Kiirgus. Kiirguse liigid. Spektrid. (1)

Kiirgus. Kiirguse liigid. Spektrid.
1. Kirjeldada Rutherfordi katset.
Alpha osakesi kiirusega 20000 km/s pommitati kuldlehele mille paksus oli mikromeeter . Osa hajusid aga üksikud osakesed põrkusid tagasi. Järeldus 1) Aatomis on palju vaba ruumi 2) Kogu positiivne laeng on koondunud ühte punkti (aatomi tuuma).
2. Kirjeldada Franck 'i – Hertz'i katset.
Balloon on õhust tühjaks pumbatud ja seda saab täita erinevate gaasidega. Katoodi ja võre vahel saab muuta pinget 0-30V, nõrk vastupinge on 0.5V. Kui katoodi kuumatada, väljuvad temast elektronid, mis hakkavad võre suunas liikuma. Kui nende kiirus on piisavalt suur siis nad lähevad võrest läbi ning jõuavad anoodile. Pinge tõstmisel 4.9V on märgata kollase helenduse tekkimist torus. Peale seda voolutugevus väheneb. Katsega on tõestatud elektronide lainelisus.
3. Sõnastada Bohr 'i postulaadid. (Teise postulaadi kohta valem.)
1. Elektron võib liikuda ümber tuuma vaid kindlatel orbiitidel ja siis ta energiat ei kiirga.
2. Üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele kiirgab või neelab elektron energiakvandi, mille energia on võrdne elektroni energiate vahega antud orbiitidel.
4. Kirjeldada planetaarset aatomimudelit.
Keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid. See sarnaneb päikesesüsteemiga.
5. Kirjeldada erinevat tüüpi valgusallikaid.
6. Milline spekter on pidevspekter ja millistel tingimustel ta tekib?
Pidevspekteris on kujutatud kõik lainepikkused. Tekib kui on kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad, vedelikud ning tihedad gaasid.
7. Milline spekter on ribaspekter ja millistel tingimustel ta tekib?
Ribaspekter on spektririba, mis koosneb üksikutest tumedate vahemikega eraldatud ribadest. Tekivad üksteisega sidumata või nõrgalt seotud molekulidest.
8. Milline spekter on joon spekter ja millistel tingimustel ta tekib?
Joonspekter on spektririba, milles on eristatavad erineva sagedusega valguse jooned. Tekib gaasilise ainete madalal rõhul
9. Milline spekter on neeldumisspekter ja millistel tingimustel ta tekib?
10. Mis on spektraalanlüüs ja milleks teda kasutatakse?
Spektrianalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine selle aine poolt tekitatud spektrite põhjal. Selle abil saadi teada päikese ja tähtede keemilised koostised.
11. Iseloomustada infrapunast kiirgust. Kus ja milleks kasutatakse?
Infrapunakiirgus on magnetkiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse ja mikrolainekiirguse lainepikkuse vahele. Kasutatakse soojendamisel, kuivatamisel, tänu sellele on võimalik pildistada ja filmida.
12. Iseloomustada ultraviolettkiirgust. Kus ja milleks kasutatakse?
Ultraviolettkiirgus   on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel, kuid suurem kui röntgenikiirgusel. Kasutatakse liimide, plastikute ja värvide kõvendamiseks. Rahatähtede ja dokumentide testimisel.
13. Iseloomustada röntgenikiirgust. Kus ja milleks kasutatakse?
Röntgenkiirgus  on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm. Kõige sagedasem kasutusala on meditsiinis, röntgenpiltide tegemisel.