Amazonas'e jõgikond vihmametsade hävimine (0)

Amazonas 'e jõgikond 
vihmametsade 
hävimine
ur
g a S
o 
id
a
 K
: ja
a t
Koos
Asukoht
Amazonas'e jõgikond asub Lõuna – Ameerikas Põhja - 
Brasiilias ulatub  Andide  mäestikust kuni Atlandi 
rannikuni , koosnedes laiast alast, mida toidavad selle 
võimsa jõe lisajõed ja moodustab ligi 25% kogu 
maailma jõgede vetest.
Amazonase jõgikonnas asuvad troopilised  vihmametsad  
laiuvad 6 miljoni km2 ulatuses 9 erineva riigi pinnal.
 Vihmametsade elusooneks on Amazonas oma 
lisajõgedega. Amazonase vihmametsad moodustavad 
kolmandiku maailma metsade arvust

Asukoht 
Elustik
Amazonase vihmametsas on ligikaudu:
2.5 mln liiki putukaid
40 000 liiki taimi
3 000 liiki kalu
1 300 liiki linde
430 liiki imetajaid ja  kahepaikseid
380 liiki roomajaid
Ökoloogilised tegurid
Sademed
Päikesekiirgus
Temperatuur
Toitainete sisaldus mullas
Kliima soojenemine
Vihmametsade rikkused
121 retseptiravimit maailmas sisaldavad vihmametsadest 
leiduvaid koostisaineid. Taimedes leidub alkaloide, mis 
on meditsiinis väga tõhusad. Need aitavad viiruste, 
löövete, vähi ja isegi Aidsi vastu.
80% maailmas leiduvatest puuviljadest ja juurviljadest on 
pärit vihmametsadest. Näiteks: banaan , greip,  kookos , 
jne.
3000 taimeliigist, mis teadlased on kindlaks teinud, on 
70% aktiivsed vähi rakkude vastu ja 25% nende 
koostistest kastuatakse tänapäeval vähiravimites. 
Vihmametsade hävimine
Probleem
Inimtegevusega hävib tunnis 4km2 metsa (Amazonase's 
elab üle miljoni looma- ja taimeliigi).
Vihmametsad on keemiliselt aktiivsed ja ainuüksi need 
toodavad üle 20% maailma hapnikust.
Vihmametsade hävimine ähvardab ka indiaanlasi, kes on 
elanud nendes metsades juba  sajandeid .
Tulevased põlvkonnad ei saaks enam avastada 
vihmametsade saladusi ja tunda neist rõõmu.
Tekkepõhjused
Põhilise vihmametsadest hävitavad tulekahjud, 
buldooserid, ja mootorsaed nende puude väärtuse pärast.
2. kohal on aga põllumajandus ja karjakasvatus.
Tagajärjed
Metsade raie on viinud paljude liikide hävimiseni ja teised 
hävimise äärele. Näiteks Brasiilia roosipuu.
Kliima muutused lähipiirkonnas ja mujal maailmas. Näiteks 
Peruus  sajab mägedes vähem lund ja Boliivias on vähem 
vihma ja rohkem  tuult .
Kui selline raie jätkub, siis võib olla elu maal võimatu, sest 
õhku oleks raske või isegi võimatu  hingata , kuna 
vihmametsadeta oleks 20% rohkem CO2 .
5 sajandit tagasi elas vihmametsades 10 mln indiaanlast, nüüd 
aga vaid 200 000.

Lahendus probleemile
Kasutades vihmametsi nii nagu teevad seda praegused 
indiaanlased  ja milleks need on ka loodud (  ravimid , toit 
ja õli) oleks majanduslikult kasulikum. 
Luues uue turu jätkusuutlikele  toodetele , mis 
vihmametsadest leida võib ja haldada neid nii nagu 
teevad seda indiaanlased, toob see positiivseid 
muudatusi vihametsade hävimise probleemile.

Praegu on ettevõetud
 Columbia  valitsus on juba aru saanud, et n.ö 
metsavalvuriteks sobivad kõige paremini selle 
põlisasukad ja on andnud neile 10 000km2 suuruse 
maalapi, kus on praegu Chiribiquete  rahvuspark .
Grupid nagu World Wideful Fond (WWF) ja  Global  
Forest Watch Canada ( GFWC ), on moodustatud selleks, 
et ära hoida vihmametsade hävimist.
Kasutatud kirjanduse  loetelu
http://
www.slideshare.net/tutmon930/deforestation-powerpoint1-presentation
 http://www.rain-tree.com/facts.ht m
 http://en.wikipedia.org/wiki/Amazon_Rainforest
 http://en.wikipedia.org/wiki/Agalychnis_callidryas
 http://images.google.co m


Tänan kuulamast

Document Outline

• Slide1
• Slide2
• Slide3
• Slide20
• Slide16
• Slide4
• Slide5
• Slide6
• Slide7
• Slide8
• Slide9
• Slide10
• Slide11
• Slide21