Soojusnähtused
kasvuhoones
Aleksander Andrejev
AT112
Soojusnähtused kasvuhoones
Kõige tihedam kasvuhoonet kasutatakse taimede ja erinevate
viljade kasvatamiseks, selepärast kasvuhoonel on läbipaistev
seinad ja lagi , siis
taimed saavad
valgust ja sellega
saab nendel toi –
muda fotosüntees.
Kust aga saab soojust ?
Loodan et te juba teate et taimede kasvatamiseks on vaja ka
soojust.
Kasvuhoone soojendamiseks on üsna palju viisi ja neid on kõige
levinum:
Sooja veega
Elektriga ehk radiaatoriga
Ahjaga
Päikese soojusega
Kuna neid soojendamis
viisi kasutatakse?
Sooja veega, elektriga ja ahjaga
tavaliselt soojendakse kasvuhoonet
kuna on külm – pea-
miseks soojusallikaks
on loomulikult päike.
Eesti alal tavaliselt mi-
dagi kasvatatakse ai-
nult suvel.
Kuidas toimub soojendamine ?
Päikese kiired läbivad läbipaistva katust ja soojendavad maad
kasvuhoones. Siis maapind soojendab ka õhku.Katus ja seinad ei
võimalda soojale õhule lahkuda. Lisaks klaasile või kilele, mis on
kaetud kasvuhoone katusel, ei lase välja mitte ainult õhk, vaid ka
soojuskiirgus, st "Infrapunased" footonid. Soojendatud maa kiirgab
"infrapunast" footoone suurtes kogustes , kuid see peegeldub
katusest tagasi maha ja siis jalle imendub maapinnaga.
Näide selle kohta
Sellepärast , isegi kui puudub täiendav kasvuhoone kütmine, seal on
alati palju soojem kui väljas. Selle soojusefekti nimetatakse ka
kasvuhoone efektiks ja seda saab kohtuda mitte ainult kasvuhoones ,
vaid ka meie planeedi elus.
Kasvuhoone efekt
Maa atmosfäär (st õhk mis ümbritseb maad) hästi laseb mööda
päikese kiired, mis soojendavad kogu maakera pinda. Soojendatud
pind kiirgab "infrapunast" footone, aga tagasi nad peegelduda ei saa
sest läbi õhu nad läbivad halvasti. Nad imenduvad
atmosfääris.Atmosfäär ei lase soojust välja. Sellepärast maa soojeneb
rohkem ja rohkem.
Veel on ka suur globaalne probleem selle kasvuhoone efekti tõttu.
See on seotud maa globaalse soojendamisega. Maa ei imendu kõike
valgust mis kiirgab päike , vaid ka peegeldab suure hulka tagasi , aga
see ei saa kõik läbida atmosfääri suure CO2 hulka tõttu ja jääb edasi
soojendama maad. Iga päev inimesed toodavad tohutu suure CO2
hulka ja globaalne soojendamine samuti suureneb (VÄLJAARVATUD
EESTI !!!) ja see võib pärast muuta meie maailma kliimat ja sellega
tuua palju teisi probleeme...
Tänan kuulamise eest !
PS: Ärge suitsetage,
Parem jooge rohkem !
Lihtsalt see ei too en-
daga globaalse soojen-
damist ning te saate
Sellega päästa meie
Maailma !
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Aksandero
Õppematerjali autor
Kasvuhoone soojendamiseks on palju mooduseid. Levinumad on: • Sooja veega • Elektri (radiaatoriga) • Päikese soojusega Millal neid mooduseid kasutatakse? • Sooja vee ja elektriga soojendatakse tavaliselt kui on külm, kuid peamiseks soojusallikaks on Päike. Eesti alal see ongi põhiline soojusallikas, sest kasvatatakse suvel. Kuidas soojendamine toimub? • Päikese kiired läbivad läbipaistva katuse, soojendavad kasvuhoone maapinna, mis omakorda soojendab õhku. Katus ja seinad ei lase soojal õhul lahkuda. Sellepärast isegi kui kasvuhoones puudub kütmine on seal palju soojem kui väljas. Kuidas kandub kasvuhoonest soojus keskkonda? • Klaasi soojusjuhtivuse tõttu Mida suurem on kasvuhoone ja välisõhu temperatuuride erinevus, seda suurem soojushulk väliskeskkonda kandub. • Konvektsiooni tõttu Pilude tõttu väljub soe õhk ja sisse tuleb külm õhk. • Kiirguse teel
infrapunakiirguse lahkumise ilmaruumi. Järelikult on maapind ja alumine atmosfäär palju soojemad, kui nad oleksid ilma nende selektiivselt neelavate gaaside olemasoluta. Ilma kiirguslikult aktiivsete gaasideta oleks Maa keskmine kiirgusliku tasakaalu temperatuur -18oC, seega 33oC madalam kui praegu. Kasvuhoone efekti atmosfääris soovitatakse nimetada atmosfääri kasvuhooneefektiks, sest tegelikult ei takista kasvuhoone klaas lahkuvat infrapunast kiirgust. Kasvuhoones on soe pigem sellepärast, et õhk ei suuda tsirkuleerida ja seguneda jahedama välisõhuga. Atmosfääri kasvuhooneefekt toimib aga põhimõttel, et valguskiirgus pääseb atmosfääri gaasidest läbi, aga Maalt tagasi peegelduv infrapunakiirgus atmosfääris olevatest aktiivsetest gaasidest läbi ei pääs, mis tõttu temperatuur kasvab. Globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri tõus 100 aasta jooksul on 0,75±0,18oC (5-95% määramatusega)
selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks sellele väärtustatakse üha enam saastevaba energiatootmist; päikeseenergia ei saasta õhku CO2-ga, seega ei soodusta kasvuhooneefekti. Fossiilse energia hind tõuseb tulevikus tunduvalt tänu igasugustele saastemaksudele ja ka sellele, et antud energialiigi varud on lõppemas. Kõige lihtsam viis päikeseenergia passiivseks salvestamiseks on koguda selle soojusenergiat. Kõige levinum soojakogur on kasvuhoone ja klaasiga kaetud verandad, on olemas ka soojust neelavad põrandamaterjalid (passiivne energiakogumine). Päikesekollektoriga saab rahuldada umbes poole tarbevee soojendamiseks mõeldud energiavajadusest ja suvel terve energiavajaduse. Antud seadme hind algab Soomes umbes 10 000 margast. Päikeseenergia on kaitstud ka inflatsiooni vastu, kuna elektri, õli, gaasi jne. hinnad aina tõusevad, seevastu päikeseenergia on alati tasuta. Maksavad ainult seadmed, millega energiat koguda.
Pilet nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt teguritest. Negatiivne bilanss aasta lõikes on aladel, kus aluspind on aastaringselt kaetud lume või jääga (Gröönimaa, Antarktika jne). Suurim on ta ekvaatoril. Eestis on novembrist veebruarini bilanss negatiivne, juunis aga on see maksimaalne. Veidi aega enne päikeseloojangut ja pärast päikesetõusu on kiirgusbilanss aga 0. Kiirgusbilanss läheb positiivseks mõni aeg pärast päikese tõusu ja läheb tagasi negatiivseks mõni aeg enne päikese loojandut. Maapinnale langevad kiirgused: 1. päikese otsekiirgus 2. hajukiirgus 3. atmosfääri vastukiirgus Maapinnalt lahkuvad kiirgused: 1. aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus 2. maakiirgus 3. tagasipeegeldunud pikalaineline
Pilet nr. 1 Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine. Tsüklonite vahe olev antitsüklon on väiksem, lühiajalisem. Tsüklonite seeriat lõpetav antitsüklon on suur, võib kesta nädal või kaks. Suvel toob Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud kaasa sooja ilma ja vähese pilvituse. Keskosas on nõrgad tuuled, äärtes tugevamad. Päeval tuulehood, mis ööseks vaibuvad. Võib esineda energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S’ + D + EA + Rk + EM – (1- δ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see äikest. Talvel on vähese pilvitusega, pakasene ilm või pilves ilm kiht- või rünkpilvisusega. Antitsüklonis valitsevad laskuvad õhuvoolud, mis sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (man
Pilet nr. 1 Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S' + D + EA + Rk + EM (1- ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt. teguritest. Selle geograafilise jaotumise iseloomustamiseks kasutatakse kiirgusbilansi isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesuuruse kiirgusbilansiga kohti. Aasta kohta on kiirgusbilanss: 1)suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses vööndis ,2)kiirgusebilanss kahaneb pooluste poole, jäädes positiivseks,Negatiivne bilanss aasta lõikes esineb seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatiivne enne päikeseloojangu
Agrometeoroloogia arvestus 1) Atmosfäär maad ümbritsev gaasikiht, mille alumiseks piiriks on maapind, ülemine on kokkuleppe küsimus. Meteoroloogias on atmosfäär seal, kus mingi nähtus aset leiab. Õhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. ATMOSFÄÄRI KIHID: - Troposfäär atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal; soojal
Globaalne kliima soojenemine Keemia uurimustöö 2009 SISUKORD Mis on globaalne soojenemine..........................................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis...............................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid