ühiskonnaklassil, kel oli raha, aega, võimalusi ja soovi harida oma järeltulijaid ja iseend tegeliku elatise hankimise kõrvalt. Hariduse ühiskondlikud ülesanded • Antikainen jt (2009): arusaamad hariduse kohast ja ülesannetest ühiskonnas on muutumas. Majanduslik globaliseerumine -> väljakutsed rahvusriikide rahvuskultuuridele kui sotsiaalse solidaarsuse põhivormidele. • II MS järgne 25aastane majanduskasv suurendas noorte heaolu vanematest 2x ja vanavanematest 4x. Suurenesid jõukus, turvalisus ja võimalused. • Väljakujunenud heaoluriikide ülesehitamisel lähtuti vähemalt kuni 1970ndateni weberiaanliku efektiivsusele pürgiva organisatsiooni mudelist. Noore määratlemise kriteeriumid läänelikes ühiskondades Üha enam uurijaid püüab hoiduda nooruse määratlemisest vanuse kaudu. • Noorust püütakse määratleda mitte vanusevahemiku vaid sotsiaalse staatusena mida saab
Kasutatakse meiki, et näha vanem välja. "Kati oli 16-aastane, kuid nägi välja vanem, selle eest oli ta ise hoolt kandnud- et alaealistele keelatud tooteid poest kätte saada [...]" (M.Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 3). Hea välimus on tähtis ka pidudel käies, kus üritatakse silma paista. "Oligi aeg hakata end väljaminekuks sättima. Nüüd kirusin ennast, et sefimad riided olid kõik koju jäänud, aga sama mure oli ka teistel. Me keegi polnud osanud arvata, et ka siin saab õhtuti väljas käia. Noh, polnud hullu, kuna keegi meist teisi üle trumbata ei saanud. Otsustasime minna niisama lihtsalt pükstes ja mõne parema särgiga. Muidugi tegime hoolikalt meiki, kui ülejäänu polnud midagi erilist. Hulk aega lendasid ripsmetusid ja huulepulgad üle toa ühe käest teise kätte. Vahetasime omavahel riideid ja aitasime üksteisel juukseid sättida. Lõpuks olime endaga enam-vähem rahul [...]" (A.Vallik, Kuidas elad, Ann?, lk 74)
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
See ei olnud sugugi kerge. Mitu aastat piinasid meie maad valgekaartlased ja välismaised vallutajad. Rahvas pidi kannatama laost ja nälga. Palju tööd ja jõudu tuli kulutada meie maal rasketööstuse ülesehitamiseks, meie rahvastele uue, sotsialistliku elu rajamiseks kõigis vabariikides. (tarkus Tallinnas 1959 ilmunud NSV Liidu ajaloo õpikust IV klassile) *** "Õppida, õppida, õppida" A. Uljanova Lenin õppis koolis hästi. Sageli tulid koolivennad tema juurde. Üks ei osanud arvutada, teine ei osanud jälle midagi muud. Lenin aitas neid kõiki. Meie kõik peame meeles Lenini sõnu: "Õppida, õppida, õppida!" Sellepärast õpime meiegi hästi. Me oskame juba lugeda ja kirjutada. Meil, nõukogude lastel, on hea elada. Elame õnnelikkudena ja rõõmsatena. Kes on teinud meie elu nii rõõmsaks? Kes on teinud meie maa nii õnnelikuks? Seda on teinud kommunistlik partei.
vahel täiesti normaalset elu elada, kuid teiste sümptomid on pidevad. (Kuidas jagu saada depressioonist 2001) 1.3 Depressiooni levik noorte seas Suurim oht depressiooni tekkeks on noorukieas olevatel inimestel. On levinud arvamus, et noorukiga on inimesel kõige muredevabam ning helgem aeg. Kuid tegelikult peab noor tulema toime väga paljude elumuutustega. Nagu näiteks kasvamise ja organismi küpsemisega, samuti peab noor muutuma iseseisvamaks ja mitte enam vanematest nii palju sõltuma, veel peab ta tulema toime kooliga ning stressirohke eluga. See on kõik alles uus ning hirmuäratav ühele noores eas inimesele, ning sellega on alguses üpris raske ära harjuda. (Miksike: Depressioon) Teismelise eas noortel hakkab alles kujunema välja iseloom ning tujud muutuvad kogu aeg. Paljudel tüdrukutel langeb selles eas enesehinnang ning nad hakkavad üle mõtlema pidevalt. Teismelised võivad olla närvilisemad ning reageerida üle, selle
rindele, et kaitsa oma kodumaad. Nad on kogenematud, kuid õpivad kiiresti. Neil kujunevad välja kombed, mis kodus olles oleks teiste jaoks vastuvõetamatud, kuid sõjas praktilised. Paul veetis oma aega peamiselt ühes kindlas sõpruskonnas, kellest paljud sõja käigus hukkusid või said raskelt haavata. Iga kaotus, mida sõpruskond kandis muutis meeleolu süngemaks. Kui Paul vahepeal puhkusele võis sõita, tundis ta et tal ei ole seal enam kohta. Ta ei osanud kuidagi käituda ega olla, tundus, et millestki pole rääkida kodustega. Pärast puhkust oli ta veidi aega treeninglaagris, kus hoiti lähedal ka vene sõjavange. Paulil hakkab neist hale, sest need inimesed polnud ju milleski süüdi, et nad niimoodi peaks nüüd kannatama. Kuigi sõda käis juba täies hoos, ei olnud ta veel oma inimlikkust kaotanud. Rindele tagasi pöördudes satub ta rünnaku ajal kähmlusesse, kuhu satub ka üks mees vaenlaste leerist. Surmahirmus
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
hakanud end tunda andma. Ta kiirustas meditsiininstituuti oma armukese Aida juurde, kes näpistas tema jaoks aega oma perekonna kõrvalt24 . Ta viis naise sõbra kolmetoalusesse korterisse. Kuulsast teadlasest äi luges teistele ette ette kunagiste kultuurrahvate nooreks jäämise retsepte. Järsku köitis Raufi tähelepanu üks retsept, milles soovitati ninasarviku sarv Sõnni tunnil uhmris peeneks tampida ja segada aspari, köömnete, muskatpähkli ja meega. Rauf põlgas oma äia, kuna too ei osanud oma eluga toime tulla, oma tiitlitest viimast pigistada. Äia juurde oli tulnud ka äia vennapoeg Kämil oma naisega. Raufile ei meeldinud ka Kämil, kuna oli oma äia protezee, kes ei saanud kuidagi oma kraadi ära kaitstud. Peagi asus Rauf oma plaani teostama. Ta astus relva saamiseks Jahimeeste Seltsi liikmeks. Kõigepealt sõitis ta koos Agasafiga surnuaiale, kus ta otsis üles ühe naistuttava haua, et haualt köömneid ära tuua. Seejärel läks ta loomaaeda
omane. 12. Mis probleemid ilmnevad kultuuri mõtestamisel igasuguse inimtegevusena (näiteks post- modernistide nagu Baudrillard või post-strukturalistide nagu Barthes arvates)? Võtab üle Marxi tarbekaupade fetisi idee, et ühendada majandus kultuuriga. Tema jõuab kuulsa toereetilise arenduseni, mille järgi tarbeese on märgi vormiline: iga objekt on objekt keset teisi objekte, omades niimoodi tähendust. ,,Tänapäeva tarbimine...definerib hetke, mil tarbeese toodetaksegi nagu märk, märgilise väärtusega, ja kus märke (ehk kultuuri) todetakse kui tarbekaupu. Mitte miskit, mida tänapäeval toodetakse (objekte, teenuseid, kehasid, seksi, kultuuri, teadmisi) ei saa võtta pelgalt kui märke, samal ajal kui neid ei saa võtta pelgalt kui tarbeesemeid. Kõik ilmneb üldise poliitökonomomia kontekstis. Poliitökonoomia objektid
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme
haritud inimestel on kõrgem sissetulek kui madalamalt haritud inimestel. Teadus sisaldab siiski ka kontrollimatuid väiteid, mida nimetatakse postulaatideks 2+2 = 4 see väide ei saa mitte kuidagi vale olla. ,,Kogu inimese elu on juhitud elutungi ja surmatungi poolt" Teadmise päritolu · Tavamõtlemine: tüüpilised selgitused teadmise allika kohta ,, Aga see on ju loogiline" inimesel pole tegelikult aimugi, kust ta selle on võtnud ,, Aga see on elu aeg nii olnud" ,,Igaüks teab, et see on nii" · Teadus: aktsepteerivad selgitused teadmiste päritolu kohta Teadmine on pärit minu enda uurimusest. Teadmine on päris kellegi teise uurimusest. Tavainimsed kipuvad sotsiaalteadusi kritiseerima. ,, See lihtsalt ei saa õige olla" või ,,Aga ma olen seda kogu aeg teadnud" Vastuväited väitele ,, Ma olen seda kogu aeg teadnud!" 1
korraldanud töö-või õpingukaaslased. Noorpaari sugulasi oli sellises pulmas tavaliselt alati vähemus. Alguses harjumatu kellegi teise poolt väljastpoolt perekonda korraldatud pulmapidu võeti pikkamööda omaks. Ajapikku vähenes otsene poliitiline surve ja kindlasti õpiti sellest ka aja jooksul mööda vaatama. Enne pulma 20.sajandi teisest poolest hakkab suhtumine abiellumisse ja ka pulmade pidamisse järjest enam muutuma. Sõltuvus vanematest hakkas vähenema. Tihti said vanemad oma poja või tütre tulevast näha alles siis, kui noortel juba pulmaplaan kindel. Vahel isegi pärast abiellumist. Kui taheti teha suured pulmad, mida oma rahakott ei võimaldanud, siis oli muidugi tark oma plaan vanematele varem ette kanda. Aeg suuremate pulmapidude jaoks katsuti leida ikka mõne pühaga ühel ajal. Head pulma-ajad olid kas jaanipäev või vana-aasta lõpp, seoses uute tähtpäevadega said soosituks ka oktoobri- ja maipühad.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
laialdasemad (vanemate konfliktid, nende kiindumussuhted lastega, kasvatusstiil mõjutavad teineteist vastakuti).Kui laps kogeb varajases eas väärkohtlemist, siis on ilmselt lapse-vanema kiindumissuhtes häireid ning lapsel võib olla ka hilisemas eas ebaturvaline kiindumussuhe. Lapse väärkohtlemine on üks agressiivsuse vorm. Agressioon- ühe inimese poolne kahjustav või destruktiivne käitumine teise suhtes, kusjuures inimene, kes on sellise käitumise objektiks, ei taha niimoodi koheldakse. Lapse väärkohtlemine- füüsiline või vaimne kahju, seksuaalne ahistamine või hooletussejättev alla 18-a lapse kohtlemine inimese poolt, kes vastutab lapse heaolu eest tingimustes, kus lapse tervis või heaolu on ohtu seatud. (võtmemõisted: kahju- füüsline väärkohtlemine või seksuaalne väärkohtlemine või psühholoogiline väärkohtlemine, Samas mis on see taluvuse piir kust algab väärkohtlemine;
puhkusele minema , kus toimus väliseestlaste iga-aastane üritus, kui helistas tema töökaaslane ja ta tähtsa ülesande jaoks tööle kutsus. Seal sai ta teada , et Karl Säre oli leitud Kesk- Ameerikast ja temalt oli teada saadud , et eksisteerib üks nimekiri, kus on läänes viibivate Nõukogude Liidu spioonide nimed. Edasi läheb jutustus tegeliku peategelase juurde , kelleks on noor Margus-Magnus Tamm. Magnuse nimi tuli sellest , et inglased ei osanud Margus öelda , kui ta ennast esimest korda tutvustas. Noor Magnus oli just minemas laevukesele koos kapteni ja ühe lihunikuga , et Eestist Nõukogude võimu eest Rootsi sõita. Selle oli organiseerinud tema isa , kes oli kaubalaeva kaptenina eiranud Nõukogude Liidu käsku kõikidel Eesti lipu all seilavatel laevadel pöörduda liidu sadamatesse. Isa elas tol hetkel Londonis, kus tal oli piisavalt raha, et teha võimalikuks oma poja pagemine Eestist Inglismaale. Magnus viibis mõne nädala
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet
Popkultuur ja popmuusika Mässaja arhetüüp. Mässu ja revolutsiooni teatav vastandus. Sartre on teinud vahet mässajal ja revolutsionääril. Sartre’le tuginedes saame tuua välja neli aspekti, mille põhjal eristada. 1) revolutsioonid toimuvad tuleviku nimel. Mässaja jaoks on kohe praegu. 2) igasugune revolutsioon on kantud uue korra nimel. Mässu taga on kaos. 3) revolutsionäärid taltsutavad oma iha. Mässajad lasevad ihad vabaks 4) Revolutsiooni loogika on uue maailma loomine kollektiivselt paljudele teistele. Mässu loogika on puhtalt individualistlik. Mässu ja revolutsiooni vahe tegemine on väga omane populaarmuusikaga seotud plahvatuse kirjeldamisel. 60ndatel plahvatushetk. Siis hakati popmuusikat siduma teatavate revolutsioonilistele ideedega. Toimus üleminek mässu sfäärist revolutsiooni sfääri. Hakati siduma positiivsete, progressiivsete väärtustega ühiskonnas. Punk. Teatud kaootilised impulsid, mis ühiskonnas ilmnesid artik
Sõnum: Lõpuks jõuad ikka koju. Elu ei tohiks võtta nii tõsiselt. Probleemid: Kuninganna otsimine. Rutiin. Naiste ja vaest elu. Ilu märkamine ja mittemärkamine. Armastuse otsimine. Pilet 3: Marie Underi elu ja looming, paari luuletuse analüüs Marie Under elas aastatel 1883 1980. Tema põline kodu asus Hiiumaal. Isa oli koolmeister, Marie oli pere teine laps. Varsti koliti Tallinna, kus Under läks 4-aastasena saksa väikelaste kooli. Selle tõttu ei osanud ta varsti enam eesti keelt. 1901, kui Under oli 18, sai kool läbi ning ta läks tööle ,,Teataja" toimetusse. Samas töötas ka Vilde, kellesse Under lootusetult armus. Kui Vilde luges Underi saksakeelseid luuletusi, arvas ta, et naine peaks hakkama eesti keelt õppima. 1902 abiellus Under raamatupidaja Karl Hackeriga, neid sidus omavahel Hiiumaa. Kahekesi kolisid nad Moskvasse, kus mees sai tööd majandusülemana. Venemaal sündisid ka kaks tütart, kuid abielu katkeb 1917
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Vargamäele tulles aga ei aimanud ta kõik eesootavaid raskusi, samuti nagu ei tundnud ta veel Pearut. Andres uskus oma jõusse ning ei võtnud Pearut algul tõsiselt. Tulles Vargamäele oli Andres väga lahtine inimene, kuid kui suri Krõõt ja selgus, et Pearu on jonnakuses sama visa kui Andres töös, siis algas tema karmistumine. Andreses oli küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega. Kuid ka Andres tegi vigu, mida ta parandada enam ei osanud Mari peresse kutsumine. Ta juuris küll välja puu, mille otsa Juss end poos, aga Jussi vari jääb endiselt Vargamäele, kust kaob elurõõm. Kõige selle tulemusena hakkab Andres otsima lohutust piiblist, kuid muutub seejärel veelgi kurjemaks ja enesessetõmbunumaks. Hävitavalt mõjub Andresesse laste põgenemine Vargamäelt. Andrese vastand Pearu on kogu oma elu elanud Vargamäel. Seega on Pearu ilma jäetud loova tegevuse vajadusest tema isa ehitas üles kogu Tagapere. Oma
Laste allsüsteemid Nö kõige müstilisem, sest vanematel puudub sellele juurdepääs. Toimuvast teavad ainult lapsed ise. Funktsioonid on: Laste omavahelise identifikatsiooni/ diferentsiooni protsessid Lapsed peavad end kellegagi samastama ja kellestki eristuma (teistega suhestumine aitab aru saada iseendast); see toimib peamiselt tunnete ja käitumise tasandil. Õdede-vendadega (samaealistega) samastutakse, vanematest eristutakse. Lapsel peaks olema vähemalt 4-5 omavanust, kellega samastuda/ kellest eristuda. Omavaheliste suhete regulatsioon: lapsed on üksteise suhtes peegeldava minaregulatsiooniga (heakskiit/ kriitika). Aitab arendada jälgivat ego. Korrektuure on lihtsam vastu võtta eakaaslastelt kui autoriteedilt. Otsene abi – õpetatakse üksteist mingeid asju tegema; tutvusringkondade kaasamise kaudu areneb
Hea õpetaja eesmärk on ju jõuda iga lapseni ja tekitada temas soovi järgida positiivseid väärtusi. Näiteks meenutan väga soojalt enda esimest, algklasside õpetajat. Olin koolis väga püüdlik, nagu tõenäoliselt enamus esimese klassi lastest. Õpetaja oli väga noor, ilus ja ta meeldis mulle. Ühes tunnis aga koostas ta meile iseseisva tööna liikuva aabitsa ülesande, mille eest pidime saama hinded. Ma ei osanud seda hästi ja sain tulemuseks päevikusse hinde ,,3". Kuna olin hea õpilane, oli see suur egolaks ning hakkasin nutma. Ka õpetaja oli kurb ja lõpptulemusena ta tõmbas minu kolme maha ja kirjutas, et sooritasin tunnitöö hindele ,,5". Aga tegelikult ma teadsin ju, et see parandus ei muuda minu teadmisi ega ka tunnitöö eest saadud kehva hinnet. Küll sain teada, et õpetaja on empaatiline ja hooliv ning minu teadmised ja tegemised lähevad talle korda. See omakorda tekitas
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
Lobiseja suu saab lopsi, seisja suu saab saia. Paha kuulata olgu paksud kõrvad. Pea suu kinni, seisab selg terve. Paha keel tõstab tüli. Välimist mööda võetakse inimest vastu, kõnet mööda saadetakse ära. XIX Sajand – traditsiooniline perekond Suurpere, mis koosnes kolmest sugupõlvest, sugulastest ja töötegijatest asendus vanematest ja lastest koosneva perega. Suurenes riigi huvi perekonna vastu, perekonnas hakati nägema põhijõudu ühiskonna kõlbelisuse kasvatajana. Tõusis abielu, kodu, emaduse, kasvatuse tähtsus. Kodukesksuse ja intiimsuse väärtustamine, armastuse ja tunnete olulisus, emotsionaalne kokkusobivus Noor, vallaline naine võis käia tööl, aga abiellumine tähendas üldiselt töökohast loobumist ning pühendumist kodule, mehele ja lastele. Rollijaotus
PEREKONNAÕPETUS EKSAM Perekonna mõiste ja ülesanded Perekonna mõistet on keeruline defineerida, sest see def. Peaks olema universaalne kõigile kultuuridele, nendes eksisteerivatele perevormidele ja ka uuematele perevormidele. Perekond koosneb erisoolistest täiskasvanutest, kellest vähemalt kaks lävivad omavahel seksuaalselt, nende ühistest ja/või adopteeritud lastest ja/või sugulussidemetega täiskasvanutest (Murdock, 1949) Perekond koosneb inimestest, kes on omavahel seotud abieluliste või veresugulus/lapsendamissidemetega ning kelle eesmärgiks on luua ja säilitada ühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977) Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. (http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühine kasvukeskkond lastele.
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seo
Meie ühiskond, olles üles ehitatud vananenud energiale, lämmatab indigolaste andeid. Paljud andekad lapsed on Andekate ja Loominguliste Laste Fondi hinnangul arvatud ekslikult ,,puuetega" laste hulka. Fondi põhiülesandeks on need lapsed üles leida ja neid aidata. Selle organisatsiooni juhtivate töötajate arvamust mööda hävitatakse ,,paljud andekad lapsed ühiskondlikus haridussüsteemis. Need lapsed on ebaõiglaselt tembeldatud ADHD-ks ning vanematel pole aimugi, et nende laps on tegelikult potentsiaalselt andekas" (ADHD - Attention Deficit Hyperactivity Disorder / hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega). Teie lapse andekuse määramiseks tuuakse välja järgmised omadused: 1. Omab kõrgendatud tundlikkust. 2. Mistahes tegevus tüütab teda kiiresti ning 3. Omab palju energiat. 4. Jääb mulje, et ta on suuteline oma tähelepanu keskenduma vaid lühikeseks ajaks. 5
suurem. Nii rännati Tsaari-Venemaa koosseisus olles Kaukaasiasse, Siberisse ja Kaug-Itta, et saada maad juurde. Samal perioodil läksid paljud Peterburi tööd otsima. Teise maailmasõja ajal põgeneti sõja eest läbi Rootsi laia maailma. Peale sõda mindi kommunistliku režiimi eest läände. Samal perioodil toimus ka sunniviisiline väljaränne küüditamise teel Siberisse. Tänapäeva Eestimaa on keerulises olukorras, kuna väga palju noori inimesi rändab välja. Siia jääb vanem generatsioon, rahvastik vananeb ja see toob kaasa mitmeid probleeme. Ka minu tutvusringkonnas on noori, kes on siirdunud mujale elama. Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud, kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti väljarände pilt on sarnased või mitte
Aastal tema sulest muinaslood Kalevipojast. 1839. Aastal esitas ÕES koosolekul oma muinaslood Kalevipojast ,,Sagen". Selles ettekandes fikseeritud oluline osa hilmisemast Kalevipoja sünmustikust. Esitas Kalevipoja jumalikku päritolu rahvusliku kangelasena. Oli arvamusele, et Kalevipoja lugudest on võimalik luua eepos. Muistendid ,,Emajõe sünd" ,,Keelte keetmine", ,,Koit ja Hämarik", ,,Vanemuise lahkumine" jt. Ilmusid ÕES toimetistes. Vanematest veneaegsetes muistendite kogumisest on puudu ,,Keelte keetmine". Muistendites esitanud fiktiivse mängu - tal on õnnestunud muistedeid kuulda seetõttu, et ta eesti keelt hästi tundis. See on romantiline võte. Tegelikult on need muistendid tema enda loodud. Kõige kaunimaks ja kuulsamaks müüdiks on ,,Koit ja Hämarik", alus rahvapärimuses romantilis-klassitsistlikus kõrgstiilis. Kui ilus, tekitas üleüldise hämmastuse, et sellise kõrgusega poeetiline lugu maarahhva hulgast.
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
tagus mees ühe käega naise pead vastu auto esipaneeli, juhtides teise käega autot. · Bancrofti üks põhitõdesis on, et naisel ei tohi kunagi paluda rääkida vägivallast mehe, laste ega kellegi teise juuresolekul. · Kõige olulisemsamm teel muutuseni on see, et mees oma tegusid tunnistaks. Bancrofti eriprogrammi läbivad mehed peavad oma tegusid viimse detailini kirjeldama ning tunnistama, et nad on käitunud niimoodi tahtlikult, võimu ja kontrolli saavutamiseks. · Naine peab mehe juurest ära minema ainult siis võib sündida tõeline, mitte petlik ja ajutine muutus. Kuna mees on saavutanud oma privileegid vägivallaga, siis programmi kohaselt peab ta neist loobuma. · Eestis hiljuti vägivaldsetele meestele loodud tugigrupi töö ei käivitunud, sest mehed lihtsalt ei võtnud nõustajaga kontakti. Perevägivald on ohtlik naiste tervise kahjustaja.
Ajapikku sai arengu takistavaks faktoriks talupoegade töö pärisorjadena polnud piisavalt efektiivne. MÕISAKULTUUR 18. saj teisel poolel tulid sisse muutuma. Domineerima hakkas klassitsism. 19. saj II poolel tuli sisse historitsism. Need stiilid olid paraadlikud ja uhkeldavad. Pidulikult ranged ja sümmeetrilised jooned. Hakati kasutama sammasportikust oli äärmiselt populaarne, tihtipeale ehitati neid ka juba vanematele hoonetele juurde. Uued hooned olid vanematest palju suuremad ja ruumikamad ning ka ruume oli rohkem (näiteks Aaspere mõis, Hõreda mõis, Raikküla mõis, Riisipere mõis)Historitsism pöördumine tagasi ajalukku, kasutati tihti neo-gootikat, eeskujuks oli inglise keskaegsed lossid. Stiil oli vabam, ei olnud nii jäik. Oli palju detaile tornid, sakid. Ehitusmaterjalina hakati kasutama ka graniiti ja telliskivi (nt Alatskivi mõis, Sangaste loss, Jäneda mõis, Kalvi mõis, Laitse loss).
Üldhariduslikule põhikoolile ei näinud ta alternatiive. Kasvatus on elava tagakiusamine Must kasvatus on antipedagoogika radikaalne suund, kus kritiseeritakse mitte ainult koolikohustust ja koole, vaid kogu kasvatust, eriti seda, mis saadakse varases lapsepõlves oma vanemailt - see on kahjulik ning mõjub lapse isiksuslikule arengule hävitavalt. Kasvatus on alati must (black education) ning teeb lapse sõltuvaks vanemaist, samal ajal kui isiksuslik areng nõuab vanematest eemaldumist. Kasvatuse kahjulikkust ja julmust analüüsivate raamatute hulk on suur. Huviline võib tutvuda selliste autorite töödega nagu E. Braunmühl, L. Mause, K. Rutschky ja K. Zimmer. Kõik nad on ühel meelel, et kogu pedagoogika on must pedagoogika ning valget pedagoogikat ei ole kunagi olemas olnudki. Kasvatus on elava tagakiusamine - nii võib tabavalt kokku võtta Alice Milleri raamatu "Sinu enese pärast" (eesti keelde tõlgitud 2007)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
