Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Peruu ülevaade (0)

1 Hindamata
Punktid
PERUU
1.Riigi üldandmed:
a) Geograafiline asend- Lõuna-Ameerika lääneosa,
pindala- 1285216 km2
piiri pikkus: 7461 km
naabrid- Boliivia , Brasiilia, Tšiili, Colombia, Ecuador . Lõunast piirneb Vaikse Ookeaniga.
b) Riigi rahvaarv: 29907003 inimest. Peruu maailma mastaabis keskmine riik rahvaarvu järgi.
c) Rahvastikuandmed :
Rahvastiku keskmine vanus: 26,4 aastat
Eluiga, selle võrdlus Eestiga : 71,03 aastat. Eestis 73,08 aastat.
Sündimus: 19 sündi/1000 inimese kohta
Suremus : 6,13 surma/1000 inimese kohta
Rahvastiku juurdekasv: 1,193%
Rändesaldo: -0,93/1000 inimese kohta
Linnastumise tase % : 71%
Põhirahvus, rassid, etnilised grupid: peruulased. 45% ameerika indiaanlasi , 37% mestizo’sid, 15% valgenahalisi; mustanahalised, jaapanlased , hiinlased ja teised 3%.
Usundid: rooma -katoliku 81,3%, evangeelset 12,5%, teisi usundeid 3,3%, täpsustamata või usuta 2,9%
2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist Peruus :
a) Rahvastiku keskmine tihedus: 23,08 in/km2 . Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on Ekvatoriaal -Guineas, Djiboutis ja Brasiilias. Peruu ja Brasiilia asuvad Lõuna-Ameerikas, Ekvatoriaal- Guinea ning Djibouti asuvad Aafrikas.
b) Rahvastiku tihedus:
Rahvastiku tihedus on hõredam põhja- ja ida-osas, tihedaim lääne- ja loode-osas. Rahvastik on koondunud suurematesse linnadesse, kus on eluks palju paremad võimalused. Rahvastik on enamjaolt koondunud elama Andidest vasakule poole ehk ookeani äärde.
3) Rahvastikupüramiid. Iseloomusta Peruu rahvastiku soolis -vanuselist koosseisu ja selle muutusi aastaks 2030
a) Rahvastikupüramiidid
b) Vanuseline jaotus: 0-14aastased- 28,5% ; 15-64aastased- 65,1% ; üle 65aastased- 6,4%. Riigis on vananev rahvastik, kuna 15-64aastaseid on ülekaalus võrreldes teiste vanusegruppidega.
c) Rahvastikupüramiidide analüüs: Rahva vanuseline ülekaal on läinud vanemaks , aastal 2011 oli ülekaal 15-19aastaste seas, aastaks 2030 on ülekaal 35-39aastaste seas. Aastaks 2030 on inimeste eluiga pikem kui 2011.
d) Peruu on jõudnud demograafilise ülemineku esimesse etappi ehk demograafilisse plahvatusse. Arvan nii, sest Peruus on palju lapsi ning vanurite osakaal rahvastikus kasvab aasta-aastalt.
4. Linnastumine .
a) 77% kogu riigi rahvastikust elab linnades.
b) Suure rahvaarvuga linnad Peruus: pealinn Lima- 8, 769 miljonit inimest; Arequipa- 778000 inimest.
c) Huvitavad faktid: Peruu pealinn Lima kohale asutas Hispaania konkistadoor Francisco Pizarro 18. jaanuaril 1535 asula nimega La Ciudad de los Reyes, mis tõlkes tähendab „Kuningate linn“.
5.Majandus.
a) SKT(GDP) suurus: $274.7 biljonit. Maailmas 44.kohal.
b) SKT (GDP) per capita : $9200. Eestis on see näitaja $19000.
c) Peamised põllumajandussaadused: spargel , kohv, kakao , puuvill , suhkruroog , riis , kartulid , mais, jahubanaanid. Viinamarjad, apelsinid , ananassid, guajaavid, banaanid, õunad, sidrunid , pirnid , koka, tomatid , mangod, oder , sibulad, nisu. Tööstustoodang: teras, naturaalne gaas , kalad , tekstiil , riided.
d) Elektri ja nafta tarbimine: elektri tarbimine 28,97 biljonit kWh, maailmas 60. kohal. Nafta tarbimine 157000 barrelit päevas, maailmas 65. kohal.
e) Väliskaubandus: eksport $33,73 biljonit, peamised tooted- vask, kuld , tsink , toornafta ja naftatooted, kohv, kartulid, spargel, kalajahu , tekstiil. Import $25,74 biljonit, peamised tooted- petrooleum ja petrooleumi tooted, plastik , plastmass , masinad , sõidukid, raud ja teras, nisu, paber.
6. Turism ja vaatamisväärsused.
Peruu ülevaade #1 Peruu ülevaade #2 Peruu ülevaade #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hm94 Õppematerjali autor
Riigi üldandmed, rahvastik, linnastumine, majandus

Sarnased õppematerjalid

Peruu rahvastiku võrdlus
9
doc

Peruu rahvastiku võrdlus

Peruu 1. Peruu rahvaarv: a) Peruus elab umbes 29,250,000. b) Tegu on maailma mastaabi keskmise suurusega riigiga, kuna seal elab üle paarikümne miljoni inimese. Peruu on maailmas rahvaarvult 42. kohal. c) Umbes sama palju inimesi elab Malaysias, Nepalis, Afganistanis. 2. Rahvastiku paiknemise iseloomustus ja analüüs: a) Peruu rahvastiku keskmine tihedus on 23,08 in/km2. Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on Ekvatoriaal-Guineas (22,58) ja Brasiilias (23,50) b) 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus: a) Aasta Rahvaarv 1950 7,633 1955 8,672 1960 9,931 1965 11,467 1970 13,193 1975 15,161 1980 17,295 1985 19,379 1990 21,565 1995 23,863 2000 25,797 2005 27,442 2010 28,948 2015 30,445 2020 31,915 2025 33,283 2050

Geograafia
Andide rahvad
40
docx

Andide rahvad

hulka. Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide piirkond on maailma arvestuses neljas majandus, Euroopa Liidu, USA ja Hiina järel ning India ja Jaapani ees. (List of Latin American and Caribbean countries by GDP (PPP), 2016) Sisemajanduse kogutoodangu järgi inimese kohta on Lõuna-Ameerika piirkond üldiselt keskmisest kõrgem, keskmisest madalamal on aga näiteks Ecuador ja Boliivia (Uus maailma atlas, 2010). Kõige suurem SKT Andide piirkonnas on Colombial, järgnevad Tšiili, Peruu, Ecuador ja Boliivia. Inimese kohta on SKT suurim Tšiilis, madalam on Colombias, Peruus, Ecuadoris ja Boliivias. (The World Factbook, 2016) Inimarengu indeksi poolest kuuluvad Andide riigid üldiselt kõrge arengutasemega riikide hulka, väga kõrge arengutasemega on Tšiili ning keskmise arengutasemega Boliivia (List of Latin American countries by Human Development Index, 2016). 5 3

Maailma regioonid
Kuuba
24
doc

Kuuba

Vinni-Pajusti Gümnaasium Kuuba Vabariik Koostaja: Tanel Pihlak 11. A Juhendaja: Siiri Seljamaa 2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõigus: üldine, 16. eluaastast Õiguskord:

Geograafia
Riigieksami materjal
41
doc

Riigieksami materjal

ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...............................................

Geograafia
Geograafia eksamimaterjalid
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k

Geograafia
Geograafia eksamimaterjal
23
doc

Geograafia eksamimaterjal

1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k

Geograafia
Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
34
pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

2002. aastast alates määratleb Euroopa Liit end ülemaailmsel tasandil liidrina säästva arengu poliitikate kujundamisel. 2006. aasta juunis kiitis Ülemkogu heaks Euroopa Liidu uuendatud Säästva arengu strateegia. 2009. aastal koostas Euroopa Komisjon strateegia eesmärkide täitmise ülevaate - Euroopa Liidu 15 säästva arengu strateegia rakendamise ülevaade 12453/09. Selle kohaselt EL püsib Kyoto protokolli raames võetud eesmärgi saavutamise ajakavas. Kui üleilmset kliimamuutuste poliitikat ei kohaldata piisavalt kiiresti, siis ületavad üleilmsed kasvuhoonegaaside heitkogused 2020. aastaks 1990. aasta taset vähemalt 60 % võrra. Kuigi taastuvenergia osakaal sisemaises energia kogutarbimises on alates 2002. aastast kiiremini kasvama hakanud, jääb see 2010. aastaks seatud eesmärgist (12 %) ikka veel kaugele. 2008

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
Referaat - Jaapan
42
doc

Referaat - Jaapan

Jaapani kalatööstustoodang kahanes pidevalt 14 aasta vältel alates 1989. aastast. Põhjuseks kahanevad kalavarud Jaapani rannavetes, kasvavad piirangud rahvusvahelistele kalapüügioperatsioonidele, kalurite keskmise vanuse kasv ja suurenev import. Pikka aega juhtiv kalapüügiriik Jaapan kaotas 1989. a oma liidripositsiooni Hiinale. Aastaks 2001. a oli Jaapan oma 142 miljoni tonnise kalapüügimahuga langenud Peruu järel kolmandale kohale. Meresaaduste importijana on Jaapan aga oma juhtpositsiooni säilitanud, importides 26 % maailma meresaaduste kogusisseveost, ületades teist importijat, USAd 1,5 kordselt. 2004. a moodustas mereandide import 3,1% Jaapani koguimpordist, suurenedes 4,3%. Viimase dekaadi vältel on jaapanlase söögilaua mitmekesisemaks muutumine vähendanud turunõudlust kala- ja teiste mereandide järele 20 %.

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun