Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel. (0)

Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel

OHUTUSNÕUDED KEMIKAALIDE KASUTAMISEL Erli Kaseväli 9. klass  MÜRGISUS Uuritakse loomade peal Kui süüa mõnikümmend grammi keedusoola võib inimene surra Kemikaale ei tohi maitsta Ei tohi nende aurusid sisse hingata(va lõhnaõlid ja -veed) Keemiatoodete kasutamisel tuleks kätte panna kummikindad Paljud raskemetallid (Hg ühendid) võivad koguneda organismis, eriti maksas ja neerudes ning põhjustavad mürgistuse Kaitseriietus Viibimine mürgiste ainete keskel võib tekitada pahaloomulise kasvaja ­ nim kantserogeeniks On ka aineid, mille vastu on inimesed ülitundlikud ­ nim allergiaks  TULEOHTLIKKUS Tuleohtlikud on

Tarbekeemia saadused, plastid ja kiudained

Tarbekeemia tooted ● I Pesemisvahendid - seebid, šampoonid, pesupulbrid. ● II Värvid ja liimid – peamine koostisosa on polümeerid, nakkuvad pinnaga, kuhu neid kantakse, tihti kasutatakse valmistamiseks lahusteid. ● III Ravimid – valmistatakse peamiselt sünteetilistest orgaanilistest ainetest, võivad olla mürgised. ● IV Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid – võivad olla mürgised ning ohtlikud. Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel ● Ohutusnõuete täitmine on elu ja tervise hoidmiseks väga tähtis. ● Ained võivad olla väga ohtlikud, kui nendega valesti käituda. ● Kui kõikidest ohutusnõuetest kinni pidada, saab ka suurtes kogustes ohtlike ainetega ohutult töötada. Mürgisus ● Paljud kemikaalid on mürgised. ● Mürgisust uuritakse katseloomade peal. ● Mürgisust on keeruline täpselt kindlaks teha. ● Kemikaale ei tohi mitte mingil juhul maitsta

Ohutusnõudeid kemikaalidega töötamisel

Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel Inimene on loonud üle 100 000 uue kemikaali ehk aine, mida ei ole iial varem Maa looduskeskkonnas leidunud. On raske täpselt kindlak määrata, millised kemikaalid on mürgised. Näiteks keedusool, kui seda korraga mõnikümmend grammi ära süüa, võib olla inimesele surmav. Paljud ained on sadu kordu keedusoolast mürgisemad. Sellepärast peab nende käsitlemisel täitma kõiki ohutusnõudeid. Mitte ainult tööstuses, vaid ka tavaelus on ohutusnõuete täitmine väga tähtis, et hoida oma tervist ja elu. Kemikaalide mürgisus Kemikaalide mürgisust katsetatakse loomadel (valged rotid, merisead jt.) ning arvutatatakse

Keemiast keskkond

on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakswe juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadusftest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator – näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks.  Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel Mürgisus Paljud kemikaalid on mürgised. Uuritakse nii inimestel kui ka katseloomadel (valged rotid, merisead) Tuleohtlikus Põlema süttib lahustite Eeter, bensiin, etanool, aurude ja õhu segu. atsetoon, jne Väga paljud lahustid on tuleohtlikud, enamus

putukatõrjevahendid orgaaniline aine, glükoos, putuka- ning tärkliseklistiir ja lisaained taimetõrjevahendid. Tõrjevahendid: võimalikult Ravimid raviva toimega, mürgised, kuid kiiresti tõrjevahendid tõesti lagunevad. tõrjuvad, kuid mürgised.  Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel Ohutusnõuete täitmine on väga tähtis! Nii hoiad oma elu ja tervist. Mida tuleks arvestada kemikaalidega töötades? Kemikaale ei tohi mitte mingil juhul maitsta, samuti ei tohi nende aurusid sisse hingata.. Mürgisus Paljud kemikaalid on mürgised. Uuritakse nii inimestel kui ka katseloomadel (valged rotid, merisead)

"Terroristi käsiraamat"

EELKÕIGE LUGEMISNAUDINGUKS, MITTE AGA PRAKTILISEKS KASUTAMISEKS !! Gunzenbomz Pyro-Technologies arvamuse kohaselt on oluline, et igaüks saaks aimu, kui imelihtne on terroristil oma akte sooritada, ning see ongi käesoleva väljaande eksistentsi põhjuseks. 1.1. SISUKORD. LK. 1 2.0. LÕHKEAINETE JA RAKETIKÜTUSTE OSTMINE LK. 3 2.0.1 Must püssirohi LK. 3 2.0.2 Pürodeks LK. 4 2.0.3 Raketipüssirohi LK. 4 2.0.4 Püssirohi LK. 4 2.0.5 Sähvatav püssirohi LK. 4 2.0.6 Ammooniumnitraat LK. 4 2.1. KEMIKAALIDE HANKIMINE LK. 4 2.1.1 Lukkude lahtimuukimise tehnikad LK. 5 2.2. KASULIKE MAJAPIDAMISKEMIKAALIDE LOETELU JA SAADAVUS LK. 6 2.3 KEMIKAALIDE ETTEVALMISTAMINE LK. 7 2.3.1 Lämmastikhape LK. 7 2.3.2 Väävelhape LK. 8 2.3.3 Ammooniumnitraat LK. 8 3.0. LÕHKEAINETE RETSEPTID LK. 8 3.0.1 Lõhkeainete teooria LK. 8 3.1. LÖÖKLÕHKEAINED LK. 9 3.1.1 Ammoonium trijodiidkristallid LK. 9 3.1.2 Elavhõbepaukhappe sool LK. 9 3.1.3 Nitroglütseriin LK. 10 3.1.4 Pikraadid LK. 11 3.2

Lühikokkuvõte

Metalli reageerimisel happega tekivad sool ja vesinik. See on redoksreaktsioon, kuna oksüdatsioonide astmed muutuvad, redutseerijaks on metalli aatomid, oksüdeerijaks aga vesinikioonid. Hapete lahustega ei reageeri vesinikust tagapool olevad metallid. Tugevad happed lagunevad vees täielikult ioonideks, nõrgad happed (H2S; H2CO3; H2SO3; H3PO4) vaid osaliselt. Siiski ei või nõrku happeid ohutuiks lugeda. Tähtsamad ohutusnõuded on, et hapet tuleb vette valada peene joana ning et kahjustatud kohta tuleb pärast veega pesemist loputada söögisooda lahusega ning peale seda uuesti veega. Soolhapet saadakse gaasilise vesinikkloriidi juhtimisel vette. Ta lahustub hästi vees, on tugev hape, terava lõhnaga ning tema aurud kahjustavad hingamisteid. Kontsentreeritud väävlishape on tugev oksüdeerija ja raske õlitaoline vedelik. Väävlishapet saadakse vääveloksiidi SO2 lahustamisel vees, süsihapet saadakse

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

Ohutusnõuded: 1. järgi täpselt tööjuhendis antud soovitusi ja õpetaja nõuandeid! 5. tundmatu aine lõhnaga tutvu eemalt, ära maitse! 2. vajadusel kasuta avivahendeid nt. kittel, kummikindad jne. 6. pärast tööd pese käed ja korrasta laud. 3. plahvatus- ja tuleohtlike aineid hoia põletist eemal. 7. kasuta väikeseis ainekoguseid 4. hoia töökoht puhas ja korras, väldi kemikaalide sattumist nahale, riietele ja lauale! Katsevahendid: Katseklaas ­ katsete tegemiseks, ainete kuumutamiseks (ka lahtisel leegil). Keeduklaas ­ katsete tegemieks, vedelike kuumutamiseks (ei või lahtisel leegil). Kolvid ­ lahuste valmistamiseks ja hoidmiseks (kooniline- ja ümarkolb). Statiiv- katsevahendite hoidmiseks Mõõtesilinder ­ vedelike koguste ligikaudseks mõõtmiseks Pipett ­ vedelike täpseks mõõtmiseks. Tilgapipett ­ vedelike tilkhaaval võtmiseks.