Vesterni žanr ja filmiarvustus (0)

Vestern
Vestern on kunsti üks žanre, mille tegevus leiab tavaliselt aset 19.sajandi teisel poolel Metsikus Läänes. (1) Suurem osa vesterni filmidele omaseid tunnuseid on võetud 19.sajandi populaarsetest vesterni ilukirjandusteostest, mis olid menukad enne kui vestern film sai populaarseks žanriks. Tavapärases vesterni filmis on peategelaseks mees, kes on kauboi , püstolikangelane ja pearahakütt ja keda illustreeritakse kui üksireisivat rändajat, kes kannab Stetsoni mütsi, kaelarätikut, kannuseid ja nahkpükse. Kauboid kannavad igapäevaselt kaasas revolvrit või vintpüssi, et kaitsta ennast, ratsutavad mööda tolmuseid teid ja karjatavad kariloomi oma ustava hobusega . (2)
Vesterni filmid olid äärmiselt populaarsed tummfilmi ajastul. Helifilmi tulekuga 1927. aastal hülgasid suured Hollywoodi stuudiod vesterni filmi ja nii jäigi žanr väiksemate filmistuudiote ja produtsentide kätte. 30ndatel aastatel suhtuti vesternifilmi kui odavasse žanri , kuid selle populaarsus hakkas kasvama 1939. aastal kui suured produktsioonifirmad tõid vaatajateni filmid „Dodge City“ ja „Stagecoach“. Viimasest filmist sai aasta suurim hitt , mis tegi John Wayne ’st tuntud filmitähe B-kategooria vesterni filmides. Vesterni populaarsus jõudis 1950ndatel aastatel haripunkti, kui vesterni filmide arv ületas kõikide teiste žanrite filmide arvu kombineeritult. (2)
Vesterni filmi žanr on kujutanud suures osas Ameerika minevikku , ülistades väärtushinnanguid ja püüet müütilise ammumöödunud aja poole Läänes. Aja jooksul on vesterni filmid leidnud uue definitsiooni ja vesterni mõistet on laiendatud ning vabamaks lastud . Seda seetõttu, et 60ndate aastate lõpus ja 70ndate alguses ilmusid revisionistlikud vesternid, mis seadsid traditsioonilise vesterni mõiste küsimuse alla. (3)
Traditsioonilisel vesterni filmil on lihtne eesmärk - kaitsta seadust ja korras hoida ääremaad, kuhu keskvõim ei ulatu. Tavaliselt on klassikalisse žanri juurdunud, et vesterni tegelased satuvad arhetüüpilisse konflikti – hea vs. paha, vooruslikus vs. kurjus , valge kauboi müts vs. must kauboi müts, uued tulijad vs. pärismaalased ( kujutatakse kui metsikuid indiaanlasi ), inimkond vs. loodus jne. Tavaliselt kohtab vesterni kangelane endale vastandlikku tegelast, oma kurja peegelpilti, kelle ta peab hävitama. Tüüpiliste vesterni elementide hulka kuuluvad ka relvad ja tulistamine, vägivald ja tapmine , hobused , rongi-, panga- ja relvastatud röövimised, tulevahetused ja vastasseisud , lindpriid ja šerifid, kõrtsikaklused, „search and destroy “ süžeed jne. Vesterni kangelased on tavaliselt kohalikud ohvitserid , rantšo pidajad, sõjaväelased, kauboid, territooriumi valvavad šerifid või lihtsalt osavad laskurid. Harilikud on tegemist meestega, kes on ausad ja põhimõttekindlad – nad on julged , peavad lugu moraalist, sitked, soliidsed ja iseseisvad. Vesterni kangelane suudab seista kurjuse vastu täiesti üksi, kuna tal on head füüsilised oskused nii lasso kui ka relvade käsitlemises ja hobusega ratsutades. (3)
Peale 50ndate aastate kõrgpunkti, hakkas vesterni populaarsus langema. 60ndatel aastatel oli vesterni žanr nurka surutud, sest televisioon tõestas, et publik ei vaja enam technicolor’it ja laiekraani, et nautida kauboisid ja indiaanlasi. TV-kauboid olid pisut erinevad kino -kauboidest, ja nad pididki olema, kuna ameeriklased hakkasid järjest enam televisiooni vaatama. Vesterni teledraamadest sai kõige tuntumaks „Bonanza“, mis kestis 14 hooaega. Veel kogusid tuntust teleseriaalid „The Wild Wild West ” ja „Maverick“. (4)
Tänapäeva filmimaastikul ei kohta vesterneid just tihti. Uued filmitegijad on peale tulnud, kuid siiski tänapäeva populaarsemateks vesterniteks on kujunenud „ Appaloosa “, „Deadwood“ ja „The Assassination of Jesse James…“. (5)
Filmi arvustus
Vaatasin filmi „The Good , the Bad and the Ugly “, mis on 1966. aasta spagetivestern. Filmi peategelasteks on Clint Eastwood, Lee Van Cleef ja Eli Wallach, režissööriks on Sergio Leone. Film on tuntud oma kaug- ja lähikaadrite kui ka iseloomuliku vägivalla, pinge ja stiilsete tulistamiskaadrite poolest. Film saavutas edu, saades piletimüügist üle 25 miljoni dollari. (6)
Filmi sündmused leiavad aset hüljatud Metsikus-Läänes Ameerika kodusõja ajal. Bandiit Tuco Ramirez („The Ugly“) pääseb kolme pearahaküti eest, kes tahavad tema pea eest 2000 dollarit. Tuco päästjaks on Blondie („The Good“), kes siiski viib Tuco kohaliku šerifi kätte. Enne seda, kui bandiiti hakatakse üles pooma, laseb Blondie poomisköie katki ja Tuco põgeneb koos Blondiega. Saadud pearaha jagavad mehed omavahel võrdselt ära. Nii hakkabki pihta nende omavaheline äri, kuniks Blondie taipab, et Tuco pearaha ei küündi üle 3000 dollari. Seejärel jätab Blondie bandiidi kinni seotud kätega kõrbe ekslema .
Tuco pääseb imekombel kõrbest ning ta hakkab hauduma Blodnile kättemaksu. Tal õnnestubki kamraadide abiga Blondie kätte saada, kuid sel hetkel, kui ta hakkab Blondie’t üles pooma, hävitab kahuripauk hoone ning Blondie pääseb. Siiski püüab bandiit Blondie uuesti kinni ning viib ta seekord kõrbesse, jättes mehe ilma veest ning päikesevarjust. Blodnie on lõpuks täiesti jõuetu ja Tuco plaanib ta maha lasta, kuid Tuco tähelepanu juhib kõrvale hobusekaarik. Bandiit peatab kaariku ning leiab leiab sealt seest surnud mehed ning raskelt haavatud ja jõuetu Bill Carsoni. Bill Carson lubab Tucole avaldada koha, kuhu on peidetud 200 000 dollarit, kui Tuco talle vett annab. Tuco saabki teada surnuaia nime, kuid vett tooma joostes , Carson sureb . Blondiel aga õnnestus teada saada haual olev nimi. Kuna mõlemad mehed teavad ainult poolt saladust, algab uuesti nende vaheline koostöö.
Samal ajal jahib Inglisilm („The Bad“) Bill Carsonit, kuna ka teda huvitab peidetud 200 000 dollari asukoht. Saatus viib aga kolm meest kokku, kuna Blondie ja Tuco satuvad vanglasse ning vanglaseersandiks ongi Inglisilm. Tuco äratab seersandi tähelepanu, kuna bandiit on oma vale nimeks võtnud Bill Carsoni nime. Pärast Tuco läbipeksmist on Inglisilmal pool infot käes ning ta sõlmib Blondiega lepingu, et kui Blondie on nõus tegema koostööd, saab ta pool kullast endale. Blondie nõustub ettepanekuga.
Tuco vabaneb vangistusest, nad leiavad üksteist Blondiega üles, tapavad Inglisilma mehed, kuid Inglisilm ise põgeneb. Nüüd peavad Tuco ja Blondie teiselepoole silda jõudma, kuid silla peal on sõjaolukord. Mehed ütlevad, et nad on vabatahtlikud ning nad otsustavad silla õhku lasta. Sillale lõhkeainet paigaldades avaldavad mõlemad mehed oma poole saladusest. Tuco aga põgeneb, et saada kogu kuld endale. Ta leiabki haua, mille peal on kirjas „ Arch Stanton“. Ka Blondie saabub ja julgustab Tucot, ise teda püstoliga sihtides, kaevama. Neid mõlemaid üllatab aga Inglisilm, kes sihib mehi revolveriga. Blondie näitab, et hauas ei ole midagi ja, et ainult tema teab, kus on kuld. Blondie kirjutab haua nime kivi peale, asetab kivi keskele ja mehed peavad maha kolme-mehe duelli. Inglisilm sureb duellis ja Blondie ning Tuco jagavad kulla võrdselt ära.
Vesterni žanr avaldub filmis täielikult – juba sündmus leiab aset hüljatud ja tolmuses Metsikus Läänes. Kolm peategelast on kõik püstolikangelased, kes oskavad relvi käsitleda. Blondie viskab oma käes oleva relva vindiga õhku ja püüab selle kätte tagasi. See juba näitab kui osav ta on relva tunnetamisel. Tuco paneb oma püstoli ise sobivatest relvaosadest kokku, mis näitab, et ta teab väga hästi, milline peab hea relv olema. Blondie laseb mitmekümne meetri kauguselt poomisköie katki, mis viitab püstolikangelase heale silmanägemisele ja täpsusele. Samuti on filmis palju vägivalla ja tulistamise stseene ning ka ootamatuid saabumisi. Tuco saabub märkamatult Blondie seljataha , kui Blondie on ametis Tuco kamraadide tapmisega. Inglisilm üllatab oma kohalolekuga nii Tucot kui ka Blondie’t surnuaial. Filmi lõpus on ka vesternile omane duell , kus parim võidab.
Muidugi ka riietus on vesterni filmile omane. Peategelased kannavad kauboimütse, kannuseid, püstolivööd ja nahkpükse. Nad suitsetavad sigareid ja on oma olekult hästi julged ja vastupidavad. Kuidas muidu said nii Tuco kui ka Blondie hakkama kuumas kõrbes. Ka ei ole meestel vaja karta ei oma ega ka mõne kalli inimese surma, kuna mõlemal mehel ei olnud perekonda ega naist.
„The Good, The Bad and The Ulgy“ vastas täielikut vesterni žanri nõuetele ning andis mulle täieliku ülevaate vesterni žanrist.