Rereraat Cristoph Kolumbus: maadeavastaja (0)

Kuusalu Keskkool
5b
Andree-Vilmar
Reinvelt

Christoph Kolumbus

Maadeavastaja .
Referaat
26.01.2014
Sisukord
1.Kolumbuse elulugu.
2.Kolumbuse pärand.
3.Kolumbuse retked.
4. kasutatud allikad ja leheküljed.
Christoph Kolumbus teadmata päritolu Hispaania meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492 aastal ületas Kastiilia ( Hispaania ) lipu all Atlandi-ookeani ja jõudis Ameerikasse., Ameerika taasavastaja
( Genova -murdes Christoffa Corombo;
itaalia keeles Cristoforo Colombo,
hispaania keeles Cristóbal Colón
portugali keeles Cristóvão Colombo
sündis arvatavasti 1415 Genova, Itaalia ja suri 20. mai 1506 VAlladolid, Hispaanias
On teada, et tal oli kolm venda – Diego , Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega – Hernando (ka Fernando ) ja Diego.
Hakkas merd sõitma varakult ning 20-aastaselt juhtis Tunise piraatide vastasel retkel Genova galeri. 1476 uputati merelahingus tema laev, kuid tal õnnestus haavatuna ujuda 6 miili kaugusel olevasse Portugali randa. Ta jäigi Portugali elama ning tegi sealt 1476–77 mereretke Iirimaale ja Islandile , külastades võib-olla ka Jan Mayeni saart.
Kavandas leida meretee Indiasse lääne suunast , toetus eriti Firenze teadlase Paolo dal Pozzo Toscanelli (1397–1482) teooriale , mille järgi oli võimalik meretee Indiasse üle Atlandi. Ta esitas oma kava algul Portugali kuningale (kes selle tagasi lükkas), siis Hispaania kuningakojale. Kuningakoja ja Kolumbuse vahel sõlmiti leping, mille põhjal viimasele anti „Ookeani Admirali” tiitel ning ta ülendati kõigi avastatavate maade kuberneriks ja asekuningaks. Kuningakoja (eriti kuninganna Isabeli) toetusel sooritas Kolumbus neli merereisi.
Merereisidel ja avastusretkedel aitasid teda komandöridena vennad Bartolome ja Diego, hiljem ka poeg Diego Colon (umbes 1480–1526). Viimati mainitu sai admiraliks ja lühiajaliselt ka Haiti kuberneriks (tänu kuningakotta kuuluvusele ja arvestuslikule abiellumisele). Kolumbuse järeltulijaid on Hispaania laevastikus senini .
Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue- maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele.
Suutmata täita endale võetud eesmärki, kaotas ta Hispaanias enda vastu usalduse, langes intriigide ohvriks ja suri hüljatuna. Kolumbus oli elu lõpuni veendunud, et jõudis siiski Indiasse (võib-olla alles viimasel reisil hakkas aimama tõde).
Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks.Sinna jäid mõlemad säilmed kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannase, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1989 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral.

Kolumbuse pärand

Kolumbuse eksituse tõttu hakati Ameerika põliselanikke nimetama indialasteks (hisp Indios ’indialased’, eesti keeles indiaanlased ).
1940. aastail ehitati Santo Domingosse monumentaalne Kolumbuse mälestusmajakas, kuhu paigutati tema süda, Madridis asub tema imposantne mälestussammas ning Barcelonasse on talle samuti püstatud uhke mälestussammas.
Kolumbuse mälestussammas Barcelonas
Kolumbuse reisidel oli suur tähtsus – viikingite varasemat jõudmist Põhja-ameerika kirderannikule üldiselt ei teatud, seega on Kolumbust kui suurte geograafiliste-avastuste ajastu suurkuju peetud Ameerika avastajaks. Kolumbuse reisidel oli ka negatiivseid tagajärgi: Kolumbuse meremehed viisid Ameerikasse gripi (Assooridelt kaasavõetud sigadega) ja arvatavasti ka tuberkuloosi ning tõid Euroopasse süüfilise. Kolumbus rajas Ameerikas istanduste süsteemi ning alustas orjakaubandust (müütas vangistatud indiaanlasi Sevilla turul orjadeks ).
Tema järgi on nimetatud näiteks Lõuna-Ameerikas riik ( Columbia ), Kanadas provints (Briti Columbia), USA föderaalringkond (Columbia ringkond ) ja 3 linna ( Columbus ), Panamas linn (Colon).
Cristoph Kolumbus. Vana gravüür

Kolumbuse retked

Esimest retke alustati 3. VIII 1492 Palosest 3 laevaga (Santa maria, Niña ja Pinta). Kanaari saartest edasi algas eurooplastele tundmatu maailm. 12. X jõuti Ameerikasse – maabuti väikesel saarel, mille Kolumbus nimetas San Salvadoriks (arvatavasti Watlingi või Samana Cay saar Bahaama saarestik ). Edasi avastati Kuuba ja Haiti (Hispaniola, hispaania Española) saar. Viimasele rajati fort ja pöörduti seejärel ( 1493 ) Hispaaniasse tagasi, kus Kolumbus ülendati admiraliks.
Samal, 1493. aastal asuti teisele reisile. Ekspeditsiooni kuulus 17 laeva ja 1500 meest. 3. XI 1493 avastati Dominica ja Guadeloupe, hiljem veel mitu Väikeste antillide saart, 19. novembril jõudsid laevad Puerto-Ricole. Seejärel naasis Kolumbus Haitile, mis jäigi tema põhibaasiks. 5. V 1494 avastati Jamaica .
Kolmandal retkel (1498–1500) jõudis Kolumbus Trinidalile ja Lõuna-ameerika põhjarannikule.
Neljandal reisil ( 1502 –04) Kesk-ameerika rannikule, kuid leidmata läbipääsu läände, pöördus tagasi Hispaaniasse, kuhu jõudis 7. XI 1504.
Christoph Kolumbuse Ameerika-avastusreis
Kasutatud allikad
1. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kolumbus_christoph
2. http://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus