Nimetu (0)

Minu Eesti
Peaaegu neliteist aastat olen ma elanud Eestimaal ning imetlenud seda imelist maad, selle loodust ja selle linnu, selle tähistaevast, mil öinetaevas on pilvitu, selle maa päikesetõuse ja päikeseloojanguid, meie metsades kasvavaid rohelised taimed ja elavaid ilusad loomi.
Meie pealinn on kaasaegne, kuid samas on seal ka keskajast pärinev vanalinn, kus igal nurgal on tunda keskaja vaimu. Kuigi Maarjamaa on väike jagub kõigile kohta ning jääb ka palju metsamaid ning ka põllumaid, kus saab puhata linnade mürast ja mõelda mõnede asjade üle järele ning kuulata linnude laulu, jälgida mõnede väiksemate loomade tegevust ja jällegi mõelda.
Nagu igal riigilgi on ka Eestil head ja halvad küljed. Minu arvates on meie isamaal häid külgi rohkem kui halbu ning halbu ei suudagi meelde tuletada eriti. Üks häid külgi on tasuta põhikooli haridus , teine on aga eelis teiste maade ees: siin on neli aastaaega , mis teeb meie maa eriliseks maaks.
Arvan, et üks suur miinus on vihmased suved ja liiga soojad talved , kuid samas on see ju ka plussiks, kuna talvel pole nii külm, et kodudes ära külmuks ja vihmased suved ei anna taimedel kuivada.
Eelmine aasta tuli meie kodumaale suur muudatus , kroonide asemele võeti kasutusele eurod. Ka sellel on omad plussid ja miinused. Nüüd kui me lähme kuskile Euroopa liidu riiki ei pea me raha vahetama, kuid nüüd pole meil „oma“ rahatähti.
„Minu Eesti“ tähendab mulle paljut, sest siin olen ma sündinud ja kasvanud, minu kodumaa erinevates nurkades on peidus erinevad mälestused, mis räägivad erinevaid lugusid .
Mina arvan, et me peaksime hoidma meie maa rohelust ja kaunidust, et see oleks alati nii ilus nagu see praegu on ning hoolitsema selle eest, et hoida mälestusi, mis on sellega seotud.