Mehiko köök (0)

Mehhiko köök
Juured
Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Lisasid toidusedelisse sea-, kana - ja veiseliha ning munad, piima, või ja juustu. Hakati viljelema riisi ja nisu, kasvatama apelsini-, virsiku - ja aprikoosipuid. Uue maitseainena võeti kasutusele kaneel. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused. Seejärel on tuntavalt mõjutanud toidukultuuri arengut prantslased 19. sajandi keskel (tõi kaasa üldise veiseliha eelistuse, enne seda eelistas rikas eliit talleliha ; populaarseks sai ka oliivõli kasutamine) ja kõige lõpuks veel ühendriiklased (kokteilid).
Üldine iseloomustus
Mehhiko toit võib olla äärmiselt lihtne, aga samas võib olla see ka väga keeruline. Toiduvalmistamisel kindlaid reegleid ei ole. Ilmselt tuleneb see väga laiast piirkonnast, kus kliima erinevused on suured ja samuti sellest tulenevalt tooraine saadavus. Peaaegu iga toit sisaldab tšillit. Ükski teine köök maailmas ei kasuta nii palju tšilli eri liike. On umbes 150 eri liiki tšillisid ja veel samapalju hübriide. Tšilli on tegelikult köögivili, aga müüakse seda kogu maailmas kui maitseainet - kuivatatuna ja jahvatatuna.
Tšillide tulisust mõõdetakse Scoville´i ühikuga, kus maguspaprika on väärtusega null ja Habanero keskmiselt 350 000 olenevalt sordist kas vähem või rohkem.
Road
Frijole – oad, harilikult väikesed mustad oad, mis on keedetud ning searasvaga koos purustatud , kuumutatakse enne söömist.
Tortilla  – lame, pannkoogi sarnane leib  spetsiaalselt jahvatatud maisijahust. Sisaldab palju kaltsiumit, kuna valmistatakse lubjaveega.
Chorizo  – värske vorst sealihast ja maitseainetest.
Salsa, tacod . Chilli con carne.
Mole poblano – praetud kana, mis maitsestatakse šokolaadi, tšilli ja kaneeliga.
Joogid
Tavapäraselt juuakse toidu kõrvale karastusjooke frescas´eid.
Populaarne on õlu. Veini juuakse vähem.
Tekiila valmistamise kunst tekkis umbes 1600. aastal, kui hispaanlased õpetasid kohalikke indiaanlasi agaavitaimest alkoholi kääritama. Hispaanlased olid Euroopast kaasa toonud destilleerimisseadmed. Tekiila on mezcal, mida valmistatakse ühest kindlast agaaviliigist, mida kasvatatakse valitud piirkonnas Mehhikos (vrd brändi ja konjak ).
Rohkelt tšillit sisaldavale toidule ei ole soovitatav juua peale vett, sest tšillis leiduv aine kapsaitsiin kuivatab suulage seda enam, mida rohkem vett juuakse.
Tavad
Hommikusöök. Desayuno on  hommikusöök, seda süüakse vara ja see on tavaliselt kerge. Maakohtades on esimeseks söögiks tortillad koos frijoles refritos’ega, ülepuistatud riivitud juustuga ja alla loputatud   kuuma šokolaadi või piimaga kohviga. Linnaelanikel on tortilla asendatud bolilla’ga või teiste leibadega, kuum jook on sama. Võimaluse korral nauditakse lisaks värskeid puuvilju, mune, avokaadosid.
Lõunaoode ehk almuerzo kell üksteist. Täidetud roog või midagi tortillal põhinevat. Lõunaoote puhul muutub lõunasöök kergemaks.
Lõunasöök. Põhiline söögikord ehk comida, kestab kaks kuni kolm tundi, kella kahest viieni . Enamus inimesi lõunatab kodus.
Kui pärast comida’t on näljanäpistusi, siis on veel magus vaheoode hilisel pärastlõunal, mis koosneb väikestest küpsetistest kohvi või šokolaadiga ja mida kutsutakse merienda’ks.
Õhtusööki kutsutakse  cena ’ks. Maapiirkondades on see tortilladel ja frijole’l põhinev ja võib sisaldada cazuela’t köögiviljadest, maitsestatuna küüslaugu, sibulate, tomatite ja tšilliga. Linnades süüakse õhtust väga hilja , umbes kella kaheksast kümneni.