Osoon ja osooniaugud Katrin Olhovikov Mis on osoon? Normaaltingimustes on osoon sinakas gaas, mis neelab punast valgust ja ultraviolettkiirgust. Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääris keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Tõsiseks ohuks osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Mis on osooniauk?
Osooniaugud Keskkonnaõpetus Astrid Salumäe 10.a Loksa Gümnaasium 10/12 Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniauk Antarktika kohal Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub osoonirikas õhk pooluste suunas, kus vastupidi on ülekaalus osooni molekule lõhkuvad protsessid. Praeguseks on sealne osoonikiht 33% 1975.-nda aasta väärtusest. Osoonikihi hõrenemine 1. Pidev osoonikihi hõrenemine üle maailma 4% kümne aasta jooksul. 2. Suurem hõrenemine kevadel poraalaladel.(Antarktikas septembrist detsembrini)
Kooli nimi Osooniaugud Klass Nimi Õpetaja: Nimi Koht Osoonikiht Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoon tekib atmosfääris ultraviolettkiirguse mõjul. Osooni molekuli tekkeprotsess on kaheastmeline. Esmalt laguneb hapniku molekul UV-kvandi toimel. Pärast lagunemist liitub üksik hapniku aatom hapniku kaheaatomilise molekuliga, moodustades osooni kolmeaatomilise molekuli. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsiseks ohuks osoonikihile on
Osoonikihi hõrenemine ja osooniaugud Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke. Osoonikiht kaitseb elu Maal ultraviolettkiirguse surmava doosi eest. Osoon moodustab stratosfääris kaitsekilbi, mis neelab 99% maale langevast ultraviolettkiirgusest. Osoon
orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2) [1]. Freoonid on mittepõlevad ning mittemürgised[2]. Ei lahustu vees ning on püsivad gaasilised ühendid. Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega[1]. 1.2 Osoon Osoon moodustab Maa ümber efektiivse kaitsekilbi, mis on õrn ja kergesti purustatav. See paikneb 20 kuni 50 kilomeetri kõrgusel stratosfääris nii hõreda kihina, et kogutuna kokku ühele kõrgusele, moodustaks ta vaid mõnesentimeetrise kihi. Osooni kontsentratsioon muutub stratosfääri eri kõrgustel, kuid tema hulk ei ületa kunagi ühte sajatuhandikku ümbritsevast atmosfäärist [3]. Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Õhu
OSOONIKIHI HÕRENEMINE LIINA VIROLAINEN KEILA KOOL 3.11.2014 Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Osooni leidub nii Maa ülemises atmosfääris (stratosfääris) kui ka alumises kihis. Osoon tekib stratosfääris loomulikul teel ning takistab kahjuliku UV-kiirguse jõudmist Maa pinnale, kus see võib kahjustada inimesi ja ökosüsteeme. Õhu koostises oleva hapniku (O2) molekul koosneb vaid kahest hapnikuaatomist, kuid osoonimolekulis on neid kolm (trihapnik). Osoonimolekulid tekivad
OSOONIAUGUD Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Osoon on kolmest hapniku aatomist koosnev molekul. Atmosfääri alumistes kihtides on osoon ohtlik saastaja, olles sudu ja happevihmade üks koostisosa. Keskmiselt 30 km kõrgusel maapinnast stratosfääris moodustuvad osoonimolekulid ultraviolettkiirguse (UV) toimel, tekkinud osoonikiht kaitseb atmosfääri alumisi kihte UV-kiirguse eest. Kaitsev toime seisneb tema võimes neelata UV- kiirgust. Möödunud sajandi jooksul on kerkinud esile globaalse olulisusega probleem osoonikihi hõrenemine inimtegevuse tõttu paisatud keemiliste elementide tulemusel.
ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta.1 Osoonikihi talvine hõrenemine Antarktika kohal, mida nimetatakse osooniauguks, leiab aset alates 1970ndate lõpust. Teadlased märkasid stratosfääri osooni hulga olulist vähenemist Antarktika kohal 1980ndate aastate alguses. 2 Kõige suuremad osooniaugud esinevad Antarktikas, kus tuuled tekitavad õhukeeriseid ning aitavad osoonikihti lagundavatel ainetel atmosfääris püsida. Külmutusseadmetest ja lahustitest pärinevad kloori, fluori ja broomi sisaldavad süsivesinikud lõhuvad atmosfääri ülakihtidesse jõudes kolmest hapniku aatomist koosnevaid osoonimolekule. Lõunapoolkeral ongi osooni hulga vähenemise mõju kõige tuntavam ning seal elavad inimesed saavad kõige rohkem nahka ja silmi ohustavat UV-kiirgust.3 1 http://staff.ttu
Kõik kommentaarid