Astronoomia (0)

Sissejuhatus astronoomiasse
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium
2006
Astronoomia
Astronoomia on teadus taevakehade ja
nende süsteemide liikumisest, tekkimisest,
ehitusest ja arengust.
Astronoomia arengut soodustanud
tehnikasaavutused
Teleskoobi ehitamine (1609, Galilei)
Spektraalanalüüsi kasutuselevõtt(1859, Bunsen,
Kirchhoff)
Raadiofüüsikaliste meetodite loomine (1937,
USA)
Elektronarvutite ehitamine (1943 ­ 1946 USA)
Kosmoselennud ja atmosfääriväline füüsika (1957
­ 1958, NSVL ja USA)
Astronoomia harud
a
stro
füsika
ko
sm
o
gn
ia
A
stro
nm
ia
a
stro
m
e
tria
ta
e
vm
e
h
an
ika
Astronoomiat võib
liigitada ka nii
ko
sm
o
lg
ia
Platon (427 348 e.Kr.)
Osa taevakehadest
tähtede suhtes liikus, tõi
Platon sisse lisaks
tähtede sfäärile veel
teise, nn. muutuste
sfääri, millel liikusid
päike, kuu ja tol ajal
tuntud viis planeeti.
Aristoteles (384 322 e.Kr.)
Aristoteles (384 322 e.Kr.)
arendas süsteemi sooviga
taandada planeetide
keerukas liikumine erinevate
telgedega ühtlaselt
pöörlevatele sfääridele nii, et
iga planeet oleks oma sfääril
kinni. (Tema teravmeelne
masinavärk koosnes kokku
55 sfäärist, lisaks veel
kinnistähtede oma.)
PlatoniAristotelese Universum
Primitiivne
kosmoloogia üldistab
inimese vahetu taju abil
saadud kujutlust.
PlatoniAristotelese
Universum: kerakujuline
Maa ja taevasfäärid
selle ümber.
Klaudios Ptolemaios (83 161)
Geotsentrilise maailmapildi
viimane konstruktor, viies
planeedisfääride tsentrid
eemale Maa tsentrist, mida
loeti maailma keskpunktiks.
Seletada lisaks planeetide
silmusekujulisele teele ka
nende heleduse muutumist
muutuva kauguse abil.
See süsteem oli katoliku kiriku
toel inimkonna maailmapildiks
rohkem kui tuhande aasta
vältel.
Ptolemaiose süsteem
Mikolaj Kopernik (1473 1543)
Esitas 1543. a.
heliotsentrilise maailmapildi,
kus Maa koos teiste
planeetidega tiirles ümber
maailma keskmes asuva
Päikese.
See üsna tänapäevane pilt
sisaldas siiski endiselt
kinnistähtede sfääri (nüüd
juba Päikese ümber!) ja oli
ka pisut ebatäpsem
Ptolemaiose omaga
võrreldes
Loe lähemalt
Kopernikuse heliotsentriline
maailmasüsteem
Johann Kepler (1571 1630)
Johann Kepler pani
oma kolme
seadusega meie
planeedisüsteemi
lõplikult paika.
Loe lähemalt siit
Giordano Bruno
Tartu tähetorn
Enne Tõravere
observatooriumi
valmimist teostati
vaatlusi siit,
Selles tähetornis
määras Struve ka
Vega kauguse maast.
Friedrich Georg Wilhelm Struve
(1793 ­ 1864)
Eesti päritolu astronoom ja geodeet.
Mõõtis esimese kolme mehe hulgas
tähe kauguse maast (Veega).
Tegi koostööd C. Tenneriga
triangulatsioonitööde alal ühendas
Soome Venemaa
triangulatsioonivõrku.
Koos C. Tenneriga mõõtsid nn. Tartu
meridiaani kaare pikkuse mis oma 25
kraadi ja 20 minutiga (2880 km) jäi
aastakümneteks maailma pikimaks
kaardimõõtmiseks.
Friedrich Georg Wilhelm STRUVE
(17931864)
Tartu Tähetorni
direktor aastatel1820
1839.
Tema nime Tartu
observatoorium
tänapäevalgi.
F.G.STRUVE
F. G. Struve
mälestusmärk Tartu
meridiaanil.
Carl Friedrich Tenner
(1783 Auvere ­ 1859 Varssavi)
Eesti päritolu geodeet
ja topograaf, rajas
ülevenemaalise
triangulatsiooni
süsteemi ja ühendas
selle euroopa
analoogse
süsteemiga.
Kindral, senaator,
teaduste akadeemia
liige.
Kepleri elliptiline orbiit
Tõravere Observatoorium
Tartu lähedane
Tõravere on tähtis
astrofüüsika keskus
kogu maailmas
Tõravere teadlased
on spetsialiseerunud
helkivate ööpilvede
uurimisele.
Peegelteleskoop
Selline optiline seade
oli mitmete sajandite
jooksul inimsilma
pikenduseks
universumi uurimisel.
Teleskoop refraktor
Refraktor on läätsobjektiiviga teleskoop.
Suurimate refraktorite läbimõõt on 1 m
piires.
Teleskoop reflektor
Teleskoop ­ reflektor on peegelobjektiiviga
teleskoop.
Suurimate reflektorite läbimõõt on umbes
10 meetrit.
Raadioteleskoop
Tänapäevaste
raadioteleskoopidega
mõõdetakse kosmilist
raadiokiirgust.
Kasutatakse ka
raadiolokatsiooni.
Kosmoses on võimalik
uurida ka taevakehade
infrapunast ja
röntkenikiirgust.