Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimese arengu kordamisküsimused eksamiks ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õnnestu, lapseeas, autism, sündroom, identiteet, intelligentsus, ontogenees, aspergeri, motoorne, nooremas, operatsioonide, keskeakriis, depressioon, vanaduses, mehhanism, eksamiks, arenguetapp, kvalitatiivselt, astmete, elutsükli, fülogenees, kiireneb, esemeline, lühiajaliselt, teistega, omandab, jälgides, kehaliselt, eluaastat, empaatiatVanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused ·Poiste probleemid on seotud noorema eaga ·Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele ·Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired ·Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia,buliimia Häirete esinemissagedus Suur varieeruvus uuringuti: 7-14% USA lastest/noorukitest on mõned arenguhäired (Knopf, 1984) 14-20% lastest arengu, emotsionaalsed ja käitumishäired, tõsiseid 8-10% (Sattler, 1995)
KOGNITIIVNE ARENG IMIKUEAS (0-2) Piaget' sensomotoorne staadium - Varases arengus ,,õpetab käsi silma." Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu. Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega ruumis objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet. Raskused peidetus asju leidmesega on seotud: Motoorsete oskuste arenguga raskused haaramisel Mäluga imiku võime asju meeles pidada on piiratud IV alastaadiumis on oluline just võime koordineerida kahte järjestikust tegevuste jada kui vahendeid lõppeesmärgi saavutamiseks Donaldson (1978), Light (1988), Siegal (1991) arvavad, et suurem osa laste raskustest järeldamisel ei ole tingitud loogilise mõtlemise puudumisest,
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus.
Keskkond. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 5 o Tahteline on aktiivne, pingutust nõudev, teadvustatud, eesmärgistatud ja verbaalselt vahendatud. Sisemine algatus. o Tahtelisjärgne nagu eelmine aga ei nõua pingutust 2. Suunatus o Sensoorne suunatud väliskeskkonna ärritajatele o Ideaalne suunatud enda mõtetele o Motoorne suunatud liigutustele Tähelepanu omadused Valivus (tähelepanu ülesanne on valida keskkonnast info), püsivus (ajaline mõõde kaua suudetakse pühenduda ühele tegevusele), ümberlülituvus (kui täielikult õnnestub ühelt tegevuselt teisele lülituda), maht Kõne Oluline suhtlemise ja mõtlemise vahend o Mõistmine ja produtseerimine o Sõnavara o Grammatika sõnade omavaheline sidumine o Suuline ja kirjalik kõne o Sisekõne dialoog iseendaga
◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- suhted teistega Tööjaotus: missugune arenguperiood mis teema praktiline või teoreetiline käsitlus William Stern Euroopa arengupsühholoogia rajaja päevik laste arengu ja keele kohta (1914) G. Stanley Hall (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs laborikatsed laste taju, mälu, õppimise jms kohta
Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+ Inimese füüsilised võimed on haripunktis selles vanusevahemikus: 18-30 eluaasta vahel See on Eriksoni teooria järgi hilises täiseas lahendamist vajav kriis: produktiivsus vs stagnatsioon Need on Schaie kognitiivse arengu staadiumid: Omandamine, saavutamine, sotsiaalne vastutamine, täidesaatev funktsioon, reintegratsioon See intelligentsuse vorm hakkab täiskasvanueas langema: voolav intelligentsus Need on surmaga leppimise staadiumid: Eitus, viha, tingimine, depressioon, omaksvõtt Need neli õppejõudu pidasid teile selles aines loenguid: Tiia Tulviste, Astra Schults, Mairi Männamaa, Kaia Kastepõld-Tõrs Sellega tegeleb arengupsühholoogia: Vanusega seotud erinevused käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Selle saavutamine on teismeea arenguliseks ülesandeks: iseseisvus ja autonoomia
Areng on tegelikkuses ühteaegu nii bioloogiline protsess kui ka kultuuri omandamine. Läbiv küsimus arengupsühholoogias: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus (kumma roll on suurem?). Kaasaegsed arenguteooriad seovad omavahel nii pärilikkuse kui ka kultuuri. Arengupsühholoogia temaatiline käsitlus ehk mida selles teaduses spetsiifilisemalt uuritakse: 1 Füüsiline areng eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng ehk intellektuaalne areng lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng. Huvitutakse mõtlemisest ja kõne päritolust ning nende omandamisest, hõlmates ka nt võimeid nagu lugema ja kirjutama õppimine. Selle arengu temaatika probleemid on nt vaimne mahajäämus või kurtuse ja pimeduse mõju lapse mõtlemisele. Sotsiaal-emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes
kordi. Sellised kordused kinnistavad hääliku õiget hääldamisoskust. Õpetaja loeb jutukese teksti ning hääldab silbid lapsele õigesti ette. Seejärel hääldab laps neid kas iseseisvalt või koos õpetajaga. Kui laps ei suuda silpe õigesti hääldada, on mõistlik logopeediga nõu pidada. http://www.teatoimeta.ee/Logopeedilised_jutukesed_1091.htm b. Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus. Üks raskemaid vorme lastel on Lennox – Gastaut sündroom. Need lapsed vajavad erilist hoolt ja järelvalvet. Uurimused on näidanud, et epilepsiaga lapsed on enam hüperaktiivsed, agressiivsed, madala enesehinnanguga ja neil napib sotsiaalseid oskusi. Õpetajad on omandanud teadmisi, kuidas nende lastega käituda, kuid nad tunnistavad, et ka nemad tunnevad ebakindlust. Õpetaja ülesandeks on kindlasti aidata lapsel leida oma võimed ja võtta end sellisena nagu ta on. Õpetamise meetodid peavad olema kohandatud lapse võimetele, sinna kuulub ka
- pessimist, enesekriitiline, vähem edukas, kitsal alal võib olla hea spetsialist, vähem tuttavaid, sõpru. Tekivad vastandlikud eluviisid, ellusuhtumised. Jagab kummagi 4 alatüübiks. Funktsiooni alusel: - mõtlev ekst. int. - Tundev ekst.int - Aistiv ekst.int - Aistiv ekst.int - Intuitiivne ekst.int Inimkehas on vastandlikud protsessid. Vahel on tasakaal nihkunud. Mõlemale tüübile on omased kindlad haigused: E: hüsteerlised, maniakaal-depressiivne sündroom, seksuaalhaigused I: jääb oma sisemaailma kinni. Enamus in on ühte alatüüpi. Sarnasusõpetus teatud tunnuste alusel on kõik inimesed sarnased: arhetüübid. Erinevates kultuurides kindlad motiivid, tõestust sellest leiab rahvaste müütidest. Koosn 2 poolest, üks inimmõistuse jagunemine erinevatesse kihtidesse. Individuaalne alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Teine õpetus:arheotüüpidest. Jung tegi arheotüüpide mõiste tuntuks
tuttavaid, sõpru. Tekivad vastandlikud eluviisid, ellusuhtumised. Jagab kummagi 4 alatüübiks. 4 Funktsiooni alusel: - mõtlev ekst. int. - Tundev ekst.int - Aistiv ekst.int - Aistiv ekst.int - Intuitiivne ekst.int Inimkehas on vastandlikud protsessid. Vahel on tasakaal nihkunud. Mõlemale tüübile on omased kindlad haigused: E: hüsteerlised, maniakaal-depressiivne sündroom, seksuaalhaigused I: jääb oma sisemaailma kinni. Enamus in on ühte alatüüpi. Sarnasusõpetus teatud tunnuste alusel on kõik inimesed sarnased: arhetüübid. Erinevates kultuurides kindlad motiivid, tõestust sellest leiab rahvaste müütidest. Koosn 2 poolest, üks inimmõistuse jagunemine erinevatesse kihtidesse. Individuaalne alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Teine õpetus:arheotüüpidest. Jung tegi arheotüüpide mõiste tuntuks
.............................27 Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arenguteooria taust........................................27 Arenguväljakutsed arengu edasiviijatena.............................................................31 Põhitundmused kriisi tulemusena.........................................................................33 Mahler......................................................................................................................37 Normaalne autism.................................................................................................37 Sümbioos..............................................................................................................38 Eristumine ja iseseisvumine.................................................................................40 Mehhaanilised teooriad............................................................................................44 Biheiviorism.....................
matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik – suhe loodusega, eksistentsiaalne – oskus elada Vaimne alaareng: Kerge 50/55 – 70 Mõõdukas 35/40 – 50/55 Raske 20/25 – 35/40 Väga raske – alla 20/25 IQ ja erinevad grupid: Sugu – erinevus ei ole, aga mehed lahendavad paremini ülesandeid ruumilise mõtlemise ja laialdaste faktiteadmistes, naised sõnalise võimekuse ja lühimälu ülesandeid Etnilised grupid ja intelligentsus: Negriidid < europiidid < mongoliidid – põhjust pole teada, aga millegi pärast need tulemused on paremuse järgi nii kujunenud; kindlalt ei tea, miks nii on, võimalikuks põhjuseks on võib olla majanduslik staatus. Kultuuri erinevus – kui palju on võimalik testida inimese emakeeles. Arthur Jensen – 1969 ilmunu essee – afro-ameeriklased on halvemate tulemustega pärimuse pärast, mõjureid võib aga olla mitmeid ja sellist üldistust ei saa teha IQ uuringud Eestis:
matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik suhe loodusega, eksistentsiaalne oskus elada Vaimne alaareng: Kerge 50/55 70 Mõõdukas 35/40 50/55 Raske 20/25 35/40 Väga raske alla 20/25 IQ ja erinevad grupid: Sugu erinevus ei ole, aga mehed lahendavad paremini ülesandeid ruumilise mõtlemise ja laialdaste faktiteadmistes, naised sõnalise võimekuse ja lühimälu ülesandeid Etnilised grupid ja intelligentsus: Negriidid < europiidid < mongoliidid põhjust pole teada, aga millegi pärast need tulemused on paremuse järgi nii kujunenud; kindlalt ei tea, miks nii on, võimalikuks põhjuseks on võib olla majanduslik staatus. Kultuuri erinevus kui palju on võimalik testida inimese emakeeles. Arthur Jensen 1969 ilmunu essee afro-ameeriklased on halvemate tulemustega pärimuse pärast, mõjureid võib aga olla mitmeid ja sellist üldistust ei saa teha IQ uuringud Eestis:
arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu - Keel - Emotsioon Neuroni põhifunktsiooni - närviimpulsi edasikandja, analoog-digitaalkonverter Neurogenees Nt närviraku areng - Närviraku sünd - Liikumine täiskasvanu positsioonile - Aksoni teke - Dendriitide väljasirutumine - Sünapsite teke - Keemilise ülekande käivitumine Neurofüsioloogia ja -keemia
algusest Areng – peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutuseid alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. Muutustel on korrapära, kindlad tunnused. Kõikide areng on erinev Arengu faktorid – keskkond, bioloogilised tegurid (geenid), kasvatus, eneseareng (kuidas inimene end ise arendab). Arengu alatüübid: füüsiline areng (silmaga näha; erinevad kehastruktuurid muutuvad/arenevad) motoorne areng (progresseeruv omandamine, roomamine-kõndimine-hüppamine- keksimine) kognitiivne areng (kõne, keel, mõtlemisprotsessid, õppimisprotsessid, emotsioonide reguleerimine) - peegeldab intellektuaalsete oskuste kasvu sotsiaalne areng (kuidas teistega suheldakse, sõnavara, käitumine tuttavatega ja võõrastega) Arengu periodiseerimine: autorid käsitlevad seda erinevalt ja seetõttu tuleb teadusliku töö
Süütunne blokeerib aktiivsust., kuna kardetakse tahta. Rituaal: eeskujude imiteerimine. Mäng teemal ”ma oskan” riitus: mask (rollimngud). IV etapp 6-12a. Industry vs inferiority. Eesmärk: oskused. Positiivne lahendus: kompetentsus, oskused. negatiivne lahendus: alaväärsus. Rituaal: vilumused ülesannete lahendamiseks. Riitus: formaalne tegutsemine. V etapp: 12-18a. Identiteet vs identiteedikriis. Eesmärk: identiteet. positiivne lahendus: identiteet, negatiivne identiteet, usaldus, psühhosotsiaalne moratoorium. Negatiivne lahendus: identiteedi puudumine. Rituaal: ideede süsteem ehk ideoloogia. Ideoloogia on defineeritud ratsionaalselt ja on sisukas. Riitus: absoluutne tõde, totaalsus. ”nii on ja kõik” VI etapp 18-24a. Intiimsus vs isolatsioon. Eesmärk: lähisuhted
3. Suguküpsuse saavutamisest kuni paljunemisvõimelisuse saavutamiseni (sh. sotsiaalsed kohustused, mitte vaid bioloogilised) 4. Paljunemisvõime kadumisest surmani Ontogeneesi kategoriseerimine põhineb bioloogilistel etappidel. Areng ja selle tempo on erinev. Arengufaktorid: biloogilised tegurid, keskkondlikud tegurid, sihipärane sekkumine kasvatusse, enesearendamine. Arengu alatüübid: füüsiline areng ehk erinevate kehastruktuuride küpsemine (kaal, mõõdud jms) motoorne areng ehk motoorsete oskuste omandamine (kõndimaõppimine) kognitiive areng ehk intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, abstraktne mõtlemine) sotsiaalne areng ehk muutused viisides, kuidas suheldakse teistega (~3 aastaselt mõistab laps, et teine laps on ka inimene) Arengu periodiseerimiseks on 2 klassikalist lähenemist. 1) 1. Algab imikueast 2. Maimikuiga, 1-3 3. Mudilane, 3-5 4. Koolieelik, 5-7 5. Noorem kooliiga, 7-11/12 6
Populaarsed fraasid geenidest: *Inimesel ja šimpansil on 98% samu geene *Puuviljakärbestel on 60% samu geene kui inimestel! *BANAANIL ja inimesel on 50% samu geene! *Pariisi elanikud ja Baghdadi elanikud jagavad 50% ulatuses geene! Bioloogilise psühholoogia arengusuunad: Neurokeemia, Neurofarmakoloogia, neuropsühholoogia Käitumisgeneetika – uurib geneetika roll käitumise pärilikkuses. Psüühikahäired, aga ka intelligentsus ja isiksuseomadused Nt. “ kaksikute meetod” –– disügootsed, monosügootsed, koos või eraldi kasvavad Evolutsioonipsühholoogia –teoreetiline suund uurib psüühikafenomenid loodusliku valiku kontekstis Sotsiobioloogia ––teoreetiline suund uurib sotsiaalsed fenomenid loodusliku valiku kontekstis. Erinev vanemlik investeering Inimesel on peaajunärve 12 paari, seljaajunärve 31 paari;
ruumikoordinaatides. Kui õpetaja kasutab mõistet üleval paremal nt kuupäev vihikusse, sellest ei pruugi laps üldse midagi aru saada. Sügavustaju probleemid. Need väga tõsised ei ole, sõltuvad sellest, kui tõsise VAA probleemiga on tegemist. Kui lapsel peaks kujunema haaramisliigutus, peab laps tajuma, kui kaugel see asi on. Kui sügavustajuga on probleemid, on ka haaramisliigutuse kujunemisega probleemid. Haaramisliigutus on motoorne oskus, mis tuleb omandada üsna varases arengus. Tõsisema VAA probleemi puhul sügavustaju probleemid ka tõsised, on probleem, et see haaramisliigutus välja areneks. 7 Vastutav õppejõud: Kaili Palts
Alfred Adler (1870-1937) 1911- lõi oma koolkonna: individuaal psühholoogia. Freudil oli teadvus vee peal, siis Adler tähistab teadvuse ja alateadvuse vahekorda puul. Teadvus on Adleri puhul suurema osaga kui alateadvus. Teadvus on see, mis jääb peale ja alateadvus on väiksemamahuline. Esimene, kes hakkab rääkima alaväärsustundest, mis kujuneb lapsepõlves. Täiskasvanud pole seda alaväärsuse tunnest, mis on lapsepõlves tekkinud, võimelised ületama. Adler ütleb ka, et varases lapseeas tekib meil kõigil alaväärsustunne. See on normaalne (me näeme koguaeg, et keegi on meist osavam, targem, täiuslikum...). Olulised on varased suhted vanematega. Selleks, et sellest üle saada, kujuneb lapsel võimutahe. See võimutahe suunab sellele, et ta saaks olla teistest üle. Arendab läbi selle välja oma oskused. Negatiivne lahend- domineerimine ja agressiivsus, mis jäävad ka täiskasvnueas. Positiivne lahend- tunnetab ühtsust teistega.
harvemaks jäänud suhtlus Hilisemas täiskasvanueas õed vennad: puuduvad koos elamise surve ja võistluslikkus taasleidmine-lähimad elusolevad sugulased varasemad lapsepõlve suhtlusmustrid võivad jätkuda õed-vennad kui hooldajad (kohe järgmine pereliikmete järel) Õe-venna suhete kasutegurid: emast eraldumisega toimetuleku õppimine hädasti vaja individuaalsuse saavutamiseks, identiteet areneb mitmekülgsemaks empaatiavõime kasvu võimalus sots oskuste omandamise võimalus (kui lastakse lastel endil konflikte lahendada ja end kehtestada) negatiivsete tunnetega toimetuleku võimalus (kadedus, kiindumusobjekti jagamine, tähelepanu jagunemine jne) Vanavanemlus ja vanad indiviidid Kui vana on vana- vana on alati natuke vanem kui sa ise Vana.Vanadus. Kultuurilised erinevused: grandparent (suursugune ema-isa); VANA tähendusi:
jakukvad vaid siis, kui on publikut. Puutetunne levib 100m/s. Valu/temp levib 1 m/s. Inimese 5 meelt: nägemis, kuulmis, maitsmis, haistmismeel ja puutetundlikkus. +tasakaal +lihas-liigestunne+siseorganistest Rett-sündroom – käte pesemine, plaksuta ine, autstlikud jooned.rettil on kätestereotüüpia. interotseptiivne info. Williamsi sündroom – 7-hästi head jutustajad ja väike VAA, aga ruumitajus halb 1 Kõik käsud tulevad ajukoore püramidaaltrakti..kaudu ja seal...59 min. Kui vops kuklasse, siis võib küll ära kaduda mingi osa nägemisväljast. Tõenäoliselt see
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
11. Õppimine II. Õppimise kõrgemad vormid 46 12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I. Teadvus ja tegevus 79 15. Teadvus II. Teadvuse seisundid 83 16. Psüühika mõõtmine 88 17. Intelligentsus 92 18. Isiksus 98 © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 3 1. SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIA PROBLEEMIDESSE Psühholoogia poolt käsitletavate probleemide mitmekesisus
Pehme determinismi korral jäetakse kõrvuti stiimulitega käitumise kontrollimisel roll ka enesedetermineeritusele ehk "vabale tahtele".Osa pehme determinismi pooldajaid arvab,et inimesed kontrollivad ise enamikku oma käitumisaktidest. Õigusteaduslik ettekirjutus inimesest on aga pigem indeterministlik,st eeldatakse tahtevabaduse olemasolu,ilma milleta ei saaks rääkida näiteks vastutusest. 11.küsimus Intelligentsus ja kuritegelik(kriminaalne)käitumine(A.Binet,H.Goddard) ja 12.küsimus Moraalse arengu etapid(L.Kohlberg) ja kriminaalne käitumine. IV. Intelligentsus ja kriminaalne käitumine Küsimusele ,,intelligentsuse" olemuse kohta pole kerge ühetähenduslikult vastata ning vaidlused selles suhtes pole teadlaste hulgas veel kaugeltki lõppenud. Samas loetakse intelligentsuse avastamist ja selle omaduse mõõtmisprotseduuride loomist XX sajandi psühholoogia üheks kõige suuremaks saavutuseks
Düssotsiaalne isiksus. Spetsiifilised isiksushäired. Düssotsiaalne isiksus rängad vastuolud inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel. (kalduvus süüdistada, madal agressioonilävi jms) Tõsine täiskasvanu eas pandud diagnoos. Attention deficit/hyperactivity disorder aktiivsus ja tähelepanuhäire, kuulub hüperkineetiliste häirete alla. F90.0. Psühhiaater diagnoosib. Hüperaktiivsus- pole küll diagnoos. Conduct disorder käitumishäire. Lapseeas alanud käitumis ja tundeelu häirete all (eelmine ka). F91 korduv ja püsiv düssotsiaalne, agressiivne või delinkventne käitumine. Behavior problems/difficulties käitumisprobleemid/raskused probleemne käitumine Probleemne käitumine hinnanguvabalt kirjeldatakse indiviidi käitumis. Probleemne käitumine on igasugune käitumine, mis tekitab raskusi, st takistab õpilase või klassi normaalset tegevust, või viitab raskuste olemasolule, st
Nende hea omavaheline koostöö. Füsioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne võime säilitada oma sisemine ja välimine tasakaal sisemiste ja väliskeskkonnast lähtuvate koormustegurite mõju all. Miks aktiivne eluvis? Toetab lapse sotsiaalset, kehalist ja tunnetuslikku arengut ning tõstab elukvaliteeti. Hoiab kontrolli all tervise riskifaktorid. Kinnistub tervisekäitumise mudelina edukamalt varases lapseeas ja loodetavasti säilib edaspidises elus. Lapse vastuvõtlikkus vigastustele Lapseea kehalised ja vaimsed iseärasused: Suurendavad vigastuste saamise ohtu Teevad lapse vastuvõtlikumaks vigastustele Väikelaps: Puuduvad teadmised, kogemused ja oskused näha ohtu. Ei oska hinnata oma võimeid. Ei õpi teiste vigadest, vaid teeb neid ise. Puudub kriitiline meel esemete ja ainete ohtlikkuse suhtes.
õppekava struktuuri ja sisu olid väikesed. Ei mõjunud ka informaalse kooli juhtiva teoreetiku A. Kelly (1989) hoiatus, et ühtne riiklik õppekava viib paratamatult selleni, et osa õpilastest muutub rahulolematuks ja võõrandub koolist. Peaminister John Majori (tuli võimule nov. 1990) ajal läbiviidud riikliku õppekava arendustöö üheks uueks eesmärgiks seati kultuuriväärtuste restauratsioon (cultural restorationism), kus võtmekohal oli rahvuse keel ja identiteet. Kasvatus, perekond ja riik püüti ühendada Inglise ühiskonna traditsioonilise väärtusmaailmaga, õppekava tuumaks seati inglaslikkus ning traditsioonilised õpetusvormid. Informaalne kool ja lapsest lähtuv pedagoogika, mis jättis unarusse teadmiste andmise ja idealiseeris tundeliselt lapsepõlve, sai jätkuvalt terava kriitika osaliseks. Back to basic lendlausena tähendab seda, et kõigis inimtegevuse valdkondades on vajatud ja vajatakse
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
Sotsiaalne konflikt sotsiaalsete gruppide, inimühenduste indiviidide huvide kokkupõrge sotsiaalse käitumise protsessides. Paneb osapooled tegutsema mingis suunas. HUVID (mille pinnalt konflikt võib tekkida reaalselt): 1. ressursid nt territoorium, raha, energiavarud, toit kuidas neid ressursse jagatakse, kas see toimub asjaosaliste arvates õiglaselt, võrdselt. 2. võim poliitiliste otsuste kontrollimine, osalemine poliitiliste otsuste tegemisel 3. identiteet kultuurilised, sotsiaalsed, poliitilised ühiskonnad, millega inimesed on seotud (ühe ühiskonna raamides on erinevat identiteeti kandvate inimeste grupid) 4. positsioon küsimus sellest, kas inimesi koheldakse väärikalt, kas nende sotsiaalseid traditsioone austatakse 5. väärtused need, mis kehastuvad usus, ideoloogias ja ka valitsussüteemis (saab eristada iga isiku enda primaarseid
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
