kukkus verd peast voolas. Indrek ehmatus ja läks toast välja. Ta rääkis Ollinole mis oli juhtunud ja Ollino läks teda tohterdama. Indrek aga kutsuti jälle direktori juurde, kus teda uuesti üle kuulati, selle peale aga andis härra Maurus Indrekule hõberaha ja saatis ta uksest välja. Indrek läks Tigapuu juurde ja andis lepituseks raha temale. Tigapuu tellis selle eest õlut , leib ja vorsti ja hakkas Indrekuga rääkima. VII Indrek loobus jamamast Tigapuuga ja ta leidis endale õpetajaks Timuski, kes andis temale õpetust maailmaloomisest ja jumalast, õigemini filosofeeris. Kuid kord sattus Härra Maurus pealt kuulama kuidas Timusk pani Indreku mõtlema jumala eksistentsi. Härra Maurus aga laimas Timuski maha ja naeruvääristas teda. Jõulude ajal ka Timusk lahkus. VII Peale Timuski lahkumist tuli kaks uut õppejõudu juurde, kes asusid ka kooli elama. Nad
"Tõde ja õigus" II osa Miralda-Ramilda Marleen Eensoo Miralda-Ramilda Mauruse tütar. Tüdrukule ei meeldinud oma nimi Miralda. Pooleldi saksastunud noor neiu. Ramilda armastas saksa keelt. Iseloomulikud jooned Uhke Peen Jutukas Kaastundlik Elas saksa pansionis. Isa maksis tütre üüri. Ramilda külastas isa. Söögitoas viibimine oli rangelt keelatud. Ramilda käis söögitoas Indrekuga juttu rääkimas. Tüdruk kurtis, et tal on igav elu. Ramilda pidas Indrekut oma sõbraks. Neiu tundis end üksildasena. Dr. Brummfeldt soovitas tüdrukule kliimavahetust. Ramilda sõitis Saksamaale sanatooriumisse. Ramilda saatis Indrekule kirju. Tüdruku tagasilöök paranemises. Miralda Maurus suri Saksamaal. Tänan kuulamast!
Andresel oli veel poolvennad Indrek ja Juku ning poolõde Kata. “Talus sibas nüüd seitsmehingeline lapsekari: Krõõdalt kolm tütart- Liisi, Maret, Anna- ja poeg Andres; Marilt poeg Indrek ja peale selle veel Jussi lapsed- Juku ja Kata” Andrese lapsepõlv Kui noor Andres imik oli, siis toitis teda Mari, kes pidi vaid ajutiselt Andrese ja Krõõda laste eest hoolt kandma kuniks Andres endale uue naise leiab. Noor Andrese käis karjas kuni 14. aastaseni. Andresel olid noorema venna Indrekuga palju tülisid. Sulane Matu oli talle oma tegude ja õpetustega eeskujuks. Tema järgi mindi proovima puu ladva otsast alla laskma. Matu õpetas poistele kuidas usse sipelgapessa viia. “Matu oli poistele näidanud, mis võib ussiga teha: ta oli ussile näpitsa sappa pannud ja ta näpitsa otsas sipelgapessa viinud. Seda armastas Andres Matule järele teha.” Tülid Indrekuga Andres ei mõistnud ega kannatanud Indrekut, sest ta ajas Andresele ebameeldivat
"Eesti otsib superstaari" Birgit oli superfinaali võitja Võiduga kaasnes 100 000 Eesti krooni ja poole miljoni kroonine plaadileping VII finaalis laulis ta ,,Bring Me to Life", millega pääses edasi Isiklik elu Birgiti abikaasa on muusikaärimees Indrek Sarrap, kes on ka tema mänedzer ja bändikaaslane. 8. oktoobril 2013 sündis Birgitil poeg. Poja nimeks pandi Simeon 15. märtsil 2015 abiellus Birgit Tais oma elukaaslase Indrekuga. Artistinimeks jäi Birgit, tema perekonnanimeks sai Sarrap. Birgit muutis ka nime - tema nimi on nüüd Birgit Sarrap. Lauljatari artistinimeks jääb lihtsalt Birgit. Albumid, laulud ja koostöö laluljatega Albumid: Ilus aeg, Teineteisel pool, Birgit Õigemeel, Uus algus Tuntud laulud: Kolm kuud, Estonia: Et uus saaks alguse, Eestimaa suvi Koostöö:Alar Kotkase bänd, Riho Sibulaga, Koit Toome, Otto Lepland https://www.youtube.com/watch?v=FfUN9GWpCvk (Koit)
Niisiis kohe kui jutuajamine võttis natuke sügavama tooni ja filosoofilisema pöörde viis Indrek jututeema mujale. Kapten ja Indrek ise olid ka mõlemad ennast ära sildistanud – Kapten ütles enda kohta, et ta on tegutsejatüüp, Indrek aga ütles, et ta on projektiinimene. Flavio ja Isabella on justkui täiesti omaette tegelased, ometi aga lahutan ma nad siinkohal ning panen täiesti erinevatesse gruppidesse. Niisiis leian ma Flaviol palju ühiseid tunnusjooni Indrekuga. Algul jääb mulje, nagu oleks nad pigem vastandkarakterid, sest Indrek on otsekohene ja reaalne, Flavio aga luuleline, muinasjutuline, avatud ning räägib armastusest. Teisalt võib Flavio karakterid tõlgendada mehe prototüübina. Võib võtta aluseks, et Isabella ja Flavio on tavalised inimesed nagu Mari ja Indrek, kes kirjanduses autori sule kaudu on saanud Isabellaks ja Flavioks, natukene ülepaisutatud, utreeritud versiooniks tavalistest inimestest
kunagi meeldinud. Ida oli hambaarst linnas ja kutsus Karinit enda juurde. Ühel päeval Karin ka läks, sest tal oli jälle paha tuju. Idaga juttu rääkides läks teema üsna kiiresti mehe ja laste peale.Idaga juttu rääkides oli Karin arusaanud et tema jutt ja arusaam sarnanes paljugi Indreku omaga. Karin sai Idalt soovituse rohkem oma mehe läheduses töötada ja ütles, et ta ei tea kui õnnelik ta on et tal sellinne mees on. Kui Karin oli koju jõudnud, siis hakkasid nad Indrekuga uuest autost rääkima, et kõigil on ja neil võiks ka olla. Selle peale Indrek hakkas koostama põhjalikku eelarvet, et palju neil kuus üle jääb jne. Aga seda aega oleks saanud lühendada kui nad hakkaksid kokku hoidma. Sellega läks Karin täie hooga kaasa, kuid ei möödunud palju kui oli kodus põrgu lahti. Teenijanna oli pisarais ja Karin oli pisarais, sest Karin oli teenijat raiskajaks sõimanud.
diskreetselt ja näitab oma armastust väga aladlikul viisil. Samal ajal Erika ei tunne üldse, et neil mingi selline vahe oleks ja seetõttu tunneb erinevates situatsioonides piinlikkust( näiteks ta tahtis mehega ära põgeneda, et nenede armastus teostuks, kuid mees mõtles reaalselt, et siis ta kaotaks töökoha ja kuskilt ei saaks raha). Tammsaare meestegelased on tihti oma nooruses sellised kergelt mömmid, kes ei taipa naiste märke (sama oli ju ka Vargamäe Indrekuga ning miks ka mitte Katku Villuga) Meeste suutmatus naisi mõista on ju igati eluline. Oleme ju ikka nagu kahest eri puust, mis puudutab tundeküsimusi ning eluvaateid. Teiselt poolt on Erika natukene võitluses ühiskonna vastu, kuna keegi ei ole tal varem aidanud areneda. Teda ei ole väga koolitatud ja teda on peetud lihtsaks tüdrukuks. Seega on selles loos selline kokkupõrkemoment. Ta ei tea veel, et => Romaani lõpus saab Erika surma
saab õigustust Herr Olllinolt - Maurus süüdistab Tigapuud Indreku rikkumises, väidab, et Tigapuu on hull, lausub sõnad: „muidugi, teie seda ei tea, sest maal inemised ei lähe hulluks, ainult linnas!“ (lk 45) - Indrek kutsuti direktori kabinetti eraldi, kus Maurus ja Ollino teda küsitlesid, Indrek otsustas kõik ausalt ära rääkida, hiljem kutsuti ka Tigapuu, poisid lasti vabaks - Tigapuu tahtis Indrekuga kaupa teha ja talle oma sooja suleteki ja sulepadja panti anda esialgu 2 rubla eest, kuid hiljem langetas hinna 1 rublale, Indrek oli kõhklev, Tigapuu üritas teda sõprusega veenda seletades, et tuleb teha üksteisele vastuteeneid ja olla aus, lubas ka hiljem, u nädala pärast, rubla tagasi anda, tegidki tehingu - poisid läksid Mauruse kabinetti temaga leppima, andis kummalegi poisile 30 kopikat, et nad läheksid välja sööma ja teed jooma koos, andis raha Indreku kätte sest ta pikem
Marit aga hakkas süütunne piinama juba Jussi eluajal, kui ta tundis, et teda tõmbab rohkem Andrese, laste ja Mäe talu poole. Juss aga märkas seda ning suurest masendusest poos enda üles. Jussi surmas süüdistas Mari iseennast ning see süütunne kasvas veelgi, kui ta abiellus Andresega ja nad ühise lapse said. Süütunne piinas Marit tema elu lõpuni. Kuna väike Andres oli üpriski kelmusi täis, siis kemples ta pidevalt Indrekuga, kes oli rahulik ning õpihimuline. Ühel päeval lõppes nende põllul toimunud riid halvasti. Indrek üritas Andrest kiviga visata, kuid viimane hüppas eest ära ning kivi tabas hoopis Marit, kes pikali kukus. Koht, kuhu kivi lendas, jäi Maril elu lõpuni valutama ning see oli Indrekule kui meeldetuletus tema süütundest. Oru Pearu, kes oli jõukas, ent kiuslik taluomanik, teadis süütundest väga vähe. Alates
et inimesed usuksid paremasse ellu. Teine põhi teema on armastus. Teises vaatuses tuleb Mauruse tütar Ramilda isale külla. Ramilda on kena tüdruk, kellele meeldib küsimusi küsida ja ulakusi teha ja tema lemmik keel on saksakeel. Kõik poisid tahavad Ramildat endale peale Indreku, kuid just sellepärast Ramilda huvitubki Indrekust. Mõne ajaüärast muutub Tigabuu Kadedaks ja hakkab tüli norima Indrekuga, kuid see ei muuda Indreku ega ka Ramilda meelt. Mõne ajapärast lahkub preili Maurus ja kõik jätkub nagu varem. Ühel päeval aga eksib jalutu naabritüdruk kooli majja Indrek jääb temaga rääkima, siis tuleb tüdruku vanem õde oma õde otsima. Kohe on märgata, et vanem naabritüdruk tunneb kiindumust Indreku vastu, alguse Indrek nagu ei saaks aru mida arvata kuid hiljem annab tüdrukule järgi. Vahepeal
,,Tões ja õiguses" võib taoliseks manipuleerijaks pidada Indreku koolivenda Tigapuud, kes meelitas Vargamäe poisilt pidevalt raha välja, lootes ilmselt paremat elu elada, enne kui liiga ahneks läks ja meelitamise käigus noormeest sõimama hakkas ning seetõttu Indrekult lauaklapiga vastu pead sai. ,,Kes tõde ei armasta, peab hukka minema, aga meie kahekesi ei lähe mitte hukka, meie mitte, sest meie armastame tõde, kuigi meid sõimatakse," ütles direktor Maurus jutuajamises Indrekuga Tigapuuga juhtunu järel. Kuigi eestlased on vabadust taga igatsenud kogu epopöa toimumisaja jooksul (1870. aastatest 1920. aastateni), pingutatakse selle nimel kõige enam III osas, mis räägib 1905. aasta revolutsiooni ajast. Tammsaare ütleb seal: ,,Vabad on need, kel suud juba mulda täis. Vabad on inglid taevas." Sellest hoolimata elab tegelastes edasi unistus vabast riigist, millesse usub pärast esialgseid juhuslikke rahvakoosolekute külastusi ka Indrek. Kirjaniku sõnul on ehmatav
maja Karinile, vaid tema lastele, muidu läheb ta liiga suureliseks. Noh, nüüd ongi. Tead, väimeespoeg, mul on mõnikord teie elu pärast otse hirm." Karin hindab ja väärtustab mehi kordades rohkem kui naisi. Ta leidis, et mehed on palju ideaalsemad kui naised, tal oli neisse usku. Samuti tahtis ta seda, mis tal oli, jagada kellegi teisega, sest ainult nõnda võis ta leida õnne. Naine pidi head ja halba jagama ainult mehega, mitte mõne teise naisega. Alguses oligi ta oma õnne jaganud Indrekuga, võib öelda, et ta leidiski oma õnne just temas. Kuid siis leidis aset nende poja surm ning alles jäid ainult kaks tütart, kellest Karin väga ei hoolinud, sest Karini arvates "Mitte midagi ei ole nad väärt!". See oligi nende abielu purunemise lähtepunkt. Oma meelelahutuseks hakkas Karin aina rohkem ja rohkem võtma osa seltskonnaüritustest ja nende abielu Indrekuga jõudiski sinnamaani, kus see oli: nad olid teineteisest täielikult eraldunud ega mõistnud teineteist.
1878-1940 Sündis Järvamaal Algu vallas, Tammsaare põhja talus (sellest ka kirjanikunimi). Lapsepõlv sarnane TjÕ I osaga. Vanemad abiellusid, isa ostis Algu valda maja. Raha oli mõnevõrra vähe, soodne rabade vaheline kehv talukoht. Perre sündis 12 last, 10 neist kasvas suureks. Majanduslikud viletsa koha ja suure pere tõttu kesised. See mõjutas Antoni haridusteed 8- aastaselt viidi vallakooli, 10-aastaselt suuremasse kooli. Sarnaselt Indrekuga I osas, enne suurde kooli pääsemist oli vallakirjutaja. 1892.aastal jõudis gümnaasiumisse ja väga valikuid ei olnud. Kehtis vanusepiir Vene tsaaririigi koolides sai õppimist jätkata ainult Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Paralleelid II osaga ka Antonil ei jätkunud raha õpingute eest tasumiseks, pidi tegema abitöid (köögis abiks, uksehoidja, hiljem nooremate õpetaja). Sel ajal alustas ka kirjanduslikku tegevust. Ajakirjanduses ilmusid mõned jutud: ,,Kaks paari ja
Nende armastuse sümboliks saavad tassikõrvad, üks on sööklas ühe murtud, teine teise. Miralda sõidab Saksamaale end tervendama. Indrek tutvub Molli, Tiina ja emand Vaarmanniga. Armub Mollisse, esimene suudlus. Kuid Molli tahab mehele minna rikkale ja vanale ning nende suhtlemisele tuleb kiiresti lõpp. Miralda tuleb tagasi, Indreku ja tütarlapse jutuajamine all toas, kus noormees tunnistab, et oleks Miraldale nõus enda verd loovutama. Indrek õpib ka muide hästi. Vahepeal sureb Indrekuga heaks sõbraks saanud vana Voitinski. Indrek on kõrvuni armunud Miraldasse, tüdruk on jälle Saksamaal, kirjutab talle 3 kirja, viimane enne oma surma (ise teadlik tulevast surmast). Indrek hakkab halvasti õppima ja väidab, et Jumalat ei ole olemas. Selle tõekspidamise tõttu visatakse ta ka koolist välja. Kuid noormehe arvamus muutub peale seda, sest näeb, kuidas Tiina jalad paranevad. PÕHIPROBLEEM: Keskond mõjutab inimest erinevatel viisidel
Imetas teda, nagu oma last. Mari ja Jussi suhted halvenesid, ning Krõõda soov hakkas aegamööda täituma. Juss tappis ennast ära, ning Andres ja Mari muutusid lähedamaks, naine oli lastele ema eest. Kahe pere lapsed elasid nüüd koos. LK 182 XXI - Mari ja Andres lasid end laulatada, et nende ühine laps sünniks abielus. XXV Andres tundis, nagu algaks ta elu uuesti. LK 208 Lastega eriti muret ei olnud. Vahepeal olid nad küll haiged kuid peagi said nad terveks. Ainuke häda oli Indrekuga, kes tihi jonnis ja keda valvama pidi. Teised olid tema kantseldamisest tüdinud ja püüdsid temast eemale hoida. Maret ja Liisi käisid vabal hetkel karjas karjapoisi Atu juures, kes oli puust Vargamäe koos loomade, majade ja ka inimestega ehitanud. Tüdrukutele meeldis nendega väga mängida, see meeldis neile isegi rohkem kui päris elus toimuv. Tihti kutsus ema neid aga kõige põnevama kohapeal tuppa Indrekut hoidma jälle, siis said nad küll natukene pahaseks, aga kohustus oli kohustus
Ikka põhiliselt Eedi loost. Oskar avaldas Tiinale ka oma armastust tema vastu. Tiina ei tahtnud et poiss nii räägib, see tegevat talle haiget. 28) Oli heinategemis aeg, kui kõik panid tähele, kuidas Oru Helene jooksis Andrese juurde sauna. Pearu oli suremas ja Pearu tahtvat Andrest enne surma näha. Andres ei läinud. Ka Karla kutsumise peale ei läinud. Indrek tuli ka uudisega isa juurde, et jõe süvendamisega on algust tehtud. See muutis Andrese meelt, Lõpuks läksid nad Indrekuga kahekesi, aga siis oli juba Pearu surnud. 29) Toimuvad Pearu matused. Tiina räägib Ellile oma põhjuse, miks ei julge ta ennast meestega siduda. (Nimelt oli ta kunagi olnud ühe poisiga. Aga arstilt oli saadud teada, et Tiinal on haigus, mis ei võimalda lapsi saada. Tiina teadis, et iga mees tahab enda perre lapsi ja seepärast jättis ta tolle poisi maha.). Elli nutab, kuna ei taha kuulda, et Juulil on varsti laps tulemas, Oti laps.
Edasi sitis ta jrgmise ri ette, kus kordus seesama ikka ja jlle. Ainult viimane rimees keeldus kategooriliselt maksmast. Edasi Indrek koos Krsusega ei sitnud. Indrek hakkas koju Vargamele saatma Rahva Spra ning Viljasoo kirjutisi. ldse hakkas ta kodustele rohkem kirjutama. Isa kodus polnud sellest kigest aga huvitatud, ksis vaid Indreku venna Andrese jrele. Kristi on uuesti otsustanud, et tahab siiski Ameerikasse minna, peale vestlust Indrekuga. Viimane tles et tema arm on ilus ning Kristi arvas, et Indrek naerab ta le. 18. peatkk Kristi isa hoiatab teda Indrekuga suhtlemise eest. Aga isa hoiatusel oli otse vastupidine mju. Indrek ja Kristi vestlevad nuhkidest ning Kristi arvates on need kige jubedamad olevused maa peal. Indrek ritab teda mber veenda, kuid asjatult. 19. peatkk Indrek sattus klla Viljasoole ning selle uuele naisele Mariele, keda ta lubas leval pidada
pettumusest ja kahetsusest. Vahel võib näiliselt ilusa armastuse korral emotsionaalselt üksi jääda. Algus võib olla ilus, kuid lõppu ei suuda keegi ette ennustada. Samamoodi läks Indrekul ja Karinil, kelle kooselu algas väga õnnelikult, kuid drastiline muutus toimus pärast poja surma, mil suhet tabas tohutu allakäik. Noored olid küll koos, aga nende vahele tekkis ajaga vaid süvenev lõhe. Karin oskas Indrekuga manipuleerida, pettis teda, noppis tüli välja ka lihtsatest jutuajamistest, ühe sõnaga, tegi mehe elu põrguks, kuid siiski viimane armastas teda väga. ,,On ilus kellegagi ühineda eluks ja surmaks, aga veel ilusam on lahkuda, kui olete surmanud enestes juba kõik ilusa." Lõpuks sai Indrek aru, et suhe on niivõrd purunenud, et seda on võimatu taaselustada. Kahjuks juhtub sellist asja üsnagi tihti, et kaunis algus pimestab paari ning üksteise vigu ei
põrandaalustest miitingutest. Tema ei läinud siis kaasa kui see kõik lõhkumine ja muu jõudis Vargamäele, siis ta eelmaldus. Mäss jõudis Vargamäele lastakse maha Andrese poeg Ants, täiesti süütuna. Andres elab seda rängalt üle, A ise sai ihunuhtluse. III osa lõpus A. neab oma jumala ära. ,,Tõde ja õigus" IV osa. Võitlus iseeenda ja eluõnnega. Indrek abielus Kariniga, neil on 2 last. Karini isa jõukas mees. Ühiskonnas on tegemist väikekodanlike tõusikutega. Indrekuga tekib konflikt. Indrek on tööinimene ja Karinile tundub et armastus on vähe, võrreldes sellega mis ta abielu algusaastatel tundis, et alles on jäänud ainult hall argipäev. Karin käib nüüd seltskonnas, võtab osa bummelungidest, seal temale pöörataks erohkem töhelepanu. Arvaski et indrek ei armasta teda. Aga see pole tõsi, indrek ei olnud selline, kes igapäev armastust avaldaks.lõpuks karin murrab truudust, hiljem jutustab sellest Indrekule
tuttava Idaga, kes Karinile oma loomu poolest polnud kunagi meeldinud. Ida oli hambaarst linnas ja ta kutsus Karini enda juurde. Ühel päeval Karin läks, sest oli halb tuju. Idaga rääkides läks teema üpris ruttu laste ja mehe peale. Idaga juttu rääkides Karin sai aru, et ta jutt sarnaneb Indreku jutuga. Ida soovitas Karinil mehe juures töötada ja et ei tea kui õnnelik ta on, et selline mees. Kui Karin koju jõudis, siis hakkasid nad Indrekuga uuest autost rääkima, et kõigil on ja neil võiks ka olla. Indrek hakkas koostama põhjalikku eelarvet, et palju neil kuus üle jääb. VIII- Aega oleks saanud lühendada kui kokku hoida. Karin läks hooga kaasa, kuid ei läinud kaua, et tüli lahti oleks. Teenijanna oli pisarais ja Karin ka, sest Karin oli teenijannat raiskajaks sõimanud. Lõppes see sellega, et teenijanna sai palka juurde ja Karin oli kuri ja süüdistas teda tema petmises.
Temast teatakse veel vaid, et ta on maalt, et ta vanemad on mõlemad surnud ja et ta isa oli olnud kihelkonnakooli õpetaja. Suvevaheajaks peab Juulius koolist tagasi maale naasma, kus elab ta ametlik hoolekandja onu Andres. Maal ei öelda Juuliuse kooliskäimise kohta küll eriti midagi, aga ometi tunneb poiss vaikivat, rõhuvat hukkamõistu selle eest, et ta oli valinud hariduse tee maatöö asemel. Paralleele võiks tuua ,,Tõe ja õiguse" Indrekuga, kelle õpingutele samamoodi halvustavalt vaadati. See on ka arusaadav, arvestades, et tegemist oli suhteliselt uue elustiiliga olid ju mõlemad poisid alles esimese, teise põlvkonna haritavad linlased. Võib-olla mõistmatusest Juuliuse valitud elu suhtes teatab onu poisile pärast pikka tööga täidetud suve, et tol pole võimalik kooli naaseda, isa poolt jäetud raha on otsas ja et ta peaks jääma koos kõigi teistega maale tööd tegema
pühandevad enda heale teenindusele. Aga on aeg, kui Mariliis peab kolima ja enda asemel on vaja valida üks inimest kolmest – Nadezda, Indrek ja Siim. Mariliis valikuks osutus Indrek, kes oma ta oli kõige kõrgema staažiga ning ta oli palju vaeva näinud, et oma karjääriredelil tõusta. Niipea kui Mariliis oli oma ametikoha loovutanud Indrekule, siis tekkis probleem töötajate ja värskelt ametipostile saabunud Indrekuga. Inrek eelistas tema sõpruskonnas töötajaid rohkem ning määras neile kergema töö mis nõudis vähem füüsilist tööd. Paljud töötajad märkasid seda koheselt kui Indrek sai osakonna juhatajaks. Siis tekkis konflikt Indrek ja osade töötajate vahel, kuna kõigil peaks olema ühed töötingimused ning nende vahel peaks olema võrdsus. Probleemi määratlemine Kuidas taastada head suhted? Kas tulemustasusüsteem on vajalik? Kuidas see peaks olema üles ehitatud?
kellega tal olid ka lapsed. Kui Juss end metsas ülesse poos, siis peale seda Mari jäigi Andrese juurde nagu naine. Andres, aga polnud Mariga nii palju rahul kui esimese abieluga. 3. Andrese suhted lastega, kuidas need teose jooksul muutuvad? Alguses lastel vahet ei tehtud, aga hiljem kui väike- Andres, kes oli Andrese poeg ja Indrek, kes oli Andrese ja Mari ühine poeg pidevalt kaklema hakkasid. Mõlemad hoidsid oma poja poole Andres võib-olla rohkem Andrese poole.Mari oligi Indrekuga rohkem lähedasem, kuna Andres polnud ju tema päris poeg, sai ta ka rohkem pragada.Hiljem poisid omavahel olid leplikumad, siis kui Andres tööle läks. Andrese tütar Liisi armub naabri Pearu poega Joosepisse. Alguses ei meeldi Andresele see sugugi, kuid hiljem ta lepib sellega. Kuna Liisi ja Joosep otsustavad minna mujale elama mitte jääda Vargamäele, siis isa heldib ja pakub kaasa kaasavara. Paljud lapsed surid kurguhaigusesse see oli justkui epideemia, peale mida ei
lubas, et jätab Orule minemata, kuigi ta seal ikka käis. Ott suhtles mõlema tüdrukuga edasi, lootes, et nende läbi endale elukoha ja maad sinna saab. Üks päev hakkas Eedi Tiinat taga ajama, sest Karla ja Pearu olid öelnud, et naine teeb poisist mehe. Eedi tahtis Tiinat vägisi võtta. Tiina haaras ta pussi ja lõi teda. Poiss aga surus Tiina mätaste vahele. Tiinale tõttas appi koer Mulla, kes poissi pures ja minema ajas. Indrek tuli kraavi kaevamast. Ta viis Tiina koju. Pearu läks Indrekuga rääkima. Ta ütles, et Indrek on teistsugune, kui teised, erinev oma isast. Indrek nimetavat teda "teisepere isaks". Pearu tahtis, et Tiinast saaks Eedile naine, et siis sünniks Orule pärija. Kuna Indrek Pearule lubas, siis rääkis ta sellest Tiinale. Tiina ei tahtnud sellest kuuldagi. Ott arvas, et jääb Oru maadest nüüd ilma ja läks Juuliga tülli. Juuli aga ootas last. Tiina ei rääkinud Oskarile, mis temaga juhtunud oli. Nõnda küsis Oskar ise Eedi käest ja sai tõe teada.
jätab Orule minemata, kuigi ta seal ikka käis. Ott suhtles mõlema tüdrukuga edasi, lootes, et nende läbi endale elukoha ja maad sinna saab. Üks päev hakkas Eedi Tiinat taga ajama, sest Karla ja Pearu olid öelnud, et naine teeb poisist mehe. Eedi tahtis Tiinat vägisi võtta. Tiina haaras ta pussi ja lõi teda. Poiss aga surus Tiina mätaste vahele. Tiinale tõttas appi koer Mulla, kes poissi pures ja minema ajas. Indrek tuli kraavi kaevamast. Ta viis Tiina koju. Pearu läks Indrekuga rääkima. Ta ütles, et Indrek on teistsugune, kui teised, erinev oma isast. Indrek nimetavat teda teisepere isaks. Pearu tahtis, et Tiinast saaks Eedile naine, et siis sünniks Orule pärija. Kuna Indrek Pearule lubas, siis rääkis ta sellest Tiinale. Tiina ei tahtnud sellest kuuldagi. Ott arvas, et jääb Oru maadest nüüd ilma ja läks Juuliga tülli. Juuli aga ootas last. Tiina ei rääkinud Oskarile,...
tõepoolest nii oli. "Tõe ja õiguse" IV osa alguses loeme: "Karin oli nimelt hakanud hoolitsema Indreku õnne eest, sest tema polnud kaotanud lootust, et mõne teise inimese õnne kaudu pääseb ka ise õnnele lähemale." Ja veidi edasi Karini kohta, kes loodab Indrekut endaga abielluma saada: "Ta läks üksipäinis mööda kõnniteed ja ei saanud pisaraist kuidagi võitu. Ta oli ju lootnud, et täna viib ta asjad Indrekuga ühele poole, aga nüüd oli kõik pahupidi pöördunud." "Tõe ja õiguse" V osas läheb Tiina Indrekule Vargamäele järele ja pakub end lõpuks Indreku juurde sauna elama. Indrek, kes Tiinat ju ei armasta, seletab tüdrukule: "...ma ei vaja naist, võibolla ei tule teda kunagi tarvis." "Härra," vastas Tiina, "sest ei ole midagi, lubage mul muidu niisama teie juurde jääda." Ning uje, kuid oma tahtmises vankumatu Tiina murrab Indreku tõrksuse. Vargamäelt lahkuvad nad
Tiina naiseks võtta, kui ta suureks kasvab. Ja naised lähevad tuldud teed tagasi, sauna, kus Tiina ka Indrekule kõik ära räägib. Ja Indrek ei oska Tiinaga muud peale hakata kui sauna jätta. Oskarile on see muidugi suur hoop, kuid ta on valmis seda taluma, mõistlik nagu ta on. Ja lubab jätkata Indreku tööd kraavidega. Sasski on rahul, tema meelest ei olnud vana veri (loe:Indrek) Vargamäel sugugi tore nähtus. Teel Vargamäelt alla, koos Indrekuga on Tiina lõpuks õnnelik. Lõpusõnad: " Ja ta /Indrek/ pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda näidanud tema uut eluaset - Vargamäed."
naiseks võtta, kui ta suureks kasvab. Ja naised lähevad tuldud teed tagasi, sauna, kus Tiina ka Indrekule kõik ära räägib. Ja Indrek ei oska Tiinaga muud peale hakata kui sauna jätta. Oskarile on see muidugi suur hoop, kuid ta on valmis seda taluma, mõistlik nagu ta on. Ja lubab jätkata Indreku tööd kraavidega. Sasski on rahul, tema meelest ei olnud vana veri (loe:Indrek) Vargamäel sugugi tore nähtus. Teel Vargamäelt alla, koos Indrekuga on Tiina lõpuks õnnelik. Lõpusõnad: " Ja ta /Indrek/ pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda näidanud tema uut eluaset - Vargamäed."
31. (339) Indrekut huvitab, kas tema on hädade põhjuseks Vargamäel ja Maret arvab et on tõesti. Maret sai teada, et Indrek poleks soovitanud Tiinat ja Indrek ütleb seda ka Tiinale. Tiina tahtis Vargamäelt lahkuda. 32. (349) Tiina ja Oskar jutustavad, Tiina jäi endale kindlaks, et tahab üksi mõtlemisaega aga tagasi tulla ta ei soovi. Maret läks Tiinat saatma, sest Tiina ei julge endiselt üksi üle Soosilla minna. Tiina rääkis Maretile oma vigastest jalgadest ja selle seosest Indrekuga ja et Indrek pidi teda ootama. Maret veab Tiina tagasi Vargamäele. Tiina rääkis ka Indrekule kogu loo ja Indrekul tuleb kõik meelde. Peale seda lubab Indrek Tiinat enda juurde sauna. 33. (361) Indrek otsustas, et kaevab kraavi lõpuni ja siis läheb koos Tiinaga linna. Oskar on selle poolt, et Tiina linna läheks. Lõpuks saadetakse nad linna ära. Indrek paneb esimest korda käe ümber Tiina
Tegevus toimub 20-ndail aastail kodanlikus Eesti vabariigis. Indrek Paas on abiellunud varaka kaupmehe Vesiroosi tütre Kariniga. Ta on lootnud oma majanduslikult kindlustatud kodust kujundada tsitadelli, kus võiks elada oma arusaamade järgi tõest ja õigusest. Aga see unistus osutub illusiooniks. Indrek püüab mõista elu enda ümber, leida inimsoo edasiliikumise teetähiseid, ent ta mõtted suubuvad ummikusse. Karin on Indrekuga abielludes lähtunud alturistlikust soovist teha ükski inimene maailmas õnnelikuks. Ent elujanuse, rahutu ja kergesti süttiva loomuse tõttu satub Karin peatselt moraalitu tõusikseltskonna elukeerisesse. Areneb valuline abielu purunemine koos sellest johtuvate traagiliste sündmustega. Paralleelselt Indreku isikutragöödiaga ( Karini surm, ideeline ummik) arenevad vapustavad sündmused majanduselus: pankrotid, vastastikune petmine ja korruptsioon
Indrek viib Andrese seda vaatama, aga Andres on väetike ning ei jaksa ise tagasi minna. Indrek kannab teda seljas ja nad puhkavad küünis ning Andres enam ei ärkagi. Siis toimusid ka Andrese matused. Hiljem suri ka Pearu ning pärast matuseid lahkus Tiina Vargamäelt. Tiina võtab kaasa Mareti ja räägib talle, kuidas ta armastab Indrekut. Naised lähevad tuldud teed tagasi ning Tiina räägib Indrekule kõik ära. Teel Vargamäelt alla, koos Indrekuga oli Tiina lõpuks õnnelik.Põhiprobleemiks inimeste omavahelistel suhetel, eriti naiste ja meeste omavahelistel suhetel. Tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Mõtteid teosest · Inimene on ju niisuke loom, et kui tal midagi on, siis ta on selle vang. · Noor on kui ahne loom, kes jookseb ringi, silmad kirges peas. Aga vana, kuhu saab tema? Ei kuhugi! Tal pole enam õiget silma ega kõrva.
kindlasti maad kuivaks . sassi saab ta esialgu nõusse et too ümberkaudsetele meestele selelst ideest räägib kui endal jääb sisse närima kahtlus kas ta ikka päriselt tahav seda jõu süvendamist ni räägibki ta sellest oma naisele maretile , kes ütles et indeks teeb seda kuna lapsepõlvest saati on onlnud see ni itema ku itema isa unistus et vargamäe soost saaksid viljakandvad põllud. V Kui sass tuli indrekuga rääkima jättid viimane oma töö katki ja jäi labidale nõjatuma, tundes seda kuidas külmavärin üle ihu käis. Peale sassi lahkumist hakkas indrek nagu hull kaevama kuna lihased olid krampis ja tahtis saada ennast uuuesti töökorda ja higiseks lõpuks see õnnestusgi . Koju jooksis ta kiiresti ja vahetas kohe vanad riied kuivade vastu ja läks magama et mitte haigeks jääda , ta pääses küll kõrgest palavikust aga voodisse jäi mitmeks päevaks.
Kuid 2 ta andis selle Muskale, kes Milli ära tappis. Milli maeti suure kase alla, kust Muska ta välja keavas, siis maeti ta metsa, kuid Indrek nägi õudusunenägu ja mattis Milli kase alla tagasi. Kuid Muska keavas Milli uuesti välja. Lõpuks otsustas Indrek Milli ära põletada. Kuid Riia oli Milli surma pärast rusutud, ega ei rääkinud Indrekuga enam.*Joosep ja Liisi olid armunud. Vaatamata sellele, et vanemad läbi ei saanud, said noored läbi. Liisi jäi Joosepist rasedaks ja isa viskas ta välja, Liisi läks sauna elama.*Jõuluõhtul tuli naabrikoer Mäe tuppa ja tahysi vorste varastada. Kuid ta ajas ukse kinni ja ei pääsenud enam välja. Siis andis Andres talle korraliku keretäie kõigi Pearu tempude eest. Käidi kohut, Andres võitis.*Liisi abielus Joosepiga, kosjas käis Jooosep koos Karlaga, kel olid kuljused
,,Tõde ja õigus'' Mari ja Krõõt olid kurvad ja allasurutud ning ka teose ,,Juudit'' peategelane oli lõpuks kurb ja masendunud. Ka Sauna-Madise naine oli mehe võimu all ning üksluise, igava ja masendava eluga. Naised olid mehest madalamal positsioonil, enamasti lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud, masendunud. Tammsaare eluga saab paralleele tõmmata ,,Tõde ja õigus'' tegelase Indrekuga, sest nad mõlemad olid pärit paljulapselisest taluperest, kus isa oli perekonnapea ning tõsine töömees ja maaelule pühendunud. Indrek ja 9 Tammsaare ei olnud huvitatud taluelust, vaid pühendusid õppimisele ning lahkusid isatalust linna tööle ja haridust omandama. Mõlemal oli esikohal eneseharimine ja mõtlemist nõudva töö tegemine.
Kassiaru Maaliga, kes ei tahtnud temaga olla, kuid lõpuks hakkas talle Andres meeldima. Vana Andres ei saanud noorele Andresele vastu ja nii elas noor Andres kuidas tahtis. Ants oli kuulus karjapoiste seas. Ükskord ta jäi aga kogemata magama karjamaal olles ja loomad kõndisid minema, isa Andres nägi seda ja selle eest andis Antsule peksa. Kord aga sai Ants hammustada ussilt ja ravis end ise ära, karjapoiste seas sai ta aga kuulsaks konnade elusalt nülgimisega. Kirjutaja tuli Indrekuga Vargamäele vähi püügile, kaasa võttis viina aga teised ei joonud. Kirjutaja kahvad jäid jõepõhja kinni ning ta läks neile järgi, kardeti, et ta upub, kuna oli joonud aga ta tuli tagasi ja rääkis, et jõe põhjas oli suur känd. See pidi tähendama seda, et kunagi kasvas seal mets. Kirjutaja vaidles veel köstriga selle üle, mis on luuleline ja mis mitte, kõik see jäi paljudele veel kauaks meelde. Ants lõpetas isegi konnade elusalt nülgimise, sest kirjutaja tegu ületas tema oma
kujutades aimu, et see tõepoolest nii oli. "Tõe ja õiguse" IV osa alguses loeme: "Karin oli nimelt hakanud hoolitsema Indreku õnne eest, sest tema polnud kaotanud lootust, et mõne teise inimese õnne kaudu pääseb ka ise õnnele lähemale." Ja veidi edasi Karini kohta, kes loodab Indrekut endaga abielluma saada: "Ta läks üksipäinis mööda kõnniteed ja ei saanud pisaraist kuidagi võitu. Ta oli ju lootnud, et täna viib ta asjad Indrekuga ühele poole, aga nüüd oli kõik pahupidi pöördunud." "Tõe ja õiguse" V osas läheb Tiina Indrekule Vargamäele järele ja pakub end lõpuks Indreku juurde sauna elama. Indrek, kes Tiinat ju ei armasta, seletab tüdrukule: "...ma ei vaja naist, võibolla ei tule teda kunagi tarvis." "Härra," vastas Tiina, "sest ei ole midagi, lubage mul muidu niisama teie juurde jääda." Ning uje, kuid oma tahtmises vankumatu Tiina murrab Indreku tõrksuse
ikka, et Vargamäe ja Hundipalust lähevad omad lapsed ära ning alles jäävad Oru lapsed. Kes haridust saavad lähevad ära. XXXVIII Indrek sai loa jääda vallakirjutaja juurde. Maret käis kodus abiks. Andres käis leeris. Ta oli tuntud külavahel kõigile sulastele koha käte näidanud jõuga. Andrese ja Kassiaru Maali vahel oli midagi. Ants jäi karjas magama ning sai isalt vitsa selle eest. Ants oli ka Vargamäel parim konnapüüdja. Konnadega püüti vähke. Vahest tuli kirjutaja koos Indrekuga Vargamäele vähke püüdma. XXXIX Andres pidi sügisel kroonu minema ja oli viimast suve kodus. Lõhkus Pearu tammi ära ning seepeale ei julgenud too enam väga midagi teha. Poeg oli isast kangem. Noort Andrest ei huvita Vargamäe ning isa on selles pettunud. Indrek läks linna kooli, käis isalt raha laenamas ning enamuse sai Maielt, aga sellest ei tohtinud keegi teada. Enne äraminekut käis ristiisa teele saatmas. Valmistati ette üht- teist, mida linna kaasa panna ning
Kool mõjus Indrekusse kui mürk: oled kord teda millegipärast tarvitama hakanud, siis ei pääse temast enam, sest ihk tema järele aina kasvab. Meeldib lugeda, eelistas seda liulaskmisele. Armastab laulu, eriti aga Mareti laulmist, sest tema hääles oleks nagu pisut ema häält. Kaks esimest aastat kösti juures koolis käies oli ta vana lese kirikumehe juures korteris. Kirikumehe tütretütar, Milli, oli Indreku arvates päris ,,preln" kohe, katsus Indrekuga vene keelt rääkida, aitas lihaküpsetamisega. Läksid koos kuusiku alla. Blond. Helesinised silmad. / Sinna vahtimine oli veel hukutavam kui millalgi isakodus peegeldava veetünni äärel seismine. See oli nagu hea ja ühtlasi ka valus. Hea oli nagu kõhus ja valus südames või kusagil veel sügavamal ja kaugemal. Sai Millilt kaardi, allkirjaks M, kaardil oli Milli juuste lõhn. Sai vallakirjutaja, härra Lutsu abiliseks. / Teavitab, et läheb linna õppima
12 minema siis astus ta koguaeg läbi kas või mõneks minutiks. Temaga juttu ajades kasvas Mari nagu sauast välja ja muutus rohkem perenaiselikumaks. Olgugi et ta mõnest asjast aru ei saanud oli ta ikkagi õnnelik. XXV Laste Vargamäe. Peale seda kui Mari sai Andresega nende ühise lapse tundus mehele nagu elu algaks uuesti. Lastega eriti muret ei olnud. Vahepeal olid nad küll haiged kui peagi said nad ka terveks. Ainuke häda oli Indrekuga, kes tihi jonnis ja keda valvama pidi. Teised olid tema kantseldamisest tüdinud ja püüdsid temast eemale hoida. Maret ja Liisi käisid vabal hetkel karjas karjapoisi Atu juures, kes oli puust Vargamäe koos loomade, majade ja ka inimestega ehitanud. Tüdrukutele meeldis nendega väga mängida, see meeldis neile isegi rohkem kui päris elus toimuv. Tihti kutsus ema neid aga kõige põnevama
juhtus nende talust mööda minema siis astus ta koguaeg läbi kas või mõneks minutiks. Temaga juttu ajades kasvas Mari nagu sauast välja ja muutus rohkem perenaiselikumaks. Olgugi et ta mõnest asjast aru ei saanud oli ta ikkagi õnnelik. XXV Laste Vargamäe. Peale seda kui Mari sai Andresega nende ühise lapse tundus mehele nagu elu algaks uuesti. Lastega eriti muret ei olnud. Vahepeal olid nad küll haiged kui peagi said nad ka terveks. Ainuke häda oli Indrekuga, kes tihi jonnis ja keda valvama pidi. Teised olid tema kantseldamisest tüdinud ja püüdsid temast eemale hoida. Maret ja Liisi käisid vabal hetkel karjas karjapoisi Atu juures, kes oli puust Vargamäe koos loomade, majade ja ka inimestega ehitanud. Tüdrukutele meeldis nendega väga mängida, see meeldis neile isegi rohkem kui päris elus toimuv. Tihti kutsus ema neid aga kõige põnevama kohapeal tuppa Indrekut hoidma jälle, siis said nad küll natukene pahaseks kuid nad pidid
Osteti uus koer kuid ka teda ei suudetud ära meelitada ja too ei lasknud Joosepit üldse kodu lähedale. Õhtuti said Joosep ja Liisi kokku kui tüdruk sai kodust tulema. Teinekord aga juhtus et poiss pidi niisama ootama ja nad ei saanudki kokku. Poiss pidi aga sõjaväkke minema, lepiti kokku et vahepeal teistega ei suhelda ja peale sõjaväge minnakse Vargamäelt ära kuna seal kõik peale palgihunniku kurb. XXXIII Sellest ajast kui Andres tööle pandi ei näägelnud nad eriti palju enam Indrekuga. Indrek ja Ants käisid tihti kalal, esimesel oli palju kannatust ja tahtmist kalda ääres istuda ja oodata. Antsul seda aga ei olnud, ükskord kui tema püüdma sai siis väsis ta ootamisest suhteliselt kiiresti ära ja pani asjad kokku, Indrek aga istus tundide kaupa ühe kohapeal. Orul oli üks madal ja matsakas plika, kes karjas käis, Riia. Tal oli väike kass, keda ta igale poole kaasa tassis. Indrekule tüdruk isegi meeldis ja nad ajasid palju juttu, kass oli aga ta vaenlane nr üks
Ükskord jäi ta karjas pilvi vahtides magama ning sai selle eest isalt kere peale. Mitu päeva ei saanud ta istuda. Kui ta aga ussilt hammustada sai lõikas ta hammustuse koha pussiga ära ning tegi ussile otsa peale. Ants algatas vähi püüdmise ning ehitas selle jaoks kahvad. Samuti püüdis ta konni nii nagu seda keegi teine ei teinud (korjas igasse sõrmevahesse ühe konna). Samuti nülgis ta konni elusalt. Igal suvel käis kirjutajagi koos Indrekuga Vargamäel vähke püüdmas. Tema lähenes kahvadele suure laulu ja tralliga, mistõttu jäid kahvad sageli tühjaks. Ta leiutas endale uudsed kahvad, mida sai eemalt nöörist tõmmata. Seekord tuli isegi köster vähipüüki vaatama. Kahvad jäid jõe põhja kinni ning kirjutaja sukeldus neile öösel jõkke järele. Jõe põhjas nägi ta kändu, mille juurikate taha olid kahvad kinni jäänud. Kahvalugu sai Vargamäel nii populaarseks, et keegi ei märganud enam Antsu konnade nülgimist
naiseks võtta, kui ta suureks kasvab. Ja naised lähevad tuldud teed tagasi, sauna, kus Tiina ka Indrekule kõik ära räägib. Ja Indrek ei oska Tiinaga muud peale hakata kui sauna jätta. Oskarile on see muidugi suur hoop, kuid ta on valmis seda taluma, mõistlik nagu ta on. Ja lubab jätkata Indreku tööd kraavidega. Sasski on rahul, tema meelest ei olnud vana veri (loe:Indrek) Vargamäel sugugi tore nähtus. Teel Vargamäelt alla, koos Indrekuga on Tiina lõpuks õnnelik. Lõpusõnad: " Ja ta /Indrek/ pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda näidanud tema uut eluaset - Vargamäed."
kirglikku püüdlemist selguse poole murrangulistel ajajärkudel. Sõnaohtrust on kirjanik pidanud tunnuslikuks nähtuseks tsaaririigi elus, kus praktiliste tegude võimalused olid kitsad. "Tõe ja õiguse" III osas kohtume taas Indrek Paasiga, seekord Tallinnas 1905. aasta ärevates sündmustes. Indrek Paasist ei saa aktiivset, lõpuni minevat revolutsionääri. Ta jääb tundeliseks sündmustega kaasasammujaks, kes püüab toimunut mõista, mõtestada, jõudu mööda kaasa aidata. Koos Indrekuga jälgime suuri rahvamiitinguid linnalähedases metsas, võtame osa põrandaalustest kokkutulekutest, sekkume ägedaisse vaidlustesse, elame kaasa vapustava sündmuse kaitsetu rahva tulistamise Uuel turul, sammume revolutsiooniohvrite matuserongis... Lõpuks ühineb Indrek mõisapõletajatega, ent sündmuste seesugune arenguloogika osutub talle vastuvõetamatuks. Ta mõistab küll rahva viha ajaloolisi juuri, kuid ei suuga toimunut
Maia võiks olla. Suhe tüdrukuga viib Aarne mõtted õppimiselt kõrvale, mis omakorda viib hinnete halvenemiseni ning kokkupõrkeni õpetaja Korneliga. Konfliktid tädiga ja suutmatus jätkata sumbunud õhkkonnas päädivad Aarne lahkumisega kollasest majast ning kolimisega sõbra juurde. Kool on peagi lõppemas. Aarne arutusi elust, armastusest, ühiskonnast ja inimese kohustusest antakse edasi vestluste kaudu sõpradega - küünikust Ando ja idealistist Indrekuga. Mats Traat "Inger" Tegevuspaigaks on Saaremaa, üksildane ja tuuline väike saar. Peategelane on noor õpetaja, kel nimeks Inger. Ta elas üksinda väikeses kõledas korteris ning käis koolis õpetamas inglise keelt ja oma lõpuklassi. Kuigi Ingerit ümbritsesid koolis päevast päeva inimesed, oli ta üksik. Jõudes iga päev pärast tööd koju, tegi ta kodus tule ahju alla ja tegi süüa või luges raamatut,
kätte. Andres ütles, et Mari käitub ikka nagu sauna Mari, et Krõõt poleks nõnda teinud. See solvas Marit väga. 18. 10. aastat on Andres olnud peremees (XXV ptk.) Mariga esimese lapse (Indreku) saanud, tundus Andresele, nagu algaks ta oma elu uuesti. Talus sibas nüüd seitsmehingeline lapsekari: Krõõda kolm tütart Liisi, Maret, Anna ja poeg Andres; Marilt poeg Indrek ja peale selle veel Jussi lapsed Juku ja Kata. Kõige suurem häda oli pisikese Indrekuga, kes oli väga nääpsuke ja virin, ning Mari pidi tema eest kõige rohkem hoolt kandma. On kasvanud põllu ja heinasaak, siis peab ka loomi juurde muretsema, muretseb ta aga neid juurde, siis tekib ka vajadus suurema saagi järele. 19. Andrese ja Pearu kemplemine kõrtsis (XXV ptk.) Andres ja Pearu proovisid, kummal on rohkem raha. Andresel aga ei olnud raha nii palju kaasa ja ta sosistas Hundipalu Tiidule, et see vaikselt kõrtsiliste käest raha kokku korjaks, et ta pärast annab tagasi
tõeväänamise ära. Andresest saab raskemeelne ja kinnine peremees, kes ei salli naeru ega kergemeelsust enda ümber, kes nuhtleb naist ja kelle eest lapsed hoiavad kõrvale. Ta ei mõista, mis on tõeline armastus. Indrek üritab talle seda öelda, aga Andres ei saa sellest aru. Andres elab suurte eesmärkide nimel. Kui Vargamäe Andres kannab romaanis pühendumise teemat, siis tema poja Indrekuga seoses areneb halastuse teema. Indreku ja Andrese vastandus läbib romaani kõiki viis köidet. Tammsaare naistegelased mõistavad sageli elamise lihtsat kunsti, mis meeste maailmas kusagile ära kaob, ja nad on võimelised ennastunustavalt armastama. Niisugune on eriti Tiina, kes pühendab enda jäägitult Indrekule. Tiina tahab alati head teistele ja mitte kübetki kurjust. Viies köide on suuresti kantud nostalgiast, tundmusest, et paremad
Sõnaohtrust on kirjanik pidanud tunnuslikuks nähtuseks tsaaririigi elus, kus praktiliste tegude võimalused olid kitsad. "Tõe ja õiguse" III osas kohtume taas Indrek Paasiga, seekord Tallinnas 1905. aasta ärevates sündmustes. Indrek Paasist ei saa aktiivset, lõpuni minevat revolutsionääri. Ta jääb tundeliseks sündmustega kaasasammujaks, kes püüab toimunut mõista, mõtestada, jõudu mööda kaasa aidata. Koos Indrekuga jälgime suuri rahvamiitinguid linnalähedases metsas, võtame osa põrandaalustest kokkutulekutest, sekkume ägedaisse vaidlustesse, elame kaasa vapustava sündmuse kaitsetu rahva tulistamise Uuel turul, sammume revolutsiooniohvrite matuserongis... Lõpuks ühineb Indrek mõisapõletajatega, ent sündmuste seesugune arenguloogika osutub talle vastuvõetamatuks. Ta mõistab küll rahva viha ajaloolisi juuri, kuid ei suuga toimunut õigustada: milleks hävitada varasid,
ajajärkudel. Sõnaohtrust on kirjanik pidanud tunnuslikuks nähtuseks tsaaririigi elus, kus praktiliste tegude võimalused olid kitsad. "Tõe ja õiguse" III osas kohtume taas Indrek Paasiga, seekord Tallinnas 1905. aasta ärevates sündmustes. Indrek Paasist ei saa aktiivset, lõpuni minevat revolutsionääri. Ta jääb tundeliseks sündmustega kaasasammujaks, kes püüab toimunut mõista, mõtestada, jõudu mööda kaasa aidata. Koos Indrekuga jälgime suuri rahvamiitinguid linnalähedases metsas, võtame osa põrandaalustest kokkutulekutest, sekkume ägedaisse vaidlustesse, elame kaasa vapustava sündmuse kaitsetu rahva tulistamise Uuel turul, sammume revolutsiooniohvrite matuserongis... Lõpuks ühineb Indrek mõisapõletajatega, ent sündmuste seesugune arenguloogika osutub talle vastuvõetamatuks. Ta mõistab küll rahva
pole Tammsaare ennast kusagil enam siinantust ületada suutnud, kuigi just sõnamäng on Tammsaare tugevamaid külgi). Pearu kõnetehnika seisab suurel määral piibliliku väljendusviisi parodeerivalt koomilises transponeerimises tüserealistlikesse pühapäevakõnelustesse, mis peavad matkima talupojaviisakust, olukorraga kohandatud õrna, ülendatud tundelisust (purjuspeajutud naabrimehe naise matustel, oma poja pulmades naabrimehe tütrega, vestlus Indrekuga ,,Tõe ja õiguse" teises köites jm.). Kuigi sel moel Pearu kuju annab värvingut kogu raamatule, ei suuda see seda täita terves ulatuses. Rohkete muude motiivide tõttu, milles kaugeltki väike ei ole koomilisest hoopis eemale sattuv, meeleoluline, hell, paiguti traagiliselt sünge, vahel õnnelik-õrn element, ei julge seda teost mitte tembeldada puhtalt humoristlikuks. Huumor moodustab selles ainult osa, kuigi üsna tähtsa osa.
annaabi.ee 
