Minu Eesti Peaaegu neliteist aastat olen ma elanud Eestimaal ning imetlenud seda imelist maad, selle loodust ja selle linnu, selle tähistaevast, mil öinetaevas on pilvitu, selle maa päikesetõuse ja päikeseloojanguid, meie metsades kasvavaid rohelised taimed ja elavaid ilusad loomi. Meie pealinn on kaasaegne, kuid samas on seal ka keskajast pärinev vanalinn, kus igal nurgal on tunda keskaja vaimu. Kuigi Maarjamaa on väike jagub kõigile kohta ning jääb ka palju metsamaid
teed ei olnud, kuna voort piirasid kahelt poolt sood. Jaan Koort sündis 6. Novembril 1883.a. Mäelt- Pursti talus, mis asub Pupastvere küla kolmanda kolmandiku alguses. Kunstniku sünnimaja tähistab marmortahvel, maja hooldajad on eakad kaugete sugulaste järeltulijad. Pärimuste järgi tulnud kord poisike Jaan Alt- Purstile tädi käest kellaaega uurima tädil olnud küla esimene pommidega kell. Jaan jäänud Pupastvere järve äärde seisma ja vaadanud. Imetlenud ja öelnud: "Kui mul oleks paber ja pliiats, joonistaksin selle pildi!" Sellele vastatud: "Sina, poisike, ka mõni joonistaja!" Ja ometi sai Jaan Koortist Pupastvere külast tuntud kunstnik. Jaan Koorti kunstipärand kannatab võrdlust kõige väljapaistvamate XX sajandi alguse skulptorite- novaatorite loominguga. Et Koort pole saavutanud nendega võrdset tunnustust, sõltub väikerahva võimalustest ja tahtmisest oma kunsti suurkuju laiemalt tutvustada
Kohtasin eile 6nneli..fu-."n inimest. Temast 6hkus rafurli.2...ttst ja J ' )/- karnath"../"I:tst. Me naeratasime vastasti....M-.lja lahkusime erinevates J suundades. Kunstni ..."A...t l oli viihe raha ja pidevalt kiilm. Ulima alandli /-'-u""gulakkus koer kassi kiippa. Vahetasime vastastt."./ '4 viisa- ' 1 kusvormeleid. Mooda aukli"...fuLn teed on raske liikuda. Olen alati imetlenud tema s6brart ./.Fnnaeratust. Lahesn"...1...uste talude lapsed kohtusid rist- J teel. Tol saatusIi.".L....ul piieval kohtasingi ma teda. Sellist taevali"&"...u tun- net ei olnud ma varem kogenud. Rahuli.Al(ns ja tagasih oiat APts kau- lt nistavad inimest. Kooliteatrite festivali piirkondli.. *A..lt voorus sai meie kooli niiitetrupp eripreemia. Noored lohutasid mtrreIi... /"/..u inimest. 8
Ta hakkas maalima umbes 17-aastaselt, kuid liigne tagasihoidlikkus takistas teda siia maani isiklikku näitust korraldamast. Praegune näitus Ajamajas on tema esimene. Joonistamine on meeldinud talle nii kaua, kui ta ennast mäletab. Teda ajendab maalima sisemine vajadus ning oma töödes taotleb ta harmooniat ja ilu. Ta ei ole osalenud kunstikursitel, oma oskusi on ta iseseisvalt arendanud. Maalimisel tal suuri eeskujusid ei ole, kuid kunstiraamatute vahendusel on ta imetlenud ja analüüsinud erinevate kunstnike töid ning juba aastakümneid on ta maalimisega tegelenud. Pilte vaadates ja uurides ning Ajamajas jalutades võlusid maalid mind oma lihtsusega. Pildid jäid juba kaugelt silma ning tekitasid minus hea meeleolu. Pilte oli palju erinevaid: osad olid huvitavad, osad jäid arusaamatuks. Osad maalid olid sürrealistlikud ja ebareaalsed, kuid see muutis minu arust osad maalid väga huvitavaks
seikluste poole. Enamus käesoleva näituse litograafia tehnikas töid on trükitud Dresdeni Graafikaateljees. Troopiline kuumus augustikuises Dresdenis inspireeris mind joonistama Aafrika-ainelisi pilte. Õhtused rattasõidud Elbe kallastel inspireerisid veepilte. Mind võlub metsik loodus, eksootilised loomad-linnud. Kuigi ma pole kunagi Aafrikas käinud, on Aafrika loomad minu tööde sagedased tegelased. Seni olen kaelkirjakuid, sebrasid ja gepardeid imetlenud vaid loomaias. ,,Kirjad Gulagist" tööde loomisel kasutasin oma vanaisa kirju ja fotosid Siberi vangilaagrist. Mixisin vanu fotosid tikandite ja õmblustega. Iga nõelatorge on kui valu südames, sassiläinud niit sassis elu ja mure lähedaste pärast. Mehed vangis-asumisel, naised, tütred, õed kurvalt kummargil õmblustöö juures." Kalli Kalde on teinud peamiselt õlimaale, illustratsioone, graafikaid ning akvarelle. Maalide teemadeks on enamasti inimesed ja loodus
ja purunes paarist kohast, taastada enam ei suudetud. Mind ennast huvitavad maavärinad väga ja minu jaoks on väga põnev, et see just maavärina tõttu pidi kokku kukkuma. Tulevikus oleks seda huvitav uurida. Mulle on silma jäänud, et Rhodose kolossi eeskujul on loodud Vabadussammas New Yorgi sadamas. Just Heliose hiigelkuju inspireeris prantsuse skulptor Auguste Bartholdi valmistama oma tuntuimat teost. Ma olen imetlenud seda kuju filmides ja piltidel. Minu arvates on Rhodose koloss väärt olemist üks seitsmest maailmaimest. Kasutatud kirjandus: http://maailmaimed.wikispaces.com/Rhodose+koloss http://suleke.blogspot.com/2011/12/rhodose-koloss-paikesejumal-heliose.html http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/7maailmaimet/pildileht/pilt10 .html
mööda samu radu, mida nad on käinud elavatena. · Kaunis Daam puhtuse sümbol/puhastustuli püüab läbi tema kirgastuda, varjates meeleheitlikult enda saatanlikku poolt.Hiljem Bloki Igavese Naise kuju muutub ta ilmub uuesti, üleni musta riietatud, kuid poeet tunneb ta siiski ära.Lootes näha Kaunist Daami, saadab poeet restoranis talle musta roosi, kuid pettub, sest naine möödub temast koos lapsega. Luuletaja, kes oli seni imetlenud vaid pühakodasid ja neis ilmuvat Daami, ütleb ,,Tahaksin su ette söösta, kisendada: ,,Oo, madonna!" Miks mu räpasesse linna Oma Poja küll sa tõid?" · Endisest luuletajast-unistajast on saanud kahestunud inimene, kes otsib tüde veiniklaasist ja vaatab teisi enda ümber iroonilisel pilgul. o Luuletus: ,,Surmatantsud" · Aastal kui otsustati kodumaa saatust tõusis tema luules olulisele kohale kodumaa-teema
1.Sissejuhatus Kiililised ehk odonaadid (Odonata) on putukate selts, mis jagatakse kaheks alamseltsiks: taolistiivalised (Zygoptera) ja eristiivalised (Anisoptera).Tiibade ja keha mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis.Eestis on kiilid inimeste tähelepanu pälvinud juba kaugetest aegadest. Nende osavat ja kiiret lendu ning ilusaid värve on imetlenud ilmselt igaüks. Soojadel suvepäevadel kohtab neid putukaid lendlemas veekogude kallastel ning metsalagendikel. Maailmas on kiile umbes 5000 liiki. 3 2.Välimus Kiilidel on sihvakas, piklik, sageli eredalt värvunud või metallihelgiga keha ning suur, ülejäänud kehast hästi eristunud pea. Suurema osa peast võtavad enda alla tohutu suured liitsilmad, mis on
oma nägemusi paberile panna, kui need veel värskelt ja inspireerivalt meeles olid. Tihti kirjutasid nad siidirullile mõned luuleread ja maalisid kõrvale pildi. Hiinlastele tundub seetõttu lapsikuna otsida piltidelt detaile ja võrrelda neid reaalse maailmaga. Pigem püüavad nad leida jälgi kunstniku inspiratsioonist. Pintsli kasutamisel pöörati Hiinas erilist tähelepanu. Nad hoidsid pintslit käes nagu armastavad väiksed laosed pliiatsit hoida. Nad ei imetlenud niivõrd oma tähtmärkide formaalset ilu, kuivõrd seda tajutavat meisterlikkust ja inspiratsiooni, mis igas pintslitõmbes peab peituma. Hiina galigraafia eeldas kiiret maalimist, kuid pildid ei tohtinud olla eelnevalt läbimõeldud, vaid peaksid pigem meenutama spontaanset loomingut. Kasutatud materjal: internet Jaak Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu" E. H. Gombrich ,,Kunsti lugu"
Aleksandr Prigorovski). Muusikaline pool: Rahvusooper Estonia koor ning orkester. Külalisena oli dirigent Kaisa Roose. ,,La Traviata" jutustab loo kahest armunust, kelle vahel on palju armastust, intriige, kui ka kurbust. I vaatus - Kauni kurtisaani Violetta Valéry salongis toimus luksuslik ball. Pärast haigust pöördus Violetta tagasi endisse piduderohkesse ellu sõprade ja austajate ringis. Ballil esitles Gaston talle oma sõpra Alfredo Germont´i, kes oli juba ammu Violettat eemalt imetlenud ja haiguse ajal tema pärast muret tundnud. Noormehe tähelepanu lõbustas Violettat, kuid samas liigutas teda tema uue austaja siiras hoolitsus. Külaliste palvel laulis Alfredo sütitava joogilaulu, millega ühines kogu seltskond...Koidikul külalised lahkusid. Violetta jäi üksi. Ta oli segaduses, sest Alfredo siirad sõnad ja puhtad tunded avasid talle uue maailma, mida noor naine enda sisimas oli alati otsinud. Ent kohe
efektiviseeriti riigivalitsemine. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmem periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Vanglatesse suleti sadu tuhandeid "kahtlaseid", kelle ainsaks süüks võis olla see, et nad olid kas "valesti" riides või tundusid kuidagi teisiti olevat "revolutsiooni vaenlased". Just jakobiinide terrorit ongi hilisemad revolutsionäärid-radikaalid ning ka terrorirühmitused imetlenud (eelkõige rakendasid analoogsetel printsiipidel terrorit Lenin ja Stalin). Terror tagas jakobiinidele esialgu suhteliselt stabiilse võimutäiuse, kuid kui hirmuvalitsuspoliitikat hakati liialt venitama ning ka parteisiseselt laiaulatuslikult rakendama, siis oli terroriharrastajate hukk paratamatu, kuna neil ei olnud kujunenud Stalini stiilis tsentraliseeritud parteiaparaati, millesiseselt üks juht võinuks kitsa kildkonna toel enam-vähem kõike määrata.
Teoseid koorile ja orkestrile: "Reekviem" (lisatud 4 puhkpilliorkestrit ja 16 timpanit), "Te Deum", dramaatiline legend "Fausti needmine", vaimulik triloogia "Kristuse lapsepõlv" jm. Laulud orkestri saatel: tsükkel "Le Nuits d'été" ("Suveööd" Gautier' järgi). Helikeel: - ta oli 19. sajandi muusikas üks uuendusmeelsemaid loojaid ning jäi ilmselt just seetõttu oma eluajal väärilise tunnustuseta (oli hinnatud dirigent). Kuid paljud hilisemad heliloojad on teda imetlenud ja temalt õppinud. - tähtsaim tunnus on omapärane orkestrivärv ja uudne orkestratsioon. Uuris põhjalikult pillide tämbreid ja mänguvõimalusi, tõi orkestri tavapillideks nt harfi ja inglissarve ning katsetas harjumatute pillikooslustega. Armastas suuri koosseise (+ rohkelt vask- ja löökpille). Tema orkestratsioon on mõjutanud Liszti, Wagneri, Tsaikovski, R. Straussi ja Mahleri muusikat.
Sellele vastati solvangutega. Teistkordsele lahkumisavaldusele reageeris peapiiskop sellega, et laskis Mozarti majast välja visata. Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta ja regulaarset sissetulekut,kannatas ta küll majanduslikku kitsikust,kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. Ta andis tunde, esines klaveri- ja orelikunstnikuga ning lõi nende aastate jooksul kõige geniaalsemad teosed,mida on imetlenud ning millest on õppinud kõik Mozartile järgnenud suured heliloojad. [3.Lk.37] Kusagil ei naerdud ega naljatletud nii palju,kui Mozarti seltskonnas. Helilooja suur optimism ja südamest tulev naer nakatas kõiki, nagu ta elurõõmus muusikagi. Vähe oli aga neid,kes selle näilise muretuse juures suutsid tungida nende traagiliste nootide olemusse, mis üha rohkem hakkasid välja kostma tema muusikast. [4.Lk.139] Mozarti elu üheks peamiseks dissonantsiks olid majanduslikud raskused
Kui vigase oleksid kõik, kes siis loeks Ma ei saanud neid kinni hoida. kokku elukoe haavu? Olin liiga tüdimatu ja liiga täitumatu. Ka kauguses oled sa minule toeks niikaua, kui hommik ei saabu. Ega ma ennast ei imetlenud. Vist pimedust pingelist armastas hing, Imetlesin ainukordset, mida mulle näidati. kuigi tast väljuda püüdis. Kas tulevik, haarab su müütidering Iialgi ei olnud ma päris üksinda. meiegi kannatust nüüdist? See ainult näis ehk nii. 8.
Hirvoneni lauluklassis. Tema rollide hulka kuuluvad Verdi Violetta (,,La traviata"), Oscar (,,Maskiball"), Mercédès (Bizet' ,,Carmen") ning paljud teisedki rollid. Kristel Pärtna on ka Marje ja Kuldar Singi nimelise preemia ,,Noor Laulja" laureaat 2012. 5 Violetta Valéry on kaunis kurtisaan, kes elab Pariisis piduderohket elu. Kord ballil tutvustatakse Violettale Alfredo Germont'i, kes on juba ammu Violettat eemalt imetlenud ja haiguse ajal tema pärast südant valutanud. Alfredo söandab Violettaga kahekesi jäädes daamile oma armastusest rääkida ning Violetta on mehe siirusest ja puhtast armastusest liigutatud. Ta kingib mehele kameeliaõie, mille närbudes võib ta tema juurde naasta. Kolme kuu möödudes elavad Alfredo ning Violetta koos õnnelikena vaikset elu Pariisi lähedal maal, 1 Estonia teater, G. Verdi ooperi ,,La traviata", Kava, 10. oktoober, 2013 2 Estonia teater, G
meeldejaav muusika. Teisi palasid ma eraldi ei maleta iseloomustada. Muusika oli uldiselt varvikirev, elujouline ja lustlik. Sergei prokofjev oli helilooja, pianist ja dirigent. Ta oli 20. sajandi esimese poole uks isikuparasemaid loomenatuure. Kuigi Prokofjev ei ole kunagi tegutsenud pedagoogina, on ta ometi avaldanud suurt moju erinevate maade paljudele muusikuile, sealhulgas ka eesti muusikuile. Alati on olnud neid, kes on tema loomingut imetlenud, ja neid, kes on selle vastu protestinud. Prokofjevi muusika kolas eesti kontserdilaval juba 1920. aastate algul, esitajaks vene pianist Aleksandr Borovski. Koige olulisemad olid aga Prokofjevi enda kontserdid 1934. aastal Tallinnas ja Tartus ning nagu tollastest jarelkajadestki lugeda, kindlustasid need usku uue muusika tosivaartustesse. Eesti teatrilavale joudis Prokofjevi muusika tunduvalt hiljem kui kontserdisaali. Enim lavastatud on tema balletti *Romeo ja Julia*, ooper
2. Kuidas Popi Isandasse suhtus? Too näiteid. 3. „Aga selles toas oli ka palju pettust ja valet. Võiks öelda, siin oli otse viirastusi ning unenägusid“ (Tuglas 1971: 248). Miks koerale nii tundus? 4. Miks Popi uue isandaga leppis? Kuidas Huhuu Popi eest hoolitses? 5. Iseloomusta Popit/Huhuud. Kirjutage kumbagi tegelast iseloomustavad sõnad üles. Missuguste iseloomuomaduste koosmõju viis katastroofini? 6. Kommenteeri järgmist tsitaati: „Ja nagu ta oli imetlenud kord endise Isanda tarkust, headust ja ilu, nii imestles ta nüüd uue Isanda kurjust, tujukust ning inetust.“ (Tuglas 1971: 260) 7. Tuleta õpiku abiga meelde, mis on novelli tunnusjooned (lk 115). Seleta neid „Popi ja Huhuu“ põhjal. 8. Iseloomusta novelli ülesehitust. Missugused sündmused märgivad teose süžee arengu järgmisi etappe: sõlmitust, tegevuse arenemist, kulminatsiooni ehk pinge haripunkti, pööret, lõpplahendust ehk puänti. Põhjenda! 9
Inimene on punastest pihlakatest lugu pidanud juba kaua aega. Eelkõige on need hea vitamiinitee toormaterjaliks, kuid aitavad ka köha ning teiste hingamisteede hädade puhul. Pihlakamarjade söömisel peab aga arvestama, et kui väike laps neid liialt pugib, siis võib tekkida oksendamine, peavalu ja kõhuvalu. Pihlakamarjadest on ka tööstuses palju head tehtud. Temast saab keediseid, mahlu, veine, likööre. LAANIK Kes on mustikametsas käinud ja pole seal vaid puid imetlenud, see on kindlasti näinud ka meie ühte tavalisemat sammalt, laanikut. Laanik kasvab nimelt peaaegu kõigis Eesti laanemetsades, eriti sageli aga koos mustikatega. Laanik eelistab veidi niiskemaid kasvukohti. Varju talub laanik hästi. Kui metsas jalutada, siis võib laaniku juba kaugelt ära tunda: temast moodustunud samblapolster on hästi kohev ja peenemustriline. Ta on oliivroheline ja sageli täiesti läiketa. Tihti on laanikuvaip nii paks, et tundub nagu laanik kasvaks mätaste otsas
Teinud Henry Konno 97. Mida Sa loeksid tähtsaimaks leiutiseks oma elu jooksul? 98. Kas Sa mäletad kui nägid esimest korda telekat; autot; külmkappi? 99. Kuidas on maailm muutunud sellest kui Sa laps olid? 100. Kas Sa mäletad oma pere rääkimas poliitikast või maailmasündmustest? 101. Kuidas sa kirjeldaksid ennast poliitika osas? Kas sa oled konservatiivne või liberaalne? 102. Mis Eesti presidenti Sa oled kõige rohkem imetlenud ja miks? 103. Nimeta hea sõber, keda Sa kõige kauem oled tundnud. Mitu aastat te olete sõbrad olnud? 104. Mis on olnud raskeimad otsused, mida Sa oled pidanud tegema? 105. Kas Sa mäletad mõnda lauset või soovitust, mis mõjutas Sinu elu? 106. Kui Sa saaksid enda juures midagi muuta, siis mis see oleks? 107. Mis on kõige stressirohkem kogemus, mis Sulle on osaks saanud? 108. Mis on õudsaim asi, mis Sinuga juhtunud on?
Siin ta seisab Ja julgeb mind pilgata. Räägib: mina olen ju sinu poeg. Häbematu! (Kõik tänitavad: kääbus! Kas te olete sellist enne näinud!) 1. Kaubamüüja: Väikemees on vist tsirkusest. 2. Kaubamüüja: Köielt olla kukkunud. 3. Kaubamüüja: Pole tal poega, poeg rööviti juba 7 aasta eest. Aga sina mine tagasi sinna, kust tuled. Jakob: Juuksuriemand, ehk näitaksite mulle peeglit. (Ehmatab, nuuksub) Juuksuriemand: No, kas olete end juba piisavalt imetlenud? Kingsepp: Saan ehk teile kasulik olla? Soovite ehk vutlarit oma nina tarvis? Ema: Vaata ometi, too seal tahab meie poeg olla! Kingsepp: Või nii? Oota, sa kelm! Või tema püüab meid narrida. Küll ma selle kelmuse sinust välja ajan. (Jakob jookseb ehmunult edasi ja näeb muinasjutuvestjat): Kes sina oled? Muinasjutuvestja: Mina olen muinasjutuvestja. Jakob: Mis minust saab? Kuhu ma sellisena lähen? Muinasjutuvestja: Mis oleks, kui sa hakkaksid kokaks?
juuli 1893. Kodu oli intelligentne ja sõbralik, seal käis alati palju külalisi. Majakovski oli, aga väga hea suhtleja, ta oskas ka gruusia keelt, seetõttu oli tal lapsepõlves palju mängukaaslasi. Tema esimesteks õpetajateks olid ema ja õed. Majakovski koolitee algas Kutaisi gümnaasiumis, kus ilmnes ka tema suur kunstihuvi joonistamine jäigi tema harrastuseks. 1906. aastal elu muutus järsult, kui tema isa tugev, terve mees, keda Majakovski oli alati imetlenud, kellelt oli selgeks õppinud ratsutamise ning mägedes matkamise suri tühisest kriimustusest saadud veremürgitusse. Pärast seda algas Majakovskil paaniline puhtusekultus. Täiskasvanuna kartis ta süsti ega joonud kunagi keetmata vett. Pärast isa surma kolis perekond Moskvasse, seal aga tuli hakata elatist teenima Majakovski tegi seda joonistamisega. Näiteks maalis ta lihavõttemune, et nende müügist raha saada, ema üüris üliõpilastele tube
äärmuslikemaid reforme ning efektiviseeriti riigivalitsemine. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Vanglatesse suleti sadu tuhandeid "kahtlaseid", kelle ainsaks süüks võis olla see, et nad olid kas "valesti" riides või tundusid kuidagi teisiti olevat "revolutsiooni vaenlased". Just jakobiinide terrorit ongi hilisemad revolutsionäärid-radikaalid ning ka terrorirühmitused imetlenud (eelkõige rakendasid analoogsetel printsiipidel terrorit Lenin ja Stalin). Terror tagas jakobiinidele esialgu suhteliselt stabiilse võimutäiuse, kuid kui hirmuvalitsuspoliitikat hakati liialt venitama ning ka parteisiseselt laiaulatuslikult rakendama, siis oli terroriharrastajate hukk paratamatu, kuna neil ei olnud kujunenud Stalini stiilis tsentraliseeritud parteiaparaati, millesiseselt üks juht võinuks kitsa kildkonna toel enam- vähem kõike määrata.
1.Sissejuhatus Kiililised ehk odonaadid (Odonata) on putukate selts, mis jagatakse kaheks alamseltsiks: taolistiivalised (Zygoptera) ja eristiivalised (Anisoptera).Tiibade ja keha mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis.Eestis on kiilid inimeste tähelepanu pälvinud juba kaugetest aegadest. Nende osavat ja kiiret lendu ning ilusaid värve on imetlenud ilmselt igaüks. Soojadel suvepäevadel kohtab neid putukaid lendlemas veekogude kallastel ning metsalagendikel. Maailmas on kiile umbes 5000 liiki. 3 2.Välimus Kiilidel on sihvakas, piklik, sageli eredalt värvunud või metallihelgiga keha ning suur, ülejäänud kehast hästi eristunud pea. Suurema osa peast võtavad enda alla tohutu suured liitsilmad, mis on
Acer platanoides Rahvapäraselt kutsutakse vaherit veel: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras. Kuulub sugukonda vahtralised, perekonda vaher. Vaher on levinud puu nii linnaparkides kui ka vanade mõisate ümbruses. Paljud on kindlast kevadel seisatanud ja tema kaunist õisi täis rüüd imetlenud. Siis kostub ülevalt puuladvast vaikset kohinat ja kõikjal on mesilaste sumisemine – on tunne, nagu oleks sattunud muinasjutumaale. Kuid ega puu ilu hiljemgi kuhugi kao. Sügisel võib teda pidada vahest kõige ilusamaks puuks. Siis on meie harilik vaher üleni ehitud kirjude punakates, kollakates ja oranžides toonides lehtedega, millel mõni laik võib veel isegi roheline olla. Sellisest puust ei saa ükskõiksena mööduda. Peale selle võib sügisel näha lendamas vahvaid vahtra vilju
võttis ning võitis need kõik (Lehiste, K., Miitel, M., Smirnov, G., 2016). Apteeker ja meister Leung Jan kaks esimest õpilast olid tema pojad Leung Tsun ja Leung Bik. Leung Jan'i apteegi vastas oli rahavahetaja tööpunkt. Selle omanik Chan Wah Hiina võitluskunst Wing Tsun Shun tahtis õppida kung-fu'd õigelt kung-fu meistrilt. Ta oli jälginud ja imetlenud apteekri kung-fu oskusi. Apteeker Leung Jan keeldus rahavahetajat oma õpilaseks võtma, kuid viimane käis salaja õppimas, kui Leung Jan õpetas oma poegasid. Ühel korral jäi ta vahele. Apteeker Leung Jan'i poeg Leung Tsun otsustas selgusele jõuda, mis tasemel rahavahetaja on. Nad astusid kontakti. Võitlus lõppes apteekri Leung Jan'i lõhutud lemmik tooli ja rahavahetaja võiduga. Kui Leung Jan sellest teada sai, siis palus ta poegadel kutsuda rahavahetaja Chan
FRANCESCO PETRARCA (13041374), kes on suure osa oma teostest kirjutanud ladina keeles. Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja. Samuti firentslane, kuigi sündis paguluses. Nooruspõlve veetis Provence'is trubatuuride luule sünnimaal. Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule Laurale. Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks "Laulude raamat". Teiste luulezanrite kõrval on selles kõige enam sonette, mille meisterlikkust on imetlenud paljud järgnevad luuletajad. Petrarca on jäänud maailmakirjandusse kui esimene uusaja luuletaja ja sonetizanri suurim meister. SONETT 13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Inglise soneti värsiskeem on 4+4+4+2. Inglastest arendas sonetti W. Shakespeare. Eestlastest on kirjutanud sonette nt M. Under.
kes on suure osa oma teostest kirjutanud ladina keeles. Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja. Samuti firentslane, kuigi sündis paguluses. Nooruspõlve veetis Provence’is – trubatuuride luule sünnimaal. Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule Laurale. Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks “Laulude raamat”. Teiste luuležanrite kõrval on selles kõige enam sonette, mille meisterlikkust on imetlenud paljud järgnevad luuletajad. Petrarca on jäänud maailmakirjandusse kui esimene uusaja luuletaja ja sonetižanri suurim meister. SONETT – 13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Inglise soneti värsiskeem on 4+4+4+2. Inglastest arendas sonetti W. Shakespeare. Eestlastest on kirjutanud sonette nt M. Under.
..................................................................................15 Kasutatud kirjandus ...........................................................................................................................16 3 Sissejuhatus Minu uurimistöö objektiks on Lennart Georg Meri. Valisin selle auväärse Eesti riigipea, kes on kahjuks meie seast lahkunud. Seetõttu, et tema on mees, keda ma olen alati imetlenud. Teiseks põhjuseks oli teada saada, kas ka selle ajastu poliitikud elasid sama hästi kui tänapäeva poliitikud. Lennart Meri on mees, kelle kohta võib tõest öelda, et tema on sündinud eurooplaseks. Oma eesmärgiks soovisin välja uurida, milline oli Taasiseseisvunud Eesti esimese presidendi elu elusaatus ning roll Eesti iseseisvumisel. Lennart Meri kõnesid kuulates vaikis alati kogu saal. Alati oli sellel mehel öelda midagi uut
Kuuekümnendate lõpul süngus Murdoch'i teostest kaob. Neil aastatel loob kirjanik oma parimad romaanid, mõtiskledes armastuse olemuse üle. Peene sametise satiiriga lahkab ta romaani „Must prints" lehekülgedel armastuse ilu ja valu, selle ohte, loomulikku loomalikkust ja maist lihtsust. Armastusteema läbib ka romaane „Meri, meri", „Orjavits" jt, kuid kirjanik ei korda ennast kunagi. Tema fenomenaalne ümberkehastumisvõime viitab inimloomuse heale tundmisele. Olen alati imetlenud, millise usutavuse ja väljendusrikkusega suudab Murdoch edasi anda meeskaraktereid. Täpsust ja korda jumaldav intelligent Bradley, boheemlasest sulerüütel Jake, külakooliõpetaja Bill, vanaldane egotsentrikust lavastaja Charles ja teised värvikad kujud ei näi kunagi võltsid või tehislikud. Nad elavad oma igapäevaelu, kui äkki, täiesti ootamatult, „lööb sisse välk". 3
Siin peetakse rahvusvahelist filmifestivali ja kunstibiennaali, igal aastal enne paastu suurt karnevali. Lähedal Veronas toimus Shakespeare'i jäädvustatud Capulettide ja Montague'de perekonnadraama, nüüd on see sobiv koht lihtsalt suviseks ooperinautimiseks. 6 Friuli-Venezia Giulia / Trieste Kui Veneetsia Vabariik Napoleoni rünnaku all kokku vajus, siis taandus viimane doodzh just sellesse regiooni, Udinesse. Trieste on kõige keskeuroopalikum Itaalia linn ja sellisena on teda imetlenud paljud kirjanikud: James Joyce, Italo Svevo, Umberto Saba jne. 7 Liguuria / Genova Vaatemänguline piirkond, kus mäed kõrgelt Türreeni merre laskuvad. Genova, üks peamisi Vahemere sadamaid ja Kolumbuse sünnilinn, on säilitanud oma sajanditepikkuse kuulsuse. Kuulsa laulufestivali paik San Remo on tüüpiline Itaalia merelinn. 8 Emilia-Romagna / Bologna, Rimini, San Marino Bologna vanalinnas pakuvad varju kaaristutega ääristatud tänavad, Romagna ääretutes
..................................................................................................18 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................ 19 ,,Lennart Meri. Vabaduse valus valgus" /Henn Põlluaas :Kunst, 2011.....19 SISSEJUHATUS 2 Riigiõppe tunnis nõutud referaat tuli koostada vabal teemal ja ma otsustasin kirjutada presidendist ja poliitikust keda olen alati imetlenud - Lennart Merest. Just see Eesti Vabariigi president on mulle meelde jäänud kui äärmiselt tark, humooriks, intelligentne ja väga laia silmaringiga mees. Lennart Meri kõnesid kuulates vaikis alati kogu saal. Alati oli sellel mehel öelda midagi uut. Ta on ainus president, kea rääkis oma kõne peast. Lennart ei kõhelnud kunagi kui tuli kaitsta oma kodumaad. Ehk seetõttu ongi muutunud see isiksus minu jaoks tähtsaks. Nii nagu Mihkel Mutt on ühes artiklis öelnud, et Lennart Meri on
efektiivsemaks. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Vanglatesse suleti sadu tuhandeid "kahtlaseid", kelle ainsaks süüks võis olla see, et nad olid kas "valesti" riides või tundusid kuidagi teisiti olevat "revolutsiooni vaenlased". Just jakobiinide terrorit ongi hilisemad revolutsionäärid-radikaalid ning ka terrorirühmitused imetlenud. Terror tagas jakobiinidele esialgu suhteliselt stabiilse võimutäiuse, kuid kui hirmuvalitsuspoliitikat hakati liialt venitama ning ka parteisiseselt laiaulatuslikult rakendama, siis oli terroriharrastajate hukk paratamatu, kuna neil ei olnud kujunenud Stalini stiilis tsentraliseeritud parteiaparaati, millesiseselt üks juht võinuks kitsa kildkonna toel enam-vähem kõike määrata. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon- Ameerika Ühendriikide eeskujul vastu võetud deklaratsioon, mis
poolest, nii et enamust lavastuse sisust ma mäletasin ja võisin ette aimata, mis seal nüüd toimuma hakkab. Küll aga oli huvitav vaadata näitlejate mängu, eriti neid osasid, kus osatäitja vahetunud oli. Eelkõige muidugi see põhjus, miks üldse lavastust vaatama sai tuldud, Mauruse Üksküla esituses oli välja vahetanud Maurus Tomminga kehastuses. Tommingas oli hoopis teistsugune Maurus, rohkem koomiline ja oma võrratu miimikaga, mida ma Tomminga puhul alati imetlenud olen. Keegi minu taga istujatest ütles, et Üksküla mängis paremini, aga niipalju kui ma oma aju ka ei pingutanud, mul ei tulnudki meelde ühtegi konkreetset stseeni, kus silme ette oleks kerkinud Üksküla Maurus, ma mäletasin, et ta mängis seda osa ja mängis väga hästi, aga kuidas need stseenid, mida ma nüüd teise näitleja kehastuses taas nägin, Üksküla mängituna välja nägid, seda meenutada ei suutnud.
ühiskonnale. Keldi maailmas tunnetab igaüks enda seotust ja sidemeid kõigi teistega ja see ühtekuuluvustunne ei hõlma mitte üksnes teisi inimesi, vaid haarab endasse ka metselajad, linnud ja loomad, maa enesegi.Selles on äratundmine, et me kõik oleme ühe ja sama elukanga lõimed. Ka uusim teadus räägib suuresti sama keelt, kui räägib kõikehõlmavast seotusest ja sõltuvusest. ( De Waal, 2007) Olen Euroopa vanu kultuure uurides imetlenud kõige rohkem just kelte: nad on mõjutanud paljusid Euroopa maid, kuid sellest rahvast (või neist rahvastest) ei ole alles muud, kui arvukad legendid, muinasjutud ning (koha)nimed. Lausa müstilisena tunduv rahvas on inspireerinud kirjanikke, ajaloolaseid ja kunstnikke. Keldi kultuuri uurimise käigus olen hakanud tajuma ka paljude teiste põliskultuuride rikkust. Olen avastanud, et Aafrika ja Ameerika põlisrahvaste kogemus räägib keldi kultuuriga
sakslased nagu võrdsed võrdsete seas. Üritus algas populaarsete paladega ning jätkus Wagneri hingeülendavate hümnidega, mis läksid sügavale saksa hinge ja vangistasid kuulajate meeled. Õhtu saabudes ilmus poodiumile, mis oli ääristatud sadade lippudega, Hitler, kelle hääl kaikus üle terve hiiglasliku väljaku. Sakslastel on olnud harv juhus kuulamaks suuri oraatoreid. Saksamaa senised oraatorid olid imetlenud rohkem ennast ja oma häält kui pannud rõhku sellele, mida rääkida ja kuidas. Hitleril oli ebatavaline talent, mis võimaldas väljendada kõige labasemaid eelarvamusi ja vihameelt kõige meeldivamal demagoogilisel moel. Oraatorlus oli ta suurim anne. See oli see jõud, mis võitis tema poole pea kõik tema vastased. Selline pingeline välgutaoline kõne valgustas ja andis jõudu kõigile, kes seda kuulasid. Kui hurraa
allikad Lääne-Euroopas, milledest Krause on võinud ammutada ju otse ja vahenditult. Millised on need allikad, on raske ütelda. Üldiselt tuleks vist küll oletada, et Krause on pidanud silmas itaalia palladiaanlasi ja prantsuse Louis XVI. kui ka n. n. 9 direktooriumi stiili esindajaid, olid ju need sel ajal terves Euroopas mõõduandvad. Kõige pealt on Krause vist kindlasti tundnud ja imetlenud prantsuse klassitsismi suurmeistri Chalgrin'i töid (St. Philippe du Roule!). Tohiks arvata, et talle polnud tundmatud ka Pariisi akadeemia väljaanded (Grands prix d' architecture, v. lhk. 9). Mis puutub ülikooli peahoone ehitusprotsessi, siis oli see ühendatud suurte raskustega. Ehitis püstitati kohale, kus asusid a. 1704 ära lõhutud n. n. rootsi või Maarja kiriku varemed 19. Kõige pealt oli vaja tasandada Jaani tänava pool olev
Üritus algas populaarsete paladega ning jätkus Wagneri hingeülendavate hümnidega, mis läksid sügavale saksa hinge ja vangistasid kuulajate meeled. Õhtu saabudes ilmus poodiumile, mis oli ääristatud sadade lippudega, Hitler, kelle hääl kaikus üle terve hiiglasliku 11 väljaku. Sakslastel on olnud harv juhus kuulamaks suuri oraatoreid. Saksamaa senised oraatorid olid imetlenud rohkem ennast ja oma häält kui pannud rõhku sellele, mida rääkida ja kuidas. Hitleril oli ebatavaline talent, mis võimaldas väljendada kõige labasemaid eelarvamusi ja vihameelt kõige meeldivamal demagoogilisel moel. Oraatorlus oli ta suurim anne. See oli see jõud, mis võitis tema poole pea kõik tema vastased. Selline pingeline välgutaoline kõne valgustas ja andis jõudu kõigile, kes seda kuulasid. Kui
Tee selgitav joonis. 2. Kuidas peavad Päike, Kuu ja Maa üksteise suhtes asetsema, et toimuks kuuvarjutus? 3. Kuu on ju Maast väiksem. Kuidas ta saab üldse Päikest Maal asuva vaatleja eest katta? 3.3. Valguse peegeldumine tasaselt pinnalt Mis juhtub valgusega, kui ta õhus levides jõuab sileda veepinnani? Miks on tantsu lihtsam õppida, kui seisad näoga sama suunas kui õpetaja? Milline on erinevus sinu ja su peegelpildi vahel? Kes meist pole imetlenud puude peegelpilti siledalt järvepinnalt või ennast peeglist. Füüsikud nimetavad peegeldusi siledatelt pindadelt kujutisteks. Kus ja kuidas need tekivad? Valguse peegeldumisseadust tundes pole ku- jutise asukohta raske leida. Vaatleme jooniselt, kuidas saab leida tasapeegli ette asetatud valguspunkti S kujutise asukohta. Valguspunktist S väljuvad kiired kõigis suundades. Uurime välja, mitmest kiirest piisab, et leida valguspunkti kujutise asukohta.
Kohila Gümnaasium Winston Churchilli poliitiline karjäär Juhendaja: Koostanud: 2009 Sissejuhatus valisin oma uurimistöö isikuks Winston Churchill`i, mehe, keda ma olen alati imetlenud ning, kes aitas kaasa maailma muutumaks selliseks nagu ta praegu on. Oma uurimustöö käigus tuttvusin paljude uute faktidega, mis panid mind neel rohkem seda meest imetlema. Ning kohati hakkasingi uskuma, et ka kõige madalamalt võib tõusta tippu. Nüüd arvan ma, et on aeg teha tutvust minu väljavalitud poliitiku eluloo ja karjääriga. Winston Churchill oli range radikaalne ja väsimatu väejuht. Riigiarhiivi poolt avalikustatud
kedagi kartma ja austama. Ta oli vana, haige ning ogar. Temale sai sellestki Isandast. Ta teadis küll, et see oli õigupoolest Huhuu. Kui ta seda enam muust poleks tundnud, siis vähemalt lõhnast. Kuid ta kaotas usu lõhnadesse, nagu oli kaotanud selle muusse. Ta haistmismeel läks sandiks, ja ta eksis lõhnades. Kõik oli petlik maailmas, isegi lõhnad! Ta vahetas ära mõlemad Isandad. Õieti sulasid nende olemused ühte. Need olid ainult sama isiku kaks poolt. Ja nagu ta oli imetlenud kord endise Isanda tarkust, headust ja ilu, nii imestles ta nüüd uue Isanda kurjust, tujukust ning inetust. Peaaegu kõik tegi uus Isand vastuoksa, võrreldes endisega, kuid ometi peitus selleski salatud tarkus ning saavutamatu osavus. Kui endine Isand oli ukse kaudu läinud, tegi nüüdne seda akna kaudu. Ta hüppas lauale, lükkas akna lahti ja kadus. Popi jäi imestledes keset tuba ootama. Ta võis vahel tundide kaupa õues olla. Mis ta seal tegi, seda ei teadnud Popi
Viimane korraldas aeg-ajalt kongresse, kus suurriikide juhid kooskõlastasid oma tegevust. Viinis ei kuulutatud välja rahvusvaheliste suhete üldpõhimõtteid, mida edaspidi igal üksikul juhul rakendada. Selle asemel kehtestati kord, mis tulenes võimust ja poliitilisest reaalsusest. Liberaalid on hakanud Viini kongressi suhtuma üldiselt halvakspanuga, nimelt territoriaalsete muudatuste pärast, mis viidi ellu enesemääramist eirates. Konservatiivid seevastu on imetlenud ja kiitnud Viini lahendusi nende realismi pärast, mis puutub suurriikide vahelistesse suhetesse, ja selle eest, et need aitasid mitmekümneks aastaks säilitada rahu. 2) Selle lagundamine õpik lk.167 Põhitegurid: - siseriiklikud pinged ja rahutused, mis tingivad Püha Liidu tegevuse - idaküsimus – Venemaa ja Austria huvide põrkumine Balkanil Kuna 1848.a. revolutsioonis tagandatakse Metternich, kes oli Viini süsteemi hoidja ja Prantsusmaal
Eluolu raskendas ka 1547.aasta hinnatõus, millega hoiti ära küll majanduslik krahh, aga mis majanduslikus mõttes tõi rahvale palju muresid. Väärtusetu raha tegi kõikide elu ebakindlaks. Aeg möödus. Henry hakkas surema. Henry isikuomase poliitika tunnusjooneks oli juba pikka aega oma lähikondlaste jahmatamine ja nende enesekindluse kõigutamine, seda jätkas ta ka oma surma lähenedes. Inimeste arvamus kuningast Tema alamad ja välismaised saadikud ei imetlenud mitte niivõrd Henry majesteetlikku hiilgust, kuivõrd tema piiritut rikkust, mis näis kasvavat iga päevaga. Kuningas Henry oli keskmisest kõrgemat kasvu, eriti ilusate jalgadega, tema välimus oli väga kena ja särav, juuksed olid punakaspruunid, peadligi kammitud ja prantsuspäraselt lühikeseks lõigatud ja ümmargune nägu oli uskumatult kaunis ning kael oli tal üsna pikk ja tugev. Selline nägi Henry välja
äärmuslikemaid reforme ning efektiviseeriti riigivalitsemine. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Vanglatesse suleti sadu tuhandeid "kahtlaseid", kelle ainsaks süüks võis olla see, et nad olid kas "valesti" riides või tundusid kuidagi teisiti olevat "revolutsiooni vaenlased". Just jakobiinide terrorit ongi hilisemad revolutsionäärid-radikaalid ning ka terrorirühmitused imetlenud (eelkõige rakendasid analoogsetel printsiipidel terrorit Lenin ja Stalin). Terror tagas jakobiinidele esialgu suhteliselt stabiilse võimutäiuse, kuid kui hirmuvalitsuspoliitikat hakati liialt venitama ning ka parteisiseselt laiaulatuslikult rakendama, siis oli terroriharrastajate hukk paratamatu, kuna neil ei olnud kujunenud Stalini stiilis tsentraliseeritud parteiaparaati, millesiseselt üks juht võinuks kitsa kildkonna toel enam- vähem kõike määrata.
harud. Loomulikult tekivad risoomil ka lisajuured. Risoomi külgharude tipud aga paksenevad niisamuti nagu maikellukeselgi. Samamoodi kasvavad neist ka maapinnale uued laanelille võsud. Igal võsul tekib üks või kaks õit, milledest arenevad vähesed seemned. Nagu maikellukselgi, on ka laanelillel peamisteks paljunemisvahenditeks risoomiharud, mitte seemned. Harilik laanik (Hylocomium splendens) Kes on mustikametsas käinud ja pole seal vaid mustikaid söönud või puid imetlenud, see on kindlasti näinud ka meie ühte tavalisemat sammalt, laanikut. Laanik kasvab peaaegu kõigis Eesti palu- ja laanemetsades, eriti sageli aga koos mustikatega. Teine naaber on tal palusammal, kuid laanik eelistab viimasest veidi niiskemaid kasvukohti: nii ei hakka nad üksteist välja tõrjuma. Varju taluvad need samblad mõlemad ühtmoodi hästi. Kui metsas jalutada, siis võib laaniku juba kaugelt ära tunda: temast moodustunud samblapolster on hästi kohev ja peenemustriline. Ta on
FRANCESCO PETRARCA (13041374), kes on suure osa oma teostest kirjutanud ladina keeles. Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja. Samuti firentslane, kuigi sündis paguluses. Nooruspõlve veetis Provence'is trubatuuride luule sünnimaal. Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule Laurale. Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks "Laulude raamat". Teiste luulezanrite kõrval on selles kõige enam sonette, mille meisterlikkust on imetlenud paljud järgnevad luuletajad. Petrarca on jäänud maailmakirjandusse kui esimene uusaja luuletaja ja sonetizanri suurim meister. 19 GIOVANNI BOCCACCIO (13131375), keda peetakse novelli kui kunstilise zanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330ndate keskpaiku, ta kirjutas nii luule- kui proosateoseid. Oma peateose klassikalise novellikogu "Dekameron" (tõlkes kümnepäevak) kirjutas ta väljakujunenud kirjamehena (13491353). Sisu: See raamjutustusega novellikogu räägib kolmest
annab palju aega, sest on paratamatu, et ta areneb ja siis lakkab. Lühike ja järsk haigus teeb üht kahest: kas sureb või surmab. Kuid mis seal vahet, kas pole teda või pole mind? Mõlemal juhul on valul lõpp. (18) Sellestki on kasu, kui valust eemaldudes pöörata vaim teistsuguste mõtete poole. Mõtle sellele, mida oled teinud auliselt ja mehiselt, tegele mõtte paremate osadega. Lase järgemööda oma vaimusilma ette kerkida kõigel sellel, mida oled ülimalt imetlenud. Siis mööduvad su eest kõik ülimehised valu võitjad. See, kes endal veenikomusid välja lõigata lastes jätkas raamatu lugemist, too, kes ei lakanud naermast, sellal kui piinajad just selle üle vihastudes lasksid käiku kõik oma julmuse tööriistad. Kas valu ei peaks siis võidetama mõistusega, kui teda on võidetud naeruga? (19) Ütle nüüd, mida tahad: nohu ja pidev ägedaloomuline köha, mis seest tükke välja paiskab, ja palavik,
on pealt lehe tipu poolt alusele tõmmates tugevalt kare. Ka lehekuju on veidi erinev: künnapuul on ta hästi ebasümmeetriline, jalakal vaid veidi. See tähendab, et künnapuu lehe üks külg on teisest kuni paar sentimeetri lühem. Viimane tunnus ei esine aga kõigil lehtedel. 89. Harilik vaher ja harilik pihlakas Harilik vaher (Acer platanoides) Vaher on levinud puu nii linnaparkides kui ka vanade mõisate ümbruses. Paljud on kindlast kevadel seisatanud ja tema kaunist õisi täis rüüd imetlenud. Siis kostub ülevalt puuladvast vaikset kohinat ja kõikjal on mesilaste sumisemine on tunne, nagu oleks sattunud muinasjutumaale. Kuid ega puu ilu hiljemgi kuhugi kao. Suvel annab ta kuumast nõrkenule head varju oma suurte, kuni paarikümne sentimeetri pikkuste lehtedega, aga sügisel võib teda pidada vahest kõige ilusamaks puuks. Siis on meie harilik vaher üleni ehitud kirjude punakates, kollakates ja oranzides toonides lehtedega, millel mõni laik võib veel isegi roheline olla
· 1946 ,,Esivanemate hauad" · 1947 ,,Ad astra" · 1947 ,,Periheel. Ingi raamat" · 1948 ,,Mare Balticum" · 1950 ,,Linnutee. Rännuraamat" · 1964-65 ,,Kogutus luuletused I-II" · 1993 ,,Mu ahastus ja armastus" · 1932 ,,Poeetika põhijooni I (koos Jaan Aineloga) · 1951 ,,Päike ja jõgi Maria Under (1883-1980) Under ühendab peaaegu kogu 20.sajandi luulet. 70ndatel aastatel ta enam luuletusi ei kirjuta. Tegemist on autoriga, keda on imetlenud noorepoolne E. Vilde. Perekond on pärit Hiiumaalt Kassarist, kuid kolinud Tallinnasse. Under on üles kasvanud Tallinnas. Kassari teema aktiveerub ka luules, sest ta veetis seal mitmed suved. Kassari on kõige tihedama kirjandusliku asustusega koht Eestis, kui välja arvata Tallinn ja Tartu. Õpib Tallinna Saksa tütarlastekoolis venestusaeg, kuid Underil on saksa keelne põhi väga tugev. Luuleinnustus tuleb saksa keelest esimesed Underi luuletused on saksakeelsed. Otustavaks
BELINSKI: Kas sellepärast, et ma tegin sinu artiklisse mõningaid kärpeid...? MIHHAIL: Kuule, see on ju lihtne. Me peame veel palju õppima, enne kui meil on õigust hakata avaldama. BELINSKI: Mõistan. MIHHAIL: Hüva. Sellega on siis korras. Ma lähen. (Embab Belinskit.) Sa oled endiselt minu Vissarion! BELINSKI: Ma olen alati imetlenud sinu iseloomuomadusi, sinu tugevaid omadusi... su energiat, optimismi... Need viimased kuud, kus me sinu juhendamisel Hegelit uurisime ja ajakirja esimese numbri koos välja andsime, on olnud mu elu kõige õnnelikum aeg. Kunagi varem pole sa ilmutanud nii palju armastust, mis sus on, rõõmsameelsust, poeesiat.
sakslased, teised katsuvad ainult teisi seda uskuma panna. Muud vahet ei ole. Mõlemad on kuivad kui käsnad, aga kumbki ei võta tuld ega põle. Näete, kui tark ma olen. Teie pidasite mind alati palju rumalamaks, seda ärge katsuge mulle sugugi tagasi ajada, sest ma lugesin seda teie silmist. Ja see on minu ainuke etteheide Teile: et pidasite mind rumalamaks kui ma tõepoolst olin ja olen." ,,Ma olen teid ainult imetlenud," vaidles Indrek vastu ja luges alles siis edasi: ,,Isa peab ka mind rumalamaks kui ma olen, ja nõnda on mul ikka kerge olnud teda ninapidi vedada, sest minusugune rumal tüssab ikka targemaid. Isa kohtleb mind nõnda, nagu oleks mul arust puudu või nagu logiseks mul peas mõni kruvi. Aga mis Teie arvate, on mul arust puudu? Pisinatukenegi? Vahel harva hooti? Sellest kirjutage mulle tingimata. Tõmmake lugedes siia kohe punane kriips alla, nii et ei unusta
annaabi.ee 
