Kiirgus. Kiirguse liigid. Spektrid. (1)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milline spekter on pidevspekter ja millistel tingimustel ta tekib?
Milline spekter on ribaspekter ja millistel tingimustel ta tekib?
Milline spekter on joon spekter ja millistel tingimustel ta tekib?
Milline spekter on neeldumisspekter ja millistel tingimustel ta tekib?
Mis on spektraalanlüüs ja milleks teda kasutatakse?
Kus ja milleks kasutatakse?
Kus ja milleks kasutatakse?
Kus ja milleks kasutatakse?

Lõik failist

Kiirgus. Kiirguse liigid. Spektrid.
1. Kirjeldada Rutherfordi katset.
Alpha osakesi kiirusega 20000 km/s pommitati kuldlehele mille paksus oli mikromeeter . Osa hajusid aga üksikud osakesed põrkusid tagasi. Järeldus 1) Aatomis on palju vaba ruumi 2) Kogu positiivne laeng on koondunud ühte punkti (aatomi tuuma).
2. Kirjeldada Franck 'i – Hertz'i katset.
Balloon on õhust tühjaks pumbatud ja seda saab täita erinevate gaasidega. Katoodi ja võre vahel saab muuta pinget 0-30V, nõrk vastupinge on 0.5V. Kui katoodi kuumatada, väljuvad temast elektronid, mis hakkavad võre

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Rauno1235 Õppematerjali autor

spekter elektron lainepikkus ribaspekter elektromagnetkiirgus Kiirgus. Kiirguse liigid. Spektrid.

Sarnased õppematerjalid

doc

Aine ehitus

Energiatase energia, mis vastab aatomi statsionaarsele olekule Peakvantarv (n) määrab elektroni kõige tõenäosema kauguse tuumast (elektronkihi numbrid) Põhiolek olek, kus elektroni energia on minimaalne Ergastatud olek olek, kus elektroni energia on suurem kui põhiolekus Pidevspekter spekter, kus üks värvus läheb sujuvalt üle teiseks värvuseks; elektromagnetilise kiirguse sagedus muutub pidevalt Joonspekter spekter, kus üksikud värvilised jooned on tumedal taustal (kiirgusspekter) või üksikud tumedad jooned on pideva spektri taustal (neeldumisspekter) Spektroskoop aparaat, mis koosneb skaalaga varustatud pikksilmast ja millega vaadeldakse spektrit Spektrograaf aparaat, kus spektrid jäädvustatakse fotoplaadile või filmile Spektromeeter aparaat, kus kiirgus muundatakse fotoelemendi või termopaari abil

Füüsika

doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

Gaasid - Definitsiooni järgi koosneb gaas vabadest molekulidest; et need peavad olema elektriliselt neutraalsed, ei saa gaas elektrit juhtida. Et gaasilises keskkonnas tekiks vool, tuleb seal kõigepealt tekitada laengukandjaid. Voolu gaasides nimetatakse elektrilahenduseks (gaaslahenduseks). See lahendus võib olla kaht tüüpi: 1. Sõltuv lahendus, kui laengukandjaid (ioone, elektrone) tekitab mingi kõrvaline allikas (soojus, valgus, radioaktiivne kiirgus). Sõltuva lahenduse voolutugevus nõrkade voolude korral on ligikaudu võrdeline pingega (kehtib Ohm'i seadus); takistus kahaneb temperatuuri tõustes. tugevate voolude korral omandab statsionaarse väärtuse , kus on ioonide tekkekiirus (allika võimsus). Voolu nim küllastusvooluks. 2. Sõltumatu lahendus, kui laengukandjaid tekitab elektriväli ise, kas siis tema poolt esile kutsutud voolu või otseselt elektrijõudude toimel.

Füüsika

doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

Füüsika

109

doc

Füüsikaline maailmapilt

5. Teisi jäävusi ja printsiipe....................................................................................10 5. Liikumine, selle põhjused ja tagajärjed.................................................................... 11 5.1. Liikumise kirjeldamine ...................................................................................... 11 5.2. Newtoni seadused............................................................................................... 13 5.3. Jõudude liigid......................................................................................................14 5.4.Töö, võimsus, energia, impulss, ..........................................................................19 5.5. Energiamuundumised......................................................................................... 23 6. Staatika kui liikumise erijuht.....................................................................................27 6.1. Kangi tasakaal............

Füüsikaline maailmapilt