Sissejuhatus sotsioloogiasse Inimese areng ja sotsiaalne keskkond Sotsialiseerumine protsess mille käigus inimene (enamasti laps) õpib reegleid ja rolle, mis on vajalikud eluks sotsiaalse koosluse liikmena; sotsialiseerumine on kultuuri omandamine, ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks saamine. Desotsialiseerimine protsess mille käigus inimene pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobuma, desotsialiseeritav inimene peab omandama mingid uued reeglid ja rollid ning peab selle jaoks loobuma varasemate reeglite ja rollide täitmisest. Resotsialiseerumine kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud rollidesse taas sisseelamine
teoreetiliseks mõtlemiseks. - Noorus 15 eluaastast- Igal arenguastmel on oma täiuslikkus. Rousseau lõi lapsekeskse lähenemise arengupsühholoogias. Rousseau kannatas vaimuhaiguse all elu lõpus ja arvas sõpradest ja mõttekaaslastest, et nad on tema vastu koostanud vandenõu. 1780 aastal suri. PSÜHHODÜNAAMILINE / PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Inimese sisemised konfliktid ja siseprotsesside dünaamika. Sigmund Freud 1856-1939 KONTEKST oluline Sündis esimese lapsena peres. (Isa oli emast poole vanem.) Tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi kokaiini mõjule närvisüsteemi kohta. Hüsteeria neuroos. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille alusel ta ütles et saab leida teed probleemini. Rääkis kolmest tungist: · Seksuaaltung · Surmahimu · Eluinstinkt (eluhimu) Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annavad
3.hiline lapsepõlv -12-15 ea -suudab abstraktseid/teaduslike probleeme lahendada, kuid ei suuda arendada teoreetilist mõtlemist 4.noorus -15- ...ea -algab üleminek täiskasvanu ikka -mõistus laisk füüsis tugev (Rousseau põhimõte, kuidas peaks lapse mõistus ja füüsis olema) -Ei hinnangutele pigem küsida ,,mis see sulle tähendab?" PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) - meditsiinilise haridusega (neuroloog) Struktuurne isiksuseteooria · ID ehk Tema - asub alateadvuses - kaasasündinud - isiksuse esmane süsteem, see on sünnijärgne psüühiline reaalsus - samastatav bioloogiliste tungidega, sealt pärinevad instinktid, ihad, tungid, soovid. - ,,nüüd ja kohe" - Ebaratsionaalne, ei ole seotud reaalsusega - Lähtub kõige enam naudingu printsiibist - Eelkõige seotud füsioloogiliste protsessidega
Mängu liigid: 1. funktsioonimäng e. tegutsemismäng. Katsetab asjadega, rahulolu õnnestumisest 2. fiktsiooni-e. matkimismäng. Loomade liigutused, täiskasvanute häälitsused. Kollektiivseid mänge ei ole. Mängus 3 järku: 1. tegelemine esemetega- õpib esemete füüsikalisi omadusi 2. proovivad sihikindlalt mängumaterjali- kipuvad lõhkuma, s.o. analüüsi elementaarsed tasemed 3. tunnetavad esemete kasutamist 2. eluaasta lõpust hakkavad tegevust esemest eraldama., s.o. üldistamise elementaarne etapp. Mäng peab ergutama last liigutama, s.t. mängimiseks peab olema palju ruumi. Sooline erinevus: 1. poisid-loomad, spordi õpetamine 2. tüdrukud- nukud, taimed, majapidamisesemed. Teadlik joonistamine alagab siis, kui hakkab omaette rääkima asjadega, mida paberile paneb- enne 2 aastaseks saamist o Joonistavad hea meeelega palju mittekujutatavaid asju (tuul, kisa jne.)
subjektiivset mõtteviisi, mille alusel isikud tõlgendavad oma elu * 3. objektiivsete näitajate seost, mida luuakse teadustöö raames mõistmaks inimkäitumist 4. näitajate omavahelist seost, mille abil saab mõista sotsiaalse nähtuste tekkimist 8. Milline alltoodust ei ole hüpotees? 1. Perevägivalla tõenäosus on suurem neis peredes kus domineerivad traditsioonilised soorollid 2. Inimese varase lapsepõlve kogemus on positiivselt seotud vägivaldse käitumisega keskeas 3. Perevägivald on tänapäeval üks levinumaid probleeme Eestis ja mujal Euroopas * 4. Enamus perevägivalla ohvreid ei oska ennast kehtestada. See suurendab perevägivalla kordumise tõenäosust 9. Põhjendava uurimistöö peamine küsimus on 1. Miks? * 2. Kuidas? 3. Kes või mis? 10
.......................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson......................................................................................................................27 Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arenguteooria taust........................................27 Arenguväljakutsed arengu edasiviijatena.............................................................31 Põhitundmused kriisi tulemusena.........................................................................33 Mahler......................................................................................................................37 Normaalne autism...............................................
emotsioonid jne. ,,3 esseed seksuaalteooriast" libiidoteooria, objektile suunatud seksuaalenergia. Ta väidab, et seksuaalsus ei alga puberteedieas, sünnieas juba ilminguid näha; seksuaalne ja genitaalne mõiste tuleb üksteisest eristada; inimese seksuaalelu funktsiooniks on oma kehaosade kaudu naudingu hankimine. Viimase on laste jaoks viieks punktiks jaotanud : pärast sündi domineerib suu oraalne faas, 1,5-3 eluaasta pärak (füsioloogiline soole tühjendamine; psühholoogiline saab kiita, kui on puhas) anaalne faas, 4 eluaasta falliline laps avastab suguorganite erogeense toime, kuni puberteedini latentne, kui midagi ei toimu, siis genitaalne suguorganite piirkond esikohal. Homoseksuaalsus tekib liiga tugeva emassekiindumisega. Väidab, et iga inimene sündides bi, siis muutub monoseksuaalseks. Ühiskond piirab üksikisiku seksuaalsust.
mõjutab omakorda tema eneseväärikustunde kujunemist. Kui lapse eest hoolitsetakse hästi, siis võib ta oma tekkivatesse vajadustesse suhtuda rahulikult ega satu niisugusesse olukorda, mille valitsemisega ta toime ei tule. Tähtis on hooldamist õigesti ajastada ja lapse eest hoolitseda siis, kui ta annab märku selle vajalikkusest. Vajaduste rahuldamine ning õigeaegne hooldus äratavad lapses tunde, et ta on tähtis ja et maailma peale võib loota. Selle põhjal hakkab lapsel esimese eluaasta jooksul kujunema põhiturvalisus, mis on hilisema psüühilise arengu jaoks väga tähtis. Laps on kindel, et tema eest kantakse hoolt. See tunne võimaldab tal algul hoidjasse kiinduda ning hiljem temast sõltumatuks muutuda. Pettumused põhjustavad lapsel hiljem psüühilisi hälbeid. Vajaduste rahuldamise liiga pikk ooteaeg on tähelepanekute kohaselt põhjustanud juba pooleaastaselgi lapsel agressiivset käitumist. Samal põhjusel ei teki lapsel ka põhiturvalisust ega usku
tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood 12-…a - Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). 4. E. Eriksoni teooria – arengustaadiumid, nende kirjeldused Eriksoni teooria põhineb praktikal, vaadeltakse staadiumite kaupa 1) Usaldus vs usaldamatus 0-1a – Lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva maailma vastu, peab tundma turvatunnet e füüsiline läheduss ja vajaduste rahuldus (nälg, uni). Laps tajub vanemate ebakindlust, enne 6.ndat elukuud ei tohiks last emast eraldada. Isa roll on tagada emale turvatunne, mis omakorda tagab lapsele turvatunde
Esindajad Ivan Pavlov, Watson, Thorndike ja Skinner. Humanism- Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippuInimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest Psühholoog ei pea olema inimese uurija, vaid tema abistaja. Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad pigem vaatlusele ja vestlusele. Esindajad Maslow, Freire, Knowles, Mezirow. Psühhodünaamiline koolkond- Isiksuse süvaolemuse mõistmine. Käitumist motiveerivad sisemised jõud, mille üle inimesel enesel on vaid vähene kontroll. Esindaja Sigmund Freud. Kognitiivne psühholoogia- Tunnetusteadus, õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Pühendub mõtlemisele,keelele, mälule jne. Esindajad Jean Piaget ja Bruner.
teaduslikku mõtlemist; hakkab mõistma tegevuste sisu ja ka kasulikkust (kus teatud tegemist saab rakendada) 4 noorus - 15/16.eluaastat - treenitakse moraalsust (hea ja halva mõistmine) Rõhutas kehalist arendamist ja seda, et hinnangut tuleb hoida laste arengust eemale. Tuleb arvestada, et suurel määral on keha see, mis on arengu aluseks (emad peaksid rohkem tähelepanu pöörama laste kehalisele arengule). PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) Struktuurne isiksuseteooria: ID (tema) - kaasasündinud (tahan praegu ja kohe naudinguid rahuldada); kehalised rahuldused (söök) EGO (mina) - toimib reaalsuse printsiibil; suudetakse rahuldust edasi lükata (söön kui saan); tekib imikueas SUPER EGO (üli mina) - moraali kogum (ootused, väärtused - võetakse omaks tavaliselt vanematelt); agressioon vanemate vastu - lapsed ei saa vanemate vastu ja
Ta oli Freudi psühhoanalüütilise teooria mõjukamaid edasiarendajaid ning sai tuntuks USA-s ego-psühholoogia esindajana. Eriksoni mudel erineb Freudi omast mitmes olulises mõttes. Erikson vaatles ego kui iseseisvat isiksuse struktuuri, mis toetudes tajule, mälule, tähelepanule ja mõtlemisele, on käitumise ja tegevuse peamine teadlik suunaja. Teiseks tähtsaks faktoriks pidas ta lapse tihedat sidet vanematega ning arenguks vajalikku ajaloolis-kultuurilist sotsiaalset keskkonda. Eriksoni arvates kestab ego areng kogu inimese eluea ning see on võimeline ületama psühhosotsiaalseid pingeid mistahes elu perioodil. Erikson käsitles inimese elu kaheksa eluea kriisiperioodi, mida võib käsitleda ka psühhosotsiaalse arenguastmena. Igal arengustaadiumil on domineeriv ülesanne, mille lahendus võib õnnestuda või ebaõnnestuda. Igaüks, kes õpib toime tulema kriisiga mingil konkreetsel arenguastmel, omandab emotsionaalse jõu ja oskused järgmiste kriiside ületamiseks.
Kasvatuslikult tõhusam on võimaldada murdeealisel endal teha valikuid, et ta saaks hiljem toimunust kasulikke iseseisvaid järeldusi teha. Niisiis, Kohlberg lähtub moraaliarengus sellest, et lapse vanusega suureneb järjest teiste inimeste osa väärtuste kujunemisel. Subjektiivse väärtusmaailma kujunemisel ongi määrav mõju inimese sotsiaalsel kogemusel teistega. Järelikult mängib kasvava inimese väärtusmaailma kujunemisel silmapaistvat osa inimese sotsialiseerumine. Sotsialiseerumine on sotsiaalse kogemuse ja väärtuste omandamise protsess, mis teostub suhtlemises ja tegevuses. Kandes edasi sotsiaalseid suhteid, osutub osa väärtusi inimese sotsiaalseks tuumaks. Tulemuseks on indiviidi aktiivne lülitumine sotsiaalsesse ümbrusesse ja iseseisev toimetulek selles, mis aitab tal isiksuseks saada ning tema minapildil kujuneda. LAPS JA ESIMESED SUHTED TEISTEGA Nagu eelnevalt mainitud, kasvab laps sotsiaalseks just teiste abil, bioloogilised tegurid
(Good & Brophy 1995; viidatud Krull 2000: 147 järgi) Armastuse-vaenulikkuse mõõde seostub vanemlikus kasvatusviisis tihedasti laste eneseaustuse ja teistega arvestamise võime arenguga. Lastel kujuneb tavaliselt kõrge eneseaustus, usaldus ja sõbralikkus teiste inimeste vastu siis, kui nende perekonnas on vanemad neisse kiindunud ning armastavad ja toetavad neid emotsionaalselt. Kui vanemad tõrjuvad oma lapsi, kohtlevad neid vaenulikult ja ebaväärikalt, kipuvad lastel kujunema madal enesehinnang ning sallimatus ja usaldamatus nii teiste kui ka iseenda vastu. Ranguse-kõikelubavuse mõõde seostub eelkõige laste inistiatiivi, iseseisvuse ja kuulekuse kujunemisega. Rangeid piiranguid seadvatel ja pidevalt kontrollivatel vanematel kalduvad olema kuulekad ja (liiga) heade käitumisviisidega lapsed. Kõikelubavatel vanematel on seevastu sageli sõnakuulmatud ja (liiga) iseseisvad järeltulijad. Äärmuslik kõikelubavus taandub sageli
2. Varane lapsepõlv 2-12 laps hakkab endaga rohkem hakkama saama, hakkab taipama põhjuseid; esimeses kahes etapis tuleks treenida vaimu ja keha 3. Hiline lapsepõlv, 12-15 -mõtleb kõrgemal tasemel, puudhb veel teoreetiline mõtlemine; intellekti treenimine 4. Noorus, 15-... - tuleks treenida moraalsust Ütleb, et lapse mõistust tuleb hoida võjmalikult kaua laisana et arendada keha ja vaimu Sigmund Freud (1856-1939): Struktuurne isikuteooria: 1. ID alateadvus, inimese primaarsed vajadused (füsioloogilised) ja tungid, ihad, instinktid - kaasasündinud 2. EGO ei ole kaasasündinud; hakkab kujunema, kui lükatakse edasi id vajaduste rahuldamist; vahendab reaalsust `mina', teadvustatud osa- ratsionaalne 3. SUPER EGO `ülimina`, ühiskond, reaalsus, sotsiaalsed normid,
Olulisemad identiteedi kujunemist mõjutavad tegurid Kõige olilisemad identiteedi kujunemist mõjutavad tegurid on sotsiaalne tegur ja ühiskondlik tegur. Üks tähtsamaid sotsiaalseid tegureid on kodu. Esmase pildi annavad: vanemad (perekond). Kodus õpib laps käituma, kui vanemad on korralikud ja eeskujulikud siis laps teab kuidas peab õigesti käituma aga kui vanemad ei hooli lapsest ja ei anna talle eeskuju siis laps ei oska teistega arvestada ja õigesti käituda. Teiseks tähtsamaks teguriks on ühiskond. Suurem osa ühiskondlikust tegurist on mõjutatud sellest milline on riigikord ja mis on riigis lubatud ja mis mitte. On riike kus on naistel vähem õigus või need üldse puuduvad. See tegitab suur ebavõrdsust naiste ja meeste vahel. Tähtsaim sotsiaalne tegur on sõbrad. Sõbrad mõjutavad lapse käitumist. Kui laps satub halba seltskonda siis ta võib hakata käituma nagu teised aga kui lapsel on head ja korralikud sõbrad siis ta peaks ka käituma korralikult.
suurt sõpruskonda ega psüühika suunatust enam välismaailmale kui iseendale, vaid võimet tundmustel põhinevaid suhteid pikka aega alal hoida, kaasinimesi hinnata ja austada ning nendega arvestada, kokkuleppereeglite kohaselt käituda. Psühhodünaamilises mõttes tähendab sotsiaalsus oskust oma tunge ja vajadusi väljendada kollektiivile vastuvõetaval viisil. Sotsiaalsus eeldab paljusid omadusi, näiteks tervet eneseusaldust, tasakaalukat tundeelu, kaalutlemisoskust, võimet oma käitumist kontrollida ja hinnata ning teist inimest mõista. See pole lihtsalt üks lüli muu psüühilise arengu, näiteks tundeelu ja vaimse arengu ahelas, vaid võib väita, et inimese sotsiaalses käitumises peegelduvad tema minakuvand ja maailmakäsitus, kogu ta isiksus. Selles heiastuvad tema harjumus teha tähelepanekuid, langetada otsuseid ja otsida lahendusi, tema tundelisus, väärtusorientatsioon ja eetikanormid. Samuti toob igasugune
• Vanemate omavahelised suhted 3. Vältivalt kiindunud • Sotsiaalne võrgustik - kui palju puutub kokku Laps ei ilmuta märke seotusest emaga. teiste inimestega peale ema jm • https://youtu.be/uSAPfiSw_Ic • Kiindumustüübi kujunemisega võivad olla seotud Eriksoni psühhosotsiaalse arengu ka kasvatusstiilid: 1) Autoritaarne stiil teooria Ranged reeglid, normid. Last suunatakse ja keelatakse pidevalt, ei anta psühholoogilist autonoomsust ega Üldised põhimõtted: võimalust ise otsustada. Suhetes puudub soojus ja • Teooria põhineb praktikal osavõtlikkus
● Alaealiste õigusrikkumised ● Vähenenud intelligentsus ● Suurenenud agressiivsus ● Depressioon ● Psühhopaatia https://et.wikipedia.org/wiki/John_Bowlby 2. Kuidas tekib turvatunne ja, mis loob turvatunnet? Turvatunne tekkimine saab alguse väga varajases eas, juba sellel hetkel, kui laps sünnib siia ilma ja saab esimest korda ema rinnale. Turvatunnet saab vaadelda läbi mitme teooria. Üheks teooriaks on Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria ja teiseks John Bowlby kiindumusteooria. Sotsiaalse arengu teooria juures on oluline psühhosotsiaalse arengu aste 1. Usaldus vs Usaldamatus. Laps peab saama füüsilist lähedust, soojust, silmsidet ja vajadustele kiiret reageerimist- nii tekib lapses turvatunne. Ka ema turvatunne peab olema tagatud isa poolt. Eriksoni teooria üldised põhimõtted: ● Teooria põhineb praktikal ● Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
Igal arenguastmel on oma täiuslikkus. Rousseau lõi lapsekeskse lähenemise arengufilosoofia. Ja et kunst ja teaduste areng on soodustanud lapse arengu allakäiku or something. Tüüp jäi lõpupoole vaimuhaigeks, arvas et ta mingi sõber on korraldanud tema vastu vandenõu. Lõpuaastad olid seotud vaimuhaiguse all kannatamisega. Järgmine koolkond: Psühhodünaamiline / psühhoanalüütiline paradigma. Inimese sisemised konfliktid ja inimese sisemised dünaamikad. Sigmund Freud (1856-1939). Sündis peres esimese lapsena. Isa oli emast poole vanem. Sigmund oli väga tubli õpilane, tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi selle vastu kuidas kokaiin mõjub närvitegevusele. Uuris hüsteeriad ja neuroose. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille abil probleemi juurde pääseda. Rääkis kolmest tungist: sugutung, eluinstinkt, fanaatus ehk surmatung. Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annab.
palk. Suhte sarrustus (e. kinnitus) näit ,rotile õpet kangile vajutada 10x , suhe on arv , seejärel kingitus./ sai maksab 3 paid/ Juhu sarrustus (ei tea, millal saada kinnitust) Kõige rohkem paneb inimest käituma juhu sarrastus on kõige siduvam. Kinnitust saab ka kustutada. Skinner : hoolimata operantse õppimise teooriast ei suuda me seletada kõne tekkimist. Biheiviorismi võtteid kasut kliinilises psühholoogias psühhooside, foobiate, sõltuvuse ravis. Sigmund Freud (1856-1939) Struktuurne isiksuseteooria . Teadvuse ja alateadvuse tase peaks olema määratletud. Rohkem rõhku alateadvusel. (J. Alliku tõlge) ID - tema (sünnipärane psüühiline reaalsus, tung, on ka füsioloogiline liikumapanev jõud) - samastatav bioloogiliste tungidega. Id -st pärit kõik primitiivsed ihad ja soovid. On energiaallikas, seotud füsioloogiliste protsessidega. Lähtub naudinguprintsiibist. Omane püüe: Kohe ja nüüd! Täiesti amoraalne. Ebaratsionaalne
SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler............................................................................................
koordineeritud tegevuste jada (nt haaramise puhul). Laps oskab eset otsida, kui ta seda osaliselt näeb. Kolmandased tsirkulaarreaktsioonid(12-18 kuud)– esemetega eksperimenteerimine,laps proovib, mis juhtub. Hakkab otsima eset, mis peidetakse tema nähes. Representatsioonid (alates 18 kuud)– tekib eseme jäävuse mõiste. Laps on võimeline objekti ette kujutama ja mäletama. 4. E. Eriksoni teooria – arengustaadiumid, nende kirjeldused. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a) Lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva maailmavastu. Laps vajab turvatunnet (füüsiline lähedus, soojus, silmside), vajaduste kiiret rahuldamist (nälg, uni). Esimesel eluaastal pole võimalik last ära hellitada. Laps nutab, kui mõni tema vajadus on rahuldamata (ei jonni!). Oluline on ema kiire reageeri mine lapse vajadustele, see paneb aluse usalduse kujunemisele
stabiilne. Kellel on see kõrge, see on ärev, ärritunud, masendunud, frustreerunud. 2. Psühhoanalüüs Loodi 1895 (looja: Sigmund Freud). *1895 ilmus raamat ,,Etüüdid hüsteeriast" tegemist oli ühe noore naise haiguslooga peale oma isa surma, milles käsitleti vaimset kokkuvarisemist. Tema raviks üritati kasutada hüpnoosi, mille ajal naine mäletas neid asju, mida ta ärkvel olekus ei mäletanud. Tekkis küsimus, et kuidas see võimalik on? Freud loob idee alateadvusest. Psüühika jagati: 1. Teadvus- see on see, mida me suudame ette kujutada ja sõnastada (fantaasia, mälestus, unistus jne.) (Sinna mahub korraga vähe asju ja mis tuleb teadusesse tuleb eelteadvusest) 2. Eelteadus kõik mida me suudame teadvustada. 3. Alateadvus(teadvustamatus)- inimene pidevalt tõrjub sinna mingeid tundeid ja mälestusi jne. *Sinna türjutud asju on keeruline teadvusesse tagasi tuua. *See mis on sinna tõrjutud
Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. Esimene mängu vorm on harjutusmäng, mis vastab sensomotoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal. Teist mänguvormi nim. Piaget sümbolmänguks ja see vastab eeloperatsionaalsele mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Kolmas ja viimane mängu vorm- reeglitega mäng- vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.- 12.eluaastani. Seega leiab Piaget, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus. Esimest mängu vormi nim. Piaget harjutusmänguks, mis leiab aset sensomotoorse perioodi teisest kuni viienda staadiumini. Harjutusmängude sisuks on intensiivne mängimine
J. B. Watson (1878-1958) Sisend -> Must kast -> Väljund1920, “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga. - Humanism – rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid, tal on soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole, inimese arengupotentsiaal on piiramatu. - PSühhodünaamika – Sigmund Freud ja tema järglased oletasid, et käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul. - Kognitiivne psühholoogia – keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad ( salvestavad melte infot, töötlevad jne.) ja mõistavad maailma.
Suur viisik saadi keele uurimisel. Need viis gruppi on sõltumatud, aga mõjutavad üksteist. Määravad isiksuse potentsiaali. 5 gruppi moodustuvad pigem suurte andmehulkade puhul ning arvestab vaid otseseid, üksüheseid seoseid. Ei võta arvesse kaudseid mõjusid. Samuti ei vasta test küsimusele, miks sellised omadused tekivad. Tänapäeval arvatakse, et isiksus on olemas, teeb asju harjumuspäraselt. Pilet 2. Psühhoanalüüs. Psühhoanalüüsis on palju erinevaid nimesid. Selle looja on Freud, tema õpilasteks Jung ja Adler. Psühhoanalüüsi ühendab lapsepõlve, eriti esimeste elukuude ja -aastate roll isiksuse kujunemisel ning alateadlike vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine ja nende seos lapsepõlvega. Kinnitust on saanud kaks hüpoteesi: 1) Psüühilise põhjuslikkuse printsiip, mis tähendab, et psühhoanalüüsi arvates toimuvad asjad põhjusega, midagi ei heideta kõrvale kui vähemtähtsat. Vastused küsimustele: Miks see juhtus? Mis selle põhjustas
emotsionaalsele väljendusele ja kui tugev see väljendus on (peaks olema kaasasündinud, temperament). · Aktiivsustase energia hulk, mille laps normaalses päevategevuses kulutab ning kiirus, kui kiiresti see energia hulk kulutatakse. · Sotsiaalsus beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine lapse jaoks väärtuslik ,,tasu". Neuroloogiline areng Sündides on lapse aju 25% täiskasvanu aju suurusest. Esimese eluaasta lõpus 50% ning teise eluaasta lõpus 75%. Esimese küpsusmomendi saavutab aju 3.kuuks. Aju areng lõppeb 21 (kuu?aasta?) lõpuks. Kõige tähtsam aspekt on see, et saavutataks sünnijärgselt eneseregulatsioon. Ülestimuleerimine ei taga ,,kohanemist". Vastsündinu meeleline tundlikkus Nägemine 20-30 cm, ühildub sellega, kui kaugel on laps emast. Umbes 4.elukuuks areneb välja kahe silmaga üheaegselt nägemine. Oskab tajuda vahemaad mis jääb silmade ja asjade vahele
·juhtumi analüüs ·vaatlus ·küsitlus-suuline, kirjalik ·test- isiksuse, võimete Orrelatiivse uurimise meetodid: ·Näitavad kui tugevaks on kaks asja omavahel seotud, aga ei näita põhjust, miks nad on seotud omavahel. Eksperimendi uurimise meetod: ·Ainuke meetod, mis võimaldab uurida nähtuste põhjuseid ja saate vastuse küsimusele: ``Miks?`` 5.Psühholoogia mudelid (suunad) Psühhodünaamiline- rõhutab alateadvuses ja lapsepõlve mõju inimese käitumisele. / S. Freud. Biheivioristlik-Käitumuslik, vaatlevad inimese välist käitumist ja seda kuidas käitumist omandatakse. / J. Watson. Kognitiivne-uuritakse, kuidas inimene tunnetab ja tajub maailma ja kuidas ta selle üle mõtleb `` Ma olen see, mida ma endast mõtlen.`` /J. Piaget. Humanistlik-Inimene on oma olemuselt positiivne ja valmis arenema vabatahtlikult. / C. Rogers; A. Maslow Psühhobioloogiline-seletatakse käitumist, kui ajus toimuvate ja bioloogiliste protsesside tulemust. 6
Kuigi 4 sellised kulutused on märkimisväärsed ja pidevalt kasvavad, pole need sellised, mida vanemad kahetseksid. Lapsevanemad on teadlikud nendest kulutustest, kui nad lapsed endale muretsevad, sellele vaatamata teevad nad reeglina oma otsuse lapsi saada teadlikult ning rõõmsal meelel. 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS Vanemad on kõige esimesed ja kõige tähtsamad sotsialiseerimise agendid. Lapsed saavad vanematelt maailma esmase arusaamise. Lapsed õpivad maailma nägema nii nagu nende vanemad seda neile vahendavad. Väga olulisel kohal on kiindumus ja lähedased suhted. Laps õpib teistega suhtlemist, kehakeelt ja tundeid. Varased õppetunnid on hilisema arengu baasiks. Vanemad jäävad kuni lapse täiskasvanuks saamiseni talle oluliseks hariduse, karjääri ja sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine).
Suur viisik saadi keele uurimisel. Need viis gruppi on sõltumatud, aga mõjutavad üksteist. Määravad isiksuse potentsiaali. 5 gruppi moodustuvad pigem suurte andmehulkade puhul ning arvestab vaid otseseid, üksüheseid seoseid. Ei võta arvesse kaudseid mõjusid. Samuti ei vasta test küsimusele, miks sellised omadused tekivad. Tänapäeval arvatakse, et isiksus on olemas, teeb asju harjumuspäraselt. Pilet 2. Psühhoanalüüs. Psühhoanalüüsis on palju erinevaid nimesid. Selle looja on Freud, tema õpilasteks Jung ja Adler. Psühhoanalüüsi ühendab lapsepõlve, eriti esimeste elukuude ja -aastate roll isiksuse kujunemisel ning alateadlike vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine ja nende seos lapsepõlvega. Kinnitust on saanud kaks hüpoteesi: 1) Psüühilise põhjuslikkuse printsiip, mis tähendab, et psühhoanalüüsi arvates toimuvad asjad põhjusega, midagi ei heideta kõrvale kui vähemtähtsat. Vastused küsimustele: Miks see juhtus? Mis selle põhjustas
käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi hinnata paneb nt. otsima standardeid või nende puudumisel võrdlema ennast teiste inimestega). Enesehinnang peegeldab suhtumist endasse Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) - Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teoste heaolu eest Prekonventsionaalsed astmed - Karistuse-allumise orientatsioon sel asteml püüavad lapsed peamiselt hoiduda ebameelidvusest , vältida karistust, vabaduse piiramist, ärevusi tekitavaid situatsioone
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
