Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Troopilised Andid (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Troopilised  Andid
Koostaja : Jaanus  Talts
10. klass




Andid
Asukoht
Lõuna- Ameerika  lääneosa . Läbib Panamat, 
Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja 
Argentiinat.
Laius ja pikkuskraadid
32°39′10″S 70°0′40″W 




Kõrgus
Kõrgeim tipp  Aconcagua  – 6959 m.
Igilume  olemasolu
Ekvaatoril  algab  4500  m. kõrguselt, troopilises 
vöötmes 6 km. kõrguselt.




Andides on kõrgusvööndilisus.
Seal on palju aktiivseid vulkaane ja tihti 
esineb maavärinaid.
Vasakule Paremale
Troopilised Andid #1 Troopilised Andid #2 Troopilised Andid #3 Troopilised Andid #4 Troopilised Andid #5 Troopilised Andid #6 Troopilised Andid #7 Troopilised Andid #8 Troopilised Andid #9 Troopilised Andid #10 Troopilised Andid #11 Troopilised Andid #12 Troopilised Andid #13 Troopilised Andid #14 Troopilised Andid #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jaanus367 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
pptx

Andide mäestik

mandrimandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt ja läbivad Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja Argentinat. 2 Andid on maailma pikim mäestik ⬩ Andide mitmed tipud on rohkem kui 6000 m kõrgused (näiteks Ojos del Salado, Illampu, Jerupaja), kõrgeim neist on Aconcagua (6969 m). 3 Millest koosneb mäestik ⬩ Andid on noor alpikurrutusse kuuluv mäestik, kus on palju tegevvulkaane ja maavärinaid. ⬩ Mäestik koosneb mitmest põhja- lõunasuunalisest mäeahelikust, mille järgi jagatakse Andid Põhja-, Kesk-, Lõuna- ja Patagoonia Andideks. ⬩ Neid eraldavad kiltmaad ja orud. 4 Colombias jagunevad Andid nelja ahelikku ⬩ Sierra Nevada de Santa Marta asub maa põhjaosas, kus paiknevad ka Colombia kõrgemad tipud. Selle piirkonna ahelike

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
thumbnail
1
odt

Alpid ja Andid

Iseseisev töö Kõrgusvööndilisus Alpid ja Andid Alpid Andid Asukoht Kesk-Euroopa lõunaosa , läbib Lõuna-Ameerika lääneosa, Prantsusmaad, Saksamaad, läbib Panamat, Ecuadori, Austriat, Liechtensteini, Colombiat, Boliiviat, Itaaliat, Sloveeniat ja Sveitsi Peruud, Tsiilit, Argentinat Laius- ja pikkuskraadid 45°5001N 06°5154E 32°3910S 70°040W

Geograafia
thumbnail
9
doc

Argentiina, Uurimistöö

Uurimus Argentiinast Küsimustiku alusel Koostaja: Anne-Mai Tamm 11.a klass Juhendaja: Epp Tähe 2009 ÜLDINE GEOGRAAFIA Joonista peast riigi kaart ja võrdle seda hiljem tegeliku kaardiga.Milles eksisid? Mis võiks olla selle põhjuseks? Kaardi joonistamisel lähtusin arvutis olevast tegelikust riigi kontuurist. Eksisin riigipiiri joonistamisel, kus ei suutnud täiesti täpselt välja tuua erinevaid osi ning käänusid. Põhjuseks arvan olevat liiga vähene informeeritus ning vähene piltmälu, sest peast on raske panna kaarti vaba käega paberile. Leia internetist oma valitud riigi kohta erinevaid kaarte ja analüüsi neid. Vali kõige sobivam kaart,mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see riik asub; naaberriigid; asend mere suhtes. Argentiina asub Lõuna- Ame

Geograafia
thumbnail
40
docx

Andide rahvad

(Andes Mountains, 2016) Põllusaadustest imporditakse sisse maisi ja nisu. Põhilised keskkonnaprobleemid on metsa mahavõtmine põllumajandusliku maa suurendamiseks, mulla erosioon ülekarjatamise ja maa halva kasutamise tõttu, jõgede ja rannikuvete reostumine kaevanduste ja prügi pärast. (The World Factbook, 2016) 4.2.4. Metsamajandus Mets katab 52-54% Boliivia, Peruu ja Columbia maast, 39% Ecuadori maast ja 22% Tšiilit maast (The World Factbook, 2016). Põhiliselt on Andides troopilised vihmametsad. Erinevatel kõrgustel on aga erinevad bioomid, 3000-4000 km on pilvemetsad, kõrgemal 12 paramo ja puna. Puuliikidest kasvavad näiteks matepuu, lepp, lodjapuu, kletra, veinmannia, pähklipuu, toompuu ja porss (South America, 2016). Piirkond kannatab põllumajanduse laienemise, karjamaa, kaevandamise ja metsaraie käes (Northern Andean Montane Forests, 2016). 4.3. Tööstus

Maailma regioonid
thumbnail
21
doc

Tšiili

GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tsiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on Santiago, mis paikneb ko

Geograafia
thumbnail
40
doc

Tšiili, uurimistöö

KOSE GÜMNAASIUM Uurimistöö Tsiilist Küsimustiku alusel I Üldandmed Ülevaade Tsiilist Geograafilised koordinadid: 30 00 S, 71 00 W Tsiili on pikim riik maailmas (põhjast-lõunasse), ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetri. Tsiili kogupindala on 756950 ruutkilomeetrit, maismaad 748800 ja territooriumi merel 8150 ruutkilomeetrit. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tsiili naaberriikideks on Peruu (riigipiir 171 km), Boliivia (riigipiir 860 km) ja Argentiina (riigipiir 5308 km). Suhteliselt väikeses Keskorus, kus asub ka riigi pealinn Santiago, seal elab suur osa kogu rahvastikust,1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). Tsiili hümniks loetakse "Himno Nacional", seaduslik kogu asub Valparaísos. Suurimad linnad: Santiago de Chile - 4 628 000 Vi

Geograafia
thumbnail
41
docx

Maa kui süsteem

SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................

Geograafia
thumbnail
28
docx

Riikide kokkuvõte

Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv�

Maailma majandus ja poliitiline geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun