Klaas (0)

Klaas
Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi (klaasi rakendused ).Looduslikku klaasi, näiteks obsidiaani, on kasutatud kiviajast peale. Esimene klaasi valmistamine on teada Vana-Egiptusest umbes 2000 eKr. Klaasi kasutati keraamika ja muude esemete glasuurina. 1. sajandil eKr arendati klaasipuhumise tehnikat . Klaas, mis oli olnud äärmiselt haruldane ja väärtuslik, muutus palju tavalisemaks. Vana- Rooma impeeriumi ajal loodi paljud klaasi vormid spetsiaalselt vaaside ja pudelite jaoks.
Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasi valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat Na2CO3) või potas ( kaaliumkarbonaat ), mis alandab sulamispunkti umbes 1000 ºC-le. Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks, seega kasutuks, mistõttu lahustamatuse taastamiseks lisatakse kolmanda koostisosana lubjakivi (kaltsiumkarbonaati, CaCO3).
Üks klaasi põhilisemaid omadusi on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone üleminekuolekut, millel oleks nähtava valguse energia. Äärmiselt puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks, et fiiberoptilistes kaablites on klaas infrapunastel lainepikkustel "läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses.Tavalisele klaasile on enamasti tema omaduste muutmiseks lisatud teisi koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on säravam, sest tal on suurem murdumisnäitaja. Boori võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, näiteks Pyrex -klaasi puhul. Ka baariumi lisamine suurendab murdumisnäitajat. Kui klaasi lisada tseeriumi, siis ta hakkab neelama infrapunast energiat. Teiste metalloksiidide lisamine võib muuta värvust. Sooda või potase osatähtsuse suurendamist kasutatakse mõnikord sulamispunkti täiendavaks alandamiseks. Mangaani lisamisega on võimalik vabaneda ebasoovitavatest värvustest.Klaas tekib mõnikord looduslikul teel vulkaanivooludest obsidiaani kujul.
Klaasipinda tuleb regulaarselt vastavalt määrdumisastmele puhastada .Klaaside pindu tuleb puhastada rohke selge veega ja pehme riidelapi või svammiga,mis ei sisalda liivaosakesi või muid abrasiivseid võõrartikleid. Kasutada võib ka müügil olevaid spetsiaalselt klaasile mõeldud puhastusvahendeid.Reeglina talub klaasipind hästi neutraalseid või nõrgalt happelisi pesuvahendeid;klaasipinda kahjustavad leeliselised vahendid. (PH tase 7 on neutraalne; 0-6,9 onhappeline ja 7,1-14 on aluseline) Mida väiksem on happelise või mida suurem on aluselise vahendi PH tase, seda söövitavam on aine.Rasva, õli ja tihendusainete jääkprodukte võib eemaldada mitte agressivsete alkoholibaasil valmistatud pihustavate lahustite (nagu näit. Piiritus , isopropanool jms.) abil.Seejärel tuleb pinnad loputada rohke puhta veega.Värvi, tsemendi, betoonisegude jms. jäägid tuleb klaasi pinnalt eemaldada koheselt enne nende kuivamist. Kui klaasimistöödele järgnevad välis või siseviimistlustöödpeaks klaasipinnad kindlasti kinni katma – et klaasi pinnale ei satuks värvi,tsemendi,segude jms jääke – kuna neid hiljem puhastades on suur oht etklaasipindadele tekivad kriimud .Väikeste raskestieemalduvate jääkide käsitlemine abrasiivide, terasvilla või ziletiteraabil on mõeldav, kui toimida ülima ettevaatlikkusega, hoides ziletitera klaasipinnasuhtes tasanurga all.Mitte mingil juhul ei tohi teravate või abrasiivsete esemetegaklaasi puhastamist rakendada kogu klaasi pinna suhtes. Klaasil asetsevad informatiivsed kleebised tuleb eemaldada koheselt peale montaazi.Klaas on äärmiselt tundlik keevitus- ja lõikussädemete suhtes. Klaas, mille pinnale satub nimetatud osakesi, on jäädavalt kahjustunud , seetõttu tuleb hoolega vältida nimetatud tööde teostamist klaasi läheduses.Otse vastu klaasi (eelkõige kehtib klaaspaketi puhul) pinda ei tohi paigaldada mitte läbipaistvaid esemeid – näiteks must kile, ribikardinad jms – klaaside vahele peab jätma õhuvahe, kuna võib tekkida termiline reaktsioon , klaas võib kuumeneda ja puruneda.
Klaasi kasutatakse palju majade,autode ja tööstuste ehitamisel , sest klaasi on väga hea töödelda.
Kasutatud allikad :
http://www.klaasimeister.ee/index.php?page=151 &
http://et.wikipedia.org/wiki/Klaas
Ats Tikka 9.a