Referaat laseritest (0)

Kadrioru Saksa Gümnaasium
Laserid
(referaat)
Sigrit Link
12B/R
Tallinn 2010
Sisukord
Mis on laser ? 3
Laseri tüübid 3
Laserkiire omadused 3
Laseri kasutusvaldkonnad 4
Kasutatud materjalid 8

Mis on laser ?

Laser (Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation – valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) on seade, mis võimaldab kiirata kitsaid , koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe.
Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus. Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines.

Laseri tüübid

Lasereid jagatakse töörežiimi, ergasti ja kiirguri järgi.

• alalislaserid
  
• välklaserid (impulsslaser)
  
  • neodüümlaser
    
• tahkislaser
  
  • rubiinlaser
    
  • kristall-laser
    
• gaaslaser
  
  • argoon -laser
    
  • heelium -neoon laser
    
  • krüptoonlaser
    
• süsinikdioksiidlaser
  
• eksimeerlaser
  
• vedeliklaserid
  
  • värvlaser
    
• pooljuhtlaser (dioodlaser)
  
• kemolaserid
  

Laserkiire omadused

• Monokromaatilisus
  
• Koherentsus
  
• Vähene hajuvus
  
• Suur võimsus
  

Laseri kasutusvaldkonnad

• Tööstuses – materjalide täpseks lõikamiseks, laserkeevituseks Laserkeevitus on parim teadaolev tehnoloogia metallisulamite, sh titaani vastupidavaks liitmiseks plastik - ja keraamiliste pindade läheduses.
  

• Elektroonikas – CD-seadmetes, laserprinterites, laserhiirtes, laserskännerites, lasersihikutes Väidetavalt on laserhiir valgusdioodiga hiirtest 20 korda tundlikum ning sellega kaasnev täpsus on hea uudis mänguritele ja graafikatöötlejatele.
  

• Meditsiinis – hambaravi, silmalõikused, laserkirurgia, laserteraapia Laserkeevitus hambatehnoloogias kasutab ära valguse infrapunast spektriosa. See kontsentreerib kuumuse keevituspunkti, mis omakorda põhjustab metalli kohaliku sulamise. Laserite üha laiaulatuslikum kasutamine hambatehnoloogias on põhjustatud nende poolt pakutavatest paljudest eelistest.
  

• Meelelahutuses – holograafias, visuaalkunstis Laseris on kiirguraine paigutatud kahe peegli vahele. Kiirguraineiks on väga mitmesugused gaasid, tahkised, klaasid või vedelad värvainelahused. Nad sisaldavad aatomeid, mida saab võimsa valgusallika (välguti, teise laseri) või elektrivoolu abil ergastada tavaseisundist energiarikkamasse poolpüsivasse „ooteolekusse". Kui mõned ergastatud aatomid kiirgavad algolekusse tagasi langedes valguslaine , sunnivad ehk stimuleerivad need mikrosähvatused ka „ ootel " naaberaatomeid oma energiavaru lainesse loovutama. Pendeldades peeglite vahel edasi-tagasi, valgusvoog üha võimeneb. Teine peegel laseb osa temale langevast valgusest läbi. Temast väljub peeglipaari telgjoont mööda ere peen laserikiir. Seega on laser üks valgusallika eriliike. Kuid kui tavavalgustist väljuvaid valguslaineid võiks võrrelda vihmasajus tiigipinnale tekkiva korratu lainesäbruga, siis sarnanevad valguslained laserikiires vettekukkunud kivist levivate ühises rütmis võnkuvate ehk koherentsete lainetega. Seepärast nimetatakse laserit ka valgusgeneraatoriks, toonitamaks tema ühelaadsust raadiolainete generaatoritega saatejaamades. Erinevalt teiste valgustite valgusest on laserikiirde kontsentreeritud tavatult palju energiat, ta on koondatud ruumis (peenesse kimpu), paljudes laseritüüpides ka ajas (lühivälked), samuti värvuses (kiirguse ülikitsas spektrijoon).
  

• Sõjaväes Koos relvadega on arenenud ka erivahendid ja lisaseadmed , nagu taktikalised valgustid ja nende filtrid, summutid, optilised, punatäpp-, laser-, infrapuna -lasersihikud, hülsikogujad ja öösihikud. Selles kategoorias on politsei ja sõjaväe relvad peaaegu eristamatud. Erivahendeid lisatakse standardrelvadele, et suurendada nende täpsust ja tulealustuskiirust.
  

• Sidetehnika – valguskaablid Valguskaabel on kiudoptiline kaabel , kus kaablisoonteks on valgusimpulsse juhtivad klaas- ja plastikkiud. Võrreldes tavaliste telefonivõrkudega või raadiosagedustel töötavate mobiilsidevõrkudega on kiudoptilise võrgu läbilaskevõime palju kordi suurem. Valguskiu keskmine läbilaskevõime on ligikaudu tuhat korda suurem kui keskmisel koaksiaalkaablil ja miljon korda suurem kui tavalisel kahejuhtmelisel telefonikaablil. Fiiberoptilise kaablikiu võib teha aga juuspeene ning kaabel tervikuna võib sisaldada kümneid või isegi sadu selliseid kiude!
  

• Mõõteseadmetes – maamõõtmine Laser kaugusemõõtjad on kiireks ja täpseks kauguse mõõtmiseks ning pindala või ruumala arvutamiseks. Laser kaugusemõõtjad on võrreldes ultraheli kaugusemõõtjatega kiiremad ning täpsemad, kuna nad kasutavad mõõtmiste teostamiseks laserkiiri.
  

• Ehituses – lasernivelliirid Ühe lasernivelliiri abil saab märgistada korraga kõik vajalikud punktid ehitusel. Lasernivelliiri kasutamine ehitusobjektil hoiab tunduvalt kokku kallist aega ja tööjõukulu.
  

• Valveseadmetes Laserkiirtega valveseadmest on peaaegu võimatu mööda minna ilma, et see märku annaks.
  

Kasutatud materjalid

Vikipeedia
www.mundoproject.org
www.dentes.ee
digiblogi.com
www.hambatehnik.ee
teknomadak.files
8