Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ingliskeelsete sõnade ja väljendite kastamine eesti keeles". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
emakeel, klassist, 2017, vastaja, väljendit, palamuse, küsitluse, 100st, oskar, luts, lutsu, ankeetküsitlus, harjunud, english, words, korrektse, leemets, vaste, phrases, laene, mikk, vastajaid, hüpotees, student, emakeelt, variandi, toonud, vastajat, while, students, keeleabi, juhendaja, peatükki, väljendid, ankeetküsitluse, hüpoteesidUurimisalusteks gruppideks on Tartu Raatuse Gümnaasiumi õpilased ja Tartu Salva/Rock korvpallurid. Võrdluseks on kasutatud 1991. a ilmunud ,,Esimest Eesti Slängi Sõnaraamatut", mille autoriks on Mai Loog, ning 2003. a ilmunud ,,Eesti slängi sõnaraamatut", mille autoriteks on Lemmit Kaplinski ja Kätlin Vainola. 4 Töö lisadena on esitatud uurimisalustele gruppidele jagatud küsimustik ja võrdlev tabel, mis kajastab küsitluse tulemusena kogutud slängisõnu ning nende vasteid Loogi ja Kaplinski- Vainola sõnaraamatutes. Materjali oli uurimistöö kirjutamiseks piisavalt. Keeletadlaste artikleid ja arvamusi leiti internetist, sõnu kahest sõnaraamatust ja küsimustiku vastustest. 5 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE Kirjakeele mõiste on traditsiooniliselt tähendanud korrastatud, teatavatele reeglitele allutatud ja suhteliselt ühtset keeletasandit
3) argumenteerimisoskuse arendamine; 4) rolli- ja suhtlusmängud; 5) info otsimine võõrkeelsetest allikatest (seletav sõnaraamat, internet); 6) projektitööd (teatritükid). Õppetegevuseks sobivad: 1) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine; 2) iseseisev lugemine ning kuulamine (loetu ja kuulatu põhjal erinevate ülesannete; täitmine, ettekanded); 3) tarbekirjade koostamine. 1.2.2 Miks on vaja õppida võõrkeeli? Igal inimesel on oma emakeel, mida oleme sünnist saati õppinud. On olemas ka teisi keeli, mis on koolis kohustuslikud või võime ise juurde õppida. Mida rohkem võõrkeeli oskame seda rikkam on meie sõnavara ja kultuurilised teadmised välismaailma kohta. Tänapäeval ei ole mõtet kahelda võõrkeelte vajalikkuses, kuna kõik on tänapäeval võõrkeeles. Reisides peab oskama võõrkeelt, et hakkama saada erinevate riikide kultuuri ja inimestega
Uurimusest selgus, et slängi kasutatavus Tartu Kivilinna Gümaaniumi 10.b klassi õpilaste hulgas on suhteliselt suur. Nimelt leidis 13 õpilast, et nad kasutavad slängi tihti ja kolm õpilast harva. Järelejäänud viis õpilast märgistasid vastuse, millega üritatakse slängi kasutatavust oma kõnes vähendada ning kõigest üks õpilane oli julge tunnistama, et släng tema sõnavarasse ei kuulu. (diagram) Samuti arvas 2/3 klassist ehk 16 õpilast, et släng mõjutab meie emakeelt ning kõigest viis inimest väitis vastupidist. Nagu selgus, arvas enamik osa õpilastest, et släng mõjutab meie imeilusat kirjakeelt ja selle kõla negatiivselt. Kuna slängi mõistetakse ja kasutatakse erinevalt, olid ka selle kasutatavuse põhjused erisugused. Kuus õpilast leidis, et släng jääb külge sõpradelt ning viie koolijütsi arust on see lihtsalt harjumuseks saanud. 21-st õpilasest 8 aga ei panegi üldse tähele, kui
Tallinna Ülikool Maria Meniv Eesti keel kui võõr keel ja kultuur I kursus ,,Slängi kasutamine noorte seas" Uurimustöö Tallinn, 2013 Sisukord Sissejuhatus 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine 1.1 Mis on släng? 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu? 1.4 Slängi muutumine 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Släng on keele osa, mis erineb originaalkeelest. Tänapäeval kasutavad peamiselt noored inimesed aina rohkem slängi ja seda tegid minevikus ka nendesamade noorte vanemad. Släng on pidevas muutumises, sest iga põlvkonna keelekasutusse tuleb juurde uusi sõnu. Släng kui mõiste tekkis Inglismaal ja on sajandeid vana. Allilma tegelased ja vargad kasutasid oma salakeele kohta sõna slang või flash. Enne 19. sajandit oli slang kasutus
Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses Uurimistöö eesti keelest ja kirjandusest Koostaja: Silver Priimäe Tartu 2007 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1 Ajakirjanduslik tekst.......................................................................................................7 1.1. Terminid................................................................................................................ 7 1.1.1 Sõnad............................................................................................................... 7 1.1.1.1 Sirp............................................................................................................7 1.1.1.2 Teater.Muusika.Kino................................................................................. 8 1.1.1.3 Areen.
Põhikool 3 klass ERINEVATE KEELTE ÕPPIMINE JA KASUTAMINE Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Tallinn 2017 SISUKORD ................................................................................................. 2 1. KEEL - INIMESTEVAHELINE SUHTLUSVAHEND…….................................. 3 1.1. Nüüdismaailm ja keeled ……………………………...................................... 3 1.2. Inimese keelekasutus ………………........................................................ 3 1.3. Rahvusvaheline suhtluskeel ……………………………...............................
Refereering Uurimustöö räägib avatud traadita internetist Tapa Gümnaasiumis ja millised limiidid peaksid olema seatud sellele, et õpilased saaksid seda kasutada ilma, et õpetajad peaksid jälgima pingsalt õpilasi, et nad ei kasutaks interneti teisi funktsioone nagu sotsiaalvõrgustike tunniraames. Parimate piirangute leidmiseks uurisin Tapa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassidelt välja mis nad teevad internetis kui nad on seal tundide ajast. Seda tegin küsitluse abil. Kasutasin internetti ainsa lähteallikana, sest raamatuid mis kataksid seda teemat pole mulle kättesaadavad. Uurimustöö järelduseks sain, et traadita internet peaks olema üle terve kooli ja tunnivälised tegevused internetis saaks ära hoida seades paika blokeeringud mis kestaksid tundide ajal. Võtmesõnad Juhtmevaba, võrk, piirangud, IT Autor Allkiri Juhendaja Allkiri
Tartu Ülikool Inglise keele mõjud eesti keelele Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................... 3 Inglise keelest laenamise peamised põhjused .................................................... 4 Tsitaatsõnade kasutamine ........................................................................... 5 Mugavdamine ........................................................................................ 6 Muutused sõnade tähendustes ........................................................................ 7 Kirjandus .............................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Tiina Leemetsa artikli ,,Mullivann, peenema nimega jaccus
Põltsamaa Ühisgümnaasium Uue meedia keelekasutus uurimistöö Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Sõnad......................................................................................................................................4 Emootikumid..........................................................................................................................4 1.Kirjanduse analüüs..............................................................................................................5 2.Analüüs..............................................................................................................................11 2.1. Sõnavalik...................................................................................................................12 2.2. Lauseehitus................................................................
koolihariduseandmiseks kahte (või enamat) keelt. Üks neist on õpilaste kodune keel (K1) ning teine on teine keel ehk võõrkeel (K2). Vähemalt 50% õppekavast omandatakse teise keele ehk võõrkeele vahendusel kas siis ühe või mitme aasta jooksul. Täieliku varase keele-kümbluse tüüpprogrammi kohaselt antakse alates lasteaiast kuni teise klassi lõpuni 100% kooliharidusest teises keeles; esimest keelt kasutatakse alates kolmandast klassist ca 4560 minutit iga päev ning seejärel suurendatakse selle osatähtsust järk-järgult, kuni õppetöö toimub umbes 50% ulatuses esimeses keeles ja koolipäeva teine pool võõrkeeles (vt joonis 1). Mitmesugustest keelekümblusmudelitest tuleb juttu edaspidi. Tavaliselt räägivad keelekümblusprogrammides osalevad õpilased üht ja sedasama esimest keelt; neil ei pruugi olla mingeid eelnevaid
RETSENSIOON INGLISE KEELE ÕPPEKOMPLEKTILE I LOVE ENGLISH 2 Ülle Kurmi ja Ene Sooleppa õppekomplekt I Love English 2 on oluliselt uuendatud versioon samanimelisest õpikust. Õppekomplekt koosneb õpikust, töövihikust, CD-st kuulamisülesannetega, kontrolltöödest ja õpetajaraamatust. Õppekomplekt on mõeldud kasutamiseks A-võõrekeele õpikuna 4. klassile ning on loogiliseks järjeks varemilmunud komplektile I Love English 1. Õpik koosneb 20 õppeühikust, millest iga viies on mõeldud kordamiseks. Õppetükid kajastavad laia teemavaldkonda (Unit1: kool ja keeled; Unit 2: numbrid ja aeg; Unit 3: viisakus; Unit 4: loomad; Unit 5: reeglid koolis ja mujal; Unit 6: sõbrad ja sõprus; Unit 7: päev ja tegevused; Unit 8: riietus; Unit 9: sport; Unit 10: hobid; Unit 11: piknik, toiduained; Unit 12: turvalisus; Unit 13: hädaolukorrad; Unit 14: külaskäik; Unit 15: ilm ja aastaajad; Unit 16: sünnipäev; Unit 17: matkamine; Unit18: tee juhatamine; Unit 19:
Anda ülevaade tuntumatest narkootikumidest Koostada küsitlus Viia läbi küsitlus Analüüsida küsitlust Teha järeldused Töö esimeses peatükis annab autor ülevaate enim levinud narkootikumidest. Autor seletab nende mõjust tervisele, mõju kestvusest ja välimusest. 3 Teises peatükis annab autor ülevaate küsitluse andmetest, teeb analüüsi ja järeldused. Uuringus kasutatud meetodiks on küsitlus. Autor valis küsitluse, et saaks paljudelt õpilastelt vastuseid ning neid siis korraga jooniste abil analüüsida. Narkootikumid on Eestis ja mujal maailmas vägagi aktuaalne teema. Seetõttu leidub kõikjal hulgaliselt materjale, mida kasutada. Autor kasutas ka teisi töid ja uuringuid, kus on vaadeldud narkootikume erinevatest külgedest.
kui teise keele paremaks omandamiseks. tänaseks rakendavad peaaegu pooled Eesti muukeelsest koolidest keelekümblusmetoodikat. keelekümbluskoolides ja lasteaedades õpib kokku 4300 last. keelekümbluses on samaaegselt tähtsustatud aine, keel ja õpioskused. programmis on eestikeelse õppe maht vähemalt 60%. Varases keelekümblusprogrammis õpilased kas lasteaiast või 1. klassist põhikooli lõpetamiseni. Varase täieliku keelekümbluse puhul alustatakse lasteaias või esimeses klassis ning õpitakse kõiki õppeaineid eesti keeles. Teise klassi teisel poolaastal hakatakse õppima vene keelt kui emakeelt. Neljandast klassist suureneb järk-järgult venekeelsete õppeainete osakaal. Viiendas klassis langeb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 50%ni. Kui välja arvata võõrkeel, on eesti ja vene keeles õpitavate ainete maht sama.
Infovahetuse seisukohalt oleks parim, kui kogu maailmas oleks eripära. vaid üks keel. Kõik saaksid kõigist raskusteta aru ja ühistege- vust oleks kergem korraldada. Kuid paraku on maailmas keeli Igale rahvale on kõige Kui sa räägid inimesega keeles, millest ta aru saab, tuhandeid. ilusam tema emakeel. siis sa kõnetad ta mõistust. Kui sa kõneled temaga tema emakeeles, siis kõnetad sa tema südant. Sellel on aga oma kindel põhjus: lisaks info vahendamisele toi- Paul Ariste Nelson Mandela mib keel ka kõneleja identiteedi väljendajana
................................................ 6 1.2 Mängu „League of Legends“ ajalugu................................................................7 1.3Mängu kirjeldus................................................................................................. 9 1.4 Mängu „League of Legends“ populaarsus......................................................10 2.1 Meetodi ja valimi kirjeldus........................................................................11 2.2 Küsitluse tulemused................................................................................. 11 Lisa 1 Küsitlusankeet............................................................................................ 18 4 SISSEJUHATUS Teemaks valisin „League of Legends“ ja selle populaarsus Tapa Gümnaasiumis. Probleem on selles, et kogu vaba aeg, mis mul on kulub selle mängu peale, see on umbes 5-7 tundi päevas.
kasutanud ning millised viisid on tema jaoks õppimisel kõige sobilikumad ning tulemuslikumad (Beljajev, Vanari 2005). 4 2. METOODIKA Valimi moodustasid Kiviõli 1. Keskkooli 3., 6. ja 9. klassi õpilased, sest need on kooliastme lõpuklassid. Valim koosnes 55 õpilasest, neist 30 tüdrukut ja 25 poissi. Küsitluses osales 3. klassidest kokku 28 õpilast (T – 12, P – 16), 6. klassist 13 õpilast (T - 6 ja P – 7) ja 9. klassidest 14 õpilast (T – 12 ja P -2) (Vt joonist 1). Uurimistöö läbiviimiseks kasutati Helle-Mall Kadajase (2005) raamatus avaldatud küsimustikku, mis koosnes 15 hinnangust õpiharjumuste kohta. Antud küsimustikku tuli kohandada. Kolmandatele ja kuuendale klassile tuli esimese väite juurest eemaldada sõna „eksamiks“. Veel tuli neljateistkümnendas väites eemaldada sõna „loenguid“ ja
aastaist alates märgatavalt suurenenud. Paraku saab välismaal elavate eestlaste koguarvu välja selgitada vaid umbkaudselt, sest rahvastikustatistika koostamise põhimõtted ning välispäritolu elanikkonna määratlemise alused on riigiti erinevad. Elanikkonna rühmade defineerimisel ja identifitseerimisel lähtutakse sellistest kriteeriumidest, nagu kodakondus (citizenship), sünniriik (birth-country), enesemääratlemine (self- identification) ja emakeel (mother-tongue). Eesti diasporaa-uurijate esitatud ametlike andmete alusel elab tänapäeval võõrsil vähemalt 130 000 eestlast, neist idas 40 000 ja läänes 90 000. Tõenäoliselt on välismaal elavate-töötavate-õppivate eestlaste (kogu)arv ametlikest arvandmetest suurem. (Praakli,Viikberg 2010: 11) Lõuna-Ameerika suurim riik Brasiilia (8,5 mln km2), mis laiub peaaegu sama suurel territooriumil kui kogu Euroopa, oli 1870.aastatest kuni 1930.aastateni väljarändajate
· Keelekümblusprogrammis õpitakse vähemalt 50% ainetest sihtkeeles (käesoleval juhul eesti keeles). Metoodika võimaldab lapsel omandada eesti keel kõrgel tasemel, sealjuures kahjustamata tema emakeelt. · Varase täieliku keelekümbluse puhul alustatakse lasteaias või esimeses klassis ning õpitakse kõiki õppeaineid eesti keeles. Teise klassi teisel poolaastal hakatakse õppima vene keelt kui emakeelt. Neljandast klassist suureneb järk-järgult venekeelsete õppeainete osakaal. Viiendas klassis langeb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 50%ni. Kui välja arvata võõrkeel, on eesti ja vene keeles õpitavate ainete maht sama. · Hilise keelekümbluse puhul on kuues klass keelekümblusprogrammiks ettevalmistav aasta, kus suureneb eesti keele ja eesti keeles õpitavate ainete maht
Kurtna Kool Eestlaste sugulasrahvad ja kirjakeele sünd ja kujunemine Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Eesti kirjakeele sünd ja välja kujunemine................................................................4 1.1 Eesti keele areng tänapäeval........................................................................4 1.1.1 Mis ohustab eesti keelt?...............................................................................5 1.2.1 Eesti kirjakeel 13. sajand.............................................................................5 1.2.2 Eesti kirjakeel 16. sajand.............................................................................5 1.2.3 Eesti kirjakeel 17. sajand...................................................
koolide eestikeelsele õppele, samas kui need punktid on mitte-eestlastele alles üheksandal ja kümmendal kohal. Sellegipoolest peavad sallivust ja võrdselt kohtlemise põhimõetet tähtsaks kõik Eesti elanikud, kuigi mitte-eestlastel on need punktid siiski kõrgemal kohal4. USA Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus uuris aastatel 2009-2010 noorte Eesti venelaste ja eestlaste ning Venemaa noorte omavahelisi hoiakuid. Uuringus osalesid 16- 29aastased noored. Küsitluse vastuste kohaselt suhtub 34% eesti rahvusest noortest venelastesse vaenulikkuse või hirmuga ning ainult 7% imetluse või sümpaatiaga. Suurem osa vastajaid olid kas neutraalsed või ei osanud seisukohta võtta. Venelaste suhtumine nii Eestis kui Venemaal on uuringu kohaselt palju positiivsem. Eesti venelastest suhtub eestlastesse vaenu või hirmuga ainult 8% ja 30% neist suhtub eestlastesse hoopis imetluse või sümpaatiaga. Küsitlusele vastanud Venemaal elavatest noortest suhtub
Kõik asjad mida me saame öelda ühes keeles, saame seda öelda ka teistes keeltes. Loovuse potentsiaal on samasugune Struktureeritud, reeglid-piirangud (strukturaalsed ja ettekirjutavad) Reeglid ja piirangud; mis ehitavad üles keele, ja misssuguseid foneeme keel kasutab; kuidas saab neid kasutada ja kombineerida, ning kuidas mitte. Kombinatsioonide muutmine- võib viia uute tähendusteni. Reegli rikkumise kaudu tunneme ära, et keel ei ole emakeel. Lause struktuur on teistsugune kui teistes keeltes. Ettekirjutatavad reeglid- Igapäevaelus pole probleemiks kui alustatakse lauset ja vms sõnaga Mõtestatud Keeles olevatel sõnades on tähendus. Me eeldame, kui keeles kasutatakse erinevaid sõnu, siis peavad nad midagi tähendama. Tähendus võib viidata erinevate asjadele ja meenutada meile eri asju. Kiil- parmusööja- kiil- mida lüüakse asjadele vahele. Kassid söövad hiiri- hiired söövad kassi- sõnadel
VALGA GÜMNAASIUM 12.b klass KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE POPULAARSUS 11.KLASSIDES Uurimistöö Juhendaja õpetaja Valga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatute lugemine on noorte seas kaotanud osa oma ligitõmbamisvõimest. Palju rohkem pühendatakse aega filmide vaatamisele ning sõpradega väljas käimisele. Vaadates tänapäeva noori, tekib arvamus, et lugemishuvi kaob peagi täielikult. Tihti on selline tunne, et kohustuslik kirjandus on ainuke, mis ajendab õpilasi raamatut kätte võtma. Sellistest mõtetest on ajendatud ka käesolev uurimustöö. Töö eesmärgiks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides. Töö esimeses osas uurisime, mida tähendab kohustuslik kirjanduse olemus ning kuidas seda määratakse. Teises osas uurisime, kuivõrd on muutunud kohustuslik kirjandus 11.klassis, võrreldes 2002.aastaga, mil me kooli alustasim
TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU? EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME Referaat Juhendaja Tartu 2015 Sisukord KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU?........................................................................1 PROBLEEMID SÕNADE TÄPSE ARVU MÄÄRAMISEGA KEELES................................1 KUI PALJU SÕNU TUNNEB JA KASUTAB TAVALINE KÕNELEJA?...............................2 KUI PALJU ON SIIS SÕNU EESTI KEELES?..............................................................3 EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME.................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU? Huno Rätsep on oma raamat
Kõiki 3 sõna kasutatakse vallaliste puhul. Kuid spinster’it ja old maid’i kasutatakse tänapäeval harva, ilmselt nende negatiivsete seoste tõttu. Bachelor’il on positiivsed lisatähendused. Poissmehe elu (bachelor life) ja poissmehe korterit (bachelor pad) peetakse glamuurseteks: poissmees on keegi, kes pole end sidunud. Vallaline naine ja vanatüdruk tekitavad inimestes ettekujutuse kellestki, kes on vana, hall, inetu ega ole võimeline endale meest leidma. Väljendit bachelor girl ‘poissmehest tüdruk’ võib kasutada mitteabielus naise kohta, nii välditakse ülejäänud kahele mõistele – vallaline naine ja vanatüdruk – omast häbimärki. Naissugu näitab bachelorette, millel pole nii „mehist“ tähendust. Kõik ülal toodud näited on asümmeetrilised ning alavääristavad pigem naisi kui mehi. Näitavad naisi meeste omanditena, kellel on madalam staatus ja kes on esmajoones seksuaalsed olendid. Abielludes saavad naised
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti sõnade kasutusinfo kirjel
Keel ja kõne Kordamisküsimused seminariks 1) Mis vahe on keelel ja kõnel? Tooge näiteid. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Kõne on selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena 2) Mille poolest on kõne kuulamine a) lihtsam b) keerulisem kui teksti lugemine? Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes lühem, sõnavaralt erinev ning grammatiliselt vähem korrektne. Jutule lisanduvad zestid ja miimika. Seega suhtlusest saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Kirjalik kõne on teistsuguse lause ülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine ei ole üldse kerge. 3) Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist? Millised on nendevahelised erinevused? Kõnelemine ja kirjutamine on sarnased selles mõttes, et mõlemas protsessis kasutatakse samu teadmisi ja sarna
Samuti on autori arvates see teema oluline, sest vanemate poolt lastele antav taskuraha omab suurt osa üldisest rahakasutamisest. Swedbanki hinnangul käib Eesti noorte käest läbi 2,5 miljonit eurot taskuraha kuus, mis kulub erinevatele noortele mõeldud toodetele ja teenustele (4). See on märkimisväärselt suur summa ja peaks teadma, milliseid kulutusi selle rahaga tehakse ning kuidas rahakasutus olenevalt vanusest erineb. Uurimistöö käigus viis autor läbi küsitluse kolmes vanuseastmes. Ta uuris taskuraha kasutamist 7., 9. ja kõigis gümnaasiumi klassides. Küsitluse tulemusi võrdles autor TNS Emor uuringu tulemustega. Töö eesmärkideks seati: · Uurida, kuidas Saku Gümnaasiumi õpilased oma taskuraha kasutavad ja kuidas erinevad tulemused TNS Emor uuringu tulemustest. · Uurida, kas ja kuidas taskuraha kasutamine Saku Gümnaasiumis erineb sõltuvalt õpilase vanusest. Töö hüpotees:
vastavalt isikule. Nii kuuleb laps iga keele õiget kõla ja hääldamist, mis on keeleõppimise seisukohast väga tähtis. Lapse kakskeelseks kujunemine on keerukas protsess, mis sõltuvalt lapse individuaalsusest võib areneda väga erinevalt. Keele omandamiseks on oluline, et laps viibiks keskkonnas, kus teist keelt räägitakse, see tähendab, et ta kuuleb õiget keelt, selle kõla ja intonatsiooni. Keeleõpe on eluaegne protsess ning ükski keel, ka mitte emakeel, ei saa kellelegi kunagi lõpuni selgeks. Ülle Rannut rõhutab, et kakskeelse õpetuse eesmärk on lapse identiteeti säilitav mitmekultuursus. Emakeele ja sellele vastava kultuuri normidele ning väärtustele lisatakse teise keele kultuuri normid ja väärtused, mille tulemusena saavutatakse sotsiolingvistiline pädevus mõlemas keeles ja kultuuris. Identiteedi areng on protsess, mille käigus laps kujuneb ühiskonna, kooli ja perekonna väärtushinnangute ning normide mõjul
2. Õhutajad aitavad kiusaja tegevusele kaasa; 3. Eemalehoidjad püüavad endale tähelepanu mitte tõmmata, kuid oma näilise neutraalse hoiakuga õigustavad nad kiusamist ja lasevad välja paista, et see ei puutu neisse; 4. Kaitsjad kaitsevad ohvreid. (Sullivan, Cleary ja Sullivan, 2004, lk 21) 2. Meetodid 2.1 Valim Käesolevas uurimuses osalesid Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. Klasside õpilased. Valimisse kaasasin kõik küsitluse päeval koolis olnud õpilased ehk 187 õpilast. 187. õpilasest oli 106 tüdrukut ja 81 poissi. Oma valimiks valisin just Tamme Gümnaasiumi üheksanda ja kümneneda klassi õpilased, sest soovisin kindlaks teha, kas koolikiusamine erineb enam õpilaste seas, kus on pikalt grupina koos tegutsetud või 10. klassis, kus klassikollektiiv on uus. 2.2 Uurimusinstrumendid Käesolevas uurimustöös kasutasin mõõtvahendina ankeeti (vt. Lisa 1). Küsimustiku koostasin ise. Kokku oli 7 küsimust
näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mänge mängitakse, kas arvutimängud on neile kuidagi kasu või kahju toonud, mis põhjusel hakati mänge mängima ning kas mängitakse iga päev. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin järgmised ülesanded: otsida infot mängude ajaloost ja tuntumatest mängudest Internetist; uurida põhikooli õpilaste seas läbiviidud küsitluse käigus õpilaste mängimise eripärasid. Püstitatud ülesannete täitmiseks lugesin teemakohast materjali Internetist, et saada ülevaade mängude loomisest ning kuulsamatest mängudest. Vastseliina Gümnaasiumi õpilaste mängude mängimise uurimiseks koostasin ning viisin läbi küsitluse. Selle materjali põhjal on valminud uurimus. · Esimeses peatükis tutvustatakse uurimismeetodit ja vastajate valimit.
Kõik asjad mida me saame öelda ühes keeles, saame seda öelda ka teistes keeltes. Loovuse potentsiaal on samasugune · Struktureeritud (structured), reeglid-piirangud (strukturaalsed ja ettekirjutavad) Reeglid ja piirangud,. Mis ehitavad üles keele, ja misssuguseid foneeme keel kasutab,. Kuidas saab neid kasutada ja kombineerida, ning kuidas mitte. Kombinatsioonide muutmine- võib viia uute tähendusteni. Reegli rikkumise kaudu tunneme ära, et keel ei ole emakeel. Lause struktuur on teistsugune kui teistes keeltes. Ettekirjutatavad reeglid- emakeele tunni reeglid. Eesti keeles ei alustata lauset sidesõnaga- samuti!! oli nii- lause pole ilus :D:D. Igapäevaelus pole probleemiks kui alustan lauset ja vms sõnaga · Mõtestatud Keeles olevatel sõnades on tähendus. Me eeldame, kui keeles kasutatakse erinevaid sõnu, siis peavad nad midagi tähendama. Tähendus võib viidata erinevate asjadele ja meenutada meile eri asju. Kiil- parmusööja-
II loengu kokkuvõte Mitmekeelseteks võib lugeda ka neid lapsi kes omandavad murret või dialekti . Ka see on kakskeelsus kui laps õpib lisaks emakeelele kõrvale viipekeele. Kakskeelsena peab omandama kõike topelt : erinevate sõnade hääldamine ( kirjutamise puhul ka ortograafia), sõnavara ja sõnavormid, oskuse moodustada lauseid ning oskuse moodustada mõlemas keeles teksti. Teksti loomine on oluline, sest teksti abil saame suhelda ja teksti abil saame omandada ka uusi teadmisi. Keele omandamises on tähtis ka kultuuriga seotud oskused ning kakskeelsel lapsel tuleb tähhele panna kahe keele omavahelisi mõjusid. Edukal keeleomandajal on vaja häid auditiivseid ja motoorseid võimeid (Kui esimene keel on omandatud loomulikult aga teine keel omandatakse juurde õppides klassis). Oluline on ka hea kuulmismälu, tähelepanu ja keskendumine, enesekontroll, soov suhelda, vigade kartmatus ja muidugi motiveeritus ning kõrge meta-kognitiivsus (
Klass 1/2 4. Klass 4 /3 2. Klass 2/2 5. Klass 4/4 3. Klass 3/2 6. Klass 4 /5 Nii, I kooliastmes on kokku 6 tundi nädalas, aga II kooliastmes 12. Kool otsustab ise, kui palju tundi sellest hulgast on igas klassis. See võib teha erinevalt: erinevates klassides on sarnane tundide arv või suureneb sõltuvalt klassist. 9. Milliseid metoodilisi võtteid on PRÕK-is soovitatud I ja II astmes kasutada? Seletage vähemalt kolm lahti. Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest. Osaoskuste arendamiseks sobivad I kooliastmes: 1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (nt käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile osutamine); 2) loetellu sobimatu sõna äratundmine; 3) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine; 4) häälega lugemine;
annaabi.ee 
