Võrumaa Kutsehariduskeskus Tambet Laan Puidutöötlemise tehnoloogia Puidu immutamine Puidukaitse referaat Kursus: PT-09 Juhendaja: Andrus Luts Väimela 2010 SISSEJUHATUS Puidukaitsevahendeid võib laias laastus liigitada kaheks: pinnakaitsevahendid ja immutusvahendid. Immutusega saab puitu kaitsta mitme ohu eest, abi leiab sellest nii mädanemise, kui termiitide vastu. Lihtsamal viisil kaitstakse puitu vaid tema pinna töötlemisega. Kuigi ka sel juhul imbub kaitsevahendit teatud määral puidu pinnakihti, ei saa seda protsessi nimetada kaitse immutuseks. Mis on immutatud puit ja kuidas toimub immutamine Vahel öeldakse ka sügavimmutatud puit, märkimaks asjaolu, et immutusained on tunginud sügavale puidu struktuuri. Senini on kõige levinumak...
mürgistust.( Laguneb polüvinüülkloriid) Söövitav toime. · Söövitava toimega keemiatooded on kontsentreeritud happed ja leelised. · Argielus on kasutatavatest hapetest kõige ohtlikum näiteks äädikhape. · Hapetega töötades on vaja panna kätte kummikindad. Plahvatusohtlikkus · Lõhkeaine koostises on palju hapnikku, mis kuumutamisel kergesti vabaneb. · Selle tulemusena hakkab lõhkeaine väga ruttu põlema ja plahvatab. · Kui näiteks saepuru immutada vedela hapnikuga, siis muutub see tugevajõuliseks lõhkeaineks. Kasutamine · Püssirohtu kasutatakse vähe. (jahimehed,laskesportlased jt) · Maavarade kaevandamisel kasutatakse lõhkeaineid. · Peaaegu kõik lõhkeained plahvatavad elektrisädeme toimel. Ohtlikkus · On aineid, millega ükskord kokku puutudes ei tunne inimene mürgistusnähte, kuid see võib tekitada kasvaja.(Nt kantserogeen) · On ka aineid mille vastu on
leukotsüüdid. Raske nakkushaiguse korral väljuvad ka erütrotsüüdid. Fagotsütoos ehk põletikukoldesse rändavad mikrofaagid ja makrofaagid ehk õgirakud, kes õgivad ehk fagotsüteerivad koe laguprodukte ja võõrast materjali. Eksudaadi moodustumine – toimub eksudatsiooniprotsessi tulemusena. Eksudaat koosneb vedelatest osistest ja tahkest komponendist. Eksudaat võib koguneda serooskelmete õõntesse, limaskesta pinnale või immutada koed läbi. Eksudaadi väljumine põletikukoldesse põhjustab seal põletikulise turse. Järgneb proliferatsioon ehk põletikukoldes paljunevad rakud püüavad kahjustuskollet likvideerida või isoleerida ja alteratsiooniprotsessis tekkinud defekti täita. Proliferatsioon on suures osas reaktsioon sidekoe poolt, mis avaldub selle vohangus. Põletikukoldes tekib noor sidekude ehk põletikuline granulatsioonkude. Aja jooksul diferentseerub granulatsioonkude kiudsidekoeks ja armkoeks. See
Looduslikud vaigud on ka fossiilsed vaigud nagu merevaik ja kampol. Tehisvaigud Tehisvaigud sisaldavad mürgist keemilist ühendit formaldehüüd. Tehisvaike kasutatakse näiteks mööbli, puitlaastplaatide ja suuskade valmistamisel. Puitlaastplaadid valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Meetod seisneb selles, et kahjustunud, poorset hambaemaili on võimalik läbi immutada tehisvaiguga,mis kõvastudes muudab kahjustuskolde enda plommiks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast – tselluloosist, ligniinist, rakk...
1 . Hüüf Seeneniit. Nendest koosnevad enamikud seened. Eos Eoste abil seened paljuevad, koosnevad ainult ühest rakust. Levivad läbi õhu või vee ja kui satuvad sobivasse kasvukohta hakkavad idanema ja neist arenevad uued seeneniidid. Käärimine Käärimiseks nimetatakse protsessi, kus anaeroobses keskkonnas pärmseente eluviis tekitab süsihappegaasi ja alkoholi. Mükoriisa Mükoriisaks nimetatakse seente kooselu taime juurtega ehk seenjuur kus mütseel põimub ümber juurte või põimub nende sisse. Mütseel Seeneniidistik. Tekkinud hüüfidest ja see omastab vett ja lahustunud toitained läbi rakukesta. Pärmseen Üherakuline organism. Viljakeha - Pärm Kasvatatud ja kokkusurutud pärmseente mass. 2 . Seene ja taime erinevused: Rakukestas olev aine erineb. Puudub klorofüll, ei fotosünteesi. Ei vaja valgust. Seene ja taime sarnasused: Mõlemal on rakukest. Mõlemal puudub aktiivne liikumisvõime. Mõlema rakud sisaldavad vakuoole. Seene ja looma ...
Et pilliroog ei paisu ega kahane, püsib krohv sellel kindlalt pragunemata. Soovi ja sobivuse korral võib jätta rooplaadid krohvimata ning eksponeerida neid looduslikuna. Tavalise rooplaadi mõõtmed on 2 m x0,6 m, paksus 5 cm ning 2,5 cm. Rooplaati toodetakse kaheks erinevaks otstarbeks krohvialuseks plaadiks ja 4 kasutamiseks sisekujunduses. Viimane ehk dekoratiivplaat tehakse parima kvaliteediga pilliroost. . Dekoratiivplaati võib immutada värvitu tuld tõkestava vedelikuga SG2 Magna Firestop. Näiteks on mõnes kohas löödud pillirooplaadiga üle kogu palkmaja, samuti on kasutatud seda paekivist mõisahoonete siseruumide soojustuseks ja krohvi alusplaadina, et krohv müüriniiskuse tõttu pudenema ei hakkaks. Pillirooplaadi kasutusvaldkond on väga lai, sellest on võimalik teha akende-luugid, majale aia, õue varjualause. Foto 2: Rooplaat seinas ja laes Foto 3: Rooplaat katuslaes
Õpilane: Joonas Säde Juhendaja: Tartu 2014 Grupp: SAEMATERJALID Immutatud saematerjali kasutamine pikendab niisketes tingimustes või väliskeskkonnas asuvate ehitiste, rajatiste või konstruktsioonide eluiga. Materjalide kasutamisele, ühenduste ja liideste tegemisele piiranguid ei ole. Immutada võib mistahes ristlõigete ja kujuga saematerjale. Saematerjal on kahest või enamast küljest saetud puitmaterjal. Saematerjali liigitatakse puuliigi ja kvaliteediklasside järgi. Tänu sellele saab vastavalt vajadustele leida alati sobiva materjali. Kuna puit on looduslik materjal, on tema välisilme ja füüsikalised omadused tihti erinevad. Omadused sõltuvad puuliigist ja kasvutingimustest. Üldjuhul kasutatakse ehituses männi ja kuuse ehk okaspuu saematerjali
altpoolt, kus rookatus on kuiv ja ied süttivad kergesti, seega tuleks phitähelepanu suunata korstnate läbiviikudele ja katuse tulekindlaks tegemisele altpoolt. Rookatuse tulekindlaks tegemisele ja tuleohu vähendamiseks on kaks erinevat lahendust: 1.Immutamine spetsiaalse vedelikuga Magma Firestop SG-2, mis on saanud kasutusload Hollandis, Inglismaal ja Saksamaal. Immutusvedelik on lhnatu ja värvitu, tema puuduseks on kallis hind ja see, et iga 5 aasta tagant tuleks katus uuesti immutada. 2.Taanis kasutatavad lahendused, mille phimtteks on isoleerida katus ülejaanud ehitusest kasutades selleks Rockwooli kivivillaja tulekindlat kipsplaati vi spetsiaalset tulekindlat kilet katuse alla ja sellisel juhul hävineb ainult rookatus. Lahenduse eeliseks on see, et tegemist on ainult ühekordse kulutusega. Sindelkatus Sindelkatused levisid Eestisse Soomest 19 saiandi lõpul,
maandusrihm on kindlam variant. Eelnevalt mainitud kondensaatorite puhul tasub ette vaadata. Kuna nemad on tavaliselt laetud kehad ja sina oled maandusrihma kasutades maandatud ehk üldistatult koht, kuhu laetud osakesed tahavad minna. Seega võid sa saada elektrilöögi, kui kondensaatorid ei ole tühjenenud. Kui arvutit puhastada tolmust kasutades vedelikke, siis mitte piserdada seda otse peale vaid immutada lapp õrnalt läbi. Peale selle pühkida tolm ära. Erinevad vedelikud võivad peale komponentide lühistamise kaasa tuua ka korrosiooni. Poest saadavat suruõhku kasutades mitte piserdada seda tagurpidi hoides. Sellisel juhul võib väljuda ka vedelat õhku mis suudab kahjustada arvuti komponente. Mitte kunagi kasutada tolmuimejat et eemaldada arvuti seest tolmu kuna see kogub endasse tohutult elektrienergiat mis kontaktil komponentidega nad rivist välja lööb
krobeline. Seda toodetakse mitmes eri paksuses, levinuim paksus on 3-6 mm. Plaate on väga erineva suurusega. Puitkiudplaat on suhteliselt odav ning seda kasutatakse peamiselt sahtlipõhjade ja riiulite tagaseinte valmistamiseks. kahepoolset puitkiudplaati valmistatakse samal viisil, kuid selle on kask siledat külge. Saadaval on ka performeeritud, vormitud ja lakitud plaate. Performeeritud plaate kasutatakse tavaliselt ekraanidega, teisi aga seinapaneelidena. Puitkiudplaate võidakse immutada ka vaikude ja õlidega, mille tulemusel saadakse kulumis- ja veekindel materjal. KESKMISE TIHEDUSEGA PUITKIUDPLAAT MDFi tootmisel lisatakse peentele puidukiududele vaike. Segu kuumpressis pressides saadakse ühtlase struktuuriga siledapinnaline materjal. MDFi saab kerge vaevaga saagida, hööveldada ja freesida ning selle pinda võib peitsida, värvida või lakkida. Plaadi paksus on enamasti 3-30 mm. Tavaline MDF sobib hästi korpusmööbli valmistamiseks. Kööki või
· Ei kahjusta puitu ega metall osi. · Imbub hästi puitu. · Vesi ei uhu teda välja. · Ei ole halva lõhnaga ega määri puitu. · Säilib kaua. Antiseptikud jagunevad: · Veeslahustuvad antiseptikud. · Õliantiseptikud. · Antiseptilised pastad. · Antiseptilised värvid. Antiseptimise viisid: · Võõpamine ja ülepiserdamine · Immutamise ehk impregneerimise meetod: Sukeldades puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahendiga kuni 5mm sügavuseni. Immutamine vaakumis või rõhu all. Puidu kaitsmine süttimise vastu · Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril üle 250C. See iseenesest tähendab, et leegi juuresolekul süttivad emiteeritud aasid. · Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500C-ni, siis sellele temperatuuril on võimalik juba nn
· saematerjali mõõtmed; · kas on vajalik immutatud puit; · kas on vajalik tugevussorteeritud puit. Ehituses on valdavaks okaspuit, seega kuusk, mänd või lehis. Lehis on seni veel vähe levinud, samas aga eriti sobiv välistingimustes, sest ta kestab kaua ka ilma immutamiseta. Enamasti tehakse valik siiski kuuse ja männi vahel. Ehituses on enam kasutusel kuusk. Männi peaks valima siis, kui Puidu omadused ja kasutamine puitu on plaanis immutada või on tegemist profiilhööveldatud materjaliga, sest mänd on paremini töödeldav. Kuuse rakusein on ehituselt männist üsna erinev, kuuske ei saa näiteks immutada ja ta on ka parem välisvoodrilaua materjal imab vähem vett ja hoiab paremini värvi peal. Eestis sorteeritakse saematerjali Põhjamaade standardite, peamiselt nn sinise raamatu järgi, kuid kasutatakse ka vanemat juhendit, nn rohelist raamatut, kus kvaliteediklassid on tähistatud numbritega 1 kuni 6
kinnitatakse Zn - protektor Puidu korrosioon Puidu korrosioon ( puidu lagunemine õhu ja vee toimel). Korrosiooniks nimetatakse tahke materjali lagunemist ümbritseva keskkonna toimel. Puidul põhjustavad selliseid muudatusi õhk, muld ja keemilised ained. Kui puit on eelnevalt kaitstud seente, putukate ja teiste kahjustuste eest, on ta küllalt vastupidav materjal. Puidu kaitse Puidu korrosiooni kaitset saab teha nii kui puitu immutada puidukaitsevahendiga ja puiduõlidega mis ei lase puidul niiskust sisse tõmmata ja päiksel üleliia kuivatada. 6 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Korrosioon http://miksike.com/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-14-1.htm http://web.zone.ee/rauatyy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html http://www.weckman.ee/?vase-korrosioon-katus http://www.ai.ee/failid/274.ppt http://www.tlu
Eksam 1 nädal. 1. Püsipreparaatide ettevalmistamise põhietapid (iga etapi eesmärk). I. Fikseerimine II. Etanooliga veetustamine III.Ksüleeni immutamine IV. Paraffiini sisestamine Fikseerimine kindlustab kudedes toimuvate surmajärgsete muutuste ärahoidmise ja aitab kaasa tervikliku struktuuri säilitamisele. Selleks, et koetükki hüdrofoobsesse paraffiini panna, tuleb seda enne hüdrofoobsesse lahustisse immutada ehk kõigepealt hüdrofiilsest veest lahti saada. Seega, järgmiseks etapiks on koe etanooliga veetustamine ehk vee eemaldamine kude kasvavas etanooli gradiendis (50-100% etanooli) inkubeerides. Järgmisena, etanool asendatakse hüdrofoobsema lahusti ksüleeniga. Ksüleen on hüdrofoobne lahus, mis seguneb nii paraffiini kui ka etanooliga. Ja alles pärast ksüleeniga immutamist kude võib sulanud paraffiini sisestada.
Kahjustunud puit tuleb eemaldada. Boracol kantakse pinnale kahes osas 24 tunnise intervalliga. Võib kasutada ka kahjustunud detaili sissekastmist või pihustamist. Majavammi puhul tuleb kogu nakatunud puit eemaldada ning majavammi koldest kogu puit 1 m raadiuses töödelda Boracol 20-2 Bd-ga. Kui nakatunud puit jääb ehituskonstruktsiooni alles, tuleb mädanenud osa siiski eemaldada ja allesjäänud puit pintseldada põhjalikult Boracoliga ning immutada seestpoolt puuraukude kaudu. Selleks puuritakse 20 cm vahega 10 mm diameetriga augud (2/3 materjali paksusest) ja täidetakse kaks korda Boracoliga 24 tunnise intervalliga. Kandekonstruktsioonid tuleb vajadusel toestada Eestis kõige targem tegelan kes teab majavammist kõige on Urmas Kõljalg Arvutus kelder Keldri pindala on 100m2 seinad on yle krohfitud ja põrand on betoonist.Aine maxab 1545kr 10liitrit ja on vaja teha hävitav töötlus.
Suurpuhastusel kasutage setete eemaldamiseks happelisi puhastusaineid (hiljem tuleb pind loputada, seejärel neutraliseerida aluselise puhastuainega ja jälle loputada). Ihurasva eemaldamiseks tuleks kasutada aluselisi puhastusaineid. Igapäevaseks hoolduseks on sobivaim neutraalne puhastusaine. Vannitoamööbel Vannitoamööbel on niiskesse keskkonda loodud, kuid parem on vältida selle otsest kokkupuutumist pritsiva veega. Kergeks puhastamiseks kasutage niisket riidelappi, mida võib immutada ka õrna pesuvahendiga. Vältige kreemjaid mööblipuhastusvahendeid, piirituse baasil puhastusvahendeid ja teisi tugevaid lahusteid. Samuti ei peaks kasutama abrasiivseid puhastusvahendeid. Atsetoon, küünelakieemaldi või teised tugevad lahustid tuleb pinnalt koheselt ära pühkida, kui peaksite neid kogemata mööblile tilgutama. Plastmass Plastpindade hoolduseks sobib neutraalne või nõrgalt aluseline puhastusaine. Pindade
Metallpritsid on kõige otstarbekamad, sest need ei purune, sula ega kooldu. Linnuhargid Kahekaupa müüdavad suured metallist hargikujulised töövahendid hõlbustavad ahjuplaadil lebava suure linnu mõlema külje alla ulatumist ning selle teisaldamist ühtlase pruunistumise soodustamiseks ümberpööramist või serveerimisvaagnale tõstmist. Praepintslid Harilikult on praepintslil pikk vars ja lai pintslipea, mistõttu seda on lihtne praeleemes, marinaadis või glasuuris immutada ning vedelik küpseva prae või lihalõigu pinnale pintseldada. Naturaalsetest harjastest parimad looduslikest harjastest pintslid on valmistatud steriliseeritud metsseaharjastest, mis taluvad kõrgeid temperatuure ning on kinnitatud lehtpuidust varre küljes olevasse hülssi. Väldi sünteetilisest materjalist pintsleid, mis võivad kõrgetel temperatuuridel sulada. Silikoonpintsel Silikoonist harjased võimaldavad lihale praeleent või glasuuri pintseldada ka kuumas ahjus või grillil.
Näripea, L. "Saun soojaks", Bioneer 09.11.2008 http://www.cankar.org/sauna/origins/sauna_e.html http://www.saunaexpert.ee/saunast.html http://et.wikipedia.org/wiki/Saun Lisa 1 Soome sauna kasutamise eeskiri. 1. Alustuseks tuleks ennast pesta. See aitab hoida ruumi puhtana. 2. Sisene sauna ja istu kõige ülemisele pingile. Võid kasutada väikest käterätikut istumise alla panemiseks. 3. Lõõgastu paar minutit ja lase kuumusel enda keha läbi immutada ja naha poorid avada. 4. Võid reguleerida õhuniiskust visates vett kerisele. Veeaur paneb sauna kuumemana tunduma. 5. Jahtu vahepeal maha. Võid selleks niisama istuda, käima väljas, ujumas, või niisama dussi all. 6. Korda eelnevat nii palju kui soovid. Lõõgastu ning naudi kuumust. 7. Lõpuks pese kogu higi korralikult maha. 8. Jahtu rahulikult maha ja kuivata ennast, enne riidesse panekut. 9
korstnate läbiviikudele ja katuse tulekindlaks tegemisele altpoolt. Rookatuse tulekindlaks tegemisele ja tuleohu vähendamiseks on kaks erinevat lahendust: 1. Immutamine spetsiaalse vedelikuga Magma Firestop SG-2, mis on saanud kasutusload Hollandis, Inglismaal ja Saksamaal. Immutusvedelik on lõhnatu ja värvitu, tema puuduseks on kallis hind ja see, et iga 5 aasta tagant tuleks katus uuesti immutada. 2. Taanis kasutatavad lahendused, mille põhimõtteks on isoleerida katus ülejäänud ehitusest kasutades selleks Rockwool'i kivivilla ja tulekindlat kipsplaati või spetsiaalset tulekindlat kilet katuse alla ja sellisel juhul hävineb ainult rookatus. Lahenduse eeliseks on see, et tegemist on ainult ühekordse kulutusega. 4. PUITKATUS Puit on suurepärane ehitusmaterjal -- see on kerge, ilus ja tervislik. Õigesti valitud ning
· saematerjali sort ehk kvaliteet; · saematerjali niiskusaste; · saematerjali mõõtmed; · kas on vajalik immutatud puit; · kas on vajalik tugevussorteeritud puit. Ehituses on valdavaks okaspuit, seega kuusk, mänd või lehis. Lehis on seni veel vähe levinud, samas aga eriti sobiv välistingimustes, sest ta kestab kaua ka ilma immutamiseta. Enamasti tehakse valik siiski kuuse ja männi vahel. Ehituses on enam kasutusel kuusk. Männi peaks valima siis, kui puitu on plaanis immutada või on tegemist profiilhööveldatud materjaliga, sest mänd on paremini töödeldav. Kuuse rakusein on ehituselt männist üsna erinev, kuuske ei saa näiteks immutada ja ta on ka parem välisvoodrilaua materjal imab vähem vett ja hoiab paremini värvi peal. Eestis sorteeritakse saematerjali Põhjamaade standardite, peamiselt nn sinise raamatu järgi
on puidupinnad omavahel liidetud nii, et pinged ühenduses jaotuvad ühtlaselt ja suuremat muljumist ei teki. - Puitmaja koosneb tappide süsteemist. Iga tapisõlme parandamisel tuleb mõelda, kuidas tapp tööolukorras töötab - Parandustöid tuleb teha täpselt , et ühendus saaks piisavalt tihe ja hakkaks koormusolukorras tööle - Uued jätk,- ja tappühendused immutatakse profülaktika mõttes. Soovitav on immutada ka kahjustuse ümbrus ca 1 m ulatuses. - Paljud kahjustused tekivad akende ja uste ümber. Põhjuseks on veelaudade või plekikde puudumine, mis laseb veel voolata seinavoodri vahele. Edaspidiste vigade vältimiseks - Fassaadi puhul on nendeks kohtadeks kõik vihmaveetorud, veeplekid, varikatused jne. - Välitreppide ja terrassipõrandate üleminek peab olema lahendatud nii, et vesi ei pääseks puitkonstruktsioonini.
anda pinde või tükikesi, ei tohi kergesti sisse võtta lõhnu ega maitseid. Lõikelaud peab olema piisavalt suur. Puidust lõikelauad peavad olema vastavalt kasutamise otstarbele märgistatud. Eraldi lõikelauad peavad olema toorele ja kuumtöödeldud toorainele, leivale ja piimatoodetele jne. Peale kasutamist tuleb lõikelaud kohe pesta, kuivatada ja hoida püstises asendis vastavas hoidjas. Uue puidust lõikelaua sissetöötamiseks immutada see õliga, see hoiab ära hilisema vedeliku imbumise lõikelaua sisse, teeb pinna vastupidavamaks. Turvaliseks lõikelaua kasutamiseks asetada lõikelaua alla niiske köögipaber või köögirätik, see hoiab ära lõikelaua libisemise Lõikelaud renniga kasutatakse liha lõikamiseks, eralduv vedelik koguneb renni 6 Leivalõikelaud kasutatakse leiva ja saia lõikamiseks, laud on valmistatud puidust Alusraam lõikelaudadele Lihapakk
Kui see pole võimalik , tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Keemiliste võtete korral töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). <> Antiseptikud jagunevad: > veeslahustuvad antiseptikud, > õliantiseptikud, > antiseptilised pastad, > antiseptilised värvid. Antisepitsemise viisid: > Võõpamine ja ülepiserdamine > Immutamine e impregneerimise meetod: Sukeldudes puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahenditega kuni 5mm sügavuseni. Immutamine vaakumis või rõhu all. > Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 kraadi hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril üle 250 kraadi. See iseenesest tähendab, et leegi juureolekul süttivad emiteeritud gaasid. > Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500 kraadini, siis sellel temperatuuril on võimalik juba nn. isesüttimine.
· Temperatuuri tõusu mõju. Kui mineraalvilla temperatuur tõuseb, hakkab temast sideaine aurustuma, kiud iseenesest on põlematu. · Õhu- ja gaasiläbivus sõltub toote tihedusest, nii näiteks pehmetel villatoodetel on õhuläbitavus nii suur, et nende puhul tuleb kasutada tuuletõket. · Niiskuse mõju: õhukuiva mineraalvilla niiskus on ca 0,5%; maa sees olevate konstruktsioonide soojustamisel on niiskuse mõju suur, mistõttu tuleb immutada vetthülgavate ainetega. · Veeauruläbilaskvus on küllalt suur, piirides 0,06x10-9 kuni 0,2 x10-9 kgm/Ns vajavad hüdroisolatsiooni. · Mineraalvilltoodete survetugevus oleneb toote liigist. · Mineraalvilla soojusjuhtivus on madal, see on tingitud suure hulga kiududevahelise õhu olemasolust (95% toote mahust). Soojusjuhtivus sõltub mineraalvillast toote tihedusest. · Akustilised omadused mullilisest ja kiulisest struktuurist olenevalt on
Puitmaterjali kaitsevahendite kasutamine ulatub arvatavasti kaugesse aega, kus veel ei dokumenteeritud teadmisi andmekandjatel vaid peamine edastamine toimus õpetades suusõnaliselt inimeselt inimesele. Selletõttu puuduvad teadmised kus ja kuidas kasutati täpsemalt kõige aegade alguses puidukaitse vahendeid. Kuid on üsna loogiline, et puidukasutamine ja kaitsevahendid on alati käsikäes liikunud. On olemas märkmeid mis ulatuvad Antiik-Kreekasse kus Aleksander Suur lasi oliiviõliga immutada silla puidu, roomlased harjasid oma laevakered üle tõrvaga ja ka eestlased tundsid juba muistsel aal kuidas kuuma tõrvaga puiduiga pikendada. Tööstusrevolutsiooni ajal said puidukaitsevahendid nurgakiviks puidutööstuses. Leiutajad ja teadlased nagu Bethell, Boucherie, Burnett ja Kyan tegid ajaloolist arengut puidukaitsevahendites kus kasutati konserveerivaid lahuseid. Kaubanduspoliitika surve algas 19. Sajandi teisel poolel, kus raudtee liiprite kaitseks kasutati kreosoodi.
SAX-70 0,49 0,316 310 270 SAX-150 0,24 0,292 485 530 Õhuliinide juhtmeid hoiavad üleval mastid. Keskpingeõhuliinide mastide materjaliks on puit, raudbetoon, teras või alumiiniumisulamid. Põhiliselt on Eestis levinud puitmastid ja raudbetoonmastid. Kaitseks mädaniku ja kahjurite eest tuleb puitposte eelnevalt autoklaavis antiseptikutega immutada. Raudbetoon-mastid on küll pika tööeaga, kuid nende puuduseks on haprus. Terasmastid peavad olema korrosioonikaitseks kas kuumtsingitud või värvitud. Otstarbe alusel jaotatakse maste kandemastideks, nurgamastideks, ankrumastideks, lõpu- mastideks, hargnemismastideks jm. Mastide näited on joonisel 5.17. a) b) c) d) Joonis 5.17 20 kV paljasjuhtmelise õhuliini kandemast (a) ja hargnemismast (b) ning
liivasid. 186. Tehnoloogiliste vahekihtide ülesanded: · Võimaldama ehitus- transpordimasinatel liikumist kihil · Takistama kihtide omavahelist segunemist · Vältima naket tsementbetoonkatete ja mineraalse aluse vahel · Kaitsma aluskihtide ilmastiku ja liikumismõjude eest 187. Kruusast aluste ja killustikaluste võrdlus Kruus Killustik Ehitatkse kahekihilisena b(alumine-jäme, ülemine Võib immutada liivtsementseguga- tsemak peen) Vähim kihi paksus 10 cm Tugevus määratakse kruusa enda tugevusega Aluse laius on laiem katendi alusest Kruusakihile mis, ei ole töödeldadud sideainega, on iseloomulik struktuuri kontaktne tüüp(osakeste vaheline Alumine kiht killustik >=40 mm, ülemine peenkillustik side toimub kontaktpunktides hõõrdejõu abil. 3.
niiskus ekspluatatsioonis ei ületaks 12-15%. Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puit imbuda. Kui see pole võimalik, tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Antiseptikud jagunevad: 1.Veeslahustuvad antiseptikud 2.Õliantiseptikud 3.Antiseptilised pasad 4.Antiseptilised värvid Antiseptimise viisid: võõpamine ja ülepiserdamine, immutamise ehk impregneerimise meetod: sukeldades puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahendiga PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3
kõverjoonelistena. Võimalik on valmistada suhteliselt suuri ristlõikeid, näiteks Eestis laiusega kuni 22 cm ja kõrgusega kuni 2 m. Lamelli paksus on tavaliselt 33...45 mm. Väiksema paksusega lamelle tuleb normide järgi kasutada välistingimustes ning kaarkonstruktsioonides. Viimaste puhul on lamelli paksus seotud raadiusega. Liimpuitu valmistatakse põhiliselt kuusest või männist. Mändi kasutatakse siis, kui detaili tuleb immutada. Liimpuidu kasutusala on väga mitmekülgne. Liimpuidust valmistatakse pakettristlõikega tala, raam- ja kaarkonstruktsioone, poste jne. Laialdaselt kasutatakse liimpuidust kandekonstruktsioone suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonide ja seinakarkasside ehitamisel: spordisaalid, ujulad, lao- ja tööstushooned jms. Samuti leiab liimpuit laialdast kasutust eramute ehituses vahelae taladena, tugipostidena, sarikatena. Liimpuitu on hakatud kasutama ka, eriti viimasel ajal
Putukaid võib säilitada ka paberümbrikes ja kolmnurkades ning neid omakorda vastavates sahtlites/karpides. Väga mugavad on arhiivikvaliteediga valgest papist väiksed karbid. Sahtlid, karbid peavad olema kaetud, et vältida valguse, tolmu ja biokahjustuste ligipääsu kogule. Entomoloogilistes kogudes kinnitatakse sildid nõela külge. Probleemiks on siiski nõelte korrudeerumine. Korrodeerunud nõelad tuleb väljavahetada. Suurematest putukatest nõelte eemaldamiseks tuleb neid enne immutada pesemislahusega või hoida niisutuskambris. Mõnede putukate korral piisab pehmendamiseks mõne tilga metüülalkoholi tilgutamisest seljale. Väikeste putukate korral võib olla õigem jätta vana nõel alles ja kasutada kahekordset nõelamist. Messingist nõelad tekitavad vaseroostet. See võib hävitada eseme täielikult. Ainsaks võimaluseks on messingist nõela asendamine roostevaba nõelaga.
muutub vastupidavamaks ilmastikuoludele ja seentele; vähenenud puidu soojajuhtivus 20-25%; ei ole lisatud kemikaale. 4)Liimpuit-vähemalt neljast lamellist pakettristlõikest liimitud elemente. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Põhietapid valmistamisel: kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine. Valmistatakse põhiliselt okaspuidust. Mändi kasut. kui detaili tuleb immutada. Kasutusala laialdane: tala-, raam- ja kaarkonstruktsioonid, postid, vahelae talad, sarikad jne. 11. Malmid - tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetaksekõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900...11000C juures) saadavat koksi (tuhka). Koks on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest
Kuna peamiseks kooshoidvaks aineks on või (võisegu), peavad leiva mõlema pooled olema võiga määritud. Võileivatordid: on rohke kattega, rikkalikult kaunistatud ja tervikliku ilmega, võivad koosneda paljudest erinevatest võileibadest. Kujult võivad olla ümmargused, kandilised, ovaalsed jne. Võivad olla madalad kuid ka mitmelihilised (, ühe-, kahe-, kolmekihilised jne). kihte immutatakse, et need oleksid mahlasemad, võib immutada erinevate puljongitega või ka piimaga. Kihtide vahele pannakse erinevaid täidiseid, kuid samal ajal ei kasutata kala ja liha. Täidist on hea köögikombainis kohevaks ajada, täidis peab olema äratuntav ning tugevamaitsega, et see annaks leiva- või saiaviiludele maitset. Täidiseks on hea kasutada erinevaid juustu, kohupiima, toorjuustusid, neid võib maitsestada hapukoorega või majoneesiga. Katte- ja kaunistusaineteks võib kasutada kõiki toiduained mis sobivad omavahel
kõverjoonelistena. Võimalik on valmistada suhteliselt suuri ristlõikeid, näiteks Eestis laiusega kuni 22 cm ja kõrgusega kuni 2 m. Lamelli paksus on tavaliselt 33...45 mm. Väiksema paksusega lamelle tuleb normide järgi kasutada välistingimustes ning kaarkonstruktsioonides. Viimaste puhul on lamelli paksus seotud raadiusega. Liimpuitu valmistatakse põhiliselt kuusest või männist. Mändi kasutatakse siis, kui detaili tuleb immutada. Liimpuidu kasutusala on väga mitmekülgne. Liimpuidust valmistatakse pakettristlõikega tala-, raam- ja kaarkonstruktsioone, poste jne. Laialdaselt kasutatakse liimpuidust kandekonstruktsioone suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonide ja seinakarkasside ehitamisel: spordisaalid, ujulad, lao- ja tööstushooned jms. Samuti leiab liimpuit laialdast kasutust eramute ehituses vahelae taladena, tugipostidena, sarikatena. Liimpuitu on hakatud
Vastupidiselt teistele okaspuudele langetab lehis vegetatsiooniperioodi lõpul okkad. Välimuselt sarnaneb lahise puit männi puidule. Lehis on lülipuiduline liik. Maltspuidu ja lülipuidu värvuse erinevus on väga suur. Aastarõngad on selgelt eristatavad. Puit sisaldab palju vaiku. Lehise puidu tugevus on kohalikest okaspuuliikidest kõige suurem. Kergest töödeldav. Suure vaigusisalduse tõttu ei saa immutada, viimistlemine on ka keeruline. Tihedus 550..640 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiude 105 Mpa Survetugevus pikikiude 47..54 Mpa Kõvadus radiaalpinnal 340..360 Janka Lehisepuidu kasutusalad : *Kasutatakse kohtades kus on nõutud suur tugevus ja vastupidavus mädanikele. *Kasutatakse konstruktsioonmaterjalinavälistigimustes – uksed, aknad, katuselaastud. Kadakas (Junperus communis) Värvus maltspuit kollakas, lülipuit pruunikast punakani.
seaharjastest peaharjade valmistamisel. Kõige olulisem oli vaik rahvapäraste ravimite valmistamisel. Vaiguga raviti nahahaigusi ja kahjustusi, näiteks põletikke, külmetusi, põletusi ja lõikehaavu. Tõhusaks ravimiks loeti haavasalvi, mille valmistamisel lisati vaigule rasva, vaha ja vahel muidki aineid. Kuusevaik on olnud põlistest aegadest tuntud ka kui ajaviite maiustus. Selleks, et vaik muutuks magusaks, tuli seda alguses kibedat ainet hulk aega mäluda ja süljega immutada. Viimaks muutus vaik närimise tulemusel helepunaseks ja kergelt magusaks. Sellist n.ö. vanaaegset nätsu närisid varasematel aegadel eriti meeleldi lapsed ja vanainimesed. Vaiku vajati üldiselt igapäevaseks tarbeks metsast nii väheses koguses, et selle kogumiseks mingeid erilisi võtteid ei tuntud. Vaiku koguti kasvavatelt kuuse- , harvemini ka männipuudelt noa või kirvega. Tööstuslikult hakati Eestis vaiku hankima pärast Teist Maailmasõda. Vaigutati
Kui siga-reti põlemiskiirus on määratletud, on juba lihtne asi torgata hambaorgiga auk läbi sigareti vajaliku kauguseni ja laeng moodustunud august sisse toppida. AUK LAENGU TARBEKS Sama tüüpi asjanduse võib valmistada peenestatud puusöest ja paberilehest. Keerutage paber peenikeseks toruks ja täitke see söepulbriga. Tehke auk soovitud sügavuseni ja paigaldage laeng. Mõlemad otsad tuleb kinni liimida ja süüdatav ots enne süütamist tulemasina vedelikuka immutada. Väike annus püssirohtu täidab sama ülesande, kui see on puusöega segatud. Puusöebrikettidest moodustatud kett võib samuti hästi viitsüü-tena toimida, kui nad üksteist puudutavad, tuleb vaid otsmine põlema torgata. Ka viirukipulki, mida saab igast üllatuste- või kingitustepoest osta, võib küllaltki edukalt viitsüütena kasutada. Pakkides laengu viiruki-pulga teise otsa, saame viitsüüte kestusega kuni pool tundi.
Tema puit on aga nagu linnusilma mustriga. Maarjakask on väga väärtuslik ja sellest tehakse väärisspooni ja suveniire. Leotades kase seemneid maarjakase mahlas saamegi maarjakase istikud, sest seemned nakatuvad nii viirusega. Eestis on maarjakased omalajal odava raha eest maha parseltatud ja nüüd on see looduskaitse all. Kevadelt saadakse kaselt ka kasemahla, magusam mahl on kõrgema kohapeal kasvaval puul. Mahlast tehakse karastusjooke. Puitu on kerge treida, hööveldada, immutada. Vähe vastupidav mädanikele, putukatele. Sirgekiulist ja riketeta puitu kerge painutada. Kasutatakse: ehitus, mööbel, vineer, painutatud detailid, tooraineks paberitööstuses, tööristade käepidemed jne. Pilet nr. 25 1.Pehmed ja kõvad puuliigid. 2.Puitlaastplaat. 3.Tamm. 1.Kõvadus- vastupanu teiste materjalide sisse tungimisele, see oleneb puidu tihedusest. Niiskuse suurenedes kõvadus väheneb Kodumaised kõvad tamm, saar, vaher, sarapuu, õunapuu
eesmärgiks on kaitsta veekeskkonda ja inimese tervist. Igal konkreetsel juhul tuleb leida reoveekäitluseks veekaitse seisukohast vastuvõetav lahendus Otstarbekas on nõu küsida spetsialistidelt, kes jagavad suuniseid ka puhastite rajamise ja kasutamise õigusliku protsessi kohta. Isegi kogumiskaevu rajamiseks on tarvis projekti, mis peab vastama omavalitsuse määratud projekteerimistingimustele. Näiteks õhukese pinnasekihiga aladel ei ole võimalik reovett maasse immutada, sellisel puhul tuleks valida omapuhastiks pinnasfilter. Väikemajapidamiste reovee puhastamiseks kasutatavad omapuhastilahendused: · olmereovesi kogutakse kogumiskaevu ja veetakse lähimasse reoveepuhasti purgimissõlme; · WC-vesi ehk mustvesi kogutakse kogumiskaevu ja muu majapidamisest pärinev reovesi puhastatakse septikus ning seejärel immutatakse maasse või puhastatakse pinnasfiltris; · kasutatakse kompostkuivkäimlat ja hall vesi kogutakse
22 5.7. Siseujula projekteerimisel ja kasutamisel võetakse aluseks Vabariigi Valitsuse 11.07.1996 määrus nr.185 "Ujula tervisekaitsenormid ja -eeskirjad TKNE-7/1996" (RT I 1996, 51, 971; 1997, 61, 1029). 5.8. Ühiskanalisatsiooniga alal ühendatakse laager ühiskanalisatsiooniga ning kinnistu kanalisatsioon ehitatakse välja kooskõlas projekteerimise tehniliste tingimustega. 5.9. Kanaliseerimata alal tuleb hallid veed lahutada fekaalidest ning koguda ja vedada välja või immutada pinnasesse kooskõlas projekteerimise tehniliste tingimustega. 5.10. Fekaalide kuiv- või märgmenetluse valik sõltub vee erikasutusloast ja valitakse kooskõlastatult kohaliku tervisekaitse- ja keskkonnakaitseteenistusega. Vesivarustus peab olema vastavuses reovete vastuvõtmise ja töötlemise valitud lahendustega. 5.11. Ventilatsioonisüsteem projekteeritakse kehtivate normide kohaselt. 5.12. Projekteeritava laagri ruumide minimaalne pindala on toodud tabelis 1.
annaabi.ee 
