Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Immanuel Kant". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kant, kanti, tunnetuse, eelse, aprioorse, kirj, loodusteadus, kaemuse, materialism, 1755, eetika, surematus, hüpotees, eelsel, hume, otsustusvõime, otstarbekus, metafüüsika, mateeria, matemaatika, avita, immanuel, natuurfilosoofia, paratamatus, laad, pidama, loogika, vaimus, dialektika, kosmoloogia, 1754, pikkamisi, 1763, eitused, tendents, teadused1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika"
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond IMMANUEL KANT Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 1. ELULUGU Immanuel Kant sündis Ida Preisimaal 22.04.1724 a. Köningsbergis (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) sadulmeistri pojana. Tema esivanemad olid arvatavasti pärit Sotimaalt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt
Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. 1. teema: Immanuel Kanti kriitilise transtsendentaalfilosoofia teoreetiline probleemvaldkond (“Prolegomena …”: Eessõna ja §§ 1-5) Probleemsituatsioon. Peamine väljakutse, mis ajendab Kanti mõtlema järele teoreetilise filosoofia üle, on antud teoses väljendatud küsimuses: “kas niisugune asi nagu metafüüsika on üleüldse võimalik?” (lk. 8). Kui aga selline asi peaks võimalik olema, siis kuidas on see võimalik? 18. sajandiks oli sellel teaduse staatusele pretendeerival distsipliinil juba pikk ajalugu selja taga, kuid uusajal oli see sattunud teravasse konkurentsisituatsiooni teiste teadustega, eel- kõige Newtoni füüsikaga
Heidegger püüdis tungida maailma sisemuse mõistmisse. Selleks tugines ta eksistentsiaalidele (näiteks ,,hool" (,,Sorge")). Eksistentsiaalid hõlmavad inimest ja tema elukogemust tervikuna. FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID Periodiseering on tingitud erinevatel aegadel olnud erinevatest arusaamadest inimesest ja maailmast ning nende vahekorrast. · Antiikaja filosoofia (7.-6. sajand e.m.a. 2. sajand) -- filosoofiline kaemus kui mõtlemise ja olemise kõrgeim vorm. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. · Keskaja filosoofia (2. 14. sajand) -- kosmoloogiline harmoonia asendub jumaliku harmoonia printsiibiga. Eesmärgiks saab jumalasõna kaudu päästa oma hing. · Renessanss (14. 16. sajand) -- ülemineku periood. Usk jumalasse asendus usuga inimesse. Tekkis humanism kui usaldus oma enese mõistusesse ja kogemusse. · Uusaja filosoofia (17. sajand 19.-20. sajand) -- kujuneb praktiline suhe maailmaga.
IMMANUEL KANT 1724 1804 Elu ja isiksus - Kant sündis 22. aprillil Königsbergis Preisimaal sadulameistri pojana. - Üks esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immanueli sündi. - Tänu oma vanematekodule, eriti emale puutus ta lapsepõlves kokku pietismiga. Siin nõuti mõistuse usu asemel tundelist ja ranget vagadust. - Järgnevad seitse aastat õpinguid Königsbergi Fridericanumis. Pärast seda alustab ta õpinguid Königsbergi ülikoolis.
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. 2. teema: puhta matemaatika võimalikkuse tingimused. (“Prolegomena …”: §§ 6-13 ja lk. 46-55) Probleemsituatsioon. Puhas matemaatika on üldise ja paratamatu kehtivusega teadmine, seetõttu peab ta eelduste kohaselt, millest Kant lähtub, olema aprioorne teadmine. Samas on Kanti veendunud, et matemaatika on mitte analüütiline ja diskurssiivne, s.t. mõistetest tulenev teadmine, vaid sünteetiline – kaemusele toetuv intuitiivne teadmine. Seletamist vajabki siin nüüd see, kuidas saab üks ja sama teadmine olla ühtaegu nii aprioorne kui ka kaemusele toetuv? Tundub enesestmõistetav, et need kaks iseloomustust välistavad teineteist. Lisaks
Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – traditsiooni edasi kandmine
Immanuel Kant (22. aprill 1724 12. veebruar 1804) Immanuel Kant oli saksa filosoof. Kant leidis, et kõigil inimestel on võime ja vabadus näha asju lisaks isiklikule ka "inimkonna" vaatekohalt. Vabadusega kaasneb kohustus seda, mida me mõistlikuks peame ka ellu viia. Miski hea saab aga mõistlik olla ainult siis, kui see on pidada heaks inimkonnale: "Toimi nii, et sinu toimimise maksiim võiks saada üldise õiguskorra printsiibiks!". Kanti arvates ei tunneta me maailma sellisena, nagu see on omaette, vaid sellisena, nagu see on meie jaoks. Üksnes kunsti imetletakse sellepärast, mis ta on. Elulugu Immanuel Kant sündis Ida-Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaalt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel;
Immanuel Kant (1724- 1804) Elulugu Immanuel Kant sündis 22. aprillil 1724 Ida-Preisimaal Königsbergi linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaaltt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima filosoofiat ning matemaatikat kohalikus ülikoolis. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Tema tähtsaimaks pedagoogiliseks põhimõtteks oli, et ,, Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise.``
ELULUGU Immanuel Kant- Saksa filosoof sündis 22. aprillil 1724 Ida- Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulseppmeistri peres. Kant oli pere 9 või 11(ei ole täpselt teada) lapsest neljas.Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Šotimaalt. Pikkust oli tal vaid 157 cm, kuid vaimses mõttes kuulus ta hiiglaste hulka. Kanti kodulinnas Königsbergis tunti teda täpsuse musternäidisena: tema jalutuskäikude järgi olevat võinud kella õigeks panna. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli väga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Ema tunnustas Kanti andeid. Ühes kirjas ütles Kant: "Ma ei unusta
Immanuel Kant (1724-1804) Elukäik Sündis Königsbergis (praegune Kalinigrad) lihtsasse, tõsiusklikusse perre. Noores eas ei näidanud üles mitte mingisugust erakordset annet, vastupidi oli Kant väga hajameelne ja häbelik. Sarnaselt Isaac Newtonile, kes samuti paistis silma oma hajameelsusega, arenes Kant välja alles keskeas. Aastal 1740 astus ta Königsbergi ülikooli, kus asus õppima ema soovil Teoloogiat, kuid varsti mõistis, et tema nõrga hääle tõttu ei ole pastori amet tema jaoks. Lisaks Teoloogiale kuulas ta ka filosoofia ja Matemaatika loenguid, uuris süvitsi Leibnizi ja Wolffi, kellest ta juhindus ka hiljem iseenda filosoofilistes teostes. Peale ülikooli asus tööle guvernöörina erinevates peredes, sh. krahv Keyserlingi peresse, kus ta
koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene? (antropoloogiaküsimus). Viimane sisaldab ka kõiki teisi küsimusi. Filosoofia ei piira ennast mingi kitsa alaga, tegeleb kõigega. Filosoofiaprotsessil ei ole lõppu, sest igal ajastul
olles sünnipärane · Nii nagu Francis Bacon, vastandus ka D keskaja mõtlejatele ennast · "Kuigi minu kasvatajad ei ole mulle õpetanud midagi tõsikindlat, olen ma siiski tänulik selle eest, et tänu neile seadsin ma kõik kahtluse alla" · D arvates sarnaneb filosoofia puuga, kus juured on metafüüsika, puu võre füüsika ja puu oksad rakendusteadused · D arvates pole tarkus mitte paljuteadmises, vaid mõistmises · Ohud tunnetuse teel või eksimuse allikad tekivad lapsepõlve eksiarvamustest, mõistuse kiirest väsimisest, sõnade ebatäpsusest ja meelte väheusaldatavusest. D arvates ei saa välistada, et kuri deemon tekitab meis aistinguid, ilma et mingit välismaailma oleks üldse · D on mures, kas saab välistada olukorda, et kogu elu on vaid uni · Ainus meetod kõikidest eksimustest vabaneda on kahelda kõiges (mädased õunad korvis näide)
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Referaat Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena Immanuel Kant Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Juhendaja: Eduard Parhomenko Koostas: Ave Hamatvalejev Tartu, 2012 1 Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru.
poolt maailmas. Ning kui nende tõeväärtus pole määratud faktide poolt, siis ükskõik milline maailm ka poleks, jääb nende tõeväärtus ikka muutumatuks. Seetõttu väljendavad sellised väited paratamatuid tõdesid. Empiristid ja ratsionalistid Suhtumise alusel aprioorsesse teadmisse saab filosoofid tinglikult jagada kahte rühma: Empiristid - kõik teadmised objektiivsest reaalsusest on aposterioorsed. Mõistus opereerib kogemusest pärineva informatsiooniga. Kanti terminoloogias lükkavad empiristid tagasi sünteetilise aprioorse teadmise Ratsionalistid - objektiivse reaalsuse kohta võib saada aprioorset teadmist. Mõistus opereerib kogemusest pärineva informatsiooniga, kuid peale selle võib mõistusest saada uut informatsiooni. Sünteetiline aprioorne teadmine on võimalik. Immanuel Kant Immanuel Kant (1724-1804) ja tema Kritik der Reinen
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. 3. teema: puhta loodusteaduse võimalikkuse tingimused. (“Prolegomena …”: §§ 14-31, 36-39). Probleemsituatsioon. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 15. Looduse ja kogemuse vahekord. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 16, 17. Kogemuse struktuur; Kant ja Aristoteles kategooriatest . Kaemus vahendab meile veel mitte-struktureeritud meelemuljete mitmekesisust, ajas ja ruumis lokaliseeritud optilisi, akustilisi ja teisi meelemuljeid. Me võiksime ju kujutleda, et meie meeleliste ettekujutuste mitmekesisus pole midagi enamat kui üksteisele järgnevate muljete vool ilma igasuguse seoseta nende vahel. Kuid tegelikult on ettekujutuste mitmekesisusele alati iseloomulik ka mingit laadi seostatus ehk ühtsus
analüütika. Loogikat ei pidanud teaduseks, vaid teaduste tööriistaks. LOOGIKA lihtne kategooriline süllogism koosneb: eeldus eeldus järeldus. FILOSOOFI ei huvita mitte reeglid, vaid TÕDE ehk kas eeldus eeldus järeldus on tõesed. "Kõik teised teadused on palju vajalikumad (kui FILOSOOFIA - metafüüsika), kuid temast paremat ei olegi ühtegi." FILOSOOFIA ei ole kasulik, vaid on väärtuslik. Filosoofia vaba proosalistest huvidest. FILOSOOFIA EESMÄRK mõistmine (tuginemine Kanti meeled-aru-mõistus). Mõistmist ei tohi taandada teadmisele (mate teadmine ei õpeta tarkust). FILOSOOFIA eesmärk; LOOGIKA vahend. Metafüüsika mõisted: mateeria ja vorm; tekkimine; võimalikkus ja tegelikkus; põhjus. 13.Platoni ja Aristotelese maailmanägemise sarnasused ja erinevused. - Platon rebis kvantiteedi lahti kvaliteedist, Aristoteles vaatles kvantiteeti-kvaliteeti koos.
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
Tema tõlgenduse kuulsaim osa on tema materialistlik ajalookäsitlus. Marx kasutab materialismi nagu Thomas Aristotelest- kummalgi juhul i ole filosoofia omaette eesmärk, vaid tee kuhugi edasi. Mõlemad omandavad mingi filosoofilise positsiooni ja mõistelise sõnavara. Marx on omapärane materialist ja kuigi ta annab materialismile uue ühiskondlikmajanduslikult põhjendatud sisu, ei saavuta ta siiski mitte kunagi tõelist filosoofilist sisuliselt selget materialismi käsitlust. Marxi materialism ei kristalliseeru filosoofiliseks tervikuks. Karl Marxi materialistlik ajalookäsitlus. Ta ei arenda materialistlikku ajalookäsitlust süstemaatiliselt. Selle tuum on ühiskondliku evolutsiooni idee. Ta tahab individualiseerida seaduspärasused, mis määravad inimühiskonna arengut. Seletus peab olema naturaalne ja realiteetidele tuginev, peab käsitlema inimest looduliku olendina. Seletus peab olema materialistlik. Ajaloo ülim määrav jõud on majanduslikud tegurid
Anselmi jumalatõestuse pooldajad vastasid, et saare mõiste ei sisalda täiuslikkuse mõistet, vaid see lihtsalt lisatakse saare mõistele, kuna aga Jumala mõiste on lahutamatu täiuslikkuse mõistest. Nad seletavad Gaunilo argumendi mittekehtivust sellega, et saare täiuslikkus on kontingentne (selline, mis võib olla ja võib mitte olla), kuna aga Jumala täiuslikkus on paratamatu. RATSIONALISM JA EMPIRISM. PEAESINDAJAD. Ratsionalism: tunnetuse aluseks on mõtlemine (on olemas kaasasündinud ideed) Empirism: teadmised kujunevad maailmast saadud kogemusest (laps alustab "puhta lehena") Empiirikud ainult koguvad fakte, oskamata nendega midagi peale hakata. Selles mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi. (Sipelgate suhtes on see tõenäoliselt ebaõiglane.) Ratsionalistid aga tuletavad teadmisi iseenese mõistusest, olles sarnased ämblikele, kes samuti võrku koovad iseendas peituvast materjalist. Õige
religioonidele ühine vundament. Sellel alusel on võimalik üldine religioosne kooskõla, seejuures erisusi ohverdamata. [18]Hugo Grotius (1583-1645) Õpetuse taustal pikad ususõjad Euroopas [kaart Usud Euroopas], samuti tema Hollandi päritolu. 1618 mõisteti ortodokssete kalvinistide poolt eluks ajaks vangi, 1621 põgenes Prantsusmaale. Gr. oli praktiseeriv jurist ja diplomaat. Traktaat "Sõja ja rahu õigusest" De Iure Belli ac Pacis libri. Kanti katoliku kiriku keelatud raamatute nimistusse. [19]Loomuõiguse vahetuks allikaks on inimlik loomus, ennekõike tema ühiskondlikkus. Jumal on loomuõiguse kaudne allikas, inimesele ühiskondliku loomuse omistaja. Ta pidas loomuõigust nii iseenesestmõistetavaks ja silmnähtavaks, et väitis selle kehtivaks ka siis, kui Jumalat polekski või ei hooliks inimestest. Loomuõiguse tunnetuse allikaks on "õige inimlik mõistus"
meetod on: formaalne loogika. Üldistame, pidades seilmas formaalset üldist iseloomustust. On nagu kaks formaalset eesmärgi määratlust. Uurimuse eesmärgiks on üldine seaduspärasus; saab taandada erinevatel viisidel; lõpuks saadakse mingi seos: Kõik A-d on B. Või on selle uurimistöö eesmärgiks fikseerida üksikjuhtumeid: See A on B. Meetodid on erinevad; aga eesmärk on sama. Eriteadused jagunevad ratsionaalsed ja kogemus teadmised. Ajalugu uurib ajalooteadusi; loodusteadus loodusteadusi. Mis on nende eripärad? Eripära on meetod; mitte objekt. Meetodi järgi on loodusteadused nomoteetilised – seaduslikud; ajalooteadused on idiograafilised - . Windelband ja filosoofia uues tähenduses teevad, et need uurimised pole miski, mida välja mõeldakse, vaid need leiavad aset eriteadustes. Eriteadused ei pruugi seda endale teadvustada. Filosoof uurib seda, mida teadlane teeb ja toob välja üldiseid eeldusi, millel konkreetne teadus baseerub
"Cogito, ergo sum" (Mõtlen, järelikult olen olemas) Descartes'i dualistlik interaktsionalism: keha ja vaim mõjutavad vastastikku teineteist. Lisaks sellele on veel olemas okasionalism, mille kohaselt Jumal sekkub pidevalt aktiivselt maailma ning kooskõlastab keha ja vaimu tegevust; ning parallelism (ettemääratud harmoonia teooria): keha ja vaimu kooskõla toimub algse ühekordse jumaliku kooskõlastamisakti tagajärjel. Kant sõnastab oma teoreetilise filosoofia põhiküsimuse lihtsalt: mida meil on võimalik teada? Teadmise all mõistab ta sealjuures sellist tunnetust, mis rahuldab juba Platonilt ja Aristoteleselt pärinevat teaduslikkuse ideaali, s.t. on rangelt universaalne ja paratamatu teadmine teadmine, mis fikseerib selle, et teadmise objekt on igalpool, igalajal ja kõikidel juhtudel just nii ja ei saa olla teisiti
millele kogemus joonistab oma märgid. Mõistus on sündimisel tühi ja alles kogemus varustab selle sisuga- see ei ole jumaliku ehitusmeistri poolt eelnevalt täidetud kapp, millisena inimese mõistust nägid Lockei õpetajad. Locke ei pane rõhku kogemusele moitte ainult teadmiste psühholoogilise allikana, vaid ka teadmiste proovikivina. Kogemus on kriteerium, mis määrab ära meie uskumuste tõesuse või mittetõesuse. Ratsionalism ja empirism. Ratsionalism: tunnetuse aluseks on mõtlemine (on olemas kaasasündinud ideed) Empirism: teadmised kujunevad maailmast saadud kogemusest (laps alustab "puhta lehena") Empiirikud ainult koguvad fakte, oskamata nendega midagi peale hakata. Selles mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi. (Sipelgate suhtes on see tõenäoliselt ebaõiglane.) Ratsionalistid aga tuletavad teadmisi iseenese mõistusest, olles sarnased ämblikele, kes samuti võrku koovad iseendas peituvast materjalist
Morus. Prantsusmaal Michel de Montaigne. Humanistliku mõtte keskmes on inimene, sellele lisanduvad teemad on loodus, ajalugu, keel. Inimese harituse kraad kujuneb ühtlasi tema moraalse kvaliteedi mõõdupuuks. Renessanssi aegse Itaalia filosoofia on mõjutatud Platoni ja Plotinose taasavastamisest. Nende tundmise toob Itaaliasse kreeka õpetlane Plethon. Keskaegsest nominalismist alguse saanud arengud leiavad siin oma lahenduse. Parooliks kujuneb põhimõte: Filosoofia olgu eelkõige loodusteadus. Humanism on moodsa loodusteaduse hälliks. Filosoofia omandab ilmalikud jooned. 2. F. Baconi idolad Inimmõistuses on palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon kujutis, viirastus, iidol). Ta leiab, et iidoleid on nelja liiki: 1) Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele.
Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. Tänapäeval on eetika ja aksioloogia [väärtusfilosoofia] iseseisvunud, leidub lähenemisviise, mis väldivad moraalinormide aluse küsimust (praktiline eetika). On tendents käsitada klassikalisi autoreid ilma metafüüsiliste eeldusteta (näit. Kanti kategoorilist imperatiivi). Siit tuleneb ka poliitiline filosoofia. Loogika -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Siit katsed luua ideaalseid filosoofiakeeli, kus kõik väited on loogilised (Leibniz, loogiline positivism). Levinud määratlus analüütilises
Ja kuna analüütilised väites kehtivad sõltumata igasugusest kogemusest, siis võib öelda, et analüütilised väited on täiesti tõsikindlalt tõesed. Paraku on aga nende probleemiks see, et nad ei ütle midagi uut maailma kohta. Sünteetiliste väidete puhul ütleb predikaat midagi subjekti kohta. Sünteetilised väited ütlevad midagi uut maailma kohta. 2.Kanti teoreetilise filosoofia põhiprobleem: Kanti jaoks on keskne meie tunnetuse võimalikkuse tingimuste analüüs. Seega on tema jaoks keskne küsimus: kuidas on meie tunnetus võimalik? Ja ennekõike keskendub Kant just sellisele tunnetusele, mis inimesel on sõltumatult igasugusest kogemusest. Kõige üldisemalt viitab a priori (aprioone) alati kogemust sõltumatusele ja a posteriori ( aposterioone ) kogemusest sõltuvusele. Kanti järgi võibki öelda, et teadmiste puhul on oluline küll kogemus, aga samas on meil ka teadmisi mis ei sõltu kogemusest
intensiivne kannatus, näiteks ta põeb vähki, siis tuleb ennast ära tappa. Peale tema loenguid tegid paljud enesetapu. (L3) PLATON (427-347 eKr) Platoni kohta lugege läbi peatükk Saarineni õpikust! Ta oli Sokratese õpilane, sugulus sidemetes riigimehe Periklesega. Harrastas sporti, võitis maadluses esikoha. Ateena demokraatia oli Platoni jaoks ekstreemne. Pärast Sokratese mürgisurma reisis ta 10 aastat mööda maailma. Tema koolkonna aluseks sai matemaatika. Matemaatika viib inimese tunnetuse puhaste ideede nägemisele. Platon loob kooli nimega Akadeemia. Ta kutsus sinna matemaatikuid, kes talle seda õpetasid, ta ise aga õpetas neile filosoofiat. Ei ole võimalik saada filosoofiks, kui inimese meel ei ole puhastatud. Matemaatika on eelkursus filosoofia jaoks. Platoni teosed on kirjutatud enamasti dialoogi vormis ning on peaaegu täielikult säilinud. Neid võib jagada nelja perioodi. 1. Noorusea dialoogid nt "Apoloogia" (Sokratese kaitsekõne), "Kriton", "Protagoras";
enesest, esimesed aga kogemustest. Ratsionalism nimetatud tähenduses vastandub empirismile. Ratsionalistlik on Sokratese ja Platoni tunnetusteooria. Nad mõlemad eeldasid, et inimese mõistuses on teadmisi, millest ei olda teadlikud, ning tunnetamine seisneb siiani varjatud teadmiste teadvustamises, meeldetuletamises. Ratsionalismi avaramalt käsitledes võib öelda, et see on seisukoht, mille järgi on olemas sünteetiline aprioorne teadmine. Sellisel juhul võib ka Immanuel Kanti nimetada ratsionalistiks. Sajandeid on ratsionalistid pidanud tõsikindla ning ühtlasi sünteetilise aprioorse teadmise etaloniks matemaatikat. Matemaatika täpsus ja muutumatus ligi kahe tuhande aasta jooksul veensid ratsionaliste, et tõsikindel teadmine on võimalik ning tuleneb mõistusest enesest. 2. Usk inimmõistuse võimetesse ning sellesse, et maailm on inimmõistusega tunnetatav, seal ei ole midagi üleloomulikku või irratsionaalset. Selles tähenduses on ka empirism ratsionalistlik
mõistusepärane kord. Maailma on võimalik haarata deduktiivselt (üldistest printsiipidest tuletatakse üksikjuhtumid). Üldteadused. Matemaatika: matemaatilised üldistused. Reaalsus/tõelisus on juba valmis kujul ja täiuslikult Jumala poolt loodud. On tarvis lihtsalt need ära tabada. Eelkõige Prantsusmaal ja Saksamaal levinud. Ratsionalism - puhta mõistuse filosoofia kui mõistus ütleb, et nii on, siis see ongi tõde, vastandub imperialismile, kus tunnetuse kaudu võimalik tõde leida. Ratsionalistid me ei vaja kogemusi, vaid mõistus annab tõese pildi maailmast ja loob oma maailmapildi. Kuna kogemust pole vaja, siis pole vaja kahelda ka metafüüsikas Kant ka esialgu ratsionalist. Empirism: tõelisust saab tajuda meeleelundite abil. On tarvis meelelist kogemust maailma kohta. Tõelised on ainult üksikud objektid. Üksikobjekte omavahel saab panna süsteemi ja korrastada. Meetod induktsioon (üksikutelt tuletatakse üldised printsiibil)
Mängivad rolli üksikud esteetikad. Filmi, arhitektuuri jne. Kunstnikuesteetika tema esteetiliste vaadete manifestatsioon (teatud laadi kunstnikuprogramm oma taotlused, soovid, kunasti loomise põhialused sõnastatud). Kunstnikuesteetika on üldfilosoofilistest harudest eemaldunud. Võib olla kirja pandud ka retsensioonina. Kunstnikuesteetikaid on väga palju · Esteetika kui filosoofia · Alates 20. sajand on esteetika ka kui loodusteadus ehk ei ole enam vaimuteaduste sfääri ainult kuuluv. Fehner aotas kaheks: madal esteetika ja ilu esteetika. Madala esteetika uurijad tegelevad katsete ja eksperimentidega. Uuritakse, mis toimub inimese ajus, kui ta näeb ilusaid asju. Ilu keskust iseenesest ei ole olemas. Aju keskus, mis aktiveerub on seotud hindamis,-otsustus,-tunnustusprotsessidega. Ilusaks peame asju, mis ei ole väga kompleksed. Esteetika ajalugu I Esiaeg
Hume ütleb selle peale „ei“. Ta küsib, et kas on mingit alust uskuda, et reaalsus on ajaliselt alluv seaduspärasusele ja muutumatu? Ta vastab, et selleks puudub meil igasugune alus. Kant 1724- 1804 Kas metafüüsika on üldse võimalik? Ta tekitas pöörde kogu filosoofias. Ta oli esimene suur ülikoolifilosoof, vanapoiss. Oli saksa kuulsaim professor. Inimlik arukas kogemus on tema vaatluse alus. Tema jaoks on maailm kahene – aru ja tunnetus. Kant ühendab teineteisega ratsionalismi ja empirismi. „Ehkki meie tunnetus algab kogemusest, ei sünni ta siiski tervikuna kogemusest. Tajupildid ilma mõisteta on pimedad, nii nagu on mõisted ilma tajupiltideta tühjad.“ Tema filosoofiat kutsutakse transtsendentaalseks filosoofiaks. Ta vaatleb meelelise tunnetuse ja aru eeldatud põhimõtteid eraldi. Aru kategooriad: kasuaalsus(põhjus-tagajärg). Ta eristab 12 kategooriat. Maailma sellisena nagu ta
1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja võimaldab suhtlemist. 2. Kreeka filosoofid (Aristoteles) kõigil asjadel on loodusest sisseehitatud eesmärk 3
annaabi.ee 
