Immuunsüsteemi kuuluvad elundid on põrn ja lümfisõlmed. Gaasiliste ainete liikumine organismis toimub difusiooni teel. Vere hüübimist tagavad trombotsüüdid Reesus-positiivne veri tähendab, et veres on d-antigeen. Suur vereringe lõppeb paremad kojas. Antikeha ja õgirakk sarnasus- hävitavad haigustekitajaid erinevus-Tapavad tõvestajaid erinevalt Passiivne immuunsus ja aktiivne immuunsus Sarnasus- kaistevad organismi antikehadega Erinevus-aktiivse immuunsusega inimene põeb haigust õrnalt läbi luues ise antikehi kui viiakse organismi haigustekitajaid, passiivse immuunsusega viiakse organismi valmis antikehi. Väike vereringe läbib kopse.Suur vereringe läbib tervet keha.Vere ülesandeks on hapniku transport.Eurotsüüdid sisaldavad valku nimega hemoglobiin.Immuunsüsteemi ülesandeks on kaitsata keha haigustekitajate ja viiruste eest.Kaasasündinud immuunsus saadakse kohe sündides.Keskmise inimese kopsumaht on umber 6-7 liitrit
antikehasid.Organismi aktiivse kaitse tagavad nii valged vererakud, mis haaravad endasse haigustekitajaid, kui ka lümfotsüüde, mis sünteesivad antikehi. Omandatud immuunsus kujuneb kas haiguse läbi põdemisel või vaktsineerimise tagajärjel. Vaktsineerimisel viiakse organismi kas nõrgestatud haigustekitajaid, nende mürke või surnud haigustekitajaid.Kui vaktsineerimise tulemusel moodustuvad antikehad, on tegemist aktiivse immuunsusega, kui aga organismi viiakse valmis kujul antikehad, siis on tegu passiivse immuunsusega.
Trombotsüüdid-värvitu, korrapäratu, osalevad verehüübimises, u 250 000 6. mis tagab vere hüübimise Vereliistakud liiguvad haava kohta, nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalikke keemiliste reaktsioonide ahela. Lõpptulemusena tekib haavale tihe fibriinist võrgustik, millesse takerduvad vererakud ja suletakse vigastatud koht 7. mis aine tagab hapniku transpordi Hemoglobiini sisaldav erütrotsüüd 8. mis on immmuunsus, mis rakud ja mis elundid on immuunsusega seotud Immuunsus-organismi võime tõrjuda aktiivselt õgirakkude ja antikehade kaasabil haigustekitajaid ja kehavõõraid orgaanilisi ühendeid. Immuunsusega on seaotud lümfisõlmed ja põrn ning lümfotsüüdid 9. võrdle kaasasündinud ja omandatud immuunsust Kaasas- bioloogilisest eripärast tulenev vastpanuvõime haigustekitajale Omandadtud-kujuneb elu jooksul, ei pärandu geneetiliselt 10.nimeta ja iseloomusta hingamiselundeid
Organismi aktiivse kaitse tagavad nii õgirakud, kui ka lümfotsüüdid, mis sünteesivad antikehi. Omandatud immuunsus kujuneb elu vältel kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajaid. Vaktsineerimine annab ennetava kaitse paljude nakkushaiguste vastu. Kui vaktsineerimise tulemusel moodustuvad organismis antikehad, siis on tegemist aktiivse immuunsusega. Kui organismi viiakse valmis kujul antikehad, siis on tegu passiivse immuunsusega. Kasutatud kirjandus Illustreeritud lasteentsüklopeedia Õpilase entsüklopeedia Bioloogia põhikoolile
aastaajal. Fifth level Tavaliselt esineb köha koos rögaeritusega, võivad kaasneda ka teised külmetushaiguste tunnused. Bronhiiti esineb aastas umbes kümnel inimesel sajast, sagedamini lastel. Valdav osa ägedatest bronhiitidest on viiruslikku päritolu ja hästi ravitavad. Krooniliste bronhiitide korral ja nõrgestatud immuunsusega inimestel võib bronhiit minna üle kopsupõletikuks. Krooniline bronhiit on Eestis üks sagedasemaid hingamiselundite haigusi, seda põeb ~20% täiskasvanutest. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Ägeda bronhiidi puhul esineb Click to edit Master text styles äge köha rögaeritusega, röga võib olla limasmädane või isegi verine. Second level Köhimisel võib Third level
Astrid ja Karoliiina Kuidas end viiruste eest kaitsta? Igal sügisel ja kevadel tekib paljudel probleem haigestumisega, mida tekitavad erinevad viirused. Selleks, et ennast nende eest kaitsa tuleb vastavalt riietuda ja ennast kuidagi kaitsta. Öeldakse, et pole olemas halba ilma vaid on halb rõivastus. Selleks, et kaitsta ennast nii viiruste kui ka külma eest, tuleb riietuda vastavalt, nii, et isegi kõhe ei hakkaks. Välja vaadates võib ilm tunduda soe ja ilus, sest päike paistab, aga kevadine ja sügisene päike on alati petlik ja tegelikult ei ole väljas soe. Lihtsam on panna endale rohkem riideid selga, kui külmetada, sest alati saab neid seljast ära võtta. Ka söömine ja käte pesemine mängib siin olulist rolli, seda tuleks teha alati enne sööki. Kätele koguneb väga palju baktereid ja kui pesemata käsi suhu, ninale või silma toppida, siis võib sealt ni...
6.Nimeta hagustkitajate reservuaarid- inumesed, elutus keskkond, loomade orgaismis 7.Beeta laktaam antibio. Pärsivad- rakuseina peptidoglükaani sünteesi. 8.organismi resistentsuse II astme kaitsemehhanism on- fagotsütoos, komplemendi süsteem. 9.passiivne loomulik immuun.- transplatsentraarselt saadud antikehadega 10.spetsiifiline immuunglobuliin on valmistatud- haiguse läbipõdenud inimese või looma seerumist. 11.kas B- lümfotsüüdi on seotud humoraalse immuunsusega-jh 12.nimeta primaarses imuuns. Süsteemi organid: tüümus, luuüdi 13.nimeta G+ kokid- staphylococcus aureus, streptococcus pyogenes indigeene e. Residentne mikrofloora- mikroobid mis on omased antud biotoobile. mikrobise toksigeensus- võime produtseerida toksiine segainfektsioon-aeroobid+anaeroobid, E. coli+Bacteroides fragilis steriinle Variant 2 1.nim. bakterite fermentatsiooni liigid-piimhappeline käärimine, alkoh. Käärimine, teised happe: sipelghape, äädikhape. 2
antikehi ehk vastuaineid. Ravivõimalused Hepatiidi jaoks ravimit ei ole. Inimene paraneb ise teatud aja jooksul ja pärast seda ei ole ta enam nakkusohtlik. Ägedas haiguse faasis peab piisavalt puhkama, vältida tuleb alkoholi tarvitamist ning maksa koormavaid ravimeid (näiteks paratsetamooli). Prognoos HepatiitA kestab mõni nädal kuni paar kuud ja lõpeb täieliku paranemise ning eluaegse immuunsusega see viirus ei ole enam samale inimesele ohtlik. Väga harva võib Ahepatiit kulgeda üliägedalt ning osutuda eluohtlikuks. Ennetamine Reisimisel Ahepatiidist ohustatud riikidesse peaks end selle vastu vaktsineerima, samuti jälgima reisil hoolikalt hügieeninõudeid. Vaktsineerimise kohta saab infot Tallinnas Merimetsa Haiglas ning Tartus Maarjamõisa Polikliinikus.
Veresooned epiteelkoes puuduvad! VERE ÜLESANDED 1: A.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne B.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. VERE ÜLESANDED 2: Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed ("kärnad") moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Punalibled e. erütrotsüüdid ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, ketta kujulised, sisaldavad hemoglobiini , mis seob hapnikku (siis helepunane!) ja osalt ka süsihappegaasi (siis tumepunane!). Erütrotsüütide purunemisel (hemolüüsil) vabanenud hemoglobiin denatureerub ei seo enam hapnikku! Valgelibled e
langenud. Tavaliselt esineb köha koos rögaeritusega , võivad kaasneda ka teised külmetushaiguste tunnused. Valdav osa ägedatest bronhiitidest on viiruslikku päritolu ja hästi ravitavad. Ägeda bronhiidi puhul esineb äge köha rögaeritusega, röga võib olla limas-mädane või isegi verine. Köhimisel võib esineda valulikkus rinnaku taga. Kaasneda võivad ka kurguvalu, palavik, peavalu, lihas-liigesvalud. Krooniliste bronhiitide korral ja nõrgestatud immuunsusega inimestel võib bronhiit minna üle kopsupõletikuks. Krooniline bronhiit on Eestis üks sagedasemaid hingamiselundite haigusi, seda põeb ~20% täiskasvanutest. Meestel esineb kroonilist bronhiiti 3-4 korda sagedamini kui naistel. 3,Ägeda bronhiidi tekitajateks on 20-50%-l juhtudestviirused, 5-15%-l mükoplasmad ning 5-25%-l klamüüdia. Varieeruvus on tingitud haiguspuhangutest. Mükoplasma esineb peamiselt kooliealistel lastel ja noorematel täiskasvanutel. Olulisemad viirused on A- ja B-
alla 50 kg. Peale selle peab doonor olema väga terve inimene. See on oluline nii tema enda kui haige seisukohast, kellele veri hiljem üle kantakse. Donatsioon ei tohi doonorile halvasti mõjuda. Kui tal on haigusi, mis halvendavad kudede varustatust hapnikuga, näiteks kopsu- või südamehaigus või isegi äge nohu, võib hapnikku kandvate punaliblede äraandmine olukorda veelgi kehvemaks muuta. Samuti ei sobi need, kellel endal on probleeme hüübimise, vereloome või immuunsusega. Küsimustiku abil, mida doonor enne vere andmist täidab, selgitatakse võimalikud ohud välja enne vere andmisele lubamist. vastused arutatakse läbi vestluse käigus arstiga ning lisaks tehakse vere hemoglobiinisisalduse, vererõhu ning kehakaalu kontroll. Liiga sagedase donatsiooni vältimiseks on kehtestatud piirid: naistel peab kahe donatsiooni vahel olema 3 kuud ja meestel 2 kuud. Verekeskuse külastamiseks tuleks varuda umbes tund aega, millest
Bronhiiti esineb aastas umbes kümnel inimesel sajast, sagedamini lastel. Tegemist on Eesti kliimas sageli esineva haigusega. Bronhiit tekib sagedamini külmal aastaajal, kui inimeste vastupanu haigustekitajatele on langenud. Tavaliselt esineb köha koos rögaeritusega, võivad kaasneda ka teised külmetushaiguste tunnused. Valdav osa ägedatest bronhiitidest on viiruslikud ja hästi ravitavad. Krooniliste bronhiitide korral ja nõrgestatud immuunsusega inimestel võib bronhiit minna üle kopsupõletikuks. Krooniline bronhiit on Eestis üks sagedasemaid hingamiselundite haigusi, seda põeb ~20%täiskasvanutest. Meestel esineb kroonilist bronhiiti 3-4 korda sagedamini kui naistel. TEKKEPÕHJUSED- JA MEHHANISMID Ägeda bronhiidi tekitajateks on 20-50%-l juhtudest viirused, 5-15%-l mükoplasmad ning 5-25%-l klamüüdia. Varieeruvus on tingitud haiguspuhangutest. Mükoplasma esineb peamiselt kooliealistel lastel ja noorematel täiskasvanutel
probleemiks liigtundlikkus. Suurtes doosides steroidhormoonide manustamine vähendab valulikkuse kestvust ägeda vöötohatise puhul. Ometi kaasneb vöötohatise üldine levik ning seetõttu on paljud arstid suhteliselt tõrksed selle ravimi kasuks otsustamisel. Vähemalt 20% täiskasvanutest on oma elu mingil perioodil põdenud vöötohatist, kuid väga harva rohkem kui ühe korra. Viiruse taasaktiveerumist tuleb rohkem ette vanurite ja nõrgenenud immuunsusega inimeste, nagu näiteks aidsihaigete seas. Vöötohatise infektsioon võib olla ka tõsisema kuluga või eriliste komplikatsioonidega. Üks vöötohatisevorme on Ramsay Hunti sündroom, mille puhul on haiguses haaratud ka näonärv. Sellega kaasneb näo osaline halvatus. Ramsay Hunti sündroomi diagnoosiliseks näitajaks on kahjustuse esinemine ka kõrvas, kus paikneb nervus trigeminus ehk kolmiknärv. MALAARIA
law.harvard.edu q hormooni defitsiit vähendab veres kaltsiumi ja suurendab fosfori sisaldust, mis põhjustablihasja närvikoe erutuvuse tõusu, krampide teket jne. q hormooni liig organismis toob kaasa kaltsiumi taseme tõusu ja fosfori languse veres, mis põhjustab häireid seedeorganites (ilmneb kõhulahtisus, oksendamine) ja südameveresoonte süsteemi talitluses. HARKNÄÄRE sünteesib hormooni tümosiin. q funktsioon on seotud inimese immuunsusega. q osaleb Tlümfotsüütide tootmisel ja säilitamisel. q harknääre www.besthealth.com/.../images/Thymus_spleen.jpg PANKREAS e KÕHUNÄÄRE q Kõhunäärme rakkude põhimass töötab eksokriinse näärmena, produtseerides kõhunääre seedenõret. q Selles üldises massis paiknevad Langerhansi
hingamine. Vahel võib röga sisaldada verd. INIMENE Solkmed ei suuda inimese organismis paljuneda. Küll võib inimese organismi sattunud solkme muna seal kooruda, vastne aga asuda rändlema sellise seisundi nimeks on visceral larva migrans. See VLM võib tekitada päris tõsiseid terviseprobleeme, näiteks on tuntud silma VLM või naha VLM. Eriti ohtlik on VLM nõrgenenud immuunsusega inimestel, aga ka lastel. Täiskasvanuil on immuunsüsteem enamasti nii tugev, et saab sellest parasiidivastsest jagu ja viimane hävib erilist kahju tegemata. Lastel ja puuduliku vastupanuvõimega täiskasvanuil võib solkmevastne tungida soolestikust mujale organismi ja seal, kus ta pidama jääb, tekib organismi vastureaktsiooni tõttu kapsel. Silma võrkkest on mingil põhjusel (vist väga peente verekapillaaride ja hea verevarustuse tõttu) üks sage koht, kus selline sõlmeke tekib
Tekkinud sümptomid võivad olla tingitud pidevast kokkupuutest mikroorganismidega, sh hallitusseentega. Haigusnähtude teke sõltub kaasuvatest eelsoodumus teguritest kui ka kokkupuute ulatusest ja ajast. Paljud hallitusseened on tugevad allergeenid, mis mõjuvad hingamisteedele halvasti kuni astma sümptomiteni välja. Seda eeldusel, et nende kogus õhus ületab tervisele ohtliku piiri. Organismi satuvad nad eelkõige hingamisteede kaudu. Hallitusseentele on tundlikumad nõrgema immuunsusega inimesed, lapsed ja vanurid (Postimees, 2015). Hallitusseened võivad: 1. Põhjustada allergiaid; 2. Põhjustada ärritust silmade ja hingamisteede limaskestadel, nahal; 3. Nõrgestada immuunsüsteemi; 4. Põhjustada peavalu, väsimust, mälu halvenemist; 5. Tekitada harvadel juhtudel infektsiooni; 6. Põhjustada sissesöömisel mürgistust. (Hoonete biokahjustused ja sisekliima, 2012) 3. HALLITUSE ENNETAMISE VÕIMALUSED
33.Komplemendi aktiveerumise erinevad teed. 34.Zümogeenid. 35.C3 konvertaas, mis see on ja mida teeb? 36.Tioesterside-mis see on ja kuidas aktiveerub. 37.Tioestersideme bioloogiline roll. 38.Kuidas kaitseb organism oma rakke komplemendi aktivatsiooniga kaasneva osmootse lüüsi eest? 39.Mis on opsoniseerimine? 40.Mis on anafülotoksiinid? 41.Komplemendi aktivatsiooni bioloogiline roll. 42.Tsütokiinide ja hormoonide sarnasused ja erinevused. 43.Kaasasündinud ja omandatud immuunsusega seotud tsütokiinide sarnasused ja erinevused. 44.Millised on tsütokiinide retseptorid? 45.Kuidas jõuab signaal tsütokiinide retseptorilt tuuma? 46.TNF ja tema näitel võrrelge signaalmolekuli parakriinset ja endokriinset toimet 47.Ülitundlikuse neli erinevat klassi ja nende lühike iseloomustus. 48.Mis toimub (ja millistes rakkudes) allergilise reaktsiooni käivitumisel? 49.DTH tüüpi reaktsioonides osalevad rakud ja signaalmolekulid? 50.Kuidas aktiveeruvad CTL rakud? 51
Ravivõimalused Hepatiidi jaoks ravimit ei ole. Inimene paraneb ise teatud aja jooksul ja pärast seda ei ole ta enam nakkusohtlik. Ägedas haiguse faasis peab piisavalt puhkama, vältida tuleb alkoholi tarvitamist ning maksa koormavaid ravimeid (näiteks paratsetamooli). Prognoos Hepatiit-A kestab mõni nädal kuni paar kuud ja lõpeb täieliku paranemise ning eluaegse immuunsusega - see viirus ei ole enam samale inimesele ohtlik. Väga harva võib A-hepatiit kulgeda üliägedalt ning osutuda eluohtlikuks. Ennetamine Reisimisel A-hepatiidist ohustatud riikidesse peaks end selle vastu vaktsineerima, samuti jälgima reisil hoolikalt hügieeninõudeid. Viirushepatiit B ja C ka viiruslik maksapõletik; kollatõbi Hepatitis viralis (lad.k.) Acute viral hepatitis (ingl.k.) 3 Selgitus
toksiine tootva seene liigist; seeneeoste hulgast ja seene massist; kokkupuuteajast seeneosadega; konkreetse inimese vastuvõtlikkusest. Mõned hallitusseened on eriti ohtlikud seetõttu, et eritavad mürgiseid toksiine, mis võivad jõuda hingamisteedesse ning sealtkaudu verre. Tervisehäireid võivad tekitada ka kuivanult lendu tõusnud seenemass .Silmaga ei pruugi hallitust veel nähagi olla,kuid organism, eriti tundlikum ehk nõrgema immuunsusega, hakkab juba ringilendlevatele hallitusseente eostele reageerima. Inimene tunneb väsimust, peavalu, teda võivad vaevata pidev nohu ja köha, palavikuhood, silmade, kurgu ja naha ärritus,sageneb haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse, tihti kimbutab kopsu-, põskkoopa- ja keskkõrvapõletik, väga tundlikel kipub välja kujunema allergia, isegi astma. Kõik hallitusseened pole mürgised, aga kui siseõhus leidub neid võrreldes välisõhuga
Kõikide vereelementide järsk kadumine on infektsioonile (algavalesepsisele) viitav leid, kui ei ole olnud suurt verekaotust ja šokki. Trombotsüütide kõrge arv viitab kroonilisele, pikalt kulgenud infektsioonile. Biokeemiline seerumi analüüs CRP- põletiku näitaja, mis normaalselt arterite proteesi kasutamisel tõuseb alati üle 100 ja jääb püsima kõrgeks infektsiooni korral. AB ravi efektiivsuse näitaja infektsioonide korral. CRP ei tõuse madala immuunsusega ja valguvaeguses olevatel patsientidel infektsiooni korral. K+ madal kaaliumi sisaldus organismis põhjustab jõuetust, isutust, uimasust ja võib põhjustada elu ohustavaid rütmihäireid Kaaliumi liig viitab neerude funktsiooni tõsisele häirele ja võib põhjustada äkksurma. Biokeemiline seerumi analüüs Kreatiniin ja uuerea- neeru funktsiooni kaudne näitaja, mille varasemaid väärtusi oleks seisundile hinnangu andmisel hea teada.
Nakatumisele järgneb keskmiselt kahe kni kolme nädala pärast HIV-nakkuse äge faas, CD4-rakkude arv väheneb järsult ja veres on palju viirusosakesi. Haigus ise võib avalduda palaviku, neelamisvalulikkuse, lihas- ja liigesvalude, löövete, peavalu ning lümfisõlmede suurenemise näol. Seejärel läheb haigus asümptomaatilisse, varjatud kulgemise faasi, mil HIV-kandja tunneb end hästi ning ka haigused, mida ta sel perioodil võib põdeda, paranevad sama hästi kui normaalse immuunsusega inimestel. Faasi keskmine pikkus on kaks kuni kümme aastat ning sel perioodil saab nakatunud veres määrata viirusvastaseid antikehi. Neli kuni kaheksa aastat pärast nakatumist tekib ravimata juhtudel nn varane HIV-tõbi, mille peamised tunnused on süvenenud väsimus, öised higistamishood, palavikud, peavalud, krooniline kõhulahtisus, seeninfektsioonid, haavandid ja põletikud suus. Ravimata juhtudel jõuab haigus keskmiselt kaks aastat hiljem oma lõppfaasi AIDSi ehk
6.Nimeta hagustekitajate reservuaarid- inimesed, elukeskkond, loomade organismid 7.Beeta laktaam antibio. Pärsivad- rakuseina peptidoglükaani sünteesi. 8.Organismi resistentsuse II astme kaitsemehhanism on- fagotsütoos, komplemendi süsteem. 9.passiivne loomulik immuun.- transplatsentraarselt saadud antikehadega/loode emalt 10.spetsiifiline immuunglobuliin on valmistatud- haiguse läbipõdenud inimese või looma seerumist. 11.kas B- lümfotsüüdid on seotud humoraalse immuunsusega-jah 12.nimeta primaarses imuuns. Süsteemi organid: tüümus, luuüdi 13.nimeta G+ kokid: staphylococcus aureus, streptococcus pyogenes 14. Indigeene e. residentne mikrofloora- mikroobid mis on omased antud biotoobile. 15. Mikroobide toksigeensus- võime produtseerida toksiine 16. Segainfektsioon: aeroobid+anaeroobid, E. coli+Bacteroides fragilis 1.nim. bakterite fermentatsiooni liigid- piimhappeline käärimine, alkoh. käärimine, teised happed: sipelghape, äädikhape. 2
„organismi valestitundlikkus“ – liigne ja ebaadekvaatne reaktsioon teistkordselt organismi sattunud antigeenile ehk allergeenile. Esimesel kokkupuutel allergia ei vallandu, vaid toimub organismi sensibiliseerimine Allergeen – ülitundlikkusreaktsioone esile kutsuv antigeen 1. Nimeta: neli erinevat immuunsüsteemiga seotud lümfotsüütide liiki ning nende ülesandeid? B-lümfotsüüdid – küpsevad luuüdis (bone), seotud humoraalse immuunsusega. Kui antigeen reageerib antikehaga, siis diferentseerub plasmarakus – hakkab antikehi tootma; tunnevad viirust ära - Ära tunda antigeen koos koesobivusantigeenidega MCH II, signaliseerides seejärel B- ja T8 lümfotsüütidele, stimuleerides antikehade, T8 ja makrofaagide sünteesi T-lümfotsüüdid – !!! soodustavad antikehade sünteesi, hävitavad viirusega infitseerunud rakke ja tuumorirakke;
Tüüpiliseks tunnuseks on kuumav valulik punetuv ja turseline ala, mis kiiresti laieneb, kuid on alati tervest nahast teravalt piirdunud. Nahaalune lümfipais põhjustab naha pinguloleku tunnet, sügelemist ja valu, kaasub ka kõrge palavikkülmavärinate, peavalu ja iiveldusega. Sageli kaasub lümfisõlmepõletik. Mõnikord tekivad nahale ka villid, mille sisu on sageli verine. Langenud immuunsusega, suhkruhaigust põdevatel või puuduliku verevarustusega inimestel võib tekkida isegi kudede kärbumine nekroos kuid õnneks väga harva. Streptokokid on endiselt väga tundlikud antibiootikumide suhtes, seega ravi pole keeruline, kuid enamasti viiakse see läbi haiglas. 3 Tavaliselt kasutatakse penitsilliinisüste kas veeni või lihasesse, kergematel juhtudel piisab tablettidest
VERI Vere ülesanded: 1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3 põhitüüpi: a. Punalibled e. erütrotsüüdid – ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma
Jalaseene ravi Jalaseent võib ravida kas paiksete või suukaudsete seenevastaste ravimitega või neid kombineerides. Paikseid vahendeid kasutatakse tavaliselt 2-6 nädalat, sõltuvalt infektsiooni ulatusest ja konkreetsest preparaadist. Kreemi või salvi soovitatakse panna kogu talla ulatuses, isegi kui nähtavad tunnused piirduvad kitsama piirkonnaga. Tugeva ketenduse või põletikulise/villilise haiguse korral, kuid ka diabeeti põdevatel, nõrgenenud immuunsusega või häirunud verevarustusega patsientidel, on vajalik suukaudne ravi. Juhul, kui haigus ei allu ravile, võib olla põhjuseks: ravimata infektsioon küüntel uus keskkonnast, riietelt või jalanõudest saadud infektsioon ravimata pereliige muu diagnoos, nagu dermatiit või psoriaas Eriti halvasti allub ravile "mokassiini"-tüüpi seen. Käeseen Käeseen on infektsioon, mis võib esineda ühel või mõlemal käel. Selle põhjustajaks on tavaliselt dermatofüüdid
· Kerge kasutada ja mugav doseerida Kätepesu jaguneb kolmeks: 1. Tavaline kätepesu - käsi pestakse vähemalt 15 sekundit: tööpäeva alguses ja töölt lahkudes enne toidu käsitsemist, söömist ja haige söötmist pärast WC kasutamist enne ja pärast patsiendi hooldust (vannitamist, voodipesu korrastamist jne.) alati, kui käed on määrdunud 2. Hügieeniline kätepesu - käsi pestakse vähemalt 40 sekundit: enne invasiivseid protseduure enne langenud immuunsusega patsientide hooldamist enne ja pärast kokkupuudet haavadega enne ja pärast kinnaste kasutamist, kui on toimunud nähtav saastumine pärast paljaste kätega kontakti vere, haava sekreedi ja kehavedelikega 3. Kirurgiline kätepesu - käsi ja küünarvarsi pestakse 2-3 minuti jooksul: enne kirurgilisi protseduure (operatsioonid; invasiivsed protseduurid, nagu tsentraalveeni kanüüli asetamine, veresoonte uuringute protseduuride teostamine jms.). NB
generaliseerunud vormiks. Vastsündinute suremus ületab 90%, ellujääjatel esineb arengudefekte (Murray et al., 2012). Teetanuse ravis puhastatakse haav, mille kaudu toimus nakatumine. Bakterite elimineerimiseks ja toksiinide toime vähendamiseks kasutatakse penitsilliini või metronidasooli. Sidumata toksiinide neutraliseerimiseks kasutatakse passiivset immuniseerimist. Vaktsineeritakse teetanuse toksoidiga, sest nakatumine ei ole võrdne immuunsusega (Murray et al., 2012). 12 3.4 Clostridium botulinum C. botulinum on samuti anaeroobne spoore moodustav pulgakujuline bakter, mis produtseerib tugevat neurotoksiini. Tema spoorid on kõrgele temperatuurile resistentsed ja püsivad eluvõimelisena toitudes, mida on minimaalselt või ebaühtlaselt töödeldud. Toksiini antigeense
Esinevad toksigeensed tüved, mittetoksigeensed võivad ka süsteemseid haigusi põhjustada. Epidemioloogia. • Ülemaailmset levikut jätkavad asümptomaatilised kandjad, mittevaktsineeritud. • Inimesed on ainus teadaolev reservuaar (kandlus orofaarünksis, nahapinnal). • Levik inimeselt inimesele hingamispiisakeste või nahakontakti kaudu. • Haigus ilmneb vaktsineerimata tegelastel rahvarohketes linnades, kahanenud immuunsusega lastel ja täiskasvanutel • Ajalooliselt esines lastehaigusena, oli enne immuniseerimise algust 2-14-aastaste peamine surmapõhjus. Nüüd esineb üksikjuhte Brasiilias, Indias, Indoneesias, Filipiinidel. Viimane puhang endises NLiidus oli 90ndate keskel, kui haigestus 150000, suremus oli 3…23%. Epideemiale eelnes toksigeensete tüvede kandlus. Virulentsus. • Difteeria toksiin on A/B toksiin. Tox geeni toimetab rakku lüsogeenne beetafaag. Toksiinil on kolm funktsionaalset
- Maksasinusoidid Funktsioon arteriaalne segaveri - biosüntees kehaomasteks aineteks koos varuainete deponeerimisega Kupfferi tähtrakud puhastavad verd võõrpartiklitest ja on seoses glükogeen, verevalgud, rasvad, raud, vitamiinid tsellulaarse immuunsusega - kaitsesüntees endo- ja eksogeensete mürkide neutraliseerimiseks ja - perisinusoidaalruum ainete vahetus vere ja maksarakkude vahel lammutamiseks koos võõrkehade fagotsütoosiga (Kuppferi tähtrakud) Sidekude - sekretsioon
Homöopaatia abil saab hästi ravida haigusi, millel on selgesti tuntav psühhosomaatiline taust (nt paanikahäire). Laste puhul on olulised algavas staadiumis bronhiaalastma, allergilised nahahaigused, psoriaas, liigesehaigused, neerupuudulikkus. Vajadusel pakub homöopaatia toetavat ravi kroonilistele haigustele. Homöopaatiat peaksid eelistama rasedad, sest homöopaatilised ravimid on lootele kahjutud. Sama kehtib nõrgenenud immuunsusega laste kohta. Homöopaatiaga võib saada häid tulemusi allergiate, kroonilise gastriidi ja koliidi, kaksteistsõrmikuhaavandi, südame- ja veresoonkonnahaiguste, liigeste ja kopsude funktsionaalsete häirete korral. Homöopaatia aitab kaasa ka luude kokkukasvamisele. Homöopaatiline ravi on vastunäidustatud siiratud neeruga ja südamestimulaatoriga patsientidele. Ei ole soovitatav paralleelselt ravida hormoonpreparaatide ega antibiootikumidega. Pigem on lubatud valuvaigistid.
Ajakohasuse tagamiseks tuleb riskihindamise tulemusi korrapäraselt kontrollida. Kindlasti peab riskihindamist kordama pärast olulisi muutusi organisatsioonis või pärast õnnetuse või vahejuhtumi uurimist. 7. Millised inimesed on riskihindamise käigus vaadeldavad kui eriti ohustatud? Puuetega töötajad, võõrtöötajad, noored ja vanad töötajad, rasedad ja rinnaga toitvad naised, väljaõppeta või vähekogenud töötajad, hooldustöötajad, nõrgenenud immuunsusega töötajad, terviseprobleemidega nt bronhiidis töötajad, töötajad kes kasutavad ravimeid, mis võivad suurendada nende vastuvõtlikkust ohuteguritele. 8. Mis on riskianalüüs ja mida peab riskianalüüs sisaldama? Riskianalüüs on lihtne analüüsiprotsess, mis põhineb hinnangul ja mille jaoks ei ole vaja erioskusi ega keerulisi meetodeid. Dokumendis sisaldub: *Riskihindajate nimed ja ametikohad *Tuvastatud ohud ja riskid
ümmargused laigud RAVI/SOOVITUS Jalaseent võib ravida kas paiksete või suukaudsete seenevastaste ravimitega või neid kombineerides. Kreemi või salvi soovitatakse panna kogu talla ulatuses, isegi kui nähtavad tunnused piirduvad kitsama piirkonnaga. Tugeva ketenduse või põletikulise/villilise haiguse korral, kuid ka diabeeti põdevatel, nõrgenenud immuunsusega või häirunud verevarustusega patsientidel, on vajalik suukaudne ravi. KAS ON NAKKAV? Seenespoorid võivad püsida kuid või isegi aastaid vannitubades, dusiruumides ja muudes ühiskasutatavates kohtades. Nad armastavad sooja ja niisket keskkonda. Seetõttu tuleb vältida neis kohtades paljajalu käimist ja käterättide või muude tarbeesemete jagamist - seega on jalaseen nakkav. Naha ESMASED lööbeelemendid tekivad eelnevalt tervele nahale.
Hea kätehügieeni järgimine on iga meditsiinitöötaja kohus. Hea kätehügieeni kohaselt ei puudutata paljaste kätega midagi sellist, mis võiks määrida või kontamineerida (saastada) käsi. Hea kätehügieen eeldab tervet käenahka. Küüned peavad olema lühikesed ja küünevallid terved. Küüsi lakkida ja sõrmuseid kanda ei tohi. Käekellad ja võrud tuleb tööle tulles eemaldada. Kätepesu peab kestma vähemalt 40 sekundit. Käsi pestakse enne protseduure, enne langenud immuunsusega patsiendi (vastsündinud, immuunpuudulikkusega patsiendid) hooldamist, enne ja pärast invasiivsete (organismi sissetungiv) seadmete käsitlemist (veenisisesed kanüülid, uriinikateetrid, hingamisseadmed). 1. tee käed märjaks 2. võta dosaatorist pesulahus 3. pese käed hoolikalt ja piisavalt kõrgelt 1 4. kuivata paberrätikuga 5. sulge kraan sama paberkäterätikuga
reageerimatus. See on immunoloogilise kaitsevõime langus või koguni puudumine ehk immunoloogiline tolerantsus ehk paralüüs. 4 Millisel viisil neist kolmest võimalusest organism ärritajale reageerib, sõltub organismi reaktiivsusest. Normaalse reaktiivsuse korral reageerib immuunsusega, kõrge reaktiivsuse korral allergiaga, madala reaktiivsuse korral aga kujunebki immunoloogiline tolerantsus. Viimane olukord võib olla kaasasündinud, elu jooksul aga tekkida radioaktiivse kiirguse mõjul, vereloome süsteemi haiguste, HIV- viiruse mõjul tekkinud omandatud immuunpuudulikkussündroomi (AIDS) korral. Immunoloogilise tolerantsuse korral ei teki antikehi, mistõttu organism on haigusetekitajate ehk antigeenide suhtes kaitsetu
kornea tuhmumine, mis kaob iseenesest. Kuni 6 kuusetel kutsikatel esineb süsteemse haigestumise korral kolm sündroomi: -üliägeda kulu puhul kutsikad surevad 3-4 h jooksul ilma haigusele iseloomulike tunnusteta -äge kulg võib lõppeda fataaselt, haigus algab palavikuga, depressiooniga, isutusega, millele järgneb oksendamine, verine kõhulahtisus, hemorraagiad igemetel, limaskestade kahvatus, ikterus - kerge haigestumine, mis võib olla osaliselt seotud immuunsusega (vaktsineerimisjärgne) SIGADE TSIRKOVIIRUS -2 Monospiraalne DNA Põhjustaja: Circoviridae Circovirus Lipiidümbriseta Väliskeskkonnas väga 5 genotüüpi: A ja B kogu maailmas stabiilne C ainult Taanis
Veri moodustab 8% kehakaalust. Vere ülesanded: · Transport toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse. · Homöostaasi e sisekeskkonna stabiilsuse tagamine vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri. · Organismi kaitse vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega, veresoonte purunemisel tekkinud hüübed moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist. Vere vormelemendid e vererakud arenevad punases luuüdis algselt kõik ühest tüvirakkude tüübist hemotsütoblastist. Eristatakse 3 tüüpi: 1. Punalibled e erütrotsüüdid 95% kõigist vererakkudest, erütrotsüütide mahu suhe koge vere mahtu on hematokrit. Punalibled sisaldavad hemoglobiini, mis seob hapnikku ja osalt ka
haiguste korral. Homöopaatia abil saab hästi ravida haigusi, millel on selgesti tuntav psühhosomaatiline taust (nt paanikahäire). Laste puhul on olulised algavas staadiumis bronhiaalastma, allergilised nahahaigused, psoriaas, liigesehaigused, neerupuudulikkus. Vajadusel pakub homöopaatia toetavat ravi kroonilistele haigustele. 11.3 Homöopaatiat peaksid eelistama Rasedad, sest homöopaatilised ravimid on lootele kahjutud. Sama kehtib nõrgenenud immuunsusega laste kohta. Homöopaatiaga võib saada häid tulemusi allergiate, kroonilise gastriidi ja koliidi, kaksteistsõrmikuhaavandi, südame- ja veresoonkonnahaiguste, liigeste ja kopsude funktsionaalsete häirete korral. Homöopaatia aitab kaasa ka luude kokkukasvamisele. 11.4 Homöopaatiline ravi on vastunäidustatud Siiratud neeruga ja südamestimulaatoriga patsientidele. Ei ole soovitatav paralleelselt ravida hormoonpreparaatide ega antibiootikumidega. Pigem on lubatud valuvaigistid. Ravimeid
BCR abil toimub antigeeni äratundmine, MHC kaudu kontakt TH rakkudega. Vajalikke tsütokiine produtseerivad TH rakud. 7. loeng Ülitundlikkus Igasugune ülitundlikkus ei ole allergia. Eristatakse nelaj ülitundlikkusreakstsioono ja nüüd ka viies on välja toodud: 1. IgE seotud ülitundlikkus – allergiaga seotud 2. IgG seotud ülitundlikkus 3. Immuunkompleksidega sotud ülitundlikkus - 4. Rakulise immuunsusega seotud ülitundlikkus (DTH- delayed-type hypersensitivity) – suur rühm, aetakse allergiaga segamini, siia kuulub ka palju tuntud haigusi, nt tuberkuloos v leepra. 5. Retseptorite vastaste antikehadega seotud ülitundlikkus 1. ja 4. on väga palju erinevaid asju keskmised on väiksemad. Miks meduusid põhjsutavad tugevaid põletusreaktsioone. Vahetu ülitundlikkus—viivitusega ülitundlikkus Õppimise skeem. Mast rakud – kudedes olevad basolfiilid.
haigusena. Üksikjuhtudel põhjustab süsteemset haigestumist. Kuni 6 kuustel kutsikatel esineb süsteemse haigestumise korral kolm sündroomi: üliägeda kulu puhul kutsikad surevad 3-4 tunni jooksul ilma haigusele iseloomulike tunnusteta; äge kulg võib lõppeda fataalselt, haigus algab palavikuga, depressiooniga, isutusega, millele järgneb oksendamine, verine kõhulahtisus, hemorraagiad igemetel, limaskestade kahvatus, ikterus; kerge haigestumine, mis võib olla seotud osalise immuunsusega (vaktsineerimisjärgne). Inkubatsiooniperiood kestab 4-9 päeva. Kliiniliste tunnused: palavik, apaatia, anoreksia, janu, konjunktiviit, nõrevool silmadest ja ninast, valud kõhu piirkonnas, petehhiad suulimaskestas, tahhükardia (kiirenenud südametegevus), leukopeenia, vere hüübimise aja pikenemine, ulatuslik intravaskulaarne koagulopaatia (vere hüübimismehhanismi häire). Närvisüsteemi kahjustusi võib esineda üksikjuhtudel (konvulsioonid)
Vabaltelavad nugilestalised elavad kõdus ja on enamasti rööveluviisiga. Paljud nugilestalised elavad pisiimetajate ja lindude pesades. Nad toituvad pesapoegade verest. Verd imevad ka puugid, kes on maismaaselgroogsete parasiidid. Vagellestad ehk nääpsulestad parasiteerivad peamiselt imetajatest peremehe karvafolliikulites ja rasunäärmetes, võivad põhjustada täiendavaid põletikke ja karvade (juuste) väljalangemist alanenud immuunsusega isendeil. Tolmulestad söövad inimese nahalt eraldunud kettusid, mis on hallitusseente poolt lestadele seeditavaks muudetud. Optimaalne temperatuur on 2025° ja suhteline niiskus üle 50%. Ühes grammis madratsitolmus võib olla kümneid tuhandeid lesti ning uue madratsi asustavad tolmulestad 4- 6 kuuga. Lestadele sobivad toiduks ka bioloogilised jäätmed: naha- ja hallitusseened, bakterid, toidupudemed, õietolm, surnud putukate jäänused.
suuremad kui see 1 kuni 1,5 protsenti. Erienevuste kujunemisele aitab kaasa geneetilise materjali otstarbekas ärakasutamine ajas, milleks on regulaatorgeenide suurenemine (koljuõmbluste luustumine 18, koljuõmbluste luustumine võimaldab ajumahu suurenemist- toimub närvirakkude venimiskasv, abirakkude juurdetulek). 2. Teatud valdkondades on toimunud suhteliselt kiire uute alleelide kujunemine a.) toitumisega seotud geenid ja b.) immuunsusega seotud geenid. 77 Keda tutvustada: 1.) viimane hüpoteetiline esivanem enne lahknemist inimahvidest (australopiteek e. lõunaahv) tänapäeval Ardipiteek "Ardi" 4,4 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Liikus kahel jäsemel, sõi segatoitu, elati paaridena koos. 2.) Perekond inimene esimsne liige oli Osav inimene (H. habilis), kasutas juhuslikke teravaid esemeid, 2 mijonit aastat tagasi. Nüüdisaegne inimene (H. sapiens
annaabi.ee 
