Indoneesia (Baili ja Jaava saar) Sofia Karkus ja Karolin Viikmäe Faktid Indoneesiast Indoneesia asub Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäätavatest saartrest. Indoneesia asub 17 508 saarel ja koosneb 33 provintsist. Indoneesia kogupindala on 1 904 569 km2 Viimase rahvaloenduse järgi ( 2010) elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest. Indoneesia pealinn on Jakarta. Indoneesia president on Susilo Bambang Yudhoyono Indoneesia on vabariik, valitava presidendi ja seadusandliku võimu esindajatega. Faktid indoneesiast See on erakordselt mitmekesise kultuuriga maa, mis on olnud sajandeid india
Indoneesia UT LR-geograafia ÜLDANDMED Indoneesia on riik Kagu-Aasias. Nimi "Indoneesia" tuleneb ladinakeelsest sõnast Indos ('India') ja kreekakeelsest sõnast nesos ('saar'). Hiljem võeti kasutusele sõna Indonesia. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India. Pindala 1 904 569 km² (2016). See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND
Põhja-Ameerika On suurregioon, veidi väiksem kui samanimeline manner, hõlmates kaks riiki-USA ja Kanada. Põhja-Ameerika asutasid 16-19saj eurooplased võib kutsuda uus Euroopaks Kaug-Lõuna Lääne tsivilisatsioon on levinud ka lõunapoolkeral, tüüpilisemal kujul Austraalias ja Uus- Meremaal. Seegi piirkond on asustatud väljarändajatega Euroopas, kes tõrjusid põlisrahvad välja. Erinevalt põhja-Ameerikas on Austraalia ühiskond palju noorem: euroopalik areng on seal kestnud 200 aasat ning pole seetõttu põhja-ameerikalikku küpsust saavutanud. Ladina-Ameerika Põhiline kolme tsivilisatsiooni segunemine, mis regiooni eripiirkondades on vastavalt ühte või teise komponendi osatähtsuses erinev. Mehhikost Paraguayni nn Hispano-Ameerika, etendas põlisrahvaste indiaanlaste tsivilisatsiooni lääne omaga enamvähem võrdset rolli. Aafrika tsiv roll suht väike
See kasvab välja ajajärgu eluolust ja levib nii ajas (ühelt sugupõlvelt teisele) kui ruumis (ühest kohast teise). Elukeskkonna muutumine põhjustab muutusi ka rahvaloomingus. Rahvalooming on ühtaegu nii rahvuslik kui ka rahvusvaheline. Rahvad elavad kultuurilises kokkupuutes, mistõttu pärimuses esineb laene ja mõjutusi. 20. sajandi uuemas rahvaluuleteaduses käsitletakse rahvast ja rahvamuusikat avaramalt see on erinevate inimrühmade muusika, mis on seotud kogu elukorralduse ja inimeste suhtlusvõimalustega (suuline, kirjalik, meedia, arvutivõrk). 2. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud tants. 2.1. Rahvamuusika tekkimine ja levik Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud rahvamuusikat ega
........................................................................................................ 91 Aasias: ........................................................................................................................................................... 92 Ameerikas: .................................................................................................................................................... 93 Aafrika + Austraalia ja Uus Meremaa:........................................................................................................... 94 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 95 NÕUANDEID EKSAMIKS ETTEVALMISTUMISEL ..................................................................................................... 96 LISA ÕPPEMATERJALID...................................
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peava
(Marxi ideed inspireerisid deprivatsiooniteooriat, ta ise ei loonud seda!) Marksismist sai usk sotsialismileeri maade ideoloogia. Müüt klassivõitlusest, mille keskmes messianistlik töölisklass, kes vabastab massid tööorjusest ja ehitab üles kommunistliku paradiisi. Émile Durkheim (1858-1917) religioonisotsioloogia rajaja. Üritas religiooni alguseni välja jõuda, otsis primitiivseimat inimgruppi (uuris teoreetiliselt, mitte vahetult Austraalia aborigeene), lähtus evolutsiooniteooriast. Mis on religiooni olemus? Mis on religiooni sisu ja selle toime? Kust algab religioon? Mis on vähim, mille puhul saame rääkida religioonist? Algupärateooriad religiooni alguse taandamine ühele esimesele ideele olid tol ajal väga levinud. Ei uskunud, et religioon on fantaasia tulemus või sündinud hirmust loodusjõudude ees. Religioon kollektiivne looming, sündis sotsiaalse grupisolidaarsuse kogemusest.
Pidzin on keel ilma rahvata. Ta on kõigile võõrkeel. Esimene laialt tuntud lingua franca oli pidzin keel-see oligi hispaania, prantsuse, araabia jne keeltest kokku tehtud.. Seda kasutati Vahemere kaubanduses 13. Sajandil. Kreoolkeel- kui pidzin keel muutub teatud inimrühmale emakeeleks, siis räägime keele kreoolistumisest. Kreoolkeel on seega pidzin, mis on endale kasvatanud rahva, kes teda sünnist peale kõneleb ja põlvest põlve edasi pärandab. Aafrika ja Indoneesia kandis. Eesti keel- eesti keelt räägib emakeelena u 930 000 inimest eestis ja 100 tuhat mujal (rootsis, soomes, saksas, usas, venemaal jne). kõnelejate arvu poolest oleme kahesaja seas. Soome-ugri keeltest kolmandad ungari ja soome järel. 2000 a. Loenduse tulemusena kõneldakse emakeelena eestis 109 keelt (eesti keel 67,3% ja vene keel 29,7, ülejäänud enamlevinud on ukraina, valgevene, soome, läti ja leedu keel. Võib
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele religiooni sünonüüm, kuid tänapäeval on üks paljudest religiooni aspektidest. Religio tähendas kristlust, isegi varasel uusajal. Mittekristlike usundite kohta, isegi antiikajal, kasutati teisi mõisteid (aga no ei saanud aru, mis esimene mõiste oli), superstiitsio ehk tõlgitud ebausuks. Huvitav oli, et kreeklased, roomlased kasutasid sajandeid seda mõistet kristluse kohta, kuid hiljem kasutasid teiste uskude kohta. 17. sajandi teisest poolest alates, pigem 18. saj valgustusajastust hakatakse religio't kasutama üldmõistena, ühendab usundeid. Kursuse jooksul on religioon ja usundid sünonüümid, tuleb olla teadlik. Üldtunnustatud religiooni definitsiooni ei ole, kuid valiku tähtsamate definitsioonidest leiab Moodle'is loengu lühikokkuvõttest. Ausalt ei kannata tema jutu järgi neid kirja panna siin, sry
Riigipeal poolt otse valitud. on pigem seadusandlik, esindusfunktsioon. Valitsus esindusfunktsioon. täidesaatev kui ka Valitsus on moodustatakse Riigi igapäevaelu kohtuvõim. parlamendi poolt parlamendiväliselt juhib valitsus ja ametisse nimetatud ja ning ei ole seadusloomega parlamendi ees parlamendi ees tegeleb parlament. aruandekohustuslik aruandekohustuslik. Nt Eesti, Mongoolia Nt USA, Indoneesia Nt Rootsi, Tai Nt Saudi-Araabia, Vatikan (teokraatia) Vabariik Monarhia Mittepärilik võimukorraldus, Riigipea on päriliku võimuga monarh, riigivõimuorganid valitakse. kuningas, keiser, sultan, emiir. Riigikorralduse vorm ei ole seotud demokraatlikkusega.
Direktor kinnitab: · loovtööde üldise korralduse koordineerija, kelleks võib olla õppealajuhataja ja klassijuhatajad, kelle ülesandeks on õpilaste loovtöö koostamisprotsessi jälgimine; · loovtööde juhendajad, näiteks temaatikaga seotud aineõpetajad, ainete lõimumise puhul õpetajad või vastava kvalifikatsiooniga inimesed väljaspoolt kooli; · hindamiskomisjoni(d) · loovtöö juhendamise korra, kus märgitakse ka juhendaja ja õpilase miinimumkoormus; · erinevate loovtöö liikide koostamise ja töö vormistamise juhendid ning hindamise skaala ja põhimõtted; · loovtöö kirjaliku osa ülesehituse ja vormistamise nõuded, seda ka nii kunstiainete ja projektitöö puhul; · korra õpilase olümpiaadil osalemise ja loovtöö koostamise võrdsustamise kohta. Näide loovtöö läbiviimise ajakavast 55 ...
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms, et pole bioloogiast tingitud,
Kuid kultuuril on ka väga oluline individuaalne komponent. Üks oluline aspekt: selleks et inimene olla on vaja kasvada kultuurilises keskkonnas. Inimene olemine on kultuuriliselt tingitud. Inimeseks saab, kui ta on keskkonnas üles kasvanud. Seda täiesti bioloogilisel tasandil. nt. peaaju areneb välja alles pärast sündi kultuurikeskkonnas. Kultuur on tähenduste ringlemise integreeritud mudel. - meie keel, meie olmelised harjumused, muusika, uskumused, muu loominguline eneseväljendus. Kõik võivad olla erinevat päritolu ja tüüpi, kuid mõjutavad üksteist ja annavad üksteisele sisendeid, millest tekib kultuuriline tervik. Kultuur on alati õpitud, seda ei saa geneetiliselt edasi anda. Kultuur on alati õpetatav. Kultuur ei ole stabiilne vaid pidevas muutumises. Kultuuril on meie jaoks selline tähendus et ilma selleta ei ole inimeseks olek võimalik. Milles seisneb kultuuri funktsioon?
3 enamlevinud kunsti tekkimise teooriat: a)mänglust b) usund c) bioloogiliselt tingitud Mõisted: Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni algus 3000 eKr Varased tsivilisatsioonid: Sumerid, Mesopotaamia, Vana-Egiptus, Kreeta-Mükeene ja Inkad ja Maiad. Kiviaeg ( 2,5 mln-2500 eKr) Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Jääaeg- on sajandeid või aastatuhandeid kestnud periood, mil temperatuurid Maal on olnud nii madal, et on tekkinud suured mandrijää kilbid. Maa ajaloos on jääajad vaheldunud jäävaheaegadega. Korilus- Korilus on marjade, juurte, puuviljade, seente, seemnete, mugulate, ka pisiloomade, putukate jms loodussaaduste korjamine toiduks; see on inimkonna vanem elatusviis. Ajalooline aeg- Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi.Ajalooline
teist rohkem kultuuriline pool: kultuurisotsioloogia ja kultuuriantropoloogia, kultuuriuuringud ja kultuurisemiootika. 4. KULTUUR JA ÜKSIKINDIVIID See on üks kultuuriuurimise paradokse kuigi kultuur avaldub üksikisikute tegevuses on ta samas siiski teatud mõttes indiviidideülene. Vaidlusalune küsimus mil määral on üksikisik võimeline kultuuri looma ja mil määral kultuur kujundab teda. (Nt kultuuri etendamine vs kultuuristsenaariumid.) See taandub lõpuks pikki sajandeid filosoofe painanud küsimusele inimese vabast tahtest kui kunagi piiras seda tahet jumala tahe, siis kaasaegses ühiskonnas v kultuuris on selleks teatud normid, reeglid, ideoloogiad. Tänapäeva kultuuriteoorias on aktuaalsed küsimused sellest milline on indiviidi kui tegutseja roll (agency) kultuuris, kuivõrd indiviidi identiteet on kultuuriliselt konstrueeritud jms. Varane antropoloogia käsitas kultuuri kui nö superorgaanilist v indiviidideühest
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate
käekiri, parasiitsõnad näitav näpp video Frege mudel on formaalselt nagu Peirce`il, ainult objekt ei ole mitte asi, vaid abstraktne idee PEIRCE´i MÄRGIKLASSIFIKATSIOON ECO interpretatsioonis MÄRK PEIRCE ECO näide Suhtes iseendasse Qualisign: värvuse, heli Värvilaik abstraktsel vastuvõtt pildil, rõivaste värvus jne Mona Lisa portree, Sinsign: objekt v otseülekanne TVs, sündmus; üksik sõna, liiklusmärk kuna ta on Legisignumi ind. väljendus Legisign: kokkulepe, Tinglik kujutis, risti seadus, nimetus kui kujutis, pühakoja tüüp kokkuleppeline lingv. suhe
kokkupuutepunktist või esimesest kontaktivõtmisest organisatsiooniga ja lõppeb tema väljumisega organisatsiooni suhteväljast. Klienditeekonna etapid: 1) esmane kokkupuude reklaam, koduleht 2) esialgne kontakt helistamine, kirjutamine 3) teisene kontakt tuli kohale 4) kolmas kontakt esitas tellimuse > kliendi kogemus külastuse ajal vastuvõtt, töötajate suhtumine, mugavus, turvalisus, tegevused, teised kliendid, muusika, kogemus ümbruskonnas jne 5) tellimuse täitmine > lahkumine arveldamine, tagasikutsumine, tänamine jmt 6) hüvastijätt 7) jätkutegevused kliendi meelespidamine, info saatmine Klienditeekonna vältel toimub: v Huvi äratamine v Kontakti loomine v Kliendi vajaduste ja soovide määratlemine v Broneerimine ja müük v Teenuse kasutamine 11 v Üldmulje kujundamine
Palju fantastilist. RM-d paistavadki silma palju üleloomulikuga. Ajaloolist reaalsust pole vaja otsida. See on eraeluline ja müütiline, laiemat ühiskondlikku tausta võib ainult aimata, aga see ei mõjuta sündmuste kulgu, vaid tegusid ja kulgu juhib ajatu müüt. Kangelaslaulud ei ole romaanid. Romaan tulebki esmakordseöt prantsusmaalt rüütliromaanidega. Pikad teosed, mis jutustavad rüütlite seiklustest ja armastusest. Seiklus ja armastus on kaks olulist märksõna. See on eeskujuks hilisemale romantilisele kultuurile. 19. saj es poolel romantismis on tähtis nähtus muinasjutt. Siis avastati uuesti just keskaja kultuur. Ja muinasjuttude struktuur pärit RM-dest. Algseslt tähendas romaan romaani keeles kirjutatut, sest just sealt tekkis romaan. Selge on see, et tähtsaimaks tunnusjooneks on tema eraelulisus ja väga rikkalik kujutlus ja seiklus. Laienes eriti saksamaale, osalt inglismaale, vähem hispaaniasse. Edasi läheb sujuvalt renessanssi
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
uue maailmakirjanduse üle, sisaldab rohkem naiskirjanike, etniliste ja ka seksuaalvähemuste loomingut, ei ole elitaarne, sisaldab nii kõrg- kui massikirjanduse teoseid AGA kaanon on mitmete eri tasandi normide ja tegurite tulem, nende hulgas olulised kanooniliste teoste kõrge kunstiline ja intellektuaalne tase ja nende haakuvus ajast aega aktuaalsete inimolemist ja ühiskonda puudutavate probleemiga Ka nn. avatud kaanon ei tohiks välja visata seal sajandeid olnud teoseid, on vajalik dialoog uute ja pikemat aega kaanonis sisaldunud teoste vahel Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? (A. Merilai, "Poeetika", lk 33) rütmiline kõne (sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine); keeleline heakõla (alg- ja lõppriim, suurenenud häälikuühtsus); häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus ehk parallelism;
uue maailmakirjanduse üle, sisaldab rohkem naiskirjanike, etniliste ja ka seksuaalvähemuste loomingut, ei ole elitaarne, sisaldab nii kõrg- kui massikirjanduse teoseid AGA kaanon on mitmete eri tasandi normide ja tegurite tulem, nende hulgas olulised kanooniliste teoste kõrge kunstiline ja intellektuaalne tase ja nende haakuvus ajast aega aktuaalsete inimolemist ja ühiskonda puudutavate probleemiga Ka nn. avatud kaanon ei tohiks välja visata seal sajandeid olnud teoseid, on vajalik dialoog uute ja pikemat aega kaanonis sisaldunud teoste vahel Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? (A. Merilai, “Poeetika”, lk 33) rütmiline kõne (sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine); keeleline heakõla (alg- ja lõppriim, suurenenud häälikuühtsus); häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus ehk parallelism;
on öelnud, et tähistatav (mõte) ei saa eksisteerida ilma tähistajata (sõnata) ja mõtlemine ilma keeleta on vaid amorfne mass (1960: 145, 155). Sõnu käsitletakse selle lähenemise puhul primaarsena igas mõel- davas valdkonnas. Igapäevases tekstide lugemise olukorras kohtub lugeja (või tõlkija) tõepoolest esimesena just (lähtekeelse) tekstiga, mille tähenduse ta seejärel kuidagi välja selgitab. Sõnastikus käib juurdepääs infole märksõna kaudu. Seadustes on legaaldefinitsioonid antud terminitele, mitte mõistetele (kuigi termineid nimetatakse seal mõisteteks). Keelealastes vaidlustes vaieldakse tavaliselt sõnade Fikseeritud koodi mudel 21 tähenduste, mitte mõistete nimetamise üle. Keelekorralduses valitseb selge ja läbimõeldud seisukoht, et tegeldakse ainult sõnadega, kuna tähendusi normida ei ole võimalik. 3.5 Tähenduse olemus
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?...............................................................................................................
kus ühe partneri tegevuse edukus sõltub suuremal või vähemal määral teis(t)e tegutsemisest. Suhtlemine on sotsiaalse inimese eneserealisatsiooni põhivorm, aga ka isiksusliku eneseaktualiseerimise keskne tee ja enesearendamise tähtsamaid mooduseid. Need definitsioonid lähtuvad konkreetse autori (suurem osa neist vene koolkonnast) filosoofilisest arusaamast ja teoreetilistest eelistustest. Muuseas EE-s puudub selline märksõna üldsegi. 21.sajandi üks definitsioonidest kõlab nii: suhtlemine tähendab ühise tähenduse loomise protsessi (T.Lehtsaar: 2010). Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 9 Kas suhtlemisoskus on vajalik? Inimene suhtleb häälega, sõnadega, oma kehaga. Pole võimalik mitte suhelda. Ka vaikiv inimene annab edasi mingi teate.
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmi
kõhukatesse kitsakaelalistesse säilituspudelitesse, mida prantslased dame Jeanneideks ja inglased demijohnideks kutsuvad ning korgitakse. Niipea, kui katkeb konjaki kokkupuude puidu ja seeläbi ka õhuga, lõpeb kogu protsess ning joogi kvaliteet muutub edasiste säilitusolude suhtes permanentseks. Iga konjakimaja juurde kuulub Paradiseiks kutsutav keldriosa, kus parimad ja täisküpsuse saavutanud konjakid suurtesse klaaspudelitesse villituna aastakümneid, harvad väljavalitud aga isegi sajandeid õiget aega ootavad. Küpsemisele järgneb segamine: harmoonilise ning majastiilile vastava lõhna- ja maitsebuketi saavutamiseks segatakse kokku mitmeid eriealisi ning erinevatest kasvupiirkondadest pärit konjakeid. Vajadusel alandatakse konjaki alkoholisisaldust destilleeritud veega, maitseomaduste viimistlemiseks on segule seaduse järgi lubatud lisada ka vähesel määral suhkrut ja karamelli. Selle nn mariage'i ehk abielu sõlmijaks on maître de chais oma kunsti
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p
(foiniiklaste laev, egiptuse papüüruslaev)? Filipiinid avastati varakult. Ent uurimisreisid kestsid edasi ja asustus nihkus Indoneesiasse. Näiteks koloniseerisid Austraalia Indoneeslased kes umbes 50 000 aastat eKr rändasid Indoneesia saaristust Põhja-Austraaliasse. Tollal oli merepind umbkaudu 100 meetrit tänapäevasest madalamal, kuid siiski mitte küllalt madal, et moodustada maismaasilda Uus- Guinea ja Austraalia vahele
Esteetiliste otsuste komplitseeritus. Danto, Arthur Aesthetics encarta.msn.com Silvers, Anita Introduction to Philosophy of Art http://www.aesthetics online.org/teaching/silvers.html http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/saateks.html coperinic http://www.postimees.ee:8080/leht/96/02/19/kultuur.htm Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. Äärmiselt rakse on ennustada, mis toimub kuntis homme, ülehomme, aasta pärast. Kui vaadata meie sajandit, mus muusika, luule ja tants pakuvd niisuguseid teoseid, mida poleks kunstiks peetud, kui nendesarnaseid helide, sõnade või liigutuste jadasid oleks varem esinenud. Kui kunstnik loob teose, mis kujutab tulevikku, siis kuuluks see töö uue ajastu saabudes ometi juba kunstiajalukku, hoolimata sellest, et need hetkel näivad meile ülemoodsad, täpselt samuti, nagu silmapilkselt kuuluvad moeajalukku popid rõivad, millesse tulevikuinimesed end riietavad
(sh suhteliselt iseseisvama alaliigina kriminaalõigus) õiguse normideks. Ligemal uurimisel võib nende valdkondade raames omakorda eristada kitsamaid alajaotusi. Neid norme võib uurida aga erinevaid võtteid kasutades ning erinevatest vaatepunktidest. Oma spetsiifiline tunnetus-huvi on õiguse dogmaatikal, õiguse ajalool, õiguse sotsioloogial, võrdleval õigusteadusel, õiguse filosoofial. Kõik see kokku moodustab õigusteaduse tervikuna. Olulised märksõna veel õiguseprintsiibid, uurimisese. Erinevad ained ehk distsipliinid, mis tegelevad objektiivse õigse vahetu tundmaõppimise (dogmaatika). nende kõrval eksisteerivad alusained, mille hulka kuuluvad õiguse ajalugu, õiguse filosoofia, õiguse teooria, õiguse sotsioloogia jne. Õigust tuleb tundma õppida erinevatel tasemetel (rahvuslik õiguskord või EU õigus). Jutt on õiguse tundmaõppimisest, tema seletamisest, tunnetamisest alates rahvuslikest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
