kajastusena, nn ,,Varjude teatrina", nad väitsid, et ideaalse ja reaalse maailma vahel on kuristik. Reaalne maailm on vaid kõrgema ideaalse maailma kahvatu vari. Ratsionaalsel teel ei ole võimalik seda nn ,,teist maailma" tunnetada, vaid poeesia vahenditega on võimalik tabada ideaalset ilu, nähtava maailma taga asuvat nähtamatut hinge- või vaimumaailma. Kõrgeimaks kogemuseks pidasid nad sisemist kohemust, mis põhineb intuitsioonil, müstilisel ilmutusel, mis on kättesaadav mitte loogiliselt mõtlevale teadlasele, vaid just geniaalsele luuletajale. Siit kujutlus poeedist kui prohvetist nägijast, kes suudab teha nähtavaks meeltevälist reaalsust. Olid uute vahendite otsingul ja selleks uueks vahendiks saab kirjanduses sümbol, mis oma olemuselt on mitmetähenduslik. Sümbolistlik kirjandus ei taotlegi, et selle vastuvõtjad sümbolit ühesuguselt mõistaksid. Sümbol kirjandus on varjunditerikas, nn looritatud, mitte üheselt mõistetav
Tähtsaimad nimed Aristotelesest sai Piibli kõrval kõige hinnatum autoriteet keskaegses teaduses ja tema sõnastatud loogikareeglitest keskaegse argumentatsiooni ja arutluskunsti alus. Õigusteaduses tugineti jätkuvalt keiser Justianuse ajal kodifitseeritud Rooma õigusele. Aquino Thomas keskaja silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid, pärines Itaalia aadliperekonnast. Pariisi teoloogiaprofessor. Tähtsaim teos ,,Summa Theologiae", seletas ta jumalikul ilmutusel põhinevate usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Roger Bacon Inglise frantsisklane, kes tegutses nii Pariisis kui ka Oxfordis, pööras teistest skolastikutest enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli tema meelest matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks. Suhtus kriitiliselt teistesse skolaatikutesse. Ptolemaios- kaasaegsete õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines tema teostel.
tabula rasa-puhas leht 3) mõistuslik tunnetamine- ratsionaalne tunnetamine Rene Descartes- Prantsuse filosoof, kelle lause on Cogito ergo sum!- Mõtlen, järelikult olen olemas. 4) Irratsionaalne tunnetamine- mitte mõistuslik tunnetamine. Rajaneb alateadvusel. A. Schopenhauer- saksa filosoof. Tema arvates on tunnetamine aluseks tahe. Tahe on nagu tugev pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat meest. 5) religioosne tunnetamine- rajaneb ilmutusel. Ilmutus-inimesele avatakse midagi seni nähtamatut, mida me ise ei ole võimelised nägema (sündmus, unenägu). Religiooni parameetrid: 1) religioosne tunne 2) mõistus 3) tahe Uku Masing- tema ütles et Religioon- see on inimese suhe lõputuga. 6) teaduslik tunnetamine e positiivne tunnetamine. Positilism- tunnetuse aluseks peetakse teaduslikke teadmisi. Auguste Comte- positivismi looja, ja ka sotsioloogia isa. Teadus on tõestatud teadmine (Alan Challers).
Positiivne õigus võib olla õigele õigusele täpselt vastupidine. Õiguse õige õiguse tabamiseks kaks reeglit: 1. Tuleb tunda positiivset õigust. 2. Tuleb olla teadlik. Vaja on leida põhiprobleem ja tegeleda sellega. Üks võimalus õigust määratleda on kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selline õigus ongi positiivne õigus. Samuti on leidunud laia õiguse tunnustuse ülipositiivse õiguse doktriin. See õigus põhineb mitmel algel:jumalikul ilmutusel, inimloomusel v mõistusel. Sellepärast nim seda õigust loodus(loomu) õiguseks. Tegemist on õpetusega põhinormidest, mis vastavad inimese loomusele.Mõistus, tahe, imud-iminloomuse tunnused. Ka enamik õiguspostiviste tunnistab loomuõiguse olemasolu. Eeldatakse, et igas õiguskorras eksisteerivad mingid kindlad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Positiivses õiguses on vaja silmas pidada ülipositiivset ehk loomuõigust. Era- ja avalik õigus
keda kirik polnud kanoniseerinud. 22.Iseloomusta keskaegse ülikooli ülesehitust ja õppetööd. Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused ning korraldatud gildide ja tsunftide eeskujul. Õppejõud täitsid meistrite ülesandeid, üliõpilased olid aga õpipoiste või sellide seisuses. Nii õppetöö kui ka olmeline suhtlemine toimus ladina keeles. 23.Iseloomusta Aquino Thomase õpetust, milles seisnes selle tähtsus? Oma teostes seletas ta jumalikul ilmutusel põhinevate usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Thomas ei näinud ilmutuses ja loogikas vastuolu, vaid leidis, et üheskoos aitavad need usutõdesid mõista. Kirik suhtus tema seisukohtadesse algul umbusklikult, kuid järgmisel sajandil kuulutati ta pühakuks ning tema õpetus võeti katoliikluse filosoofiliseks aluseks. 24.Milline oli keskaegsete õpetlaste ettekujutus maailmaruumist? Keskaegsete õpetlaste ettekujutus põhines peamiselt Ptolemaiose teostel
rahvusvahelised) Normid on reeglid, mis Religioon (põhineb jumalikul ütlevad, mida inimene peab ilmutusel ja autoriteedil) tegema või tegemata jätma. Moraal (mitteformaalsed kokkuleppelised normid) Kombed, etikett
See tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühtida. Üldlevinud arvamuse kohaselt oli kõik tarkus autoriteetide teostes juba kirjas, see tuli lihtsalt üles leida ja lahti seletada. Pühakirja ja antiikõpetuse ehk usu tõdede ja mõistuse tõdede ühitamisest sai üks skolastika peamisi probleeme. Kuulsamad teadlased: Aquino Thomas: teoloog ja skolastik, seletas jumalikul ilmutusel põhinevate usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Roger Bacon- frantsisklane, pööras tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. (Ptolemaios- astroloog, kes uskus, et maa on kerakujuline ja asub universumi keskpunktis). Al-Idris- geograaf, valmistas maailmakaardi aastal 1154
5. Bürokratiseerimine: DSV-d on kontrollitud keerukate organisatsioonide poolt pakkuvaks ja tähendust omavaks. rahvusvahelisel, rahvuslikul ja kohalikul tasandil. Inimesed nendest organisatsioonidest Iidolid, eeskujud, OM tseremoniseeritud üritus, rituaalid, sümbolid, fanaatilised poolehoidjad. kinnitavad reeglid ja kontrollivad nendest kinnipidamist, organiseerivad sündmusi, kinnitavad Erinevused sport inim loomusel, religioon jumalikul ilmutusel; sport materiaalsed sihid, rekordid, teostavad sportlaste jt spordi osaliste järelevalvet ja karistavad neid; religioonis mittemateriaalsed; sport ego, religioon teiste teenindamine; sport võistuslik, 6. Kvantifitseerimine: DSV-d iseloomustab numbrite, mõõtmise ja statistika rohkus. Kõik, religioon koostöö. mida saab taandada ajale, distantsile, skoorile jne saab mõõdetud ja talletatud. Statistikat
Positiivne õigus võib olla sel juhul õige õigus. Kui positiivne õigus ootusi ei rahulda, siis võidakse pettuda mitte ainult selles, vaid ka õiguses üldse. Õige õigus aga ei saa põhineda üksiku õigusteadvusel. Õige õigus eeldab positiivse õiguse sügavat tundmist ning teaduslikkust. Allikad peavad olema selgemad kui positiivsel õigusel. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigus. Ülipositiivne õigus on aga loomu- ehk loodusõigus, mis põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Loomuõigus näeb ülimat korda. Positiivne õigus saab olla kehtiv ainult siis kui ta vastab ülipositiivsele õigusele. Loomuõigus on kindlas õiguskorras valitsevad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Positiivses õiguses on vaja silmas pidada ülipositiivset õigust. Ajalooline õigus tuleneb loomuõigusest. Ajalooline õigus on rahva õigustaju peegeldus. Pole võimalik lugematute üksikisikute laialivalguva,
majanduslikku arengut kogukonnas või ühiskonnas 10. Sport ja religioon Kirjelda spordi ja religiooni sarnasusi ja erinevusi, milles need väljenduvad Sarnasused – sport on religiooni vorm või vähemalt religioonile sarnanev; Iidolid, eeskujud, OM – tseremoniseeritud üritus, rituaalid, sümbolid, fanaatilised poolehoidjad, kangelased ja legendid. Erinevused – mõlemad omavad unikaalset ja erinevat “olemust”; spordi olemus põhineb inimloomusel, religioon jumalikul ilmutusel; sport – materiaalsed sihid, religioonis – mittemateriaalsed; sport – ego, religioon – teiste teenindamine; sport – võistuslik, religioon – koostöö. Kuidas religioon mõjutab sporti: 11. Sport, majandus ja massimeedia Kirjelda millised muutused leiavad aset spordialade struktuuris ja eesmärkides, loomaks spordivõistlusest meelelahutuslik ja tulus vaatemäng Tulemuste suurendamine, tegevuse kiirendamine, dramaatiliste hetkede
võimalikku õiguslikku tagajärge, mis saabuvad koos kumulatiivne efekt). 6. Millises vahekorras on ülipositiivne õigus ja positiivne õigus võttes aluseks Teie poolt valitud analüüsitava akti? Õigusnormid luuakse inimeste endi poolt. Taoliselt loodud õigus ongi positiivne õigus ehk kirjapandud õigus. Peale positiivse õiguse on leidnud laia tunnustuse ülipositiivse õiguse doktriin. See õigus põhineb kas jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Sellepärast nimetatakse seda õigust loodus- (loomu-) õiguseks või mõistuseõiguseks. Loomuõiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese 14 Tubakaseadus §28 lg 2 RT I 2005, 29, 210 15 Tubakaseadus §31 lg 3 RT I 2005, 29, 210 loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.16
Peetruse teine kiri. ,,Rahva seas aga sigines ka valeprohveteid, nõnda nagu teiegi sekka tuleb valeõpetajaid, kes vargsi toovad sisse hukutavaid eksiõpetusi"( 2 Pt 2:1). 2 Hereesia kui eksiõpetus vastandus täielikult ortodoksiale, mille alge pärineb jällegi kreeka keelsest sõnast orthôs, mis tähendab ,,õige". Ortodoksia on sellel juhul siis ,,õige jumalateenistus" ja seda edasi arendades õige õpetus ja õige usk. 3 Kirik sai siinkohal jumalikul ilmutusel põhineva ortodoksi hoidjaks ning kirjeldab hereesiat kahel moel. Esimese mõtte kohaselt on hereesia närbuv oks katoliikluse tüve küljes, mida võib tõlgendada erinevalt. Feodaalajastu Euroopas võidi seda tõlgenda nö. ,,noa selgalöömisena" või reetmisena. Selle seisukoha järgi tekkis hereesia Kristuse ihus, aga kui närbunud oks ära lõigata on õigeusklikkuse puu taas terve ja elujõuline. Hereesia oleks justkui haigus, mis on õigeusku tabanud
varasuhet. Teine perekonnaseaduse muutmise vajadus tuleneb läbiviidud tsiviilõiguse üldosa reformist. 4 6. ÜLIPOSITIIVSE JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD PEREKONNASEADUSES Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selliselt loodud õigus ongi positiivne ehk kehtiv õigus. Peale selle on leidnud laia tunnustuse ülipositiivne õigus. See õigus põhineb kas jumalikul ilmutusel, inimloomusel või -mõistusel. Sellepärast nimetatakse seda õigust loodus- (loomu-) õiguseks või mõistuseõiguseks. Loomuõiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on 4 http://www.riigikogu.ee/index.php?id=54889 14 põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt
Orjade moraal kasulikkuse moraal, kus vastandatakse head kurjale ja Kristliku moraali 2 tunnusjoont: 1) kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet ja 2)kristlus propageerib, et kurjale ei vastataks kurjaga. Iga eluterve moraal allub elu instinktile. Ebaloomulik moraal on suunatud elu instinktide vastu. 5) Religioosne t. e REVELATSIONISM. Sarnane irrats t-ga. Seotud Rooma poliitikuga M.T.Cicero võtis kasutusele sõna ,,religio"-,,religere"siduma, uuesti kaalutlema. Rajaneb ilmutusel e revelatsionistlik- ,,revelation" ->"revello" ,,kattet üles tõstma, avama".Avatakse seni nähtamatut, mida in. ise ei suuda näha. Ap.Paulus(oli Saul)-olul. kristuse levikul. Temast sai kristlane.Religiooni 3 tunnust: 1) Tunne(religioosne). Juhtivam teoloog F.Schleiermacher tõlkis ,,Loori tegija" 19.saj. Rõhutas, et sõltuvustunne on omane relig-le ,,das Gefüll". 2) Mõistus; toodab teoloogilise teooriaid, müütem stogmasid. Põhi stogma-
religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt platonismi ja püthagoreismi ning sidus seda juudi usundi ja teoloogia alusena. Hiliskeskajal aga prooviti leida moodus filosoofia ja teoloogia lahutamiseks. Keskaja filosoofia lõpiks peetakse seda, kui filosoofia ja religiooni liit lagunes. Lõpus lõi William Ockham kahe tõe teooria, mille kohaselt filosoofia tegeleb loomulike asjadega ja tugineb mõistusele ja teoloogia tegeleb üleloomulike asjadega ja põhineb ilmutusel. Renessansiajal hakati seda nimetama õpetuseks kahest raamatust, milleks olid Piible ja loodus. Piibel annab kõlbluse ja Looduse raamat teaduse ning filosoofia tõed. Kuna loodus oli Jumala loodud, siis peeti mõlemat raamatut tema looduks. Keskajal ei arendanud filosoofiat mitte elukutselised filosoofid, vaid teoloogid ja mungad. Kui sellist liitu poleks olnud, oleks filosoofia ilmselt sellel ajastul üldse kõrvale jäänud, sest valitses ju kristlik mõte. 2
tahe, kuri tahe, neutraalne). Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest. 7. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett! Moraalset käitumist peetakse religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks. Kuid neid ei tuleks samastada, kuna moraalset raktikat ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused ja moraalireeglid ei priigi põhineda ilmutusel või autoriteedil. Religioonil on olemas vertikaalne ehk transtsendentaalne mõõde, kuid üldiselt kasutab religioosne eetika mõistust ilmutuse täiendusena. Sageli tingivad ilmalik eetika ja religioon erinevaid põhimõtteid, kuid see ei pruugi nii olla. FLFI.02.003 Eetika alused Seaduste funktsioon on sarnane moraali omale need on olemas heaolu edendamiseks ja huvikonfliktide lahendamiseks. Kuid mõned
õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele) 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus - Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele. loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele,
õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele) 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus - Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele. loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele,
ülimuslikeks, nagu isikuvabadused, inimõigused, inimväärne elukeskkond jms. Siit tulenevalt käsitletakse loomuõigust mõistliku, eetilise ja õiglase õigusena ja sellise ideaalse mudelina on ta sageli kehtiva õiguse kriitilise hindamise etaloniks. Kui inimeste poolt loodud õigust nimetatakse positiivseks õiguseks, siis loomuõigust nimetatakse ka ülipositiivse õiguse doktriiniks, mis põhineb kas jumalikul ilmutusel, inimloomusel või –mõistusel. Loomuõiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele. Ka enamus õiguspositiviste tunnistab ülipositiivsete normide olemasolu. Küll mõistavad nad loomuõiguse all teatud kindlas õiguskorras valitsevaid ja muutuvaid kultuuriga seotud
tahe, kuri tahe, neutraalne). Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest. 7. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett! Moraalset käitumist peetakse religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks. Kuid neid ei tuleks samastada, kuna moraalset raktikat ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused ja moraalireeglid ei priigi põhineda ilmutusel või autoriteedil. Religioonil on olemas vertikaalne ehk transtsendentaalne mõõde, kuid üldiselt kasutab religioosne eetika mõistust ilmutuse täiendusena. Sageli tingivad ilmalik eetika ja religioon erinevaid põhimõtteid, kuid see ei pruugi nii olla. FLFI.02.003 Eetika alused Seaduste funktsioon on sarnane moraali omale – need on olemas heaolu edendamiseks ja huvikonfliktide lahendamiseks. Kuid mõned
kohustuse. Ta on sotsiaalse kontrolli eriti effektiivne vahend ja vorm. Positiivne õigus on allika osas tekkinud algselt tavaõiguse aluselt, mis riikluse arengu käigus üles kirjutati, kuid allikaks on ka pretsedent, leping, tuntud juristide arvamus jne. Riigi avaliku võimu organisatsiooni poolt loodud ning kogu kehtivat õigusnormistikku täh. mõistega positiivne õigus. loomu õigus e. mõistuse õigus põhineb kas ilmalikul ilmutusel, inimloomusel või- mõistusel. Loomu õiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele e. ülipositiivsele õigusele. 4. Objektiivse õiguse all mõistetakse kehtivate õigusnormide kogumit. Et õigus kehtiks objektiivse õigusena, vastuvõtmiseks peab ta läbima teatud kindla formaalset teed. See
ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluv käitumise võimalus. Tänapäevane arusaam õigusest on veel lisaks arusaam õigusest kui normatiivsest info- ja kommunikatsioonimeediumist. Iustitia fundamentum regnorum est – õiglus on riikide alus. 1.7. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus Positiivne õigus ei pruugi olla alati õige õigus ehk ei vasta subjekti soovidele, kuidas mõni protsess kulgema peaks. Ülipos õigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või –mõistusel. Nimetatakse ka loodus- (loomu-) õiguseks või mõistuseõiguseks. Loomuõiguses nähakse positiivse õigusega võrreldes ülimat korda. 1.8. Era- ja avalik õigus Õiguskord jaguneb nii, et teha vahet, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsust langetama. Õiguskorra jaotamisel lähtutakse huviteooriast. Kui on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, kuulub probleem av õigusesse. Lähtutakse ka subjektiteooriast. Õiguslik probleem on
asjade olemuspõhjustest. Keskajal oli selle variandi tuntum esindaja Aquino Thomas. A. Thomas Anselmi jumalatõestuse kriitika; mõistus ei saa ette öelda, mängus on ilmutuslik argument. Mõistus ja filosoofia ei loo dogmadest erinevat tõde mõistus ja ilmutus ei ole 10 omavahel vastuolus. Osa dogmasid ei saa mõistuslikult tõestada. Kristlik mõtleja on tänu ristiusule eelisolukorras. Eraldab selgelt need tõendid, mis põhinevad mõistusel, nendest, mis põhinevad ilmutusel. Nominalism reaalsus eksisteerib ainult teatud objektides. Universaalidel pole peale reaalsete objektide mingit muud toetuspinda. Näide: Kaks objekti, valget hobust, võivad mõlemad olla 'valged', aga see 'valge' on olemas neis kui kindlates objektide, mitte ei tule universaalina kuskilt teisest maailmast. Nominalism - reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks
üles kitsad isiklikud huvid. - moraalne autoriteet -tagatus sunniga. 4. Mida tähendab positiivne õigus õiguskeeles? Missugust kahte põhitüüpi õigusnorme leidub lisaks positiivsetele? Õiguse määratlemise üks vorme on määrata neid kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selliselt loodud õigus ongi positiivne õigus. Peale selle on leidnud laia tunnustuse ülipositiivse õiguse doktriin. See õigus põhineb kas jumalikul ilmutusel, inimloomusel või-mõistusel. Sellepärast seda õigust nimetatakse loodus- õiguseks või mõistuseõiguseks. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk õlipositiivsele õigusele. 5. Missuguseid ülesandeid täidavad sotsiaalsed normid ühiskonnas ja mis on nende põhitunnused? Nimeta sotsiaalsete normide liigid. Sotsiaalne norm on käitumisreeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud
halva teo (nt ei pea oma lubadust) ? 8. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Moraal ja religioon. Moraali reegleid ja praktikaid religioonis ei tuleks samastada usuga. Moraalinormid võivad sarnaneda religiooninormidega. Ent moraalset praktikat ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused. Moraalireeglid ei pruugi põhineda ilmutusel või jumalikul autoriteedil. Ilmalik eetika põhineb mõistusel ja inimkogemusel. Ilmalikul eetikal puudub transtsendentaalne mõõde. Moraal ja seadus. Moraal on seadusega tihedalt seotud nind mõned inimesed võrdsustavad need praktikad. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflitke ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal. Samas eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata et
ja tegelikkuse konfliktist. Alateadvus baseerub instinktidel. Sublimatsioon- inimene realiseerib end selles kandis ja selle arvel, mis on talle tuletud (nt võimuinstinkt). 5. religioosne tunnetamine (religio religioon). Autoriks oli rooma riigimees ja oraator M.T. Cicero [kikero]. Tema võttis kasutusele sõna religioon. Religio on tulnud verbist religere- taasühendama. Tunnetamine baseerub ilmutusel (relevatio ld k ilmutus, mis tulnud sõnast revello- katet üles tõstma). Kui inimese jaoks avatakse midagi seni nähtamatut, mida ta ise ei ole võimeline avama. Ilmutus võib toimuda mingi sündmuse näol, teksti või sõna abil. Religioonil on 3 põhiparameetrit, need tõi välja saksa teoloog F. Schleiermacher. Parameetriteks on: esimene on religioosne tunne (das Gefüll), see on sõltuvustunne;
Nõukogude inimene on igatepidi terve. · Religioosne tunnetamine Filosoofia on toetunud relogioonile, kõrgpunktiks oli keskaeg (filosoofiat samastati kristliku religiooniga). Religiooni mõiste tuli käibele antiik ajal. Religio (Tulnud verbist religere taas ühendama, siduma) võttis kasutusele Rooma poliitik, konsul, kõnemees M. T. Cicero. Religioone tunnetamine basseerub ilmutusel (ladina k. revelatio). Ilmutuse all mõeldakse seda kui inimese jaoks avatakse midagi seni varjatut, seninägematut (nagu tõstetakse kate üles), mida inimene ei ole ise võimeline avama - toimub ilmustuslikult nt mingi sündmuse näol, mingusuguse sõna näol, nt unenäos (ilmutavad end juba surnud inimesed). Näide piiblist (Uus Testament): Ilmutus mis tabas apostel Paulust Tamaskuse
õigussuhtes juriidilise kohustusega. Ilma üheta pole ka teist, sest subjektiivne õigus hõlmab õigust nõuda juriidilise kohustuse täitmist või järgimist. Positiivne õigus on kehtiv õigus, millelt oodatakse temas kätketud õiguslike lahendite headust ning õiglust. Positiivne õigus võib olla sel juhul õige õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigus. Ülipositiivne õigus on aga loomu- ehk loodusõigus, mis põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Positiivne õigus saab olla kehtiv ainult siis kui ta vastab ülipositiivsele õigusele. Loomuõigus on kindlas õiguskorras valitsevad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Seadusõigus- seadusandlikus korras vastu võetud õigusaktidega loodav õigus. Pretsedendiõigus- kohtulahenditega loodav õigus. 7. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises (tasandeid on vajalik teada üldiselt). Level 1 Õiguspraktika
Positiivne õigus võib olla õigele õigusele täpselt vastupidine. Õiguse õige õiguse tabamiseks kaks reeglit: 1. Tuleb tunda positiivset õigust. 2. Tuleb olla teadlik. Vaja on leida põhiprobleem ja tegeleda sellega. Üks võimalus õigust määratleda on kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selline õigus ongi positiivne õigus. Samuti on leidunud laia õiguse tunnustuse ülipositiivse õiguse doktriin. See õigus põhineb mitmel algel:jumalikul ilmutusel, inimloomusel v mõistusel. Sellepärast nim seda õigust loodus(loomu) õiguseks. Tegemist on õpetusega põhinormidest, mis vastavad inimese loomusele.Mõistus, tahe, imud-iminloomuse tunnused. Ka enamik õiguspostiviste tunnistab loomuõiguse olemasolu. Eeldatakse, et igas õiguskorras eksisteerivad mingid kindlad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Positiivses õiguses on vaja silmas pidada ülipositiivset ehk loomuõigust. Positiivne ja ülipositiivne õigus
õiguse sügavat tundmist. Ka õigusfilosoofia aluseks peab olema positiivne õigus; 2) teine reegel nõuab teaduslikkust vaja leida põhiline probleem ja leitud probleemid süstematiseerida. ,,Õige õiguse" allikad peavad olema selgemad, kui positiivsel õigusel. Õigluse määratlemise üks võimalus on kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selliselt loodud õigus ongi positiivne õigus. Ülipositiivse õiguse doktriin põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või -mõistusel. Seetõttu nimetatakse ka loodus- (loomu-) õiguseks või mõistuseõiguseks. Loomuõiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele. Loomuõiguse all mõistetakse teatud kindlas õiguskorras valitsevaid ja muutuvaid kultuuriga seotud
Selles tähenduses sisaldub Õe mõistes õiglus. Pos õ ja ülipos õ. Milline on õige õ?, õf küsimus. Pos õ-lt oodatakse, et temas kätketud õ-likud lahendid oleks head ja õiglased. Pos õ võib olla õigele õ-le vastupidine. Õige õ tabamiseks on tarvis pos õ sügavat tundmist ja teaduslikku lähenemist. Õige õ allikad peavad olema selgemad kui pos õ-l. kehtivad õ-normid, ,mis on in poolt loodud, ongi pos õ. ülipos õ põhineb jumalikul ilmutusel, inimmõistusel. Nim ka loomu-loodusõ v mõistuseÕeks. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Pos õ normid vaid siis tõeliselt kehtivad, kui nad vastavad loomuõ-le. II Teema Õteaduse metodoloogia II.1. Süstemaatiline osa: kesksed mõisted Ões Erinevad Õkultuurid tähistavad kategooriaid (keskseid mõisteid) erinevate tähistega. Kesksed mõisted Õteaduses on inimene, tegu, ese, aeg, ruum ja kausaliteet. II.1.1. Inimene Ões
Nad uskusid, et universaaliad eksisteerivad ainult inimmõistuses. -) Jumalatõestused püüd tõestada jumala olemasolu mõistuspäraselt. Jumalatõestusi oli vaja: 1. paganatega argumenteerimiseks; 2. kuna usuti jumala olemas ollu,, siis usuti ka seda, et peaks olema võimalik teda seletada ka mõistusepäraselt (esimene, kes seesugust mõtet väljendas oli araabiakultuurist pärit Averroes ehk Ibn Rusd ning tema leidis, et on olemas kahte sorti tõde: see, mis põhineb jumala ilmutusel ja see, mis põhineb mõistusel.) *) Ontoloogiline jumalatõestus 11. sajandil tuli Anselm Canterbury'st välja mõttega, et tegelik olemasolu on midagi enamat kui mõeldav olemasolu, kuid kuna jumal on midagi, millest enamat pole võimalik mõelda, siis peabki ta olemas olema ka tegelikult. *) Aquino Thomas'e viis teed ta ütles, et me ei saa meelelisest kogemusest lahutada inimese tunnetust, seega ka jumala tõestustel peaks olema mingisugune kogemus taga.
schola). Oli ratsionaalsem kui patristika, võimaldab ka looduse uurimist ning teadust. Skolastiku tee - Jumal on inimesele mõistuse andnud. 14 PATRISTIKAST Tertullianus (u 160 - 230) eitas, Justinus (u 100-165), pooldas antiikfilosoofiat kuid väitis, et see annavad tõde edasi ainult ebatäiuslikul kujul. Aleksandria Clemensi (u 160-215) järgi püüavad kristlikud mõtlejad mõistuse abil teha arusaadavaks usulisi tõdesid, mis põhinevad ilmutusel. Filosoofia on vaid abiks. Põhja-Aafrika kirikuisa Tertullianus: kõige aluseks on usk, mis ei vaja kahtlusi, mis ei hooli inimlikust mõistusest. Credo quia absurdum - usun, sest see on absurdne. Origenes (185-254) õpetas Aleksandrias. Oli Plotinose kaasõpilane Ammonios Sakkase juures. Ka Origenes sünteesis ristiusu õpetusest Platoni filosoofiaga. AUGUSTINUS (354-430) (Vt ka Saarineni õpikut), oli katoliku kiriku pühak ja üks selle
vabadust ja heaolu. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. 2. Moraalirelativism Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Moraal on normide süsteem. Normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid · Mäng (male, jalgpall, alias jms) · Õigus (seadused riigisisesed ja rahvusvahelised) · Religioon (põhineb jumalikul ilmutusel ja autoriteedil) · Moraal (mitteformaalsed kokkuleppelised normid) · Kombed, etikett Väärtused Moraaliprintsiibid ja -normid kaitsevad teatud väärtusi. Väärtused väljendavad seda, mida me soovime ja peame kalliks. Millest sõltub moraal? Kas on tegusid, mis on absoluutselt valed / õiged igas ühiskonnas igal ajal? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad need antud ühiskonnast või isikust? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades?
MICHEL DE MONTAINE (1533-1592): pärit Lõuna-Prantsusmaalt. Korralik humanistlik haridus. Bordeaux linna nõunik ja jurist. Teos kolmeosaline "Essais" (ilmub 1580-1588). Teemade - inimlik tunnetus, tunnetuse-usu vahekord, elufilosoofilised ehk moraaliküsimused. Tunnetuse seisukohalt skeptik - inimlik tunnetus ei küündi tõeni (meeled tajuvad puudulikult). 10 Sügav katoliiklane. Ilmutus on absoluutne, seda peaks võtma kriitikata. Ilmutusel kipub olema inimlik lisandus. Kuidas eristada jumalikku sisu inimlikust lisandusest? Jumalik sisaldub voorustes, moraalis. Moraal on religiooni sisu (juba valgustusaja mõte). PIERRE CHARRON (1541-1603): Montaine'i õpilane. Algul advokaat, hiljem valib preestriameti. Pariisi populaarne jutlustaja. Veendunud katoliiklane, võitleb kalvinistide vastu. Elu lõpul saab õukonnavaimulikuks. Kaks teost: "Ristiusu filosoofiline apoloogia" (1594), "Filosoofilised vaated" (1601).
Loomuõigust postuleeriva õigusfilosoofia suuna järgi on loomuõiguse näol tegu põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid olevat ainult siis tõelised kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele. nn ülipositiivne õigus aga kaasaegselt paradigmaatiliselt aluselt mõistetud üldinimlike väärtuste süsteem, millele peab positiivne õigus vastama. Põhineb kas jumalikul ilmutusel, inimloomusel või –mõistusel. Sellepärast nimetatakse seda õigust loodus- (loomu-) õiguseks või mõistuseõiguseks. Paljuski on seega tegemist nn kaasaegse loomuõiguse käsitlustega õiguse olemusest, taas ka õiglase õiguse küsimusega, samuti õigusriigi doktriiniga. Loomuõiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid on ainuly siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad
Kontinentaaleuroopa õigussüsteemis, millesse Eesti kuulub, on positiivsel õigusel eriliselt tähtis roll, sest õiguse allikana nähakse ennekõike õigusakte. Seetõttu nimetatakse kontinentaaleuroopa õigussüsteemi ka seadusõiguseks. Kuigi seadusõigus ei välista kohtupretsedendi arvessevõtmist, on see keerukam kui angloameerika õigussüsteemis. Ülipositiivse õiguse doktriin (on õpetus, teaduslik või filosoofiline teooria, poliitiline juhtmõte) – põhineb kas jumalikul ilmutusel, inimloomusel või –mõistusel (loodus-, loomuõigus või mõistuseõigus. Nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõiglusele ehk ülipositiivsele õiglusele. 350. Millistest põhimõtetest lähtudes jaotatakse õiguskord era- ja avalikuks õiguseks
annaabi.ee 
