Sissejuhatus Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Inimese eluperioodid 1. Imikuiga : Esimene periood on imikuiga. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on
Vanuseastmete põhilised arenguülesanded Imikuiga (0-1a). 3-4 nädalasi lapsi nimetatakse ka vastsündinuteks (vastsündinuiga). Esimese eluaastaga harjub väike, õrn ja abitu imik välismaailmaga ning saab esimese kogemuse: kui lapse ümber olev maailm on hea ja sõbralik tema vastu, siis õpib väike imik seda maailma ka usaldama. Nii sõltub väikese lapse esimese eluaasta areng sellest, millised on tema ümber olevad inimesed, eelkõige tema vanemad käituvad. Vanematega suheldes õpib laps ka mõistma inimkõnet ning saab julgust õppida tundma ümbritsevat maailma. Esimesel eluaastal on imiku kasv ja vaimne areng kiire. Maimikuiga (1-3a). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Sellel perioodil hakkab laps rääkima, hakkab vabalt liikuma (käima, jooksma, ronima jne). Peale
Arenevad mõtlemine, hoiakud, huvid, jne. Eostumisest surmani. Areng ehk evolutsioon. Taandareng ehk involutsioon. Miski areneb ja kujuneb välja, muutub täiuslikumaks; samal ajal aga miski muu taandareneb, hävib. 2 Mõisted Kasvamine on keha välismõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, mõõtmed. Eostumisest täiskasvanueani. 3 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2. MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5. MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA 4 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 5 IMIKUIGA (O-1a). ·ÕRN ·ABITU ·ESIMESED KOGEMUSED ·KUI MAAILM OSUTUB
INIMESE ELUKAAR SISSEJUHATUS Inimese elukäiku sünnist surmani nimetatakse elukaareks. Inimese elukaar jaotatakse arenguperioodideks. Need arenguperioodid on universaalsed, sest need tuleb läbida kõigil. Samas võib inimese areng kulgeda omas tempos – see võib olla kiirem või aeglasem kui teistel inimestel samal arenguperioodil. Arenguperioode läbides omandatakse uusi oskusi ja teadmisi, mis on vajalikud kohanemiseks ümbritsevaga. Teadlased on andnud arenguperioodidele nimed ja määratlenud vastavad vanusevahemikud. IMIKU-JA VÄIKELAPSEIGA IMIKUIGA
Üsasisesel elul on oma kriitilised perioodid, kus loode on väga tundlik igasugustele mõjudele, mis tema arengut ohustada võivad. Kõige kriitilisem periood on 3 esimest raseduskuud, mil kahjulike mõjude tulemusel võib rasedus katkeda või tekkida väärarenguid, sest kõigi elundite algmed tekivad just sellel perioodil. Inimese areng sünnist surmani: Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2.MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5.MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA IMIKUIGA (O-1a). õrn abitu Esimesed kogemused Maailm sõbarik- usaldus Kiire kasvamine ja areng toit:rinnapiim 0-10 elukuu- vastsündinu 1 aasta lõpuks õpib seisma- esimesed sammud Lihtsamad sõnad MAIMIKUIGA (1-3a) Kõne mandamine Rägib, liigub vabalt Oamndab olulised nrmid ja hoikud Kokkupõrge tegelikkusega KOOLIEELIKUIGA (3- 6/7a) MAAILM LAIENEB
Eaperioodid: Imikuiga Esimene eaperiood on imikuiga. See algab sünniga ning lõpeb siis kui imik saab aastaseks. Sellel ajal toimub lapse intensiivne areng ja kasvamine. Oluline on füüsiline ja motoorne areng, mis loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks ja sotsiaalseks arenguks. Esimene kokkupuude välismaailmaga ning oluline on, et see oleks positiivne. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Kiire kasvamise pärast on ainevahetus ja seedeelundite koormus suur. Imik on vastuvõtlik haigustele ja põeb neid raskelt. (,,ENE", 1988) Maimikuiga Teine eaperiood on maimikuiga. See kestab esimesest eluaastast kuni kolmandani. Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda-laps tahab olla sõltumatu. Areneb intensiivselt silma ja käe koostöö. Omandatakse liikumisoskus. (J. Uljas, T. Rhumberg Psühholoogia, 2002). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Paraneb liigutuste koordinatsioon
3. Aeglaselt reageerivad beebid vähem aktiivsed, vajavad rohkem aega kohanemiseks, on uutes olukordadest häiritud · Paljud kaasasündinud refleksid kaovad lapsel 3-4 kuu vanuses, kuid osa püsib kogu elu. · Vastsündinul on: 1. kõndimisrefleks kaob u 2-3 kuu vanuses 2. ehmatusrefleks kaob 4 kuu vanuses 3. otsimisrefleks kaob u 4 kuu vanuses 4. haaramisrefleks kaob u 5 kuu vanuses 5. pupillirefleks eluaegne · Esimene eluaasta toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Aasta lõpuks on laps kasvanud u 25 cm ja kehakaal on kolmekordistunud. Füüsiline ja motoorne areng on väga olulised, sest need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks e kognitiivseks ja sotsiaalseks arenguks. · Väikelapseiga esimesed kaks eluaastat. Esimeste elukuude jooksul on lapse motoorne käitumine üsna piiratud. 4. elukuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. 6
Eostumisperiood - kaks nädalat alates viljastumise hetkest. Moodustub algsest ühest rakust lõpuks umbes 100-rakuline kogum. 2. Embrüonaalperiood - 3ndast nädalast 8nda nädala lõpuni. Hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad, kõrvad) 3. Looteperiood - 9ndast nädalat sünnini. 9 nädalat pärast munaraku viljastumist on olemas kõik organid ja kehaosad, meenutab inimest ning hakatakse nimetama looteks. 4. Esimene eluaasta - väga intensiivne areng ja kasvamine, füüsiline ja motoorne areng väga olulised. 5. Väikelapseiga - esimesed kaks eluaastat, esimeste elukuude jooksul on motoorne käitumine üsna piiratud, üritavad ümbrust käte ja jalgade kaasabiga uurida, silma ja käe koostöö(nt. kõrinale käega pihtasaamine), roomamine, toeta istumine, aastaselt on enam vähem suuteline kõndima, poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad
seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. 4 Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis eri riikides sätestavad erinevalt täiskasvanuõigused abiellumisea, autojuhtimisõiguse, sõjaväkke mineku, alkoholi ostmise osas jne. 15-17 eluaasta kohta kasutatakse sõna puberteet. Varabuberteedi ja puberteeti hõlmab eesti keelne sõna "murdeiga" aga kinnitab, et seda perioodi lapse arengus peetakse väga tähtsaks. Sel ajal hakkab lapsest saama täiskasvanu. Sel vanuseastmel hakkab inimene leidma oma erilisust ja tahab olla ainulaadne maailmas. Erilisust rõhutakse nii riietusega, kui ka käitumisega. Vanematele on see periood kõige raskem, sest lapsega toimuvad muutused võivad
, kuid sealjuures on vaadeldav pidev üleminekute jada mingite minimaalsete ja maksimaalsete seisundite vahel. Seda nimetakse normaalseks muutlikuseks. II EKSOGEENSED- VÄLISTEGURID 1. Miljoo-stihilised mõjutused 2. Kasvatus-sihipärane mõjutamine III INIMESE ENESEKASVATUS E. SISEMINE AKTIIVSUS Mõjuteguriteks on: a. ajastu, ühiskondlikud normid b. kultuurikontekst c. tehnika areng d. tervis IGA INIMESE ELUKAAR ON AINULAADNE, INDIVIDUAALNE! Iga elukaare juurde võivad kuuluda kriisid. KRIIS on arengus esinev loomulik tugev tundlikkusperiood, mille läbimine loob võimaluse uue sünniks. Kriis ei pea alati kaasa tooma elutraagikat. Samas läbi valu me küpseme. Iga inimene kogeb kriisi, kui satub endale tähtsasse olukorda ja tal pole valmis tegevusmudeleid. Osa kriisidest käib elu normaalse kulgemise juurde. Sellised on ka psühholoogilise küpsemise kriisiperioodid.
tugevatoimelised kiirgused Abort Raseduse katkemine või katkestamine. Eestis lubatud abort 12. rasedusnädalani. Soovimatu raseduse vältimine 1)kondoomi kasutamine vahekorra ajal 2)rasestumisvastaste tablettide tarvitamine- pärsivad munarakkude valmimist ja liikumist munajuhadesse 3)spiraali kasutamine takistab viljastumist kui ka idulase pesastumist emakasse, seda soovitakse juba sünnitanud naisele Inimese areng sünnist surmani Esimene elujärk- imikuiga Imik- inimlaps esimesel eluaastal Vastsündinu- imik esimesel kümnel sünnijärgsel päeval (suur pea, lühikesed jäsemed) Imikuiga 1)kiire kasvamine, arenemine 2)kehakaal suureneb ligi 2-3 korda, vajab korrapärast energiarikast toitu, parim rinnapiim, ainevahetus kiire 3)paraneb liigutuste kooskõlastus, täpsus 4)õpib imikuea lõpuks seisma ja suudab astuda mõned sammud 5)kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused 6)ilmuvad esihambad 7)oskab öelda üksikuid, lihtsamaid sõnu
Kerged beebid - kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest. Rasked beebid - ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi, on uutest olukordadest häiritud. Aeglaselt reageerivad beebid - vajavad rohkem kui teised aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud ja vähem aktiivsed. Paljud uurimused osutavad imikute temperamendi erinevustele, siiski pole päris selge, kas temperament püsib kogu arengu vältel muutumatuna. Füüsiline ja motoorne areng Esimene eluaasta - toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Laps on kasvanud aasta lõpuks 25cm ja tema kaal kolmekordistub. Füüsiline ja motoorne (liigutuslik) areng on väga olulised, need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks (kognitiivseks) ja sotsiaalseks arenguks. Väikelapseiga - esimesed 2 eluaastat. 4. kuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. Silma ja käe koostöö (nt kõrinale käega pihta saamine) areneb intensiivselt 6.elukuust. 8.elukuu lõpuks
INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG KORDAMISKÜSIMUSED 1. Iseloomusta inimese elujärke. VASTSÜNDINU- kuni kümme esimest päeva IMIK-esimese eluaasta lõpuni. Suur pea, lühikesed jäsemed, vastuvõtlik haigustele. Esimese eluaasta lõpus õpib seisma ning suudab astuda mõned sammud. LAPEIGA-kuni jäävhammaste tekkimiseni ja sugulise küpsemise alguseni. Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA- lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse saabumisega. VARAJANE KÜPSUS- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini
Ise Tuleks õpetada, vaja Ei ole mõtet õpetada juhendajat Kriisietapid inimese arengus: 0-2 elukuud- sünnikriis 2kuud- 1 aasta- stabiliseerumine 1 eluaasta- kriis (seoses kõndima õppimisega) 1-3 eluaasta- varajane lapsepõlv (stabiilsus) 3 eluaasta- eneseteadvuse ehk ,,mina" läbimurre 3-6 eluaasta- stabiliseerumine 6-7 eluaasta kooliea alguse kriis 7-12 eluaasta- noorem kooliiga (stabiilne) 9-13 eluaasta murdeeakriis 13-17 eluaasta- stabiilne 17- nooruki kriis- tegelikkuse ja ideaalide kokkupõrge. Kriis vaheldub stabiliseerumisega - põhiline Võgotski seisukoht. Hinnang: Lähima arengutsooni (LAT) mõistet peavad kriitikud liiga ähmaseks. Nad ütlevad, et keegi täpselt ei tea mis motiveerib last edasi arenema. Samuti
Sissejuhatus Teema valikul tuginesin isiklikele soovidele, teada saada erinevaid põhjuseid arengus, kuidas avastada andeid ning kuidas oma võimeid tugevdada. Meie elukäik on meie idividuaalne elukäik. Igaüks peab käima oma teed ja leidma selle tee mõtte nii iseenda kui teiste jaoks. Seega koostatud referaati ei saa võtta üheselt, iga persoon on erinev ning sellest tulenevalt on ka arenemised ja anded erinevad. Inimese areng Inimese arengut võib ka teisiti nimetada elukaarena. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Elukaareuurimuses püütakse selgitada inimese arengut tervikuna.
(kaob 2. kuul) Ujumisrefleks - teeb vees ujumisliigutusi (kaob 2-3 kuul) Kõndimisrefleks - kõva aluse kohal teeb kõndimisliigutusi (kaob 2. kuul) Pupillirefleks - pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Babinski refleks - kui silitada talla alt, sirutab varbad laiali (kaob 1 ea lõpul) Moro refleks - kui kaob tugi, tõstab käed üles ja pigistab sõrmed kokku (kaob 6. kuul) 11. Imikuiga Arenguülesanded: Psühhosotsiaalne areng – Usaldus on kindlustunne, et vajadused saavad rahuldatud, paneb aluse mina-identiteedile. Usaldamatus, laps ei suuda õppida prognoosima keskkonnasündmusi. Võib kujuneda isiksus, kelle põhieesmärk on ennast kaitsta, kes ei usalda ennast ega teisi. Täiskasvanuna võib olla raskendatud lähisuhete loomine, eelhäälestus pettumusteks. Füüsiline-motoorne areng – muutuvad keha proportsioonid
Loote areng: 1) viljastatud munarakk hakkab munajuhas jagunema ja moodustub rakukobar; 2) rakukobar pesastub emaka limaskestas; 3) rakukobar areneb emakas idulane; 4) idulasel areneb esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut ja hakkab tuksuma südamealge; 5) kujuneb loode, kes sarnaneb väliselt inimesega; 6) emaka lihaseliste kokkutõmmetega algab sünnitus. 4.Idulase ja loote staadium; erinevused. 5.Inimese sünnijärgse arengu etapid, kliiniline ja bioloogiline surm. 0-1a imikuiga: kaal kasvab kiirelt, ajuareng sõnades ja kõnnakus, õrn nahk, nutmine, tähtsaimaks ema, tekkivad hambad, lihased tugevnevad. 1-12a lapseiga: mängimine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad, jätkub kiire kehaline ja vaimne areng õpib liikuma, kõnelema, lugema, kirjutama, arvutama. 12-18a murdeiga: teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv. 18-21a noorukiiga: jätkub kehaline areng (aeglustub), lõpuks on organism vaimselt ja kehaliselt
Prantsuse-shveitsi psühholoog. o Tema kognitiivse (tunnetusliku ) arengu teooria põhineb bioloogilisel mudelil ja kirjeldab kvalitatiivseid erinevusi väikelaste, laste ja täiskasvanute mõtlemises. o Arvas, et areng on tasakaalustamisprotsessi tulemus, kus mõistus püüab sobitada oma struktuure ümbritsevale keskkonnale. Jaotas lapse arengu 4-le järjestikule astmele: 1.Sensomotoorne arenguaste- 0-2 aastani Imik saab maailmast teada ainult vaadates, haarates 2.Preoperatsiooniline -2-7 aastani Lapsed kujundavad mõisteid ning kasutavad sümboleid (N.keelt) suhtlemise hõlbustamiseks. Sümbolid piiratud vahetu isikliku kogemusega. 3.Konkreetsete operatsioonide aste -7-12 a Lapsed hakkavad mõtlema loogiliselt, klassifitserima mitme tunnuse alusel ja saavad aru matemaatilistest mõistetest. Suudavad rakendada neid
Vaatlus, vaatluse eesmärk, vormid, meetodid ja tehnikad. Intervjuu, intervjueerimise põhimõtted ja eripärad laste puhul. Testid. Laste testimise iseärasused. Erinevate uurimismeetodite võrdlus: teadlikkus meetodi eelistest ja piirangutest. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite erinevused. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk.141-170 Laste arengu mõistmine, lk.3-23 10. Lapse arengu teooriad. Inimese arengu perioodid E. Eriksoni järgi. oraalne periood esimene eluaasta usaldus umbusaldus (suhe emaga või hooldajaga : ema tundlik reageerimine lapse vajadustele soodustab usaldusliku suhtumise kujunemist kogu maailmasse) anaalne periood 1 3 eluaastat iseseisvuspüüd ebakindlustunne (võitlus autonoomia või iseseisvuse eest; puhtusepidamise õpetamine; autonoomiatunde arenguks on vaja põhiusaldust) initsiatiivi tekkimise periood 3 7 eluaastat
· Motoorne areng motoorsete oskuste progresseeruv omandamine Nt kirjaoskus (peenmotoorika) · Kognitiivne areng taju, keel ja kõne, mälu Nt lühimälu intellektuaalsete funktsioonide kasv · Sotsiaalne areng muutus viisides, kuidas suheldakse teistega, tuleb arvestada kõike eelnevat I II 1) Imik (kuni 1 e.a) 1) Viljastumine 2) Väikelaps (1-3) 2) Sünd (1/1,5 (kõnd)) 3) Mudilane (3-5) 3) Väikelaps (1-3) 4) Koolieelik (6) 4) Koolieelik (3-6) 5) Noorem kooliiga (7-11/12) 5) Noorem kooliiga (6-12) 6) Murdeiga (11/12 - 13/14) 6) Murdeiga (12-20)
· kasutab endast rääkides sõna mina, saab aru tunnetest Arenguperioodid Imikuiga (0-1 aastat) Esimesel eluaastal on inimese areng äärmiselt kiire. Lapse arengut mõjutab otsustaval tema suhe emaga/isaga. Tähtis on suhtuda igasse imikusse kui indiviidi, kel on oma eripära ja arengutempo. Vanematega suheldes saab laps julgust õppida tundma ümbritsevad maailma ja hakkab mõistma inimkõnet kogu selle väljendusrikkuses. Esimese eluaasta lõpupoole ütleb ta oma esimesed sõnad. Maimikuiga (1-3 aastat) Lapse kiire areng jätkub. 3-aastane liigub ruumis küllalt vabalt jookseb, hüppab, ronib. Tuleb toime eneseteenindusega : sööb, joob, peseb, riietub, kuid mitte veel laitmatult. Perioodi lõpuks märkimisväärne sõnavara. Mõistab teiste kõnet ja räägib pikka soravat juttu, olles võimeline kujutlusmängudeks ja fantaseerimiseks. Olulisim arenguülesanne on just iseseisvumine, oma
kanduda läbi geenide. Füüsilistest omadustest on ka käepigistuse tugevus päritav vanematelt. Võetakse interaktsionistlik seisukoht – inimese arengus on oluline nii keskkond kui pärilikkus. Arengu järjepidevus/perioodilisus. Kvantitatiivne (pikkus) ja kvalitatiivne (inimese loomuses olevad muutused) areng. Kas varasem ja hilisem areng on üksteisega seotud? On seotud. Inimese sünnipärane olemus – imiku loomus on neutraalne sündides, ei saa olla hea ega halb imik. Aktiivsus/passiivsus – oleneb motivatsioonist, tahtejõust Arenguliste muutuste universaalsus – valim ja meetod tuleb valida selle järgi, mis on hüpotees Arengupsühholoogia ülesanne: kirjeldada (kas ja kui suur on uuritavate nähtuste probleemide tase ja milline on struktuur) seletada (nähtuse või probleemi olemust seletada, tagajärgede analüüs). Seosed, vastasmõjud (korrelatsioonid)
1113 aasta vanuses. Lapsepõlve jooksul toimub inimese väga kiire füüsiline ja psüühiline areng. Kriitiliselt oluline arenguetapp on varane lapsepõlv. Selle katkestamine, nt ühiskonnast isoleerimine, võib põhjustada raskeid psüühilisi häireid. Lapsepõlv kestab inimelust umbes kümnendiku ja lapse iseloomu põhjal saab oletada, milline saab olema täiskasvanud inimese iseloom. Lapseiga jaotatakse perioodideks: Sünnieelne periood Vastsündinu (1 kuu), imik (0-1 a) Varane lapseiga e eelkooliiga (2-7ea) Keskmine lapseiga e noorem kooliiga (7-12 ea) Murdeiga e vanem kooliiga (12-18 ea) Varajases lapsepõlves toimub inimese kõige suurem areng ja see on ka suurima haavatavuse periood. Teame, et õppimine kestab kogu elu ning et lapsed on väga vastupidavad, kuid samas on ka üsna selge, et varajases lapsepõlves käest lastud võimalusi eriti tervise, keele arengu ning sotsiaalsete suhete vallas on hilisematel
Kui see tugev tunne on mõlema poolne ja inimesed tahavad, et nende armastus ka vilja kannaks, siis nad eostavad lapse. Siit saab alguse uus elu, kes 9 kuud naise üsas areneb, keda oodatakse ning kelle sünd muudab esialgu kardinaalselt vähemalt kahe inimese elu. Peale täieliku arengut toimub sünd. Ühe indiviidi elutee algab. Ta vanemad valivad talle nime, mida ta kannab oma elu lõpuni. Algab imiku esimene eluetapp. Esimese eluaasta jooksul laps areneb ja kasvab väga kiiresti. Ta õpib tundma oma vanemaid ja teisi lähedasi inimesi. Füüsiline ja vaimne areng on väga tähtsad tema edaspidiseks eluks, sest sellest sõltub tema koht ühiskonnas ja kogu edasine elukäik. Oma esimese eluaasta lõpuks peaks enamik lapsi olema juba suutelised kõndima ning see annab palju uusi võimalusi, et ümbritevat maailma paremini tundma õppida. Kuna laps õpib kõike oma vanematelt, siis peaksid
1 ERIK HOMBURGER ERIKSON (1902 1994) Erik Erikson sündis Saksamaal. Ta oli Freudi psühhoanalüütilise teooria mõjukamaid edasiarendajaid ning sai tuntuks USA-s ego-psühholoogia esindajana. Eriksoni mudel erineb Freudi omast mitmes olulises mõttes. Erikson vaatles ego kui iseseisvat isiksuse struktuuri, mis toetudes tajule, mälule, tähelepanule ja mõtlemisele, on käitumise ja tegevuse peamine teadlik suunaja. Teiseks tähtsaks faktoriks pidas ta lapse tihedat sidet vanematega ning arenguks vajalikku ajaloolis-kultuurilist sotsiaalset keskkonda. Eriksoni arvates kestab ego areng kogu inimese eluea ning see on võimeline ületama psühhosotsiaalseid pingeid mistahes elu perioodil. Erikson käsitles inimese elu kaheksa eluea kriisiperioodi, mida võib käsitleda ka psühhosotsiaalse arenguastmena. Igal arengustaadiumil on domineeriv ülesanne, mille lahendus võib õnne
ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMINE 1. Arengupsühholoogia põhimõisted: areng, füüsiline-motoorne, kognitiivne, sotsiaalne, külbeline, ja vaimne arend, kasvamine, küpsemine, õppimine, sensitiivne periood, kriitline periood. Areng–igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng–kasvamine, motoorsed oskused jm. Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne Sotsiaalne areng (sotsiaal- emotsionaalne, psühho -sotsiaalne)–emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng –väärtused, hoiakud, õige -vale Vaimne areng –teadmised, oskused Kasvamine– pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine. Küpsemine–muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste avaldum
selleks kes tahes tuttavatest, vanematest või oma ümbruskonnast. Ka iseloomustab selles eas lapsi grupiga samastumise vajadus. Iseenda otsimine läbi mitmesuguste samastumiste õpetab täitma erinevaid rolle ja järgima vastavaid käitumismalle. Vanemate ülesanne on kohaneda muutuva lapsega ning olla talle toeks. Sellel perioodil on last kasvatama hakata hilja, teda võib aga veel suunata. 1517 eluaasta kohta kasutatakse sõna puberteet. Varabuberteedi ja puberteeti hõlmab eesti keelne sõna "murdeiga" aga kinnitab, et seda perioodi lapse arengus peetakse väga tähtsaks. Sel ajal hakkab lapsest saama täiskasvanu. Sel vanuseastmel hakkab inimene leidma oma erilisust ja tahab olla ainulaadne maailmas. Erilisust rõhutakse nii riietusega, kui ka käitumisega. Vanematele on see periood kõige raskem, sest lapsega toimuvad muutused võivad olla
231 Worthami Arengu uurimise leht.........................................................................231 Lisa 2......................................................................................................................233 Pikkus ja kaal (tüdrukud/poisid).........................................................................233 Lisa 3......................................................................................................................234 Artikkel Imik vajab lähedust..............................................................................234 Lisa 4......................................................................................................................237 Arnold Gesell Kasvu ja arengu spiraal...............................................................237 Lisa 5......................................................................................................................238 Lapse areng....................
Ta ütleb, et vajaduste rahuldamise liiga pikk ooteaeg põhjustab juba poole aastasel lapsel agressiivset käitumist. Sage ülehooldamine (vajadust polegi aga juba rahuldatakse, mida arvatavasti võiks rahuldada) tekitab passiivse ja pikaajalise sõltuvuse hoidjast. Lapsel on nutuks alati põhjust. Lapsel hakkab tekkima kehast ja selle piiridest kujutlus. See paneb lapse MINAle elamusliku aluse. Mingisuguse sümbioosi jätku on võimalik veel kirjeldada II eluaasta lõpuni. Seda just mõtlemise ja tunnetustasandi kokkupuute kogemusel. Laps kujutleb, et tema on hoidjaga üks ja et tema saab hoidjat mõjutada. Hüüdes ema kohese saabumisega jääb tal mulje et ta saab vanema käitumist mõjutada. Seda kõikvõimsuse tunnet vaja et eneseväärikus võiks kujuneda. See kõikvõimsuse tunne hakkab taanduma siis, kui ta saab aru, et ta ei ole üks hooldajaga. · Eraldumine ja individuatsioon 1
ning neid puudutavatesse faktoritesse. Füüsiline areng Kõige märgatavam on lapse füüsiline areng- lihtsamalt öeldes kasvamine. Muutuvad kehamõõtmed. Näiteks pikkus ja kaal on selgesti mõõdetavad ning sellega seoses ka võrreldavad. Kõik kasvavad ,,omas tempos", siiski on olemas üldised seaduspärasused: kasvatakse alati ,,pealaest jalatallani". Keha muutub järkjärgult, kõige aeglasemalt kasvavad jalad. Kõige kiiremini kasvab laps looteeas esimese eluaasta jooksul. Järgmine kiirema kasvu periood saabub murdeeaga. Lisaks kasvamisele toimuvad ka hormoonide mõjul hulga kvalitatiivseid muutusi, mille tulemusena saab lapsest täiskasvanu. (Tankler, M. 25, 26) Füüsilise, kui anatoomilise arengu suurimaks mõjutajaks on toit (ja sellest saadavad toitained) ning ka eluviis ja keskkond. Kui lapsel on kehva toitumine (kas vähene või lihtsalt ebatervislik) ning ta ei liiguta ennast ka aktiivselt, võib lisaks kaaluhäiretele tekkida ka tõsine
See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Noorukiiga(ld. keelest adolescens-kasvamine, täiskasvanuks saamine, küpsus)- on ülemineku periood lapseeast täiskasvanuikka. Noorukiea termin on laiem(Murdeiga on noorukiea 1 faasidest).Nimetatakse noorukiteks, noorteks, noor (Youth teenage). Nooruki ja noore kohta ing. keeles Youth on kasutusel teaduskirjanduses, erinevad lähetused. Enamusel juhtudel Youth tähistab hilises noorukieas olijat. Kui eesti keeles kasutatakse noor siis seda üldiselt mõeldakse üliõpilase tähistamiseks. Teine seoses selle ealistega peame vaatama kuidas autor kasutab seda terminit. Teismelise eas 11-19 a indiviidid või teine võimalus märgistab teismelise terminit ehk murdeea(varajane keskmine iga). Nii on enamikus kirjanduses kasutatakse erinevalt.
ennast, et vastata reaalsuse nõudmistele (Butterworth, Harris, 2002, 195). Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis 4 sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar, 1997, 18). Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu. Piaget kasutab terminit „ludistlik sümbol” ehk teisisõnu „mänguline sümbol”, milles ese võib mängus olla kasutusel hoopis teises funktsioonis, näiteks kepp püssina. Sümbolimäng jaguneb omakorda kolmeks alatüübiks. Esimene alatüüp kujutab endast sümbolistliku skeemi projektsiooni teistele objektidele
PSÜHHOLOOGIA tuleb kreeka keelsest sõnast psyche-hing j logos-teadus. Hing-psüühika. Psüühika- teadus inimese sees ja teda ümritsevas keskkonnas. Psüühika toimub ajus. Psühholoogia kui teadus uurib inimese vaimse ja käitumis elu toimumist. Psühholoog-on spetsialist, kes tunneb psühholoogia teadust ja tegeleb inimeste nõustamisega. Psühholoogia õpetaja on spetsialist, kes peab tundma psühholooigiat ning peab olema ka kraad. Psühaater-tegeleb ja uurib psüühika patoloogiaga. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, arenguvorme ning psüühika osa inimeses ja looduses. Psühholoogia struktuur jaguneb kaeks: 1)teoreetilised psühholoogia harud 2)rakendus psühholoogia harud. 1)psühholoogia:*terninoloogia*teooriad*konspektsioon*teadmised 2)eksperimentaal*uurimismeetodid*uurimistulemused. 2)rakendus psühholoogiaharud: kujunevad ajaloo käigus ja on kunstlikud, peegeldades teaduse arengut. KAKS RAKENDUSEPITSIOONI: 1.psüühilise p
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
