pascali järgi on looduses inimene lõpmatusega võrreldes olematus ning olematusega võrreldes kõiksus, paiknedes seega kahe äärmuse vahel. Ta on väike täpp planeedil Maa, mis omakorda on väike täpp päikesesüsteemis, mis omakorda on väike täpp Linnutee galaktikas, mis omakorda on väike täpp galaktikate grupis jne lõpmatuse suunas. Teistpidi vaadates on inimene suur, koosnedes üksustest, mille jaotamisel jõuame aatomini, mis veel omakorda koosneb aatomituumast ja elektronkattest, mis jaotuvad veelgi väiksemateks üksusteks jne olematuse suunas. Kumbagi äärmust me ei mõista, kuna see on tajutavaga võrreldes hoomamatu. Samuti on kõik teadused lõpmatud oma uurimisvaldkonna ulatuvuses. Teadmised
· Kui efektiivne on meedia valitud eesmärkide saavutamisel? · Kas massimeedia suurendab või vähendab võrdsust ühiskonnas? · Kuidas on korraldatud juurdepääs meediale? Vastandlikud mudelid: Domineeriv meediat nähakse allumas teistele omavahel seotud institutsioonidele. Selle kohaselt on meediaorganisatsioonid väikese mõjuvõimsa grupi omandis või kontrolli all ning sarnased. Levitavad piiratud ja ühekülgset maailmavaadet. Tulemusena tugevdatakse valitsevat võimustruktuuri. Pluralistlik võimaldab palju suuremat mitmekesisust ja ettearvamatust. Ühtne ja domineeriv eliit puudub, võimalikud on nii muutused kui ka demokraatlik kontroll. Auditooriumi nähakse nõudmiste algatajana, kes suudab mõjustamisele vastu seista. Meediavõimu vastandlikud mudelid (tõenäoliselt esineb sagedamini segavariante) Domineerimine Pluralism
Demokritoselt pärineb Universumi ruumilise ja materiaalse lõpmatuse printsiip. Ta on välja töötanud loogika, mis pole säilinud ning ta oli ka tugev matemaatik, nt veinivaatide ruumala arvutamiseks kasutas ta sisuliselt integreerimismeetodit. SOFISTID Sofistid (kr k. targad) olid elukutselised filosoofia ja retoorika õpetajad. Nende teene on, et filosoofia hakkas tegelema inimesega kosmose asemel. Nad väitsid, et kõik asjad on suhtelised relativism. Kõik on nagu näib - subjektiivsus. PROTAGORAS (480-410 eKr). Homo-mensura-väide: "Inimene on kõikide asjade mõõt, olevatele, et nad on, ja mitteolevatele, et nad ei ole." Seisukohast ,,Kõik on nii nagu miski kellelegi näib" järeldub, et kõik otsustused on õiged. Tarkus erineb rumalusest sellega, et targad arvamused toovad kasu, aga rumalad arvamused toovad kahju. Protagoras kahtles ka jumalate olemasolus. GORGIAS (483-375 eKr) oli Empedoklese õpilane. Gorgias on tuntud nihilistlike
psühholoogiline egoism hea on see, mis aitab üksikisikul karjast eristuda. Teoreetiline abstraktsioon. Püüe luua täiuslik olukord. topeltstandard ütlen üht, käitun teistmoodi Tavaolukorras ei saa end ühiskonnast välja tõsta. Peame suhtestuma ühiskonnaga. Ka eraldi, üksikuna olles suhtestume ühiskonnaga. Ei saa olla erak, kui pole kedagi, kelle suhtes erak olla. Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga koos tegutsedes püüelda heaolu poole. Aitab ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Ühiskonnad erimeelel selles küsimuses. Thomas Hobbes (15881679) oma teoses iseloomustab loodusseisundit: inimene sünnib ilma ja tal puuduvad normid, eetika, moraal, riiklikud struktuurid; looduslaps. Loodusseisund on kõikide sõda kõikide vastu. Ainsaks tungiks on soov ellu jääda. Elu loodusseisundis on üksildane, vaene, räpane ja brutaalne, kui puuduvad reeglid, kuidas hakkama saada.
Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A. Hitler on esitanud oma seisukohad ja mõtted väga sirgjooneliselt, ausalt ja ilma selle liigse suhkrustatud sõnavahuta, mis on nii omane marksistidele ja mis püüab varjata nende äärmist inimvihkajalikkust. Seni on lugeja saanud tutvuda hinnangutega raamatu "MEIN KAMPF" kohta, mis on esitatud vaid võitjate seisukohalt lähtudes. Nüüd võib iga eesti lugeja ise veenduda,
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis üritab mõjutada. Kunstilt ei oo
nendega koos süüa ja töötada (...). Süüdistus laienes meistrilt majapidamisele ja kogu süsteemile. Võimalik, et õnnetuid kasse süüdistades, hukka mõistes ja puues tahtsid töölised pilgata tervet seadus- ja ühiskonnakorda.Peale vägivalla olid kassid seksi sümbolid, sobides seega meistri naise ründamiseks. (...) Kassi ründamine oli perenaise sümboolne vägistamine. Ühtlasi teotati peremeest. Kassi tapmisega rüvetasid töölised pere suuremaid ja sisimaid väärtusi ning pääsesid terve nahaga. Selles oli asja ilu. Sümboolne rünnak oli piisavalt peidetud, et neid kaitsta." ,,Tänapäeval on antropoloogia pöördunud uute probleemide poole. Esiteks on see muutunud ajaloolisemaks. Sageli teevad antropoloogid lisaks välitöödele uurimistööd ka arhiivides, sest nad on hakanud tajuma ka oma uuritavate kultuuride sügavat ajalist mõõdet. Vana vahetegemine antropoloogid uurivad
mõjusfääri. NL väitis salajase lisaprotokolli kohta, et NL ei harrastata saladiplomaatiat, siis, et see on hoopis võltsing. Salajane lisaprotokoll tuli välja Saksa tõlgi Schmidt? poolt, kuidas sai Molotovi alla kirjutada ladina tähtedega, kuigi ta oli venelane. 1989 a oli NL sunnitud üles tunnistama salajase lisaprotokolli, kuid 50 a oli teaduslikult kujundatud maailmavaadet mitme rahva jaoks. 3. Filosoofiat all mõistame ka teatud filosoofilist mõtlemise viisi. See on seotud KRIITILINE mõtlemisega. Filosoofia alguseks on hakatud pidama aega, kui hakati kahtlema müütides, neisse suhtuti kriitiliselt. Filosoofilisele maailmapildile eelnes mütoloogiline maailmapilt- teadmised maailmast baseerusid müütidel. Müüdis on fantasilised olendid, situatsioonid, müüt on konkreetsem ajas ja ruumis kui muinasjutt
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
annaabi.ee 
