Osoonikihi ehk osonosfääri hõrenemine (0)

Osoonikihi hõrenemine
Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese ja kosmilise kiirguse toimel. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgust. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga tähtis gaas . Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks .
Osoonikihti lõhuvad freoonid , mida kasutatakes külmutuskappides. Mõningad tööstused on hakkanud kasutama butaani ja propaani, aga seda pole teinud kõik tööstusettevõtted.
Osoonikihti lõhuvad ka kõrgel lendavad lennukid. Lennukikütuse põlemisel tekkib hulgaliselt põlemisjääke, peamiselt lämmastikdioksiide ja veeauru ning aerosooliosakesi.
Osoonikihi hõrenemise tagajärjel tekkivad haigused, elusorganismide mutatsioonid ja see häirib fotosünteesi. Osoonikihi kahjustamine toob kaasa UV-B kiirguse hulga suurenemise ja negatiivse mõju.
Ka Eesti aitab kaasa, et osoonikiht ei hõreneks. Eesti keskkonnastrateegia on seadnud enda eesmärgiks kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained.
Selleks et ära hoida osoonikihi hõrenemist tuleks vähendada aerosoolide kasutamist ja lämmastikväetise kasutamise piiramist. Külmutites tuleks kasutada osooni mittelõhkuvaid aineid.