IMMUNOGEEN on antigeen, mis kutsub esile immunvastuse. Reeglina makromolekulid. Kõik immunogeenid on antigeenid, aga mitte alati vastupidi. Immunogeensus antigeenil sõltub molekuli suurusest, keemilistest omadustest jne. Nõrgad immunogeenid ei saa degradeerida ja esitleda T- rakkudele. Suur, lahustumatu makromolekul on parem immunogeen, kui väike. HAPTEEN on madalmolekulaarne aine, millel on epitoop e. antikeha seostumise koht, kuid mis ise ei kutsu esile immuunvastust. EPITOOP ehk antigeenne determinant on antigeeni osa, kuhu antikeha seondub. Immunogeensus - võime esile kutsuda spetsiifilise im.vastuse (humoraalsel või rakulisel tasandil). Antigeensus on võime spetsiifiliselt seonduda AK-de või TCR-iga KAASASÜNDINUD IMMUUNSUS moodustab esmase kaitseliini, kiire, kuid mitte tõhus: a. Anatoomiline i. Nahk patogeenivastane barjäär, happeline keskkond. ii. Limaskestad koosnevad glükoproteiinides
Vaktsiinid, mis sisaldavad atenueeritud või heteroloogilist infektsiooni tekitajat Atenueerimine haigustekitaja virulentsuse nõrgestamine Komponentvaktsiinid Komponentvaktsiinid (subunits) patogeenide puhastatud protektiivsed komponendid nagu proteiinid ja epitoobid. Saadakse biokeemilisel teel Sünteetilised peptiid-vaktsiinid keemilised sünteesitud peptiidid, mis kujutavad endast patogeeni protektiivseid epitoope. Adjuvant Adjuvant - aine, mis stimuleerib organismi immuunvastust manustamisel komleksis antigeeniga. Freund'i täielik adjuvant, mille koostisse kuuluvad mineraalõli ja mükobakterite komponendid. Vaktsineerimisel kasutatakse laialt alumiinium hüdroksüüdi - Al(OH)3 ja mõningaid teisi ühendeid. Rekombinant-vaktsiinid Vaktsiinid, mis on saadud rekombinantse DNA tehnoloogia abil; Sisestatakse antigeeni kodeeriv DNA osa vektorisse, millega nakatatakse E.coli Imineste immuniseerimiskava Eestis 1) tuberkuloos; 2) B-viirushepatiit; 3) difteeria;
, südame lihastöö, maksa ja neerude kahjustus, soodustab imendumist peensooles liigeste valulikkus E (tokoferoolid) Antioksüdant, kofaktor, Spermatogeneesi, rasestumise häired, vähendab kasvaja riski Fe metabolismi häired, püüab vabu radikaale, vereloome häired, lihaste düstroofia, stimuleerib immuunvastust maksa/neeruhaigused K (naftokinoonid) Verehüübimine, Ca sidumine, Verehüübimise aeglustumine, glükoosi fosforüülimine, kestvad verejooksud ninast, luukoe normaalseks tiheduseks, sinikad neerude, platsenta areng-talitlus Q (ubikinoonid) antioksüdant, vähendab kortse, Väsimus, kiireneb vananemine,
Vitamiin-E Tokoferoolid Vitamiin E püüab vabu * spermatogeneesi radikaale ja blokeerib häireid, testiste radikaalilisi ahelprotsesse. arenguhäireid, Vitamiin E kõrgem tase * rasestumise vähendab kasvajate riski- ta häireid stimuleerib immuunvastust, * raua metabolismi tõstab immuunkompetentsi, häireid. inhibeerib nitritite muundumist * oluliselt maos nitroosamiinideks. suuremat riski katarakti, südame- ja veresoonkonna
operatsioonide eelselt kasutatakse hüübimisfaktori manustamist profülaktiliselt, enne kui verejooks tekib Geeniteraapia 2011. aastal teatasid Briti ja Ameerika uurijate meeskond eduka ravi avastamisest B-hemofiilia vastu Uurijad sisestasid hüübimisfaktor IX geeni adeno- assotsieerunud viirus-8 vektorisse Muudetud viirus süstiti veeni Vältimaks keha kaitsereaktsiooni viirusevektori vastu, anti patsientidele steroide, et pärssida nende immuunvastust Alternatiivne meditsiin Hüpnoos Enesesisendus Maitsetaimed, mis tugevdavad veresooni ning aitavad veresoontel kontraheeruda Dieedid Ennetamine Hoidumine vere vedeldajate manustamisest (nt aspiriin) Ettevaatus vitamiinipreparaatidega, eriti K-vit Ei tohi teha i/m süsteid Tänan tähelepanu eest! Kasutatud allikad http://www.kliinikum.ee/ho/info-haiguste-kohta /196-hemofiilia-a http://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/li
organismi. Samas võivad antigeenidena käituda ka kehale mitteomased ained (nt võõrvalkude), mis satuvad organismi. See osa antigeenist, mis seondub antikehaga on epitoop. See on osa, mille immuunsüsteem ehk antikehad tunnevad ära. Näiteks epitoobiks võib olla 5-6 aminohappest koosnev järjestus mingist valgust. Hapteen on madalmolekulaarne aine, millel on epitoop e. antikeha seostumise koht, kuid mis ise ei kutsu esile immuunvastust. Seega enamik madalmolekulaarseid ühendeid iseseisvalt ei ole suutelised esile kutsuma organismis immuunvastust. Ainult sel juhul, kui nad on seotud kõrgmolekulaarsele kandjale (näit. mingile valgule), on võimalik saada nende vastu antikeha. Mõningatel valkudel on mingeid motiive mitmetes kordustes, seega võib neil olla ka mingeid epitoope rohkem kui üks. Sel juhul räägitakse multivalentsest antigeenist. Antigeen- antikeha vastasmõju Immuunvastus on spetsiifiline, s.t
ovogenees, immuunfunkts, püüab vabu tähtis, stimuleerib embrüo, südamelihastet radikaale, Fe2+ imendumist, platsenta), öö, CBP stimuleerib osaleb naharakkude/lim soodustab immuunvastust biotransformatsioo askesta areng, imendumist n, tugevadam kõhre/luukoe peensooles immuunsüsteemi kasv, areng
Immuunrakud leiavad tee lümfisõlme, sest lümfisooned toodavad molekule, mis annavad endast märku. Lümfisõlmedes, kus immuunrakud kohtuvad, kasutavad nad info vahetamiseks paljusid erinevaid molekule. Neid molekule nimetatakse tsütokiinideks. Immuunrakkude rünnakut haigustekitajate kehast eemaldamiseks nimetatakse immuunvastuseks. Immuunsüsteem on võimeline mitte ainult käigusolevat immuunvastust vaigistama, vaid ka mittevajaliku vastuse kujunemist ennetama. Immuunsüsteem tagab kehale äärmiselt usaldusväärse kaitsesüsteemi. See on mehitatud spetsialiseerunud rakkudega, varustatud keerulise suhtlemissüsteemiga ja relvastatud, näiteks antikehadega. Immuunsüsteemil on ka võime olla salliv, mis tähendab, et ta ei ründa oma keha. Immuunsüsteem ei vaeva ennast rünnakuga kõige vastu, millega kokku puutub. 4
See sõltub mittespetsiifilisest vastupanuvõimest ja spetsiifilsest immuunsusest. Organismi kaitsvad mehhanismid on mitmetasandilised. Esmalt kaitsevad organismi mehaanilised kaitsebarjäärid nahk ja limaskestad. Peale nende kaitsebarjääride läbimist lülitatakse sisse mittespetsiifilised kaitsemehhanismid näiteks põletik koos fagotsütoosiga. Kui eelnevast ei piisa, siis aktiveerub spetsiifiline mehhanism immuunsüsteem. Mõningatel juhtudel ei teki kindla antigeeni suhtes immuunvastust. Seda nimetatakse tolerantsuseks. Omandatud ehk spetsiifiline immuunsus Aktiivne Passiivne Loomulik Kunstlik Loomulik Kunstlik Haiguse Vaktsineerimine Transplatsentaarsel Seerumi või Läbipõdemine t ja rinnapiimaga immuunglobuliini
fenüülalaniini. Fenüülalaniini kõrge tase viib kesknärvisüsteemi neuronite aksonite müeliintuppede ebanormaalsele moodustumisele, mille tagajärjel tekib lapsel tõsine vaimne alaareng. See aminohapete metabolismi häire esineb sagedusega 1:10.000 vastsündinu kohta. Fenüülketonuuria puhul rakendatakse fenüülalaniini vaba dieeti, mille tagajärjel on lapse areng normaalne. Teiste geneetiliste haiguste puhul, juhul kui defektse valgu funktsionaalne vorm ei kutsu esile immuunvastust, rakendatakse asendusteraapiat, mille puhul vastavat ensüümi viiakse organismi süstimise teel. Näiteks hemofiilia, SCID-i ja Gaucher-i tõve korral. Kuigi sellistest vahenditest on küll mõningast kasu on nad siiski ajutised. Antud defekti korrigeerimiseks DNA tasemel kasutatakse geeniteraapiat, mille puhul mittefunktsionaalne geen asendatakse selle geeni töötava koopiaga.(2) Ex vivo geeni teraapia Põhilised etapid: 1. Patsiendilt eraldatakse rakud 2
sissetungijad tuntakse ära antigeeni järgi. Vaktsineerimisega tekitatakse immuunmälu konkreetse haigustekitaja vastu; organismi viiakse surmatud või nõrgestatud haigusetekitajaid; organismi viiakse nõrgestatud antigeen; organismi lümfotsüüdid toodavad vaktsineerimise järgselt sobilikud antikehad Mittespetsiifiline immuunsus on kaasasündinud; sissetungijad hävitatakse valimatult Valgelibled on spetsiaalsed rakud, mis teostavad immuunvastust; rühm värvituid rakke, kuhu kuuluvad mitmed erineva tööpõhimõttega vererakud Antigeen on molekul, mis kutsub esile antikehade tootmise; organismile võõras molekul; molekul, mis kutsub esile immuunvastuse Kasvuhormoon Kasvu reguleerimine Testosteroon Meeste sekundaarsete sootunnuste arenemine Insuliin Glükoosi eraldamine vereringest ja talletamine lihastes Glükagoon Maksa glükoosivarude lagundamine glükoosiks
lähteorganisse (kops, maks, aju) tagasi efektor- ja mälurakkudena ja moodustada seal organiseeritud lümfoidse koe kogumikke. Luuüdi: Luuüdis asuvatest vereloome tüvirakkudest (HSC) arenevad välja kõik punased ja valged vererakud ning trombotsüüdid. Luuüdis valmivad ka B- rakud. Luuüdi strooma rakud toodavad vereloomeks ja immuunrakkude arenguks vajalikke tsütokiine: IL3, IL7, CSF. Tüümus: Tüümus asub südame kohal otse rinnakuluu all. Ainus lümfoidorgan, kus immuunvastust ei genereerita. Tüümuse epiteelirakud toodavad hormoone: tümosiini, mis on lümfoidsete rakkude paljunemist reguleeriv hormoon. Tüümuses toimub T- rakkude valmimine. Põrn: Veres leiduvate antigeenide vastu immuunvastuse initsieerimine, vanade ja defektsete RBC eraldamine, uute RBC ja Mo reservuaar, Fe varu. Põrna kude on pehme ja vererikas- punane üdi (pulp): erütrotsüüdid (RBC), vere filtratsioon, valge üdi (pulp): lümfotsüüdid, spetsiifilised
pidurdumine ja mineralisatsiooni suurenemine ning kaltsiumi peensoolest imendumise langus. · Kaltsiumitaseme tõusu tõttu tõuseb ka hormoon kaltsitoniini tase, mis pidurdab kaltsiumi vabanemist luudest. Kaltsitriooli on vaja ka normaalseks verehüübimiseks, südamelihase tööks, närvikoe funktsioneerimiseks, immuunfunktsiooniks. On leitud, et aktiveerunud makrofaagid produtseerivad kaltsitriooli, mis moduleerib lümfotsüütide ja monotsüütide immuunvastust. Inhibeerib T-lümfotsüütide proliferatsiooni ja lümfokiinide sekretsiooni ning mitmete vitamiin D retseptoreid ekspresseerivate rakkude prolifereerumist. Vitamiin D manustamine on hädavajalik rahhiidi ja osteomalaatsia ravis. Tema toime on efektiivsem, kui seda teha koos kaltsiumi, fosfori, vitamiinidega A ja C (viimasel on ka ennetav efekt vitamiin D toksilisuse suhtes). Tema oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne
Need on esimesed rakud, mis jõuavad põletiku piirkonda ning suurtes kogustes. Kemokiinid on kemokineetilised ja kemotaktilised. 17. Põletikku mõjutavad tsütokiinid. Antigeenide iseloomustus. Antigeen - immuunvastuse indutseerija (immunogeen, st kutsub organismis esile immuunvastuse) ja reaktant. Antigeen on mistahes molekul, mis seondub spetsiifiliselt talle vastava antikehaga. Kõik antigeenid pole iseseisvalt võimelised immuunvastust esile kutsuma, st nad pole alati immunogeenid. Immunogeen - molekul, mis kutsub esile spetsiifilise immuunvastuse. Antigeenid jagunevad T-rakkudest sõltuvateks ja T-rakkudest mitte-sõltuvateks. See tähendab seda, et immuunvastus on T-rakk-vahendatud või mitte. T-sõltuvad antigeenid ei stimuleeri otseselt antikehade produktsiooni, vajavad selleks T-rakkude abi. T-sõltuvateks antigeenideks on valgud. Ehituselt on
vahel, komplement jne.) Rakuline: (neutrofilid, makrofaagid, NK rakud jne.) T-lümfotsüüdid – rakuline immuunsus: Lümfsõlmedes naiivne T-lümfotsüüt diferentseerub ja toimub klonaalne paljunemine. Tsütotoksilised, T-killer (CD8) - märklauaks viiruste, rakusisese bakteri või parasiidiga nakatunud või kantserogeensed rakud. Regulatoorsed, T-helper (CD4) TH1 (soodustavad rakusiseste patogeenide ja seente vastu suunatud põletkulist reaktsiooni ja immuunvastust). TH2 (vastutab antkehade tootmise ja immunoloogia mälu eest) Mälurakud- pikk eluiga, tagavad efektivse ja kiire immuunvastuse antgeeni teistkordsel organismi sattumisel. B-lümfotsüüdid-humoraalne immuunsus: Lümfsõlmedes B-lümfotsüütide aktivatsioon: T – rakust sõltumatu (antigeeniks bakterite polüsahhariid, ka lektiinid – glükoproteiinid), T- rakust sõltuv (antgeeniks valk); antkehade produktsioon ei toimu ilma T- lümfotsüütde osaluseta.
nende kahjulik toime; Antikeha koosneb kahest kergest ehk L-ahelast (light) ja kahest raskest ehk H- ahelast (heavy), mõlemal on muutuv piirkond ja konstantne piirkond Antigeen – antigeeniks nim inimorganismile võõrast keemilist ühendit, mis organismi viiduna põhjustab immuunvastuse. AG põhiomadusteks on immunogeensus ja spetsiifilisus. AG-deks võivad olla mikroobid, teise organismi koed, allergeenid – st ained, mis sisaldavad võõrast informatsiooni 1) organismis immuunvastust esilekutsuv aine ehk immunogeen; 2) antikehadega või T-lümfotsüütidega reageeriv aine Immuunsüsteemi põhiülesanne – tagada organismi stabiilne sisekeskkond, eristada oma võõrast: tunda ära ja reageerida selliselt, et aine elimineeritaks ning kujuneks immunoloogiline mälu MHC I – koesobivusantigeenide kompleks: immuunsüsteem teeb nende abil vahet omal ja võõral MHC klass I valgud esinevad kõikidel rakkudel, igal inimesel on 6 markerit 200 eri variandist
Bradükiniin, leukotreenid tõstavad väikeste veenide permeaablust, tekivad turse ja valu; Prostaglandiinid veresoonte laienemine, permeaabluse suurenemine, bronhikonstriktsioon · NSAID-de toimemehhanism - Pärssivad prostaglandiinide (olulisemate põletikumediaatorite) sünteesi tsüklooksügenaasi tasemel - Võivad mõjutada ka teisi põletikumediaatoreid - Pärssivad neutrofiilide aktiivsust - Nõrgendavad organismi immuunvastust · NSAID-de klassifikatsioon: Salitsülaadid: salitsüülhappe, naatriumsalitsülaat, atsetüülsalitsüülhappe e. aspirin (NSAID-de klassikaline esindaja), salitsüülamiid Fenüüläädikhappe derivaadid diklofenak Fenüülpropioonhappe derivaadid naprokseen, ketoprofeen, ibuprofeen Altranüülhappe derivaadid mefenaamhappe, flufenaamhappe, tolfenaamhappe
limaskesta probleemid). Lisaks kui kutsikad pole saanud ternespiima, ema polnud vaktsineeritud või puudub info, muud suurenenud riskitegurid. Klassikaliselt vaktsineeritakse 8 nädala vanuselt (parvo, katk, hepatiit), 12 nädala vanuselt (parvo, kark, hepatiit, marutaud) ja 16 nädala vanuselt (parvo, katk, hepatiit – marutaudi pole vaja, kui 12 nädalaselt sai). Kui vaktsineeritakse samal ajal, kui maternaalsete antikehade tiiter on kõrgel, ei teki immuunvastust ning ei saa tekkida antikehi – seega tulebki vaktsineerida nii palju, sest ei tea, kuna need antikehad ära kaovad ning see võib erineda ka pesakonna sees. Täiskasvanud koera vaktsineeritakse aastaselt kompleksvaktsiiniga ja marutaudi vastu (ajastatkse nii, ert marutaudi vaktsiinist ei läheks üle aasta; vaktsineeritakse erinevatel aegadel marutaudi ja ning kompleksvaktsiiniga, et probleemide korral on teada, kumb
NK1-T rakud omavad NK rakkudele iseloomulikke retseptoreid. N: CD 16, mis tunneb IgG molekuli Fc-d, seega anomaalse raku AG-AK kompleksi ja võivad tappa defektsed rakud. NK1-T rakkude vastus on kiire: (kiirem kui TH rakkudel); kiiresti sünteesivad tsütokiine, mis toetavad B rakke antikehade tootmisel; stimul. põletiku-vastast reaktsiooni ja T-rakkude tootmist. Lümfotsüüdid tunnevad ära antigeene ja diferentseeruvad immuunvastust teostavateks rakkudes. On väga tähtsal kohal omandatud immuunsuses. Antigeen aktiveerib ainult neid lümfotsüüte (ühesuguste lümfotsüütide kloone), mis on selle antigeeni suhtes spetsiifilised (tunnevad ta ära). Äratundmine toimub lümfotsüüdi pinnal asuvate retseptorite abil. Retseptoriteks on membraanile toodud antikehad. Immuunsüsteemis on miljoneid erisuguse antigeenispetsiifikaga lümfotsüüte, millest ainult väheseid aktiveeritakse paljunema ja seega suuri kloone moodustama
Südame minutimaht suureneb, haigel tekib tahhükardia. Kehatemperatuuri tõus on põletuse füsioloogiline protsess, kuivõrd liigset soojuskadu organismist tõkestatakse. Põletuse korral on rikutud naha loomulik kaitsefunktsioon ja haige muutub infektsioonile vastuvõtlikuks. Ulatusliku, intensiivravi vajava põletusega haigel nõrgeneb immuunreaktsioon ja see on otseses sõltuvuses põletuse suurusest. Ebapiisav organismi toitainetega varustatus võib immuunvastust veelgi halvendada. Ulatuslike kahjustute korral tekib kiiresti pärast põletust väga raske üldseisund, mida nimetatakse põletushaiguseks. Põletushaigusel eristatakse nelja perioodi: I Šokiperiood Sellele perioodile on iseloomulik algul halb enesetunne, rahutus ja iiveldus. Śokiperiood jaguneb varajaseks esmaseks põletusśokiks ja hiliseks ehk sekundaarseks põletusśokiks. Varajane, esmane põletusšokk
- Väikesed ja tihedad LDL partiklid pärsivad monotsüütide remigratsiooni, soodustavad nende püsimist subendoteliaalkihis ja transformeerumist makrofaagideks - Makrofaagid genereerivad ROS, mis tekitavad subendoteliaalkihti tunginud modifitseeritud LDL-st rohkesti oxLDL o oxLDL kahustab endoteelirakke ka otseselt, kergendades veelgi LDL partiklite tungimist subendoteilaalkihti o oxLDL aktiveerib ka immuunvastust - Makrofaagid võtavad endasse intensiivselt oxLDL ja transformeeruvad vahtrakkudeks - Rasvatriipude kujunemine vahtrakkude ja silelihasrakkude proliferatsiooni baasil - Vahtrakkude nekroos (oxLDL põhjustatud), lipiidsete põhikarkaaside teke ja aterosklerootiliste naastude teke - Naastude rebestumine ja tromboos o Naastud on ebastabiilsed ja põletikulised
Toiduallergia Toiduallergia all kannatab pidevalt umbes 1-2 % elanikkonnast. Enamikus Euroopa maades on leitud, et allergikuid on kuni 20% elanikkonnast. Linnas on allergikuid rohkem. Allergia käes võivad kannatada igas vanuses inimesed, kuid kõige rohkem kannatavad imikud ja väikelapsed, sest nende seedekanali ja hingamisteede limaskestad ei ole veel täielikult välja kujunenud ja lasevad kergemini läbi võõrvalgu. Mõisted o Toiduallergiaks nimetatakse ebatavalist immuunvastust toidule. o Allergeenid on ained, mis kutsuvad esile allergilise reaktsiooni. Enamlevinud allergeenideks on valgud, harvem ka polüsahhariidid. o Ristallergia on nähtus, kus sarnase keemilise ehitusega allergeenid tugevdavad teineteise toimet. Toiduallergia tekib nendel kergemini, kellel on pärilik eelsoodumus. Allergiat võib põhjustada ka keskkond. Toiduallergia kulgu võivad mõjutada: o toidu termiline töötlemine,
Ekspresioonil tekib Bcr-Abl valk, mis on üliaktiivne ning aktiveerib liitvalgu, mis põhjustab hematopoeetiliste eellasrakkude kontrollimatut jagunemist. Gleevec valk seostub Abl valgu türosiinkinaase domeeniga,signaali ei teki ning proliferatsiooni ei eisne, ei teki leukeemia Kasvajaid ümbritseva mikrokeskkonna immunosupressiooni vähendamine kui vähiravi üks võtetest. Kasvajate arengut saab peatada ka suurendades immuunvastust kindlat tüüpi vähi rakkude vastu. Kasvajat ümbritsevas koes on immuunsüsteem tugevasti allasurutud. T-lümfotsüüdid ei ründa organismi oma antigeene, vastasel juhul tekiks autoimmuunsus. Vähirakkude ravimresistentsuse tekke ärahoidmine. Tuleb kasutada mitmeid ravimeid korraga Patogenees ja infektsioon. Peremeesorganismi ja mikroobide suhteid käsitlevad mõisted. Mutualism – peremeesorganism ja temal asuv mikroob saavad üksteisest vastastikku kasu.
Entsefaliit- ajupõletik, mida põhjustab puukide levitatav haigus Epilepsia- hooti tekkiv aju üle aktiivsus Dementsus- ajurakkude hävimise tulemusel kujunev vaimsete võimete vähenemine Insult- aju verevarustuse häire, mis põhjustab rakkude hävimise Poliomüeliit- viiruslik haigus, mis kahjustab motoorseid neuroneid ja põhjustab halvatust ja lihasnõrkust 3.8 Inimkeha kolm kaitseliini 1. Kaitseliin- nahk ja limaskestad 2. Kaitseliin- valgelibled Valged verelibled*- immuunvastust teostavad veres rinflevad rakud Nemad alustavad kohe lahingut, algatavad verhüübimis protsessi Valgelibled on õgirakkud ja tapjarakkud. Õgirakud haaravad sissetunfija enda sisse ning hävitavas selle raku sees olevate ainete abil. Tapjarakud vabastavad mürgised ained, mis hävitavad sissetungija nakatanud rakud. Nende hävitus tegevuse tagajärjel tekib põletik. 3. Kaitseliin- lümfotsüüdid Lümfotsüüdid*- valged verelibled, mis osalevad omandatud immuunvastuse töös
Kõik mis on seotud massaasiga on seotud lümfiringe aktiveerimisega. Lümf peab liikuma õiges suunas, ei tohi pressida vastupidi. 4. loeng ANTIKEHADE STRUKTUUR JA FUNKTSIOON ANTIGEENID 1. SUBSTANTSID,MIDA TUNNEVAD ÄRA, KAS B LÜMFOTSÜÜTIDE IMMUUNOGLOBULIIN RETSEPTORID või 2. PEPTIIDID, MIDA TUNNEVAD ÄRA T LÜMFO- TSÜÜTIDE RETSEPTORID (PEPTIIDID ESITLETAKSE MHC MOLEKULIDEGA KOMPLEKSIS) IMMUNOGEENSUS—OMADUS INDUTSEERIDA HUMORAALSET JA / VÕI RAKULIST IMMUUNVASTUST ANTIGEENSUS –VÕIME REAGEERIDA KAS ANTIKEHADE VÕI T LÜMFOTSÜÜTIDE RETSEPTORITEGA HAPTEENID-VÄIKESED MOLEKULID,MIS VÕIVAD OLLA IMMUNOGEENID KUI ON SEOTUD SUUREMALE “ KANDJALE”. Nt penitsilliin võib seonduda meie oma vere valgule(albuliinile) ja muutuda antigeeniks siis. Immuunoglobuliin domään 70-110 amiinohapet, võileiva taoline kahest kihist antiparallelsetest beeta ahelatest (7-9) struktuur, kus on väga konserveerunud disulfiid sild (2 tsüsteiini).
Tsöliaakia diagnoositakse veeniverest vastavate antikehade määramisega ja diagnoos kinnitatakse peensoole biopsiaga. Tsöliaakia puhul on ainsaks raviks range ja eluaegne gluteenivaba dieet, mis ei sisalda nisust, rukkist, odrast ja soovitatavalt ka kaerast valmistatud toite. Allergiad Kuigi allergilised haigused on vaevanud inimesi väga pikka aega, muutus allergia tõsiseks probleemiks 20. sajandi teisel poolel. Toiduallergiaks nimetatakse ebatavalist immuunvastust toidule. Haiguse olemus ja esinemissagedus Allergia on ülitundlikkusreaktsioon, mille käivitavad spetsiifilised immuunmehhanismid. Allergia on allergiliste sümptomite kliiniline väljendumine. Allergeenid on ained, mis kutsuvad esile allergilise reaktsiooni. Enamlevinud allergeenid on valgud. Reaktsioon allergeenide suhtes võib olla vahetu, mida on suhteliselt kerge avastada, ja hilistüüpi, mis avaldub tunde või päevi pärast allergeeniga kokkupuudet
1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid: (Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Spermatogenees toimub testises ehk munandis (täpsemalt väänilistes seemnetorukestes), luumeni osas ja verest eraldatult, et ei saaks tekkida immuunvastust. Puberteedieas kuni elu lõpuni. · Paljunemine ehk jagunemine (mitootiline); toimub spermatogoonide hulga suurendamine, toimub spermatogeenses epiteelis (seemnetorukese sees) · Kasvamine tsütoplasma hulga näol · Küpsemine (meiootiline) saavutatakse haploidne kromosoomistik; tulemuseks sekund. Spermatotsüüdid; puberteedieas · Transformatsioon ehk spermiogenees; moodustub vibur (munaraku puhul ei toimu); toimub
Peptidoglükaanikihnt moodustab vundamendi arabinogalaktaani (hargnenud polüsahhariidi) kinnitumiseks, kusjuures D-arabinoosile kinnituvad omakaudu esterdatult hüdrofoobsed mükoolhapped koos kinnitunud glükolipiidsete pinnamolekulidega. Lipiidid moodustavad rakuseina massist 60%. On teisi lipiide, glükolipiide, peptidoglükolipiide ka. Transportvalgud ja poriinid on teiste komponentide vahele pikitud. Valgud on bioloogiliselt olulised antigeenid, stimuleerides pt rakulist immuunvastust. Ekstraheeritud ja osaliselt puhastatud preparaate neist valkudest (PPD) kasutatakse nahatesti reagentidena. Kasvuomadusi, kolooniate morfoloogiat kasutatakse esialgseks klassifikatsiooniks. Kolooniad on pigmenteerumata või tuhmkollased. Pigmenteeritud või kiiresti kasvav mükobakter ei ole kunagi M. tuberculosis. M. tuberculosis, M. leprae, M. africanum on ranged patogeenid (esimene tavaline, teine ebatavaline, kolmas harv), M. kansasii ja M. avium kompleks reeglina patogeensed, tavalised. M
MHC II koesobivuskompleks II. Kompleksid paiknevad ainult mõnedel rakuliikidel, nn antigeenne esitlevatel rakkudel: makrofaagid, dendriitrakud, B- lümfotsüüdid. Esitletavad peptiidid on ekstratsellulaarset päritolu, seetõttu nim. seda eksogeenseks rajaks. Kompleksid interakteeruvad T-lümfotsüütidega, mis tingib CD4 + T-helper rakkude diferentseerumise ja aktivatsiooni, mis omakorda arendab põletikku ja kutsub kohale fagotsüüdid või tugevdab humoraalset immuunvastust B- lümfotsüütide aktivatsiooni kaudu. MHC II kaudu toimub kaitse juba osaliselt lagundatud bakterite ja rakudebrise vastu. Omandatud humoraalne immuunsus. Antikehad on keerulised valgud, mis kuuluvad -globuliinide fraktsiooni, neid nim ka immunoglobuliinideks, nad tsirkuleerivad inimeste ja kõikide soojavereliste vereplasmas. Antikehi sünteesivad plasmarakud vastusena mitmesuguste antigeenide poolt põhjustatud ärritustele. Antikehad on võimelised ühinema vastava
seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga ning nad saavad T- abistaja rakkudelt signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e. Immunoglobuliine. T-abistajad - tunnevad ära viiruse peptiide kui need on esitletud antigeeni esitlevate rakkude pinnal kompleksis MHC klass II valguga. Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B-lümfotsüüte. T-allutajad - suruvad maha teiste T-rakkude ja/või B-rakkude poolt vahendatud immuunvastust. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I molekulidega. Nad aktiveerivad ja lüüsivad rakke, mille pinnal viiruse peptiid on esitletud. Immunoglobuliinide ehitus. Nn Y-kujulised, koosnevad kahest kergest ahelast ja ühest raskest, omavahel ühendatud disulfiidsildadega. Lümfotsüütide klonaalse selektsiooni teooria. See on omandatud immunsuse põhimõiste, mis väidab, et omandatud immuunvastuse
MHC II koesobivuskompleks II. Kompleksid paiknevad ainult mõnedel rakuliikidel, nn antigeenne esitlevatel rakkudel: makrofaagid, dendriitrakud, B- lümfotsüüdid. Esitletavad peptiidid on ekstratsellulaarset päritolu, seetõttu nim. seda eksogeenseks rajaks. Kompleksid interakteeruvad T-lümfotsüütidega, mis tingib CD4 + T-helper rakkude diferentseerumise ja aktivatsiooni, mis omakorda arendab põletikku ja kutsub kohale fagotsüüdid või tugevdab humoraalset immuunvastust B- lümfotsüütide aktivatsiooni kaudu. MHC II kaudu toimub kaitse juba osaliselt lagundatud bakterite ja rakudebrise vastu. Omandatud humoraalne immuunsus. Antikehad on keerulised valgud, mis kuuluvad -globuliinide fraktsiooni, neid nim ka immunoglobuliinideks, nad tsirkuleerivad inimeste ja kõikide soojavereliste vereplasmas. Antikehi sünteesivad plasmarakud vastusena mitmesuguste antigeenide poolt põhjustatud ärritustele. Antikehad on võimelised ühinema vastava
pinnal ekspresseeruva retseptoriga ning nad saavad T-abistaja rakkudelt signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e. Immunoglobuliine. T-abistajad - tunnevad ära viiruse peptiide kui need on esitletud antigeeni esitlevate rakkude pinnal kompleksis MHC klass II valguga. Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B-lümfotsüüte. T-allutajad - suruvad maha teiste T-rakkude ja/või B-rakkude poolt vahendatud immuunvastust. Tsütotoksilised T- lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I molekulidega. Nad aktiveerivad ja lüüsivad rakke, mille pinnal viiruse peptiid on esitletud. Immunoglobuliinide ehitus. Nn Y-kujulised, koosnevad kahest kergest ahelast ja ühest raskest, omavahel ühendatud disulfiidsildadega. Lümfotsüütide klonaalse selektsiooni teooria. See on omandatud immunsuse põhimõiste, mis väidab, et
Emakakaela basaalrakkudeni pääsemiseks peab olema koekahjustus, et sisse pääseda. Kogu viiruse elutsükkel on rakkude tsüklist sõltuv. Healoomuliste HPVde puhul tekivad tüükad. Nakatund rakkude ümber on näha suur valge halo, mida on mikroskoobis hästi näha. Integreerunud viiruse jaoks on tegu surnud teega, sest viirus ei saa paljuneda, aga nakatunul on ka kehvasti, sest suure tõenäosusega rakud hakkavad paljunema ja metastaase andma. HeLa emakakaela kartsinoom. HPV puhul immuunvastust ei teki, sest ta vere kaudu ei levi; kapsiidivalkude ekspressioon on väga madal, v.a viimases etapis; nakatund rakud ei puhune ja proinflammatoorseid tsütokiine ei vabane; E6 ja E7 blokeerivad immuunsüsteemi. 21. Mis on hospitaalinfektsioonid? Kuidas neid diagnoosida? Molekulaardiagnostika on täiesti asendamatu hospitaalinfektsioonide puhul. Neid on 2 tüüpi: need, mis on pidevalt haiglas olemas ja need, mis tuuakse sinna teiste inimestega sisse.
25. Rasvas lahustuvad vitamiinid · A retinoidid nägemisprotsess, somaatiline funktsioon (kasv ja diferentseerumine limaskestade epiteeli areng, naharakkude areng, kõhre ja luukoe areng), reproduktsioon (spermatogenees, ovogenees, platsenta areng, embrüonaalne kasv ja areng), antioksüdantne regulatsioon · D kaltsiferoolid luukudede areng koostöös kaltsiumi ja fosforiga. · E tokoferoolid antioksüdant, soodustab seleeni püsimist organismis, stimuleerib immuunvastust, vähendab premenstruaalsündroomi, vereringe eba regulaarsust. · K naftokinoonid labiilsed UV-kiirguses. Vere hüübimine. · Q ubikinoonid antioksüdantide kaitse, hingamisahela keskne komponent. Vitameer ühendite grupi üksikesindaja, kus üks ja seesama täht on väga sarnase ehituse ja sama toimega. Nt A1 ja A2. 26. Vees lahustuvad vitamiinid Tiamiin-Taimsetest ja loomsetest produktidest imendub ta peensoolest kandja--vahendatud aktiivportsessina. Inimekehas 30...35mg
nakatunud. Nende 2 erinevus on valgu molekulises struktuuris: 1) normaalsel lähevad alfa-spiraalis ja 2) tõvestavad lähevad beta struktuuris. Tõvestava valgu omadused: · kuumutamisele äärmuslikult vastupidav, kuni 200 kraadini ei juhtu midagi sellega. · vastupidav etanoolile ja ultraviolett kiirgusele. · Valke lagundavad ensüümid ei mõju. Selle tagajärel hakkavad närvirakud lagunema, millest tekib käsnjas ajuhaigus. · Immuunvastust ei teki. Tõvestav valk muutub nii vähe, et kaitsesüsteem ei hakka ründama. 2häda tuleb: organism ei võitle selle haigusega või seda haigust on üli raske diagnoosida. · Priionhaigus ületab liikide vahelised barjäärid imetajate seas. · Väga pikk peite periood aastaid Haigestumine: 1. Harv · Geebimutatsioon, mille tulemusena normaalne priionvalk muutub tõvestavaks. Selle sagedus on 1 juhtum : miljoniline.
sageli mittejagunevates rakkudes - neuronid. HSV-1 ja HCV-2, VZV. § Krooniline infektsioon - peale ägedat faasi viirus persisteerib edasi koos replikatsiooniga. HBV, JC, EBV. § Krooniline infektsioon koos kasvajalise muutusega - rakkude transformatsioon peale aastaid kestnud persisteerimist. HTLV-1 ja 2, HBV, HPV. Loomulik immuunsus § Interferoonid (ingl. k. interfere) (-, -, ) § dsRNA (rotaviirus) tugevaim indutseerija § Takistavad viiruse replikatsiooni peremeesrakus § Aktiveerivad immuunvastust § Soodustavad nakatunud raku äratundmist T-rakkude poolt § Lokaalsete antikehade produktsioon neutralisatsioon, opsonisatsioon § Sekretoorne IgA (nahk, limaskestad) § Tsütokiinide produktsioon (IL-6, TNF, IL-12) § Ebaküpsed dendriitrakud fagotsütoos. Spetsiifiline immuunvastus § Humoraalne immuunsus ekstratsellulaarsed viirused (herpes, RSV) § Opsoneerimine, neutraliseerimine § Takistab viiruse
Jogurti juuretises on kahte liiki baktereid: bulgaaria kepikesed Lactobacillus bulgaricus ja piimhappe streptokokid Streptococcus thermophilus. Kaubamärk Gefilus sisaldab Lactobacillus rhamnosus , kes on terve inimese soolestiku mikrofloorast isoleeritud probiootiline piimhappebakteri tüvi, mille positiivne mõju inimese tervisele on rohkete kliiniliste uuringutega tõestatud. LGG mõjutab inimese kaitsevõimet haiguste vastu, aktiveerides antikehade sünteesi ja lokaalset immuunvastust. Nn joogijogurt on naturaalsem, paksendajateta. 20 Piimhappebakterid Piimhapebakterite hulgas (perekonnas Streptococcus) on ka haigusetekitajaid. Näiteks Streptococcus pneumoniae on üks kopsupõletiku tekitajatest. Hambaauke tekitab suuõõnes hammaste pinnal elav Streptococcus mutans. Streptococcus pyogenes võib põhjustada neelumandlipõletikku, roosi, haavainfektsioone - ,,lihasööja bakter", veremürgistust,
Prioonid Struktuur. Ebatavalised aeglased viirused – prioonid – põhjustavad aeglaseid neurodegeneratiivseid haigusi: kuru, CJD, Gerstmann- Sträussler-Scheinker sündroom, fatal familial insomnia (FFI) ja loomadel scrapie, hullulehmatõbi, ülekantav naaritsa entsefalopaatia, sõraliste spongiformne entsefalopaatia. Prioonidel puudub virioni struktuur, genoom, nad ei kutsu esile immuunvastust, on väga resistentsed kuumusele (80 kraadi), desinfektantidele, kiirgusele. Aeglane viiruslik agens – prioon – on mutantne või konformatsiooniliselt eriline peremehe valgu vorm. Prototüüp on scrapie. Scrapie-infitseeritud hamstritel on scrapie-seotud fibrillid ajus, need fibrillid on infektsioossed, sisaldavad priooni. Prioonil puuduvad detekteeritavad nukleiinhapped, prioon koosneb väikestest proteaas-resistentsetest hüdrofoobsetest
Nende ülesandeks on hävitada parasiite ja osaleda allergilistes reaktsioonides. Nende eluiga on 6-12 tundi. Basofiilid on 7 mikromeetrit, neil on 2-osaline tuum ja tsütoplasma värvub aluseliste värvidega. Nemad toodavad hepariini, histamiini jt aineid, mis osalevad lokaalse põletikureaktsiooni tekkes ( paistetus, punetus, sügelus) Lümfotsüütide diameeter on 7-10 mikromeetrit, neil on suur tuum ning nad vahendavad omandatud immuunvastust : toodavad antikehi (B), tapavad nakatatud rakke (T) ning nad paiknevad lümfisüsteemis (lümfisõlmed, põrn, luuüdi, näärmed). B-rakud elavad paar tundi, T-rakud kuni aasta. B-rakud suurenevad antigeeniga stimuleerimisel ja muutuvad plasmarakuks. Nad hakkavad sünteesima antikehi, mis väljutatakse plasmasse. T-rakud kohtumisel nakatunud rakuga või kasvajarakuga vabastavad tsütokiine või tsütotoksilisi aineid. T-helper rakud vabastavad tsütokiine, et stimuleerida B rakke
annaabi.ee 
