Iga
põlvkond on rohkem oma aja kui isa nägu
Pidevalt
kuulevad tänapäeva noored kodus taolisi ütlusi: „Meie pidime
kooli ajal igal vaheajal kolhoosis tööd rabama, hommikust õhtuni!” Niimoodi me muutumegi, uued on eelmistest erinevad. Juba need
ütlused, mille tähedusest meil, tänapäeva noortel, õrna aimugi
pole, näitavad, et oleme oma vanematest täiesti erinevad, oleme
järjekordne omanäoline põlvkond.
Kui tagasi vaadata, siis
polnud meie vanematel ja vanavanematelgi taolist põlvkonnalist
sarnasust. Siis ei saanud lapsevanemad aru mürtsuvast 80ndate
popmuusikast, noorte suurest huvist välismaa asjade vastu,
läikivatest diskorõivastest ja paljust muustki. Kui tänapäeval
räägivad vanemad oma järeltulijatele raskest kolhoositööst, siis
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-05-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
70 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maamesimumm
Õppematerjali autor
• Olukorras, kus polnud võimalikke alternatiivseid sotsiaalpoliitilisi lahendusi ning taoliste sotsioloogiliste teadmiste kanalid nagu ajakirjanduslik diskussioon ja sotsiaalteaduste õpetamine jäi ka noorsoouuringute roll napimaks kui uurimuste suunatus ja kogutud info kvaliteet oleks seda võimendanud. •Empiirilise ühiskonnauurimise alustajad tulid sotsioloogiasse teistest sotsiaal- ja humanitaarteadustest. •Eesti sotsioloogide esimene põlvkond, kes lülitus uurimistöösse oma akadeemilise karjääri algusaegadel andis tunduva osa neist, kes juhtisid “laulvat revolutsiooni”. Noorsoouuringud nõukogudejärgsel ajastul NSVL-s oli Eestis võimalik riikliku finantseerimise toel ehitada HM ja TA kaudu üles suuremahulisi uuringuid. Osana suuremast süsteemist rahuldati selle vajadusi (üleliidulised ettevõtted→ tööjõuvajadus→ haridussüsteem)→ uurijate professionaalsuse väljakujunemine.
aasta noorsooromaanivõistlusel peapreemia. Ene Sepa "Medaljon" saavutas Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel 3. koha. 1. ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Väärtushinnangud Peategelased teostes on teismeeas tüdrukud, kes veel otsivad ennast ning läbivad katsumusi, mis muudavad nende tõekspidamisi ja väärtushinnanguid. Teismelistele omaselt on noored keskendunud rohkem suhetele vanematega ja eakaaslastega. Kuigi nad pole veel täiskasvanud, soovivad nad iseseisvust ning on mässumeelsed, võideldes piirangutega, mis nendeealistele on pandud. Kõik raamatute kolm peategelast hakkavad oma probleemide eest põgenema, käies pidudel, juues, proovides narkootikume ning suitsetades. Noored tunnevad, et vanemad inimesed ei suuda neid mõista või ei võta neid tõsiselt. "Te kõik olete värdjad ja sitapead, kes on unustanud, mis tunne on olla noor [...]" (M
puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19). Üha vähem kasutatakse halvustavaid väljendeid. Nii nimetavad ajakirjanikud neegreid mustanahalisteks, venelasi enamasti venelasteks, kuid tuleb ette ka venkud. Eestimaalaste kohta teadaolevalt niisuguseid sünonüüme pole. Ajakirjanikud peavad vastutama selle eest, millest nad räägivad. Üldiselt on nad üsna viisakad, aga ,,ühtlaseks pudruks keedavad" loo ,,Ärapanijad". Nad edastavad oma arvamust rohkem mõnitades, justkui ei mõtlekski, mis suust välja ajavad. Teemadki on intrigeerivad. Nad on leidnud enesele ka vastuolulisi vaatajaid. Eesti Päevalehes avaldati selleteemaline artikkel. Mõned aastad tagasi sooviti ajakirjandusse viisakust juurde ja prooviti kehtestada reegleid, mis karistaksid solvajaid, kuid sõnavabadust peeti oluliselt tähtsamaks kui vähemuste tunnete kaitsmist, sest meie meedia on demokraatlik. 1.5. Uudis keelekujundajana
1. Lugemik kui mõjutusvahend......................................................................9 3.2. Matemaatikaõpik kui sõnumikandja.........................................................12 4. Distsipliin 4.1. ENSV- kommunistlik kasvatus- vaimuvabaduse piiraja?.........................14 4.2. Iseseisvuse taastanud Eesti........................................................................15 5. Küsitluslehtede vastuste analüüs 5.1. I põlvkond (17- 20 aastat).........................................................................17 5.2. II põlvkond (37-44 aastat).........................................................................19 5.3. III põlvkond (51-67 aastat)........................................................................21 6. Kokkuvõte............................................................................................................24 Kasutatud materjalid....................
Uurimistöö küsimustik 21 ABSTRACT 23 2 SISSEJUHATUS Oma uurimistööks valisin depressiooni leviku noorte seas ning tekkepõhjused sellepärast, et mul on suur huvi psühholoogia vastu ning depressioon on psühholoogiline haigus, mida on ükskikud minu tuttavad põdenud. Seetõttu soovisin teada rohkem sellest haigusest ning kuidas seda ravida ning milline on depressions oleva inimese tunnused ning põhjused. Tänapäeval on diagnoositud mitmeid närvihaiguseid, mida on võimalik väga edukalt ravida, kuid kahjuks teatud juhtudel on see siiski võimatu. Ärevushaigus ehk depressioon on olnud juba pikemat aega inimeste probleemiks. Kahjuks on ka nende hulgas noori, kes selle all kannatavad ning selle vastu võitlevad.
tundeid, samuti olid konkreetsed ning uudsete rütmidega. Ahmatova luulet täidab tihti kurbus, kus kangelane kannatab armastuse pärast ja unistab eraklikust elust ja surmast. Ahmatova luuletused mõjuvad nagu novellid, sest neis on psühholoogilist pinget, dialoogi ja tähendusrikkaid detaile. Sümbolism- Sümbolistid pöörasid oma loomingus tähelepanu nii headusele kui ka kurjusele, ent kurjus huvitas neid isegi rohkem, sest läbi ajastute on saatan olnud kunstis põnevam kui jumal. Sümbolistid pidasi oluliseks rõhutada, et kui maailmas on üldse midagi püsivat ja absoluutset, siis on see ilu, mida võib näha kõiges - inetuses, kurjuses, keelatud armastuses ning surmas. A.Blok- Vene sümbolistlik poeet, tema esimene luulekogu ,,Värsid kaunist daamist" (1904), mille ta pühendas oma naisele, oli kantud müstilise ja igavese naiselikkuse kultusest
Nagu maailm on natuke meie looming, on seda ka tekst. Midagi kirjutades väljendame oma tundeid või hetkemeeleolu, mis on meie jaoks oluline. Kirjutades tahame ilmtingimata kellegagi midagi jagada. Teksti abil edastame oma arusaamu erinevate olukordade kohta elus. Iga tekst on alati vaid üks teiste omanäoliste hulgast. Seetõttu saab seda mõista teiste tekstide kaasabil kontekstis, seoseid luues. Mida rohkem on inimene lugenud, puutunud kokku erinevate tekstidega, seda sügavamalt mõistab ta loetut, loob seoseid. Tänapäeva ühiskonnas ei õnnestu kellelgi vältida tekste ega suhet nendega. Tekstid mitte lihtsalt ei ümbritse meid, vaid on muutunud elu osaks, nendega tekib suhe, need tuleb vastu võtta, kujundada nende kohta oma arvamus. Tuleb õppida olulist vähemolulisest informatsioonist eristama. See tähendab kriitiliselt lugeda ja teksti analüüsida ning seda mõtestada. 1 A
omandatud teadmisi tööpraktikasse juurutada ning juhtuvad tööalased prohmakad. Siiski Tait areneb. Tema kasv jätkub, ta teeb sisukaid ratsionaliseerimiettepanekuid (töölised peaksid enda peale võtma ka osa remondimehe tööd, kuna see aitaks vältida tööseisakuid; Tair paneb ette organiseerida kutseringi, mida juhataks ühiskondlikel alustel mõni kommunist), värbab kodukülast uusi, endistest rindemeestest töölisi, hakkab vabal ajal lugema romaanide asemel järjest rohkem erialast kirjandust, lahutab jätkumalt oma lauludega kollektiivi meelt ning käib koos teistega oma klassiteadlikkuse tõstmiseks hoolsalt teatris. Ta pälvib alguses Latifa sõbranna, seejärel Latifa armastuse. Ent see pole veel kõik. Romaani lõpus jääb Tairi (teose alguses mahajäänud) brigaad (aasta lõpul) ka tormi ajal tööle ning Tair sooritab töökangelasteo: ta parandab katkiläinud kaabli,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid