" või veel hullem ,,Võsareporter". Olulise osa ettevõtte mainest kujuneb just töötajate tegevustest välajspool tööaega, ehk personali teadvustamata turundustegevusest. Võimsatest reklaamikampaaniatest, asjalikest intervjuudest, järjepidevatest tootekoolitustest pole suurt kasu, kui organisatsioon teiste tegevustega soovitud maine kujunemist ei toeta, kui kõiki töötajad pole teadvustatud, miks, kellele ja kuidas nende ettevõte töötab.(Äripäev, 05.12.2000) Sisemine turundus on kontseptsioon, mis paneb juhtkonna keskenduma kõige olulisemale ettevõttes personalile. Kusjuures eesmärk ei ole ainult töörahulolu, vaid töötajate suunamine, motiveerimine, koordineerimine ja integreerimine kliendikesksuse ning strateegiate efektiivse rakendamise suunas. Sisemise turunduse kaudu saab töötajaid mõjutada saavutama ettevõtte eesmärke kiiremini ja efektiivsemalt.(Äripäev, 31.05.2004)
Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Kristo Tõnissoo AÜEP 2 TURUNDUSSTRATEEGIA KUJUNDAMINE Referaat Juhendaja: Lektor Heldur Heinsoo Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin turundusstrateegia kujundamine kuna äri- ja turundusplaane vajavad nii alustavad kui tegutsevad ettevõtted. Edukas organisatsioon peab tundma oma sise- ja väliskeskkonda, turunduse planeerimine hõlmab endas teabe kogumist ja analüüsimist nii turul toimuva kui ka organisatsiooni enda kohta. Turg koosneb suurest hulgast tarbijatest ja igal on neist erinevad nõudmised nii tootetele kui teenustele Tootjatel on võimatu kohanduda iga tarbija personaalsetele vajadustele, sestap tuleb analüüsida, kas pakutava toote/teenuse turg on hetero- või homogeene ning kui spetsiifiliseks saab pakkuja ostjate suhtes minna.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Juhtimise ja turunduse instituut Turunduse õppetool Britta Peetso SISETURUNDUS EDU VÕTI VÄLITURUNDUSES Referaat Tartu 2003 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Strateegiline planeerimine .........................................................................................................................4 Teenuste turundus sisemine turundus.....................................................................................................7 Kokkuvõte..................................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...........................................................
MAINORI KÕRGKOOL Disaini Instituut Disaini eriala TURUNDUS. TURUNDUSE OLEMUS JA TURUNDUSE JUHTIMISE VAJALIKKUS TÄNAPÄEVAL. TURUNDUS MAJANDUSLANGUSE TINGIMUSTES. Referaat Tallinn 2009 Turunduse olemus ja juhtimise vajalikkus. Turundus majanduslanguse tingimustes. 1. SISUKORD 1.SISUKORD...................................................................................................................... 2 2.TURUNDUSE OLEMUS.................................................................................................. 3 2.1 Turunduse ajalooline taust........................................................................................ 3 2.2 Turunduse mõiste.....................................................
Siia kõik see enda ja õppejõu info Kärdla 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Turunduse mõiste ja tänapäeva määratlus antud töö kontekstis 2.1. Mõiste muutumine läbi ajaloo 3. Eduka ettevõtte käitumismallide suunad nn turundusgurude ja arvamusliidrite soovitusel 3.1. Mark Earlsi karja-turundus meetod (Herd-like marketing) 3.2. Seth Godini hõimude kaudu ja aevastajate abil toimiv turundus (tribes and spreading ideas) 3.3. Aune Pasti imagoühiskond 4. Uuenenud turundusvõtete rakendamise väljundid ettevõtetele 4.1. Ühisturundus 4.2. Internetiturunduse laiaulatuslikud võimalused (sotsiaalsed võrgustikud) 4.3. Üritusturundus 5. Turunduse roll ja võimalused käesoleval säästuajal 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks
näpunäiteid (meelespea). Näiteid OÜ Agentuur turundusplaanist on toodud punktides, mille koostamine on (konsultantide kogemuse alusel) plaanide koostamise praktikas olnud kõige keerulisem. 5 P L AN E E R I M I SE E T T E V AL M I S T U S Plaani koostamise vajalikkus Äri- ja turundusplaane vajavad nii alustavad kui tegutsevad ettevõtted. Edukas organisatsioon peab tundma oma sise- ja väliskeskkonda turunduse planeerimine hõlmab endas teabe kogumist ja analüüsimist nii turul toimuva kui ka organisatsiooni enda kohta. Kirjaliku dokumendi koostamine on hea viis selle teadmise formaliseerimiseks. Plaan on juhtimistööriist, mis määratleb organisatsiooni/äriidee tugevused ja nõrkused ning võimalused ja ohud, dokumenteerib eesmärgid ja kirjeldab nende saavutamiseks vajalikud ressursid. Valmis äri- või turundusplaan on hinnang ettevõtte äriideele, mis on omakorda elujõulise turundussõnumi
positsioon, kes on seltskonna kloun, kes geenius ja nii edasi (Welborn-Nichols 1993). Need näited kehtivad ka turunduses, sest püütakse erinevatele toodetele omistada positsioone sihtturu teadvuses, andes teada, milles toode on kõige parem, näiteks nagu Volvo positsioneerib oma autoid kui kõige turvalisemad (Vikipeedia, i.a). Seega ongi töö eesmärk on anda ülevaade, mis üldse on positsioneerimine ja mida kujutab endast turundus ning millised on erinevad toote positsioneerimise meetotitest turunduses. Toote positsioneerimise võtted turunduses 4 1. TOOTE POSITSIOONI JA POSITSIONEERIMISE MÕISTE Nii suurte kui ka väiksemate ettevõtete juhatajate suust võib pidavalt kuulda, kui tähtis on oma toodete positsioneerimine. Kuid praeguses majanduse madalseisus on seda raske teha vaba raha puudumisel. Ning isegi, kui see raha olemas on, siis ei tea ikkagi paljude
·tarnijaid teevad ettevõttele kättesaadavaks ressursid tarbijatele vajalike toodete ning teenuste osutamiseks; ·tarbijaid; ·konkurente; ·konkurentsisituatsiooni; ·huvigruppe rühmitusi, kes tunnevad vahetult või kaudselt huvi ettevõtte tegevuse vastu ja võivad seda märkimisväärselt mõjutada. Huvigrupp on ühiskonna kõige laialdasemaid kihte hõlmav mikrokeskkonna element. 9. Milles seisneb turunduse tähtsus? Turundus on info, toodete ja teenuste kontseptsiooni, hinna, toetuse ja turustuse planeerimine ning teostamine, realiseerimaks individuaalseid ja organisatsioonilisi eesmärke. Turundus on tähtis kuna turundus stimuleerib nõudlust; turunduskuludel on suur määr müügihinnale; turunduses on hõivatud suur osa töötajatest; turundus on kasutatav kõik võimalikes organisatsioonides; turundus toetab: tootmist, vahendamist ja tarbimist; turundus
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
teenuste osutamiseks või edasimüügiks. Äritarbija/tööstustarbija ostuotsustusprotsess 1.Probleemi teadvustamine 2.Toote spetsifikatsiooni koostamine 3.Alternatiivsete toodete ja hankijate otsimine 4.Alternatiivide võrdlemine 5.Toote ja hankija valimine, tellimuse esitamine 6.Ostujärgne hinnang valitud tootele ja hankijale. Ostuotsusprotsessis osalejad: Initsiaatorid; Kasutajad; Mõjutajad; Ostjad; Otsustajad; Teabesõelujad B2B(äri) turundusjuhi roll ostuotsustes - Planeerimine ja prognoos; Organiseerimine ja kontrollimine; Juhtimine; Ostuotsuse mõjude hindamine. Ostutüübid tööstus- ja äriturunduses - Korduv taasost; Modifitseeritud taasost; Uus ost Erinevatel ostutüüpidel on erinev tase probleemi uudsuses, infovajaduses, uute alternatiivide hindamisel 6 olulisemat tegurit hankija valikul – Teostus; Kvaliteet; Teenindus; Hange; Kogemus; Hind Kauba liikumise protsess ja lisanduv väärtus B2B(äri) turult B2C(tarbija) turule
Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks on: juhtimise kvaliteet, mis määrab ettevõtte edukuse või ebaõnnestumise. Juhtimisotsused mõjutavad kõiki eteevõtte tegevuse aspekte. Näiteks võivad ühed otsused põhjustada halba toodangut, viletsaid tooteid või kehva turustust. Juhtimise kvaliteeti on raske defineerida, kuid see seondub järgmiste teguritega: juhtimisoskused, töötajaga suhtlemise kogemused, teadmised tootmis- ja teenindusprotsessist, kohustus ja motivatsioon, soov ja võime teha muutusi, otsustus-
Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks on: juhtimise kvaliteet, mis määrab ettevõtte edukuse või ebaõnnestumise. Juhtimisotsused mõjutavad kõiki eteevõtte tegevuse aspekte. Näiteks võivad ühed otsused põhjustada halba toodangut, viletsaid tooteid või kehva turustust. Juhtimise kvaliteeti on raske defineerida, kuid see seondub järgmiste teguritega: juhtimisoskused, töötajaga suhtlemise kogemused, teadmised tootmis- ja teenindusprotsessist, kohustus ja motivatsioon, soov ja võime teha muutusi, otsustus-
Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks on: juhtimise kvaliteet, mis määrab ettevõtte edukuse või ebaõnnestumise. Juhtimisotsused mõjutavad kõiki eteevõtte tegevuse aspekte. Näiteks võivad ühed otsused põhjustada halba toodangut, viletsaid tooteid või kehva turustust. Juhtimise kvaliteeti on raske defineerida, kuid see seondub järgmiste teguritega: juhtimisoskused, töötajaga suhtlemise kogemused, teadmised tootmis- ja teenindusprotsessist, kohustus ja motivatsioon, soov ja võime teha muutusi, otsustus-
definitsioon Integreeritud turunduskommunikatsioon kui uus turunduslik mõtteviis formuleeriti esmakordselt USAs 1980. aastate keskel. Seda on peetud 1990. aastate kõige märkimisväärsemaks turundusteooriaks. Integreeritud turunduskommunikatsiooni alusepanijateks on D. E. Schultz, T. R. Duncan, S. E. Moriarty, P. Kitchen ja L. Percy. Ingliskeelses kirjanduses on kasutusel mitu nimetust, mida võib võtta sünonüümidena- integrated marketing communications, integrated marketing, integrated communications. (3: lk 187). Kuna ei ole kindlat definitsiooni ITK kohta siis siin on mõningad väljapakutud seletused: ,,Integreeritud turunduskontseptsioon on turunduskommunikatsiooni planeerimise kontseptsioon, mis tunnustab tervikliku plaani lisaväärtusi, hindab erinevate kommunikatsioonivahendite strateegilisi rolle ja kombineerib kommunikatsioonivahendeid, saavutamaks selgust, järjepidevust ning suurimat mõju." (D. E. Schultz).'
...............................................................................10 2.TURUNDUSKESKKOND.................................................................................................. 11 2.1 Küsimused.....................................................................................................................16 2.2 Situatsiooniülesanded...................................................................................................17 3.TURUNDUSE PLANEERIMINE....................................................................................... 19 3.1 Turunduse planeerimisetapp..........................................................................................19 3.2 SWOT analüüs...............................................................................................................19 3.3 Bostoni maatriks............................................................................................................21 3
" Kasumit taotlevad äriorganisatsioonid soovivad müüa kaupu ja teenuseid nii, et see ennast ära tasub. Kuid turundusprobleeme on teistelgi organisatsioonidel, näiteks mittetulundusühingutel ja riigiasutustel. Õppeasutused võitlevad õpilaste, muuseumid ja teatrid külastajate, kirikud poolehoidjate pärast ning nad kõik vajavad raha. Turundusega tegelevad ka üksikisikud: poliitikud püüavad võita hääli, arstid patsiente, kultuuritegelased kuulsust. Turundus ei ole müümine. Turundustegevus saab alguse ammu enne seda, kui firmal on olemas toode, mida müüa. Ettevõtjad peavad turunduse abil hindama vajadusi, mõõtma nende ulatust ja otsustama, kas tootel on tulevikku. Turunduses valitsevad turuseosed: FIRMA TARBIJA Toode TURG Vajadus teenus soov Turu tingimustes vahetab firma toote või teenuse hüvituse vastu
" Kasumit taotlevad äriorganisatsioonid soovivad müüa kaupu ja teenuseid nii, et see ennast ära tasub. Kuid turundusprobleeme on teistelgi organisatsioonidel, näiteks mittetulundusühingutel ja riigiasutustel. Õppeasutused võitlevad õpilaste, muuseumid ja teatrid külastajate, kirikud poolehoidjate pärast ning nad kõik vajavad raha. Turundusega tegelevad ka üksikisikud: poliitikud püüavad võita hääli, arstid patsiente, kultuuritegelased kuulsust. Turundus ei ole müümine. Turundustegevus saab alguse ammu enne seda, kui firmal on olemas toode, mida müüa. Ettevõtjad peavad turunduse abil hindama vajadusi, mõõtma nende ulatust ja otsustama, kas tootel on tulevikku. Turunduses valitsevad turuseosed: FIRMA TARBIJA Toode TURG Vajadus teenus soov Turu tingimustes vahetab firma toote või teenuse hüvituse vastu
TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Turunduse olemus ja mõiste, turunduse objekt Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil ehk turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse olemus jaguneb kaheks: strateegiline ja taktikaline. Strateegiline – tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turuvõimaluste hindamine (turu potentsiaal ja toote eluiga), konkurentide analüüs (konkurentsieelise leidmine) ning turundusstrateegia kujundamine. Taktikaline – keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide
1. SISSEJUHATUS TURUNDUSE JUHTIMISSE Põhimõisted: 1) Turundus - kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse
tihti kultuurikeskkond. Nt eestlane soovib näljaga kartulit ja liha, hiinlane riisi ja ameeriklane hamburgerit. Nõudlus sisaldab soovi ja maksevalmidust. nt kui soov on ja ei olda nõus maksma, siis nõudlust pole. Tooted on materiaalsed tooted ja immateriaalsed tooted, mida pakutakse kellegi töö kaudu ehk teenused ning immateriaalsed tooted, millega turundaja veenab tarbijat muutma oma tegevust või taju mingis kindlas suunas ehk ideed. Vahetus on turundustegevuse aluseks, sellele turundus põhinebki. Vahetus on olukord, kus mõlemal osapoolel on midagi, millel on teise osapoole jaoks väärtus ja mida nad omavahel vahetavad (vaba vahetus). Turud on füüsilised kohad, kus ostjad ja müüjad kogunevad kaupade ostuks ja müügiks. Turunduse ülesanded ja ulatus võivad küll oluliselt erineda ettevõtteti ja turuti (turgudest), kuid turundusel on kaks mõõdet- strateegiline ja taktikaline. Strat
6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid.................................................................... 7 1.6 Turunduse tegevussfäärid................................................................................................8 2. TURUNDUSKESKKOND......................................................................... 11 3.TURUNDUSE PLANEERIMINE....................................................................................... 15 3.1 Turunduse planeerimisetapp..........................................................................................15 3.2 SWOT analüüs...............................................................................................................15 3.3 Bostoni maatriks............................................................................................................17 3
Konkurents Euroopa ja Jaapaniga teravnenud Tekkinud olid rahvusvahelised suurkorporatsioonid, koordineerimisraskused Klassikalised autorid 1. Alfred Chandler "Strategy and Structure" - 1962 2. Igor Ansoff "Corporate Strategy" - 1965 3. Kenneth Andrews ,,Business Policy: Text and Cases" - 1965 4. Peter F. Drucker "The Age of Discontinuity" - 1969 · Strateegilise juhtimise on ratsionaalne ja pikaajaline planeerimine · põhines majandusprognoosidel · ülalt-alla lähenemine · Planeerimisosakonnad (corporate planning dept.) · eesmärgiks kasumi maksimeerimine · organisatsioon kui hierarhiline ressursse paigutav masin · mänguteooria Strateegilise juhtimise areng · 70-ndatel majanduskriis ja optimismi lõpp Pikaajalistest plaanidest lahtiütlemine (, loobumine) Jaapanlased tehnoloogia arengus esirinnas
Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel ................................................................................................................ 11 1.3.1. Virtuaalne inforuum ......................................................................
turustamine; laomajandus; transport Kaup on teenus või hüvis. Materjal mida muretsetakse toote valmistamiseks on ka kaup RAHA LIIKUMISEGA SEOTUD FUNKTSIOONID finantseerimine; arveldamine; investeerimine Raha on toetav funktsioon. Kaup ja raha liiguvad ettevõttes alati vastas suunas. Tuleb tagada kõikide funktsioonide käsitlemine ettevõttest kui tervikust lähtudes. Turunduse uurimise objektiks on ettevõte. Kuidas toimub turundus just ettevõttes. Juhtimis- ehk kordineerimisfunktsioon: lk 67 Planeerimine Otsustamine Korraldamine Kontroll VARUSTAMINE Mõistega varustamine tähistatakse ettevõttes kõiki neid tegevusi, mille eesmärgiks on ettevõttele vajalike vahendite hankimine. Kuivõrd erinevate tootmistegurite ja rahaliste vahendite hankimisel kerkivad ettevõttes väga erinevad
.......................................................... 95 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele Ettevõtte juhtimissüsteemi põhiülesanne on „Ettevõtte-keskkonna koordinatsiooni jätkusuutlik tagamine. Möödunud kümnendite jooksul on strateegiline mõtlemine teinud läbi järgmised arenguetapid: I. FINANTSPLANEERIMINE – stabiilses ja prognoositavas keskkonnas piisav vahend. II. PIKAAJALINE PLANEERIMINE – katse keskkonna muutustes ekstrapoleerida arenguid ja hinnata riske. III. STRATEEGILINE PLANEERIMINE – muutuvas keskkonnas paindlikult muutustele reageerida. IV. STRATEEGILINE JUHTIMINE – mitte ainult planeerimine, vaid ka elluviimine ja kontroll. Visioon ja juhtimine
Kontrolltöö kordamisküsimused / Avatud Ülikool. 1. Mida nimetatakse turunduseks? Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate (ostjate) vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetus-protsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. 2. Mida mõistame turunduses vajaduse all? Vajadus on inimese poolt tunnetatav puuduseseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilisteks (toit, rõivad, soojus, turvalisus), sotsiaalseteks (suhtlus, ühtekuuluvus) ja individuaalseteks (teadmised, eneseväljendus). 3. Mida mõistame turunduses soovi all?
meeskonnatöö läbiviimiseks jms. Keeruline mitmete kriteeriumitega probleemne situatsioon, kus on ebaselged eesmärgid, piirangud pole teada, ettevõtte sees on erinevad perspektiivid ja arusaamad. Kokkuvõttes on palju omavahel otseste seosteta sümptomeid. (Piirangute teooria olemus...) · Piirangute juhtimise vahendid (Constraint Managemen Toolst) - väljatöötatud lahendused ettevõtte erinevate valdkondade (tootmine, logistika, marketing ja müük, projektijuhtimine, inimeste juhtimine, strateegiline juhtimine jne.) jaoks. Teada on eesmärk, eesmärgiga ühilduvad näitajad, piirang on kergesti identifitseeritav. (DeVogt 2009) Süsteemipiirangu kontseptsiooni ja mõtlemisprotsesside tulemuseks on viiesammuline fokuseerimise protsess ehk pideva arengu protsess, mille sammude järgimine aitab pidevalt piiranguid juhtida. (Manufacturing operations...)
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2
tegevuspõhimõtete kogumit, mis on organisatsiooni arengu juhtimise aluseks. Organisatsiooni strateegia hõlmab organisatsiooni kõiki olulisi funktsioone ja allüksusi ja ta peaks tagama, et organisatsioonis langetatavad otsused on omavahel kooskõlas. Strateegia kavandamine ja elluviimine on juhtimise olulised funktsioonid. Hea strateegia ja selle edukas elluviimine on kõige usaldusväärsemad signaalid, et organisatsiooni juhitakse hästi. Läbimõeldud strateegiline planeerimine ja juhtimine annavad organisatsioonile järgmised eelised: x organisatsioonil on selged eesmärgid, teatakse, mida tahetakse teha ja saavutada; x strateegilise planeerimise käigus selguvad tegevusharu ja laiema tegevuskeskkonna arengutendentsid, saadakse teadlikuks ähvardavatest ohtudest ja leitakse uusi võimalusi; x kujunevad eeldused ressursside kontsentreerimiseks kõige tähtsamatesse valdkondadesse ning kooskõlastatud tegutsemiseks;
ehk ametikohtade jada. See on ka töötaja areng ühe ametikoha raames, mil tema kohustused ja vastutus ning osalus organisatsiooni juhtimisel muutuvad olulisel määral. *Karjääriks nimetatakse traditsiooniliselt tõusu ametiredelil, edu saavutamist elus. Tänapäeval vaadatakse karjääri kui elukestvat inimese haridus- ja tööalast arengut kõigi tema elu rollide omavahelises kooskõlas. See eeldab pidevat korrigeerimist, ümberhindamist ja valikute tegemist. Karjääri planeerimine tähendab oma elu juhtimist. 37. Konkurents *Konkurents on majandussubjektide püüdlemine ühise eesmärgi poole, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Täielik konkurents (ka: täiuslik konkurents) on turuvorm, kus turg on killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel, kes kõik on hinnavõtjad. Monopolistlik konkurents on turuvorm, kus on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet.
Strateegilise juhtimise protsess Koosneb viiest omavahel seotud osast: Määratleda tegevusvaldkond, luua visioon, fikseeritakse missioon, pikaajalised tegevuspõhimõtted ja sihid Visiooni ja missiooni arendamine mõõdetavaks eesmärgiks ja oodatavaks tulemuseks Kavandatakse strateegia soovitud tulemuste saavutamiseks Valitud strateegia viiakse ellu Hinnatakse tegevust ja saavutatud tulemusi Juhtimise põhifunktsioonid ja strateegiline juhtimine Juhtimisfunktsioonid Planeerimine Organiseerimine Motiveerimine Mehitamine Kontrollimine Strateegilise juhtimise etapp 3 Strateegia väljatöötamine Strateegia elluviimine Strateegia elluviimine Strateegia elluviimine Strateegia hindamine Strateegia sisaldab vastuseid paljudele küsimustele ... Kuidas ettevõtte tegevus laieneb? Kuidas ta suurendab turuosa?
viia läbi turu-uuring 5 Näide: äriidee analüüs. Telekanali äriidee: Eestikeelsele elanikkonnale meelelahutusvõimaluste pakkumine televisiooniprogrammide loomise ja edastamise kaudu Eestis Kellele? Eestikeelne elanikkond 3 grupis: 1)15-49; 2) 50 a. ja vanemad, 3) - 15.a Mida? Rahulolu ja lõõgastus meelelahutuse kaudu Kuidas? Teleprogrammi kavandamine, saadete hankimine, tootmine, marketing, reklaamimüük. Konkurentidest eristumine toimub programmi baasstruktuuri kavandamise tasemel, tuumkompetentsuseks on meelelahutusootuste rahuldamine – so missioon 6 7 5. Ettevõtte missioon, visioon ja eesmärgid. Missioon ütleb, kes oleme ja mida teeme. Missioon peab olema sõnastatud ettevõtte püsiväärtustest ja kliendi vajadustest lähtuvalt, arvestama tehnoloogia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
