Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Klaas ja valgus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Klaas ja valgus
Ettekanne
Loomulik päevavalgus
Klaasi omadused
Soovitused päevavalguse kasutamisele
Kaitse päikese vastu
“Päike on kõige elava olulisimaks   valgusallikaks . Just 
nõnda tuleks päikest ka iga ehitise kujundamisel arvesse 
võtta.” 
F.L.Wright
“[…] on naeruväärne arvata, et elektripirn võiks  asendada  
seda, mida suudavad Päike ja  aastaajad . Just loomulik 
päevavalgus on see, mis annab  arhitektuurilisele ruumile 
selle autentsuse.”
Louis I.  Kahn
Loomulik päevavalgus
Valgus levib kiirguse teel. 
Maakera on päikesest 150 milj. km kaugusel. 
Maale langeb üks kahemiljardik osa päikese kiirgusest, 
keskmistel laiuskraadidel 0.7 kW/m2.
Maapinnale jõuab nähtavast valgusest 52 %, 
infrapunasest 43 % ja ultraviolettkiirgusest 5 %.
Osa päikesekiirgusest muutub hajuvaks kiirguseks, mida 
tuntakse taevakiirgusena. 
Ruumide insolatsioon
Insolatsiooniks nimetatakse kiiritust otsese 
päikesepaistega. 
Radiatsioon  on kõige tugevam  aprillis  ja kõige nõrgem 
detsembris, päikesepaistelised tunnid moodustavad 
südasuvel kuni 67 % võimalikust, kevadel ­ sügisel 30 ­ 
50 %,  talvel 10 ­ 30 %, päike ei paista üldse 130 päeval 
aastas (Tallinna andmed).                  
Klaas
Klaas on  homogeene  keraamiline materjal, mis 
koosneb peamiselt kvartsliivast, kaltsineeritud 
soodast ja lubjakivist. Erinevate omaduste 
parandamiseks lisatakse sulaklaasile metalloksiide.
Klaasi omadused
Päikesevalguse toimel toimub klaasi pinnal asuvates raudoksiidi osakestes teatud muutusi, 
mis vähendavad klaasi valguse läbilaskvust – solarisatsioon.
3% pliioksiidi sisaldav klaas on solarisatsioonikindel
Kui päikese kõrgus on 10, 20, 30,  ja 400, siis keskmine taeva hajukiirgus püstaknale on 
vastavalt 23, 35, 58 ja 78 W/m2 , sellest pääseb läbi akna 71% (kahekordne klaas), 
ühekordsete klaaside korral ­ 80 %.
Päikesefaktor (TT/SF/g) on läbi klaasi tungiva 
soojusenergia protsentväärtus kogu päikesekiirguse 
energiast. 
See kujutab endast otsese läbivuse tulemusena siseneva ja 
klaasis neeldunud  ning seejärel ruumi edasikiirguva 
päikesekiirguse soojusenergia  summat .  
Klaasi omadused
Kollased ja  pruunid  klaasid loovad  valgustuskeskkonna, kus teatud bioloogilised 
toimingud  on komplitseeritud. Putukad väldivad kollast valgust
Sinine klaas ergutab teatud bioloogilisi protsesse ( fermentatsioon ) – putukad 
põgenevad
Rohelised ja sinakasrohelised adsorbeerivad infrapunast kiirgust, seega koguvad 
endasse soojust, tõkestavad soojuskiirgust
Hall klaas tõkestab nähtavat valgust
Soovitused loomuliku päevavalguse 
kasutamisele
Ø Loomulik päevavalgus peaks pääsema õppe­ ja
tööruumidesse nii kodus kui töökohas
Ø Hoone  ehitamisel  tuleks arvestada ümbritseva 
väliskeskkonnaga 
Ø Võimalusel tuleks lasta loomulikul päevavalgusel 
pääseda ruumi rohkem kui ühest suunast
Ø Õige suurusega akna 
valimine
Ø Aknaraamide paksuse 
vähendamine
ØAkende paigutamine 
võimalikult kõrgele
Kaitse päikese vastu
Tagada piisav ventilatsioon
Kasutada madala päikesefaktoriga 
klaase 
Varustada kõik fassaadid (va. 
põhjasuunaline) 
varjamisvahenditega
    
Suvel lõõskava päikesekiirguse käes 
käitub aken mõõtmetega 1 x 1,50 
meetrit kui 1 kilovatine radiaator.
Päikesekaitse klaasid 
­ masstoneeritud(värvitud) klaas
­ selektiivklaas
­ reflektiivse pinnakattega klaas
­  kombineeritud  klaas
Päikese 
Keskmise 
Valguse 
1m2 klaas-
U-arv, W/m2K
energia 
sageduse 
Klaaspaketi  tüüp
läbilase
paketi  kaal
läbilase
mürapidavus
õhuga
argooniga
LT, %
TST, %
Rw ; dB
kg
4-16-4
2,7
2,6
81
76
31
20
4-16-4 Low-E
1,3
1,1
80
61
31
20
6-14-4 Low-E
1,4
1,1
80
61
36
25
6-16-6 Low-E
1,3
1,1
78
60
33
30
3/,38/3Lam-14-4 Low-E
1,4
1,1
79
59
35
26
6FloatGrey-14-4 Low-E
1,3
1,1
39
35
32
20
6SuncoolBril iant 
66/33-
14-4
1,4
1,1
66
36
32
25
4-10-4-10-4
1,9
1,8
74
68
32
32
4-10-4-10-4 Low-E
1,4
1,0
72
56
32
32
Kokkuvõtteks
Tööpaigad ­  akende  lähedusse!
Vältige otsese päikesevalguse pääsemist töökohtadele!
Jagage valgust ühtlaselt, vältides tugeva kontrastiga alasid nägemisalas!
Kohandage vahelaed nii, et suurendada loomuliku päevavalguse sisenemist ruumi läbi 
akende!
Ruumi sisekli ma  monitooring
Temperatuur ja niiskus
Termokaamera pildid
Sisekli ma näited
Halb …
Hea !
Tänan!

Document Outline

  • Slide 1
  • Ettekanne
  • Slide 3
  • Loomulik päevavalgus
  • Ruumide insolatsioon
  • Klaas
  • Klaasi omadused
  • Slide 8
  • Klaasi omadused
  • Soovitused loomuliku päevavalguse kasutamisele
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Kaitse päikese vastu
  • Päikesekaitse klaasid 
  • Kokkuvõtteks
  • Ruumi sisekliima monitooring
  • Slide 20
  • Termokaamera pildid
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Sisekliima näited
  • Slide 25
  • Slide 26
  • Tänan!
Vasakule Paremale
Klaas ja valgus #1 Klaas ja valgus #2 Klaas ja valgus #3 Klaas ja valgus #4 Klaas ja valgus #5 Klaas ja valgus #6 Klaas ja valgus #7 Klaas ja valgus #8 Klaas ja valgus #9 Klaas ja valgus #10 Klaas ja valgus #11 Klaas ja valgus #12 Klaas ja valgus #13 Klaas ja valgus #14 Klaas ja valgus #15 Klaas ja valgus #16 Klaas ja valgus #17 Klaas ja valgus #18 Klaas ja valgus #19 Klaas ja valgus #20 Klaas ja valgus #21 Klaas ja valgus #22 Klaas ja valgus #23 Klaas ja valgus #24 Klaas ja valgus #25 Klaas ja valgus #26 Klaas ja valgus #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor misswild Õppematerjali autor
power point presentatsioon, kus räägitakse klaasi ja valgustuse omadustest.

Sarnased õppematerjalid

Kordamisteemad aines-Ehitusfüüsika
14
docx

Kordamisteemad aines „Ehitusfüüsika“

Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus ­ vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus ­ tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine. · õhupidavuse tagamine; 3

Ehitusfüüsika
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe
48
doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal

Ehitusmaterjalid
Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj

Ehitiste renoveerimine
Hoonete konstruktsioonid - kliima
67
doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

Lõhn Inimese lõhnataju on väga individuaalne ning ebameeldivust või ärritust tekitavate ainete minimaalne kontsentratsioon on väga erinev. Mõned inimesed suudavad eristada lõhnu juba väga väikestes kontsentratsioonides, teistele on mõju avaldamiseks vaja intensiivset lõhna. Ärritusnähud avalduvad peavaluna ,,kinnise nina" tundena vms ärritusnähud. Siseõhu füüsikalised omadused: Valgus. Valgustihedust mõõdetakse lux ´ides. Lugemistööpiirkonnas peab keskmine valgustihedus olema vähemalt 500lx, tööpinna keskmine valgustihedus peab olema vähemalt 300lx,. Inimest mõjutab veel valguse värv, valguse värelus ja päevavalguse kogus. Temperatuur Soojuslik mugavus. Õhutemperatuur ruumis peab olema lähedane füsioloogiliselt optimaalselt optimaalsele ja looma inimesele hubase soojatunde ning tagama tervise ja teovõime

Hoonete konstruktsioonid
EHITUSMATERJALID
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Ehitus
EHITUSMATERJALID-04 11 13
236
pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Kategoriseerimata
Energia ja keskkond konspekt
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

Energia ja keskkond




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun