infrapunastsagedus. Selle sagedusele on seadistatud nii pult, kui ka saaja ehk TV. Modulatsiooni sagedused on tavaliselt standartsed  see on 36kHz, 38kHz, 40kHz, (Panasonic, Sony). Haruldane arvatakse sagedus 56kHz (Sharp). Firma Bang &Olufsen kasutab 455kHz mis on kõige haruldane. Kui saatja ja saaja sagedused on erinevad see veel ei tähenda, et nad ei saa teine teist aru. Kui sagedused on erinevad, siis saade sügnaal muutub nõrgemaks. Signaali edendaja on infrapunast valgusedioodi, mis omandab, oma modulatsiooni sagedust. Sageduse alatest 30 kuni 50 kHz tavaliselt kasutatakse infrapuna dioodi millel on olemas pikka laine sügnaalid 950nM, aga 455 kHz sagedus kasutab pikka laine infrapunast dioodi 870 nM-ga (nende pikkad lained ja suured sagedused on suunatud spetsialiseeritud saajale TSOP5700 ja TSOP7000). Infrapunast signaalist saaja on tehtud, mitmest võimendist ja demoduleerijast, (sageduse detektorist) ja on tundlik signaalile kuni -90dB
miseks soojusallikaks on loomulikult päike. Eesti alal tavaliselt mi- dagi kasvatatakse ai- nult suvel. Kuidas toimub soojendamine? Päikese kiired läbivad läbipaistva katust ja soojendavad maad kasvuhoones. Siis maapind soojendab ka õhku.Katus ja seinad ei võimalda soojale õhule lahkuda. Lisaks klaasile või kilele, mis on kaetud kasvuhoone katusel, ei lase välja mitte ainult õhk, vaid ka soojuskiirgus, st "Infrapunased" footonid.Soojendatud maa kiirgab "infrapunast" footoone suurtes kogustes, kuid see peegeldub katusest tagasi maha ja siis jalle imendub maapinnaga. Näide selle kohta Sellepärast , isegi kui puudub täiendav kasvuhoone kütmine, seal on alati palju soojem kui väljas. Selle soojusefekti nimetatakse ka kasvuhoone efektiks ja seda saab kohtuda mitte ainult kasvuhoones , vaid ka meie planeedi elus. Kasvuhoone efekt Maa atmosfäär (st õhk mis ümbritseb maad) hästi laseb mööda
koostis Eelised:  Analüüsi käigus keemiline koostis ei muutu  On võimalik teha analüüsi väga väikesest kogusest ainest  Võimaldab avastada väga tühist ainekogust analüüsist Puudused:  Mõningaid materjale on väga raske aurustada (gaasiks muuta) Nt. Puit 4. Infrapunane kiirgus – iseloomusta + kapaga näiteid, kasutamine Järgneb spektri punasele värvusele. Teine nim. on tal ka soojuskiirgus. Infrapunast kiirgust kiirgavad kõik kuumad kehad. Me ei näe teda, kuid me tunnetame teda kehapinnaga. Mõningad loomad näevad infrapunast valgust. Nt. Maod Kasutamine:  Meditsiinis – keha temp. kiir määramisel, liigeste ravi  Tehnika – majade soojuspidavuse hindamine, mitmesuguste pöörlevate elementide temp. hindamine  Sõjandus – infrapuna sihikud, ööbinokkel  Tööstus – mitmesuguste pindade ja materjalide kuivatamine
a m o tr k le E Infravalgus ehk infrapunane kiirgus · Infrapunakiirgus ei ole inimsilmale vahetult nähtav · Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel · Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra 'all') · Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. · Infrapunast kiirgust kiirgavad kõik kehad · Infrapunasel kiirgusel on palju kasutusalasid ( öönägemine, kommunikatsioon, soojendamine, termograafia) Nähtav valgus · Lainepikkus 380-760nm · Nähtav valgus on silmaga tajutav elektromagnetkiirgus · Koosneb värvilistest valgustest · Suuremast lainepikkusest alates on nad järgmised: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine, violetne ·
Hapniku vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Osooni leidub maa atmosfääri ülemises osas kui ka alumises kihis. Tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine Osooni molekul Miks on see vajalik? Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab tugevasti Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgust, kaitstes sellega Maal elavaid organisme. Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt. Tegurid, mis seda põhjustavad
Osoonikihi hõrenemine Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese ja kosmilise kiirguse toimel. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgust. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga tähtis gaas. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Osoonikihti lõhuvad freoonid, mida kasutatakes külmutuskappides. Mõningad tööstused on hakkanud kasutama butaani ja propaani, aga seda pole teinud kõik tööstusettevõtted. Osoonikihti lõhuvad ka kõrgel lendavad lennukid. Lennukikütuse põlemisel tekkib hulgaliselt põlemisjääke, peamiselt lämmastikdioksiide ja veeauru ning
Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 1050 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 2026 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal
See on ainuke energiavool, mis katab kogu maailma energiavajadused. Kõige suurem energiavool jõuab Maale nähtava valgusespektri osas. See tähendab, et enamik organismidest kasutavad maksimaalselt nähtavat valgust. Enamik organismide nägemisulatus ja taimede fotosünteesil kasutatav valgus on samuti nähtava aspektri osas. Looduses leidub organisme, kes suudavad tajuda inimese nägemisulatusest väljapoole jäävaid lainepikkusi  ultravioletti ja infrapunast. Ultraviolettkiirgust on võimelised nägema suur hulk taimedega sümbioosis olevatest putukatest, nt mesilased ja herilased. 1.1 Taimede kohastumused valgustingimustega Taimede kasvupiirkonnad Maal ulatuvad erinevatesse geograafilistesse laiustesse ja erinevatel laisutel aasta vältel muutuvad valgustingimused erinevalt. Ekvatoriaalses piirkonnad on aasta vältel päeva pikkus enam-vähem ühesugune. See tähendab, et
32° külmem, kui ta praegu on. Kasvuhoonegaaside vastu algas rahvusvaheline võitlus 1997. aastal. Kyotos sõlmiti rahvusvaheline leping nende koguste piiramiseks. Osoonikihi kaitseks sõlmiti 1987. aasta 16. septembril Montrealis riikidevaheline lepe osoonikihi kaitseks. Osoonikihi hõrenemine Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970-ndail aastail, kui hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Nende teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatorid. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad freoonid.
tuhandeid aastaid. Inimese tulekuga on tasakaal muutunud. Veel aastal 1850 oli Maa rahvaarv ainult 1,2 miljardit. Praeguseks on inimesi üle 7 miljardi ja kõik nad vajavad eluruumi. Kui juurde lisada tehniline areng, siis on mõistetav miks kliima soojenemine praegu teemaks on. Maakera saab oma soojusenergia Päikeselt. Päikesekiirguse tõttu soojenenud maa- ja veepind kiirgavad soojust tagasi maailmaruumi, see toimub infrapunase kiirguse näol. Kasvuhoonegaasid neelavad infrapunast kiirgust, mille tagajärjel kasvab atmosfääri temperatuur. Energia liikumine on antud juhul ühesuunaline. Kasvuhoone kuumeneb samal põhimõttel: päikesekiirgus soojendab hoone sisemust, kuid klaas ei lase infrapunast kiirgust läbi. Hoone sisetemperatuur aina tõuseb. Teiseks näiteks on planeet Veenus, mille atmosfäär koosneb 96% süsihappegaasist ja mille pinnatemperatuur on üle 500ºC. Kõrget temperatuuri põhjustab seega süsihappegaas, mitte Veenuse kaugus Päikesest.
Kuidas see täpselt toimub, ei teata siiani. Peale selle, et jaanimardikad suudavad hapniku kontsentratsiooni kontrollida, reguleerivad nad heldendamist ka närvisüsteemi abil. Jaanimardikate valgus on külm, sooja see ei anna. Lutsiferiini lagundamine on erakordselt suure kasuteguriga: kulutatud energiast läheb tervelt 98% valguseks ja vaid 2% soojuseks. Võrdluseks: tavalises elektripirnis on need näitajad peaaegu vastupidised. Jaanimardikate kiiratud valgus ei sisalda infrapunast ega ultravioletset spektriosa. Osa troopilisi liike helendab nii tugevalt, et mõne purki pandud mardika valgel saab pimedas raamatut lugeda. Paljudel troopilistel jaanimardikaliikidel helendavad nii emased kui ka isased. Arvatavasti kasutavad jaanimardikad
Osooniaugud Osoon (O3) on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mis on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev. Osoonikiht ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud, kus aine kontsentratsioon on eriti vähenenud. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal.
Joonspekter on spektririba, milles on eristatavad erineva sagedusega valguse jooned. Tekib gaasilise ainete madalal rõhul 9. Milline spekter on neeldumisspekter ja millistel tingimustel ta tekib? 10. Mis on spektraalanlüüs ja milleks teda kasutatakse? Spektrianalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine selle aine poolt tekitatud spektrite põhjal. Selle abil saadi teada päikese ja tähtede keemilised koostised. 11. Iseloomustada infrapunast kiirgust. Kus ja milleks kasutatakse? Infrapunakiirgus on magnetkiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse ja mikrolainekiirguse lainepikkuse vahele. Kasutatakse soojendamisel, kuivatamisel, tänu sellele on võimalik pildistada ja filmida. 12. Iseloomustada ultraviolettkiirgust. Kus ja milleks kasutatakse? Ultraviolettkiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel, kuid suurem kui röntgenikiirgusel
Resolutsiooni mõõtühikuks on punkti tollile. Traadita hiired Kuigi arvutihiir sai oma nime just sabas tolknevast juhtmest, pole see detail õnneks kultusobjektiks muutnud  välja on pakutud mitmesuguseid lahendusi segajast vabanemiseks. Turule on tulnud juhtmeta raadiosagedusel töötavad hiired, mille vastuvõtjad ühendatakse arvutiga jada- või PS/2-pordi või USB kaudu. Andmeid edastatakse hiirelt vastuvõtjale erinevate meetoditega (infrapunast raadiolaineteni). Kõige uuemad raadiosagedusel töötavad hiired kasutavad info edastamiseks ,,sinihamba" vastavaid protokolle. Pildid Kokkuvõtteks Kuigi füüsiliselt võib meie tänane arvutihiir veel kaua kursorit ekraanil taga ajada, peidavad poes müüdavad uued karbid sageli nii mõndagi uut. Näiteks optilised või lasersensorid, juhtmevabad lahendused, uued navigeerimissüsteemid, lisanupud jms. Viimasel ajal on reklaamlausetesse lisandunud
Sissejuhatus astronoomiasse Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2006 Astronoomia Astronoomia on teadus taevakehade ja nende süsteemide liikumisest, tekkimisest, ehitusest ja arengust. Astronoomia arengut soodustanud tehnikasaavutused Teleskoobi ehitamine (1609, Galilei) Spektraalanalüüsi kasutuselevõtt(1859, Bunsen, Kirchhoff) Raadiofüüsikaliste meetodite loomine (1937, USA) Elektronarvutite ehitamine (1943  1946 USA) Kosmoselennud ja atmosfääriväline füüsika (1957  1958, NSVL ja USA) Astronoomia harud a stro füsika ko sm o gn ia A stro nm ...
Selle põhjus on atmosfääri olemasolu. Maa atmosfäär käitub kui kasvuhoone, pidurdades pikalainelise soojuskiirguse kadumist maailmaruumi. Maa kasvuhooneefekt on elusorganismidele eluliselt vajalik. Muret valmistab aga inimtegevuse tõttu atmosfääri paisatavate nn. kasvuhoonegaaside kogused. Peamine probleemne kasvuhoonegaas on CO2, mis eraldub fossiilsete kütuste põlemisel. Süsihappegaas on kasvuhoonegaas, sest ta laseb läbi nähtavat valgust, aga neelab infrapunast kiirgust. · Suur osa CO2-st tuleb ka metsade hävitamisest, rabade kuivendamisest ja igikeltsa sulamisest. Ilmselt tuleb süsihappegaasi atmosfääri tunduvalt rohkem, kui taimed jõuavad ära siduda. Enamus looduslikke kooslusi hingab samapalju kui fotosünteesib ja nii pole neist CO2 sidumisel asja. Kasumlikult töötavad vaid kooslused, kus toimub orgaanilise aine talletumine (rabad, kasvav mets), kuid nende koosluste saatus sõltub
laserhiir valgusdioodiga hiirtest 20 korda tundlikum ning sellega kaasnev täpsus on hea uudis mänguritele ja graafikatöötlejatele. 5 · Meditsiinis  hambaravi, silmalõikused, laserkirurgia, laserteraapia Laserkeevitus hambatehnoloogias kasutab ära valguse infrapunast spektriosa. See kontsentreerib kuumuse keevituspunkti, mis omakorda põhjustab metalli kohaliku sulamise. Laserite üha laiaulatuslikum kasutamine hambatehnoloogias on põhjustatud nende poolt pakutavatest paljudest eelistest. · Meelelahutuses  holograafias, visuaalkunstis Laseris on kiirguraine paigutatud kahe peegli vahele. Kiirguraineiks on väga mitmesugused gaasid, tahkised, klaasid või vedelad värvainelahused
energiast. See kujutab endast otsese läbivuse tulemusena siseneva ja klaasis neeldunud ning seejärel ruumi edasikiirguva päikesekiirguse soojusenergia summat. Klaasi omadused Kollased ja pruunid klaasid loovad valgustuskeskkonna, kus teatud bioloogilised toimingud on komplitseeritud. Putukad väldivad kollast valgust Sinine klaas ergutab teatud bioloogilisi protsesse (fermentatsioon)  putukad põgenevad Rohelised ja sinakasrohelised adsorbeerivad infrapunast kiirgust, seega koguvad endasse soojust, tõkestavad soojuskiirgust Hall klaas tõkestab nähtavat valgust Soovitused loomuliku päevavalguse kasutamisele Ø Loomulik päevavalgus peaks pääsema õppe ja tööruumidesse nii kodus kui töökohas Ø Hoone ehitamisel tuleks arvestada ümbritseva väliskeskkonnaga Ø Võimalusel tuleks lasta loomulikul päevavalgusel pääseda ruumi rohkem kui ühest suunast Ø Õige suurusega akna valimine Ø Aknaraamide paksuse
"läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses.Tavalisele klaasile on enamasti tema omaduste muutmiseks lisatud teisi koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on säravam, sest tal on suurem murdumisnäitaja. Boori võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, näiteks Pyrex-klaasi puhul. Ka baariumi lisamine suurendab murdumisnäitajat. Kui klaasi lisada tseeriumi, siis ta hakkab neelama infrapunast energiat. Teiste metalloksiidide lisamine võib muuta värvust. Sooda või potase osatähtsuse suurendamist kasutatakse mõnikord sulamispunkti täiendavaks alandamiseks. Mangaani lisamisega on võimalik vabaneda ebasoovitavatest värvustest.Klaas tekib mõnikord looduslikul teel vulkaanivooludest obsidiaani kujul. Klaasipinda tuleb regulaarselt vastavalt määrdumisastmele puhastada.Klaaside pindu tuleb puhastada rohke selge veega ja pehme riidelapi või svammiga,mis ei sisalda
UV kiirgust lasevad läbi nn. uvioolklaasid. Röntgenikiirgust tõkestavad klaasid sisaldavad raskete metallide oksiide suures koguses Värvilised klaasid erinevad üksteisest valguse ja kiirguse läbilaskvuse poolest Kollased ja pruunid klaasid loovad valgustuskeskkonna, kus teatud bioloogilised toimingud on komplitseeritud. Putukad väldivad kollast valgust Sinine klaas ergutab teatud bioloogilisi protsesse (fermentatsioon)  putukad põgenevad Rohelised ja sinakasrohelised adsorbeerivad infrapunast kiirgust, seega koguvad endasse soojust, tõkestavad soojuskiirgust. Hall klaas tõkestab nähtavat valgust. *Keemilised omadused. Klaasi kemikaalikindlus on teiste ehitusmaterjalidega võrreldes hea Päikesevalguse toimel toimub klaasi pinnal asuvates raudoksiidi osakestes teatud muutusi, mis vähendavad klaasi valguse läbilaskvust  solarisatsioon. 3% pliioksiidi sisaldav klaas on solarisatsioonikindel Tavaline ehitusklaas ei talu fluoriühendeid ja aluselisi lahuseid
neelab. 17. Milles seisneb spketraalanalüüs? Mingi aine joonspektri lainepikkused ( või sagedused ) sõltuvad ainult selle aine aatomite omadustest ja ei sõltu üldse aatomite kiirguse ergastamise viisist. 18. Kus kasut. Spektraalanalüüsi ? Sellega määratakse maakide ja elementide koostist. Astronoomia põhimeetod. 19. Isel. Infrapuna kiirgust. Lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. Infrapunast kiirgust nim. Ka soojuskiirguseks. Põhiliselt peegeldub metallilt, murdub ka klaasis ja parafiinis. Kõik kehad kiirgavad seda. Nad kiirgavad seda rohkem, mida kõrgem on keha temperatuur. Kiirgusenergia on võrdeline keha absoluutse temperatuuri 4. Astmega. · Silmale nähtamatu kiirgus. · Kasut. Soojendamiseks ja kuivatamiseks · Looduses kasut. Maod seda kiirgust saagi püüdmiseks · Signalisatsiooni süsteemis
piirkonnas. Maa atmosfäär on vaid osaliselt läbipaistev nähtavale valgusele ning maapinnale jõudev valgus neelatakse või peegeldatakse. Maapind kiirgab elektromagnetlaineid, mille spekter vastab musta keha kiirgurile temperatuuriga umbes 300 K. Majapidamises kasutusel olevad hõõglampide spekter katab nii päikese kui ka maa musta keha spektrit. Osad hõõglambist eralduvatest footonitest asuvad nähtavas spektris, kuigi enamus neist on seotud pikemate, infrapunalainepikkustega. Infrapunast kiirgust me küll ei näe, kuid tunneme seda soojusena. Elektromagnetlainete kiirgamisel ja neeldumisel toimub soojusülekanne. Erinevalt konduktiivsest ja konvektsioonilisest soojusülekandest saab soojuskiirgust koondada peeglite abil üheks väikeseks punktiks, mida kasutatakse näiteks päikese energia koondamiseks. Peeglite asemel võib soojusvoo koondamiseks kasutada fresneli läätsesid. Mõlema meetodiga on võimalik kiirelt päikese abil vett aurutada
massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti, õhk on hõre. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhkkonna paksuseks loetakse 1000 km. Päikesekiirgus on elektromagnetiline lainetus. UV kiirgust on päikesekiirguses 8%, see tekitab päevitust ja nahavähki. Infrapunast kiirgust on 36%, see kannab edasi soojust. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Maapinnale jõuab pool kiirgusest. Albeedo  tagasipeegeldunud kiirguse suhe. Mida kõrgem on aluspinna temp ja madalam õhutemp, seda suurem on Maa soojuskiirgus. Pilves ilmaga ja sooja õhuga, milles on palju veeauru, esineb atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja
või siis teistelt kehadelt antud kehale. 14. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale kehale. 15.Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Siseenergia levimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel nimetatakse konvektsiooniks. Soojenedes vedelate ja gaaide osad muutuvad kergemaks ja tõusevad üles poole, külmemad osad langevad alla. Tekib vedeliku või gaaside ringlus e. Konvektsioon. Soojuskiirgus  kõik kehad kiirgavad infrapunast kiirgust. Mida kõrgem on keha tempetaruut, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab, mida tumedam on kiirgava keha pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab, mida suurem on keha pindala, seda rohkeme energiat ta kiirgab, mida tumedam on pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus neelab. 16.Siseenergiat on võimalik muuta kahel viisil: töö ja soojusülekande teel. 17.Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vaheline soojusülekanne, st kehade
Pimestav kiir Silmipimestav kiir Tunnete piir peenem olla tead Ning Meie tunnete piir See on ju hukatus galliumarseniidist Sa maalid hüperboloid roosaks sead Unistav sarm Sinu unistav sarm Zoja mu arm Minu Zoja mu arm See on ju igatsus Ja laboris on pime Sööd hüperboloid infrapunast lund Ja pole mingi ime Kui tulnud on su Uinub Pariis Taas kui uinub Pariis Kohtume siis Siin me kohtume siis See on ju armastus tund hüperboloid Ja sead end minekule Nüüd Pealuuga lipp Surnupealuuga lipp Tundmuste seavad nad või näis siis tipp Sinu tundmuste tipp See on ju vabadus hüperboloid korda aje tule Ning ta on
tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni.Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad nad oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. Osoonikihi hõrenemine pooluste kohal on saanud üheks laiemalt tuntud keskkonnaprobleemiks, kuigi selle mõju on raskesti tajutav
vihmapiisad. Seega peaks suurenenud aerosoolide kontsentratsioon tooma kaasa tihedamad vihmasajud. Kasvuhooneefekt on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim infrapunast kiirgust neelav gaas on veeaur, kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid jne. Kuigi inimese poolt atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi hulk on võrreldes looduses ringlevate kogustega suhteliset väike, võib sel pika ajavahemiku jooksul olla ometi märgatav mõju. Mauna Loa observatooriumis teostatud mõõtmised näitavadki süsinikdioksiidi kontsentratsiooni pidevat tõusu
väga võimalik petta. Tõhusam on aju aktiivsuse otsene mõõtmine. Praegu saab seda teha magnet-resonantsi tomograafi ning elektroentsefalograafi abil. Esimene neist on aga äärmiselt kallis ning vähimgi patsiendi liigutus võib rikkuda pildi. Teine meetod annab aga aju talitusest üpriski halva pildi. USA teadlased on leiutanud seade, millega saab väga hästi valesid paljastada. Selleks on spetsiaalne peapael, mis saadab läbi peanaha ajju infrapunast kiirgust. Tagasi peegelduva valguse kogus näitab, kui palju hapnikku ajuveres leidub. Hapniku hulk sõltub sellest, kui aktiivne aju hetkel on. Aktiivsuse põhjal saavad teadlased määrata kas inimene räägib tõtt, või mitte tänu USA teadlastele. Nad avastasid, et ajus on 14 piirkonda, mis valetades aktiveeruvad ja 7 piirkonda, mis aktiveeruvad tõtt rääkides. Valedetektorist hakati palju rohkem rääkima peale seda, kui eetrisse tuli saade ,,Tõehetk"
Kuivatamine. Eristatakse loomulikku ja kunstlikku kuivatamist. Loomulikul kuivatamisel peab temperatuur olema vähemalt +15°C ja suhteline õhuniiskus kuni 65%. Ruum peab olema tolmuvaba. Kunstlik kuivatamine jaguneb konvektsioon- ja kiirguskuivatamiseks. Konvektsioonkuivatamisel on ruumi temperatuur 60...200°C. Ruumi temperatuur hoitakse vajalikul tasemel ettekuumutatud õhu või põlemisgaasi juhtimisega kuivatusruumi. Kiirguskuivatamise juures kasutatakse põhiliselt infrapunast kiirgust. Infrapunase kiirguse kasutamisel hakkab värv kuivama materjali pinnalt. Kuivamisel ei tekki värvikelmesse poore. Infrapunase kiirguse keskkonnas kuivavad hästi melamiin-, epoksüüd-, alküüd- ja karbamiidvärvid.
fotoaparaat, mis teeb oma aluspinnast pidevalt pilte. Punane valgusdiood, mis pimedas toas hästi paistab, on tegelikult vaid abi valgustus, et kaamera näeks aluspinnast pilti teha. Optilise hiire tööpõhimõte: andmevahetus arvuti ja hiire vahel käib jadakoodis. Hiire iseloomustamisel on olulisim tema tundlikkus. Hiire tundlikkust mõõdetakse tavaliselt punktides tolli kohta (dpi dots per inch). Siinkohal kasutatakse väikest infrapunast laserit mitte punast valgusdioodi. See suurendab hiire poolt tehtud pildi resolutsiooni. See suurendab u 20x tundlikkust. Laserhiired on disainitud enamjaolt juhtmevabalt. Säästmaks energiat vilgub laser ootereziimis. Osutamine e pointing Klõps Topeltklõps e kaksikklõps Lohistamine e vedamine Hoidmine · hiirt tuleb libistada hiirematil, mitte laual; · tõstes hiire matilt üles, ei liigu hiirekursor ja nii
· Raadiolained: jagunevad pikkadeks, keskmisteks, lühikesteks ja ultralühikesteks. Lokatsioon, helilokatsioon, Papello. · Nähtav valgus: =400-760 mm. · Ultraviolettkiirgus: Päike- UV lamp  hävitab baktereid, D-vitamiin- osoonikiht. · Infrapunane: seda kiirgavad kõik punased kehad, seda kasutatakse pimedas nägemisel, majade soojuslekete avastamiseks. Mitmed loomad kasutavad nägemiseks infrapunast kiirgust. · Röntgenkiirgus: kahte liiku. 1) pidev kiirgus: tekib elektronide järsul pidurdamisel. 2) diskreetne kiirgus: tekib kui elektronid lüüakse välja sügavamatest kihtidest ja kaugemalt tulevad nende asemele uued. Kasutatakse diagnoosimisel, raviks, tööstuses defektoskoopia. · Gammakiirgus: tekib aatomi ja vesinikpommi plahvatusel, tuumareaktorites ja radioaktiivsel lagunemisel. Kasutamine 1) ravi 2) defektoskoopia
Miks mõjutavad need gaasid Maa temperatuuri? Maakera saab oma soojusenergia Päikeselt. Päikesekiirguse tõttu soojenenud maa- ja veepind kiirgavad küll soojust tagasi maailmaruumi, kuid see toimub infrapunase kiirguse näol. Seda aga absorbeerivad kasvuhoonegaasid, mistõttu kasvab atmosfääri temperatuur. Energia liikumine on antud juhul ühesuunaline tänav. Kasvuhoone kuumeneb samal põhimõttel: päikesekiirgus soojendab hoone sisemust, kuid klaas ei lase infrapunast kiirgust läbi. Hoone sisetemperatuur aina tõuseb. Äärmuslikuks näiteks on planeet Veenus, mille atmosfäär koosneb 96% süsihappegaasist ja mille pinnatemperatuur on üle 500ºC (sulatab tina!). Kõrget temperatuuri põhjustab seega süsihappegaas – mitte Veenuse väiksem kaugus Päikesest. Maakera kliima on minevikus mitmel korral drastiliselt 3 muutunud. Jääajad on vaheldunud palavate perioodidega. Need
Kuiv õhk võib ärritada silmi ja limaskesti, samuti suurendab see staatilise elektri tekkimise võimalust. 1.3 Soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel Soojusülekanne ümbritsevasse keskkonda Ruumi õhutemperatuuril 18-20 ºC toimub soojusvahetus põhiliselt kiirguse teel. Inimene allub kiirgusjahtumisele. Kui ruumis on soojemaid kehi kui inimene, siis ta saab soojust juurde. Soojusallikad: tehnoloogilised seadmed, ahjud, pliidid. Kuumad pliidid kiirgavad nhtamatut infrapunast kiirgust, lainepikkus 0,73-343 mkm kehadelt, mille temperatuur on <500 0C. Lühilaineline kiirgus (0,75-1,5 mkm) kutsub esile närvisüsteemi häireid, silmade kahjustusi, pikemalaineline hoitakse kinni naha pinnal; >3 mikroni lainepikkusega soojuskiirgust kiirgavad praepinnad kutsuvad esile kõige suuremat naha kuumenemist. Seadmete pinna temperatuur tkoha lheduses ei tohi olla üle 45 0C. Õhkdussi kasutatakse, kui soojus- koormus on > 348 J/(m2 x s)
Maale jõuab päikese lühilaineline kiirgus, mille spektris on maksimaalne kiirgustihedus lainepikkuse umbes 500 nm juures, mis vastab Päikese keskmisele pinnatemperatuurile ca 5800 ° K. Päikese kiirgusspektri maksimumi ümbruses asub nähtava valguse piirkond lainepikkustega 400  700 nm. Nähtavast val Lühilainelise kiirgusena langenud energia neeldub maakera pinnakihtides ja atmosfääris ja peegeldub osaliselt tagasi. Maakera ise kiirgab tagasi maailmaruumi pikalainelist infrapunast kiirgust vastavalt oma efektiivsele pinnatemperatuurile.
välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,,Voyage" pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi. 12. Milline on Jupiteri atmosfäär? Jupiteri atmosfäärist moodustab 86% vesinik. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega on tõenäoliselt ka ülejäänud osa planeedist. Jupiter kiirgab intensiivset infrapunast kiirgust, tema sisemuses toimub küllalt intensiivne energiatoodang. 13. Saturni välisilme: Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, tihedus 52% Jupiteri omast. Orbiit on Saturnil nagu Jupiterilgi ,,keskmiselt ümmargune", kalle ekliptika suhtes hiidplaneetidest suurim. Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu
- Suureneb tuberkuloosi, astma, kopsuvähi teke - Allergiad - Happevihmad - Osoonikihi vähenemine - Kliimamuutused Kasvuhoonegaasid Kasvuhooneefekt on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim infrapunast kiirgust neelav gaas on veeaur, kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid jne. Kuigi inimese poolt atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi hulk on võrreldes looduses ringlevate kogustega suhteliset väike, võib sel pika ajavahemiku jooksul olla ometi märgatav mõju. Mauna Loa observatooriumis teostatud mõõtmised näitavadki süsinikdioksiidi kontsentratsiooni pidevat tõusu. Siiski ei saa siin arvestada vaid
Dots Per Inch ehk punktide arv tolli kohta Mis on värviulatus? Värviteaduses nim värvide hulka, mida seade suudab kas tekitada või märgata (perceive) värviulatuseks (gamut). Sageli nim seda ka värvigammaks. Inimese silm on võimeline nägema u 10 miljonit erinevat värvi. Korraga suudab inimene eristada u 150 värvitooni (hue). Nt inimese silm näeb purpurit ( see kuulub meie värviulatusse) kuid ei näe ultravioletti ( see on väljaspool meie värviulatust), näeb punast kuid ei näe infrapunast. Seadmed meie töölaual suudavad tekitada tunduvalt piiratuma hulga värve, kui meie silm näeb. Kuna erinevaid seadmeid kasutavad erinevad tehnikad, värvimudeleid, tinte jne, siis on neil ka erinev värviulatus, mis ei pruugi sisaldada värve, mis on olemas teistel seadmetel. Nimeta vähemalt kolm värvimudelit RGB, CMY, HSB Mis värvimudelit kasutatakse ekraanil näitamiseks? Loetle kasutatavad värvid. RGB mudelit
kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,,Voyage`` pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi 12. Milline on Jupiteri atmosfäär? Jupiteri atmosfäärist moodustab 86% vesinik. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega on tõenäoliselt ka ülejäänud osa planeedist. Jupiter kiirgab intensiivset infrapunast kiirgust, tema sisemuses toimub küllalt intensiivne energiatoodang. 13. Saturni välisilme? Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, tihedus 52% Jupiteri omast. Orbiit on Saturnil nagu Jupiterilgi ,,keskmiselt ümmargune``, kalle ekliptika suhtes hiidplaneetidest suurim. Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km
on metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik. See on suhteliselt püsiv 12,000 - 25,000 km suurune keeriseline moodustis. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline kuid Veenuse ja Maa omadest siiski veidi piklikum. Jupiter pöörleb kiiresti. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. Jupiter kiirgab intensiivset infrapunast kiirgust, tema sisemuses toimub üsna intensiivne energiatoodang. Maa rühma planeetidest erineb ta eelkõige selle poolest, et ta on oluliselt suurem, ta tihedus on tunduvalt väiksem, ta asub Päikesest kaugemal, tal on rohkem kaaslasi ning tal puudub tahke pind, kuna ta on gaasiline planeet. 11. Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Io on
aastakümmet tagasi, on seda tolmu satelliitidel paiknevate observatooriumide abil avastatud vaid Maa kodugalaktikas, Linnuteel. Kuna tolm hajutab tähevalgust ning eraldab äärmiselt nõrka kiirgust, on astronoomidel olnud raskusi seda tavapäraste optiliste riistadega avastada. Block ja tema uurimisrühm "nägid" optiliselt kosmilist tolmu pärast ulatuslikku uurimistööd. Enamus tööst tehti Tshiilis Atacama kõrbes, mis on tuntud oma selge taeva poolest. Kasutades infrapunast tehnoloogiat, mis arendati kunagi välja sõjaliseks otstarbeks, ning arvutustehnikat, õnnestus neil avastada kosmilist tolmu Linnutee piiridest väljaspool. "Miks me seda otsime? Külm tolm ja gaas saaksid tuua sõnumi miljardite aastate tagusest kollapsist meie praegu paisuvas suure paugu kosmoses," ütles Block Kasutatud kirjandus: ,,Põhjanael" Heikki Oja Horisont 4/2004 ,,Astronoomia 11kl." B.Vorontsov-Veljaminov ,,Universum" Pähklikoores" Stephen Hawking www.kadrina.edu.ee/andres
Illustratsioon 6: Touchscreen 3.4.Traadita hiired Kuigi arvutihiir sai oma nime just sabas tolknevast juhtmest, pole see detail õnneks kultusobjektiks muutnud  välja on pakutud mitmesuguseid lahendusi segajast vabanemiseks. Turule on tulnud juhtmeta raadiosagedusel töötavad hiired, mille vastuvõtjad ühendatakse arvutiga jada- või PS/2-pordi või USB kaudu. Andmeid edastatakse hiirelt vastuvõtjale erinevate meetoditega (infrapunast raadiolaineteni). Kõige uuemad raadiosagedusel töötavad hiired kasutavad info edastamiseks ,,sinihamba" vastavaid protokolle. Bluetooth-hiirtes kasutatakse küll väga nõrku signaale (võimsus 1 mW), kuid kohati võib saavutada vägagi suure tööraadiuse (meie katsetes töötas Bluetooth 58 m raadiuses). See on suurepärane lahendus loengute ja esitlusseansside läbiviimiseks ning kodustes arvuti- ja multimeediumikeskustes kasutamiseks. Enam pole
..0,41 mm. Pikslite koguarv sõltub sellest, mis otstarbeks on antud kuvar tehtud. Kuvari tähtsaks parameetriks on ka vertikaalhälvitus ehk kaadrisagedus. See näitab, mitu korda sekundis joonistab elektronkiir ekraanile kujutise. Kaadrisagedus on tavaliselt 60 Hz või rohkem. Mida suurem on sagedus, seda vähem väreleb kujutis. Ekraanilt valguse peegeldumise vähendamiseks on kallimate kuvaritorude pind kaetud spetsiaalse helkimisvastase aine kihiga. Kuvari ekraan kiirgab infrapunast, raadio- ja röntgenkiirgust ja tekitab ka elektrostaatilist välja. Kiirgustasemed on kuvaritel normeeritud ja kiirguse vähendamiseks kasutatakse ekraanifiltreid, mis võivad olla ka kuvarisse sisse ehitatud. Uuemad nn. LR-kuvarid (Low Radiation) ei vaja täiendavaid filtreid. Elektronkiiretoru ehitus: 1. Elektronrelvad 2. Elektronkiir 3. Fokuseerimisvärten 4. Hälvevärten 5. Anood 6. Värvieraldusfilter 7. Luminofoorivad 8. Värvide filter suures plaanis
Näiteks klaas on nähtavas spektri piirkonnas läbipaistev, rohelised lehed on lähiinfrapunapiirkonnas väga head hajutajad, millelt tuleb peegeldus tagasi. Seetõttu kasutatakse taimkatte parameetrite hindamiseks just lähiinfrapunapiirkonna spektrit. Peegeldumisel on kokku kolm liiki: spekulaarne peegeldus, hajus peegeldus ja nende kahe kombineeritud peegeldus (Heritage ja Large 2009). LIDARid kasutavad mõõtmiseks peamiselt spektri nähtavat ja infrapunast piirkonda. Taimestiku uurimisel kasutatakse enamasti infrapuna kiirguse lähedast lainepikkust. Lihtsamad laserskannerid suudavad eristada kahte peegeldust, näitena metsas oleks esimeseks lugemiks võrastiku peegeldus ja teine lugem tuleks maapinnalt (või tekkida ka võrastikust). Kuid on olemas ka skannereid, mis suudavad registreerida kokku 255 peegeldust (Heritage ja Large 2009). LIDARi andmete eelistena on Hodgetts (2009) välja toonud selle tehnoloogia suure
Osoonikihi kahanemist põhjustavad peamised saasteained: klorofluorosüsinikud, NOx, HO. Kasvuhoonegaasid ja kasvuhooneefekt. Kasvuhooneefekt: Kliima tagamiseks vajaliku soojushulga talletamine Maal. Tähtsamad gaasid: H2O, CO2, (N2O, CH4). Kasvuhooneefekti tugevnemist põhjustavad saasteained (Kyoto protokolliga reguleeritud) ja nende peamised allikad; GWP. Kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O, fluoreeritud gaasid (HFC, PFC, SF6). Kasvuhoonegaasid absorbeerivad maapinnalt peegeldunud infrapunast kiirgust, mis peaks väljuma atmosfääris  kasvuhooneefekti tugevnemine. GWP  global warming potentsial ehk globaalse soojenemise potentsiaal  näitab, mitu korda on kasvuhoonegaas soojuse tagasipeegeldamise võimelt efektiivsem kui süsinikdioksiid. Arvutused põlemisreaktsioonide võrrandite alusel. ... Soolade ja hüdroksiidide lahustumine vees, rasklahustuvate ühendite lahustuvus, lahustuvuskorrutised, sademe tekkimine. Lahustuvuskorrutis: Ksp =[Ca2+][CO3-2].
Tähtsamaks valdkonnaks on juveliirikunst ja hambaproteeside valmistamine, elektroonika ning kosmonautika [1], tehiskaaslaste ja elektronarvutite vastutusrikkaid juhtmeid, kontakte ja detaile. [4] Tuhandeid aastaid on kuld olnud valitsejate võimuregaalide, ehete ja ordeni-medalite ning kultussümboolika materjaliks. Möödunud sajandi alguse aastakümnetel vermiti kuldmünte ka käiberahaks. Kulda kasutatakse klaasitootmises, sest kullal on võime peegeldada infrapunast valgust. Klaasi sisse pannakse õhuke kulla kiht. See annab võimalust vältida hoonete kuumutamist. Kui läbi sellise akna juhtida elektivoolu, siis saab see klaas udu vastused omadused, mis on hädavajalik veoautodes, laevades. [7] 3.2. Kullasulamid Et puhas kuld on pehme, kergesti deformeeruv ja kuluv aine, siis kasutatakse peamiselt kullasulameid. Teatud lisandmetallidega saab kullale anda erinevaid värvusi või värvivarjundeid
Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,,Voyage`` pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi 4. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? Jupiteri atmosfäärist moodustab 86% vesinik. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega on tõenäoliselt ka ülejäänud osa planeedist. Jupiter kiirgab intensiivset infrapunast kiirgust, tema sisemuses toimub küllalt intensiivne energiatoodang. 1. Kirjeldage Saturni välisilmet. Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, tihedus 52% Jupiteri omast. Orbiit on Saturnil nagu Jupiterilgi ,,keskmiselt ümmargune``, kalle ekliptika suhtes hiidplaneetidest suurim. Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub
vorme, kes kogu elu kestel ei väljunud põhjamudast. Mõnedel trilobiitidel olid aga liitsilmad, millega nad jälgisid periskoopidena merepõhjas toimuvat. Mõned uurijad arvavad, et trilobiitide silmad võisid tajuda isegi infrapunast valgust. Mere põhjas elasid mitmesugused käsijalgsed. nende karpide kuhjumisest on moodustunud näiteks meie fosforiit ja karplubjakivi. Parimateks ujujateks võis tol ajal pidada pika koonilise kojaga peajalgseid limuseid, kelle kivistisi
Planck suutis aastal 1900 leida teoreetilise avaldise tasakaalulise kiirguse spektri kirjeldamiseks (Plancki kiirgusseadus), millest muuseas järeldub ka Stefan-Boltzmanni seadus. Konstandi teoreetiliseks avaldiseks tuleb , kus k on Boltzmanni konstant, c on valguse kiirus vaakumis ning h on Plancki konstant. Energia jaotus spektris- energia jaotust spektris saab uurida bolomeetri abil (joonis1). Kiirguse energiat uutitakse termopaari abil. Selleks, et uurida infrapunast osa ei tohi prismat ja läätse valmistada mitte tavalisest klaasist vaid kivisoolast (haliit) ehk NaCl. Minnes üle lühema lainepikkus poole, hakkab energia spektris vähenema. Seda mööda kuidas lainepikkus lüheneb, kasvab aga kiirguse keemiline toime (joonis2). See tähendab- kiirguse toimel intensiivistuvad paljud keemilised reaktsioonid. Spektraalaparaadid- puhtamad ja teravamad spektrid saadakse spektroskoopide abil. Toru A, kollimaator, on kitsas pilu, kuhu on paigutatud lääts
läbipaistvaks, et fiiberoptilistes kaablites on klaas infrapunastel lainepikkustel "läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses. Tavalisele klaasile on enamasti tema omaduste muutmiseks lisatud teisi koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on säravam, sest tal on suurem murdumisnäitaja. Boori võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, näiteks Pyrex-klaasi puhul. Ka baariumi lisamine suurendab murdumisnäitajat. Kui klaasi lisada tseeriumi, siis ta hakkab neelama infrapunast energiat. Teiste metalloksiidide lisamine võib muuta värvust. Sooda või potase 6 osatähtsuse suurendamist kasutatakse mõnikord sulamispunkti täiendavaks alandamiseks. Mangaani lisamisega on võimalik vabaneda ebasoovitavatest värvustest. Klaasi ainulaadsus seisneb selles, et seda saab kasutada korduvalt uute toodete valmistamiseks, ilma et kvaliteet halveneks. 2.1.1 Klaasi ajalugu
funktsioonide häiritust, südame ja kopsude tegevuse häireid, lõpptulemusena võib tekkida hingamise peetus ja surm. CO satub õhku kütuse mittetäielikul põlemisel, sisepõlemismootoritest (transport), gaasiliste kütuste tootmisel, söe ja põlevkivi gaasistamisel, metallurgiaprotsesside käigus. Süsinikdioksiidi (CO2) peamisteks tekkeallikateks on põlemine ja organismide elutegevus. Kuna CO2 ei lase läbi Maalt peegeldunud infrapunast kiirgust, on tagajärjeks temperatuuri tõus atmosfääris (,,kasvuhooneefekti suurenemine"). 4. Aerosoolid on moodustunud atmosfääri sattunud tahkete ainete väikestest osakestest ja vedelike tilgakestest. Looduslikeks allikateks on vulkaaniline tegevus, tuuled, põlengud jm. Inimtekkelisteks aerosoolide allikateks on näiteks põletamine (suits, tahm, tuhk), metallurgia, ehitusmaterjalide tootmine, transport jm. Aerosoolide kahjulik toime oleneb
annaabi.ee 
