Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Iga inimene on isiksus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
emotsioonid, mõjutav, üritavad, staar, müsteerium, lahata, sisemaailm, elufilosoofia, ühesugused, kolmandad, naeratavad, aspekte, enesekindel, vaiksed, omaette, igalühel, omased, temal, erinevast, keskonnast, sündides, igat, õhkkond, soolised, varase, koolikiusamine, maailmavaadet, niisamuti, tundud, rõõmus, sinust, riietumisstiil, staari, iidolIndividuaalsed tagajärjed: Õnnelikkus ja eluga rahulolu Füüsiline tervis ja pikaealisus Psühhopatoloogia Minakontseptsioon ja identiteet Subjektiivne heaolu õnnelikkus Subjektiivse heaolu iseloomulik baastase sõltub kahest peamisest isiksuseseadumusest neurootilisusest ja ekstravertsusest. Kõrge neurootilisuse tasemega inimesed kalduvad kogema rohkem negatiivseid emotsioone, samas kui ekstravertsematel inimestel on ülekaalus positiivsed emotsioonid. On leitud, et oma eluga rahulolu hinnangutes lähtuvad inimesed ennekõike sellest, mil määral nad on kogenud positiivseid ja negatiivseid emotsioone, positiivsete ja negatiivsete emotsioonide tasakaal määrab suuresti ära selle, kuivõrd õnnelikud ja rahulolevad inimesed on. Tervis ja pikaealisus Isiksuse omadustel on püsiv ja kumulatiivne mõju nii tervisele kui inimeste eluea pikkusele positiivne emotsionaalsus (ekstravertsus) ja
Isiksus_majanduskool ISIKSUS Organisatsioon kõik ühendused, kus inimesed on kokku tulnud mingi eesmärgi saavutamiseks ja mida seovad struktuur, tehnoloogi ja strateegia Organisatsioonikäitumine (OK!) uurib inimkäitumist organisatsioonis keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. hõlmab ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas sise ja väliskeskkonnas; huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele OK õ- petus inimkäitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis nende seostamine org struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga OK - rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased praktilised ja teoreetilised teadmised, et avardada teadmisi inimkäitumise keerukusest ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest Organisatsiooni liikmeskonna moodustavad üksiksikud, kelle käitumine ja omavahelised suhted mõjutavad kõiki org
Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6
kihid. Suur osa on kollektiivsest alateadvusest moodustunud arhetüübid. Persona, vari, anima, animus. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. 6. Arhetüübid Arhetüübid on kujutlused ja emotsioonid, mis on suurelt osalt päritud, sümboliline käitumis- ja arusaamisskeem. Persona mask, see millisena inimene näib. Suunatud soovitud mulje loomiseks, mida tugevam on persona, seda rohkem isiksus taandub. Vari inimene ei lase endal kõike välja elada, soovid ja tahtmised, mida me ei luba endale moodustavad selle. Ilma katsumusteta ei suuda varjukülge teadvustada. Vari on projetseeritud teistele inimestele. Anima ja animus hing ja vaim. Naiselik alge mehes ja mehelik alge naises
mäletata, selle põhjust ning arvatakse, et see on isikupärane omadus. Kui aga minevikust meenub juhtum, mis oli teatud kompleksi põhjuseks, mõistab inimene kohe enda loodud valelikkust ning vabaneb sellest kompleksist igaveseks. Sageli soovivad inimesed vabaneda mingisugustest iseloomuomadustest. Nendeks võivad olla liigne tarmukus, närvilisus või vastupidi melanhoolsus. Tavaliselt juhtub see siis, kui mingid emotsioonid lähevad tasakaalust välja ja hakkavad juhtima teisi (http://www.hot.ee/wlavio/Est/Per_Iseloom.htm). See on ühtlasi ka pöördepunktiks, kus inimene on võimeline lahti laskma oma tõekspidamistest ning vastu võtma uued . Karakterjooned kujunevad välja psüühiliste seisundite kordumise tagajärjel. Psüühilistele seisunditele vastavad käitumisaktid jaotatakse vastavalt nende toimumise tingimustele kolme rühma: käitumine raskustes; käitumine rõõmsate
Motiiv ja motivator Motiiv on definitsioonis isiksuslik kvaliteet, selle tekkse mängivad kaasa inimese vajaduse ja tundmused, väärtusarusaamad ja mõttetöö. Motiivil on käitumisele stimuleeriv, reguleeriv ja organiseeriv toime. Motivaator on väliskeskkonna selline mõjur- impulses, kutsung, nõue, ähvardus, väljakutse, appihüüd, ahvatlus, millel on indiviidi kindlat käitumisviisi vallanda või kindlustav toime. Kaugeltki mitte kõik inimeste palved, soovitused, nõuded, vihjed, emotsioonid, vended ja mõjutamiskatsed ei toimi teiste käitumist tegelikult kujudavate motivaatorina. Naistele toimivad meeldiv keskkond, pensionieelikuid motiveerib rahulik õhkkond jne. 4 Palve(molitva) Sageli antakse tool ja peresuhetes palve vormis edasi sisuliselt nõeu või käsk, mida abipalvena on mugavam anda,aga ka meeldivam täita. Kui vanem õpib oma nõuedeid esitama aktsepteeritud
Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi. Tähtsamad on persona, vari, anima-animus, self, ego. Pilet 6. Arhetüübid. Arhetüüp ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või see, mis neid tingib. Kujutlused, emotsioonid. Psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindlasse vormi. Persona ,,mask". See, milline inimene näib endale ja teistele, et oma eesmärke saavutada. See, millisena ta näib kasulik. Tõelise mina moonutus. Mida tugevam persona, seda enam tõeline isiksus taandub
sümpaatne. Tajutav info on huvipakkuv või igav. Taju liigid: - Ruumitaju on objektiivselt eksisteeriva ruumi peegeldus ja sisaldab: vormi, objekti suuruse, objektide vastastikuse asendi, objekti reljeefi, kauguse, suuna taju selles ruumis, kus tajutav objekt asub. - Ajataju on tegelikkuse nähtuste objektiivsuse kestvuse, kiiruse ja järgnevuse peegeldus. Näiteks: huvitav ja ebahuvitav tegevus ajataju on erinev, positiivsed ja negatiivsed emotsioonid ajataju on erinev - Liikumise taju peegeldab objekti asukoha muutumist ruumis - Isikutaju on ühe inimese tajumine teise poolt, millega kaasnevad püüd mõista, tundma õppida, hindamine, käitumise prognoos jms. Taju moondumine ja taju vead: - Kategooriate kohandamine stereotüüpide, etalonide kasutamine - Loogiline järeldamine teise inimese kavatsuste motiivide üle otsustatakse tema kohta käiva info alusel
04.2007). Ravimitega saab ravida ärevust või meelepetteid. Psühhoteraapia aitab inimesel näha ennast selgemini, aitab ära tunda, mis sellist käitumist põhjustab ja näitab selle mõju teistele inimestele. See aitab isikul ka muuta oma käitumist, mis segab tal elamast rahuldavat elu. Kognitiivne teraapia on inimesele võimaluseks identifitseerida ja muuta oma mõtteid, mis pole reaalsed. (Clinical Reference Systems 22.04.2007). Skisoidne isiksus Skisoidse isiku emotsioonid on piiratud, tuimad, külmad ja jahedad. Märkimisväärselt tundetu üldtuntud sotsiaalsete normide ja tavade suhtes. Kui inimene üldse rõõmu tunneb, siis väga vähestest tegevustest. Ta ei suuda teiste suhtes väljendada nii sooje ja õrnu tundeid kui ka viha. Jääb ükskõikseks nii kiituse kui kriitika suhtes. Seksuaalsete elamuste vähene huvi. Eelistab ülekaalukalt üksildasi tegevusi, fantaseerib ja süüvib enesesse liigselt. Tal
lühiaegsemad, stiimulile järgneb reaktsioon. Psüühilised seisundid kestavad võrreldes protsessidega kauem. Psüühilised omadused on elu ajal omandatud või kaasa sündinud. Psüühilised nähtused protsessid seisundid omadused aisting tundmused temperament taju emotsioonid (kaasasündinud) mälu iseloom kujutlus fantaasia mõtlemine kõiki protsesse saadab kõne Aisting Aisting on kõige lihtsam psüühiline protsess,mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile ehk analüsaatorile. Aistinguid liigitatakse selle järgi, missugune meeleelund ärritust vastu võtab. Aistingute liigid on nägemis,
Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi. Tähtsamad on persona, vari, anima-animus, self, ego. Pilet 6. Arhetüübid. Arhetüüp ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või see, mis neid tingib. Kujutlused, emotsioonid. Psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindlasse vormi. Persona ,,mask". See, milline inimene näib endale ja teistele, et oma eesmärke saavutada. See, millisena ta näib kasulik. Tõelise mina moonutus. Mida tugevam persona, seda enam tõeline isiksus taandub
o Kõne pigem aeglane, läbimõeldud, monotoonne o Võivad vältida silmsidet o Ei väljenda meelsasti emotsioone o Tegelevad probleemidega sügavuti o Enamasti on aktiivsemad hommikuti o Motivatsioon mõjutatud rohkem seesmiselt või karistustest sõltuv o Ettevaatliku loomuga, armastavad korrapära elus o Väga usaldusväärsed Neurootiline isiksus o Tundlikud o Rahutud o Kartlikud o Emotsioonid äärmuslikud ja vahetuvad kiiresti Emotsionaalselt stabiilne isiksus o Tundlikkus madalam o Rahulikud o Julged o Muretud o Emotsioonid püsivamad ja käitumine stabiilne TEMPERAMENT Hans Jürgen Eysencki arvates on isiksuse kirjeldamiseks oluline kahe tunnusjoone kombineerumine: 1.neurootilisus/stabiilsus 2.ekstravetrus/introvertsus Neurootiline ja ekstravertne on KOLEERIK Stabiilne ja ekstravertne on SANGVIINIK Neurootiline ja introvertne inimene on MELANHOOLIK
2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia, alaväärsuskompleks), põhiemotsioonid (P.Ekman) 5. Isiksuse mõõtmine (Catell 16PF, SI-küsimustik, Eysenck, Berne, Harvard, Böttcher) Sotsiaalpsühholoogia 1
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame
Personality and Individual Differences, 35(1):109-125. S: Schwartz SH (2011). Studying Values: Personal Adventure, Future Directions. Journal of Cross- Cultural Psychology, 42(2):307-319. S: Aavik, T., & Allik, J. (2002). The Structure of Estonian Personal Values: A Lexical Approach, European Journal of Personality, 16, 221-235. Esmapilgul tunduvad isiksuseomadused ja väärtused suhteliselt sarnased. Isiksuses on peamised 5 faktorit ja omadused on suhteliselt püsivad käitumised, mõtted ja emotsioonid. Väärtused on samuti suhteliselt püsivad elu eesmärgid, need mõjutavad seda, mida inimesed tunnevad, hindavad ja kuidas käituvad. Siiski on neil erinevusi. Kui isiksus on inimeste kirjeldav omadus, siis väärtused on inimesel motivatsiooniline omadus. Seega isiksus on see, mis inimene ON ja see väljendub ka tema käitumises, väärtused aga see, kes ta on või tahaks olla aga see ei pruugi käitumises väljenduda (Roccas, Sagiv, Schwartz, & Knafo, 2002). Teiseks
teistelt- sõbralt, elukaaskaselt, psühhoterapeudilt. LIEVEGOED, Bernard (1905-1992) oli Hollandi psühhiaater. Tõi isiksuse struktuuri uue mõiste, s.o. ÜLATEADVUS. LIEVEGOED JAOTAB TEADVUSE: 1. alateadvus (IHAD) 2. argiteadvus (MÕTTED ,TUNDED) 3. ülateadvus (IDEAALID;EETIKA VÄÄRTUSHOIAKUD, ELU EESMÄRGID) Ülateadvus on inimese elu mootoriks ja selle kujundajaks on tugevad emotsioonid, mida saadakse kunstist, muusikast ja eriti ilukirjandusest.. B.LIEVEGOED JAGAB INIMESE OLEMUSE UURIJAD 4 SUURDE RÜHMA: 1. BIOLOGISTID Inimese elukäigu määrab ära tema pärilikkus. Kuningaks on ikka saanud kuninga poeg. Tänapäeval elab pärilikkuse põhimõte hariduskorralduses edasi erakoolidena, aga samuti igat liiki testimistena. (Testide abil selekteeritakse lapsi erinevatesse koolidesse, klassidesse jne
Erinevusõpetus on õpetus erinevatest psühholoogilistest tüüpidest. Jung püüab kirjeldada kuidas in erinevad, kas saab grupeerida, kirja panna; ekstra-ja introvertsus. Rmt ,,Psühholoogilised tüübid". Põhineb vaimseenergia suunatus sisse-või välja poole. Ekstraversioon ja introversioon. E: + elav suhtleja, kiire kohaneja, ei tõmbu endasse. - pealiskaudne, vajadus endast head muljet jätta, pole enesekriitiline I: + ei pea lugu rahva kogunemistest, tundlikum, rikas sisemaailm - pessimist, enesekriitiline, vähem edukas, kitsal alal võib olla hea spetsialist, vähem tuttavaid, sõpru. Tekivad vastandlikud eluviisid, ellusuhtumised. Jagab kummagi 4 alatüübiks. Funktsiooni alusel: - mõtlev ekst. int. - Tundev ekst.int - Aistiv ekst.int - Aistiv ekst.int - Intuitiivne ekst.int Inimkehas on vastandlikud protsessid. Vahel on tasakaal nihkunud. Mõlemale tüübile on omased kindlad haigused:
Erinevusõpetus on õpetus erinevatest psühholoogilistest tüüpidest. Jung püüab kirjeldada kuidas in erinevad, kas saab grupeerida, kirja panna; ekstra-ja introvertsus. Rmt ,,Psühholoogilised tüübid". Põhineb vaimseenergia suunatus sisse-või välja poole. Ekstraversioon ja introversioon. E: + elav suhtleja, kiire kohaneja, ei tõmbu endasse. - pealiskaudne, vajadus endast head muljet jätta, pole enesekriitiline I: + ei pea lugu rahva kogunemistest, tundlikum, rikas sisemaailm - pessimist, enesekriitiline, vähem edukas, kitsal alal võib olla hea spetsialist, vähem tuttavaid, sõpru. Tekivad vastandlikud eluviisid, ellusuhtumised. Jagab kummagi 4 alatüübiks. 4 Funktsiooni alusel: - mõtlev ekst. int. - Tundev ekst.int - Aistiv ekst.int - Aistiv ekst.int - Intuitiivne ekst.int Inimkehas on vastandlikud protsessid. Vahel on tasakaal nihkunud
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
Tahteline mälu Mittetahteline mälu · Amneesia - on mälukaotus, unustamise liik. · Igal inimesel kehtivad amneesialiigid, mida peetakse normaalseks (3): o Lapsepõlve amneesia ei mäleta enda elu enne 3. eluaastat o Unenägude amneesia ei mäleta unenägusid, eriti pika unestaadiumi omasid o Kaitsev amneesia ei mäleta jubedaid hetki hästi, detailselt V loeng Emotsioonid · Emotsioon inimese poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendaga. o Emotsioonide väljendavad inimese rahulolu ja rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja toimuvate sündmuste suhtes. o Emotsioonid tekivad inimese vajaduste rahuldamise või rahuldamatuse korral inimese reageeringuna ümbritsevas keskkonnas toimuvale. · Tundmused on inimese subjektiivne suhtumine tegelikkusesse ja iseendassse.
on raske kõnelda ja ta kannatab pidevalt tugevate valude käes. Lõpuks freud lihtsalt palub oma ihuarstil üle doseerida tema ravimeid ning nii ta surebki aastal 1939 Inglismaal, kuhu ta enne oma elu lõppu emmigreerub. -) Teda on väga palju kritiseeritud, kuid tema mõju üle ei saa vaielda, sest ta on mõjutanud kogu psühholoogiat, kunsti/kirjandust, kultuuri. *) Freud väitis, et me ei ole iseenda peremehed, vaid meid juhivad emotsioonid jms. Carl Gustav Jung * Elas 1887-1961 elas pika ja viljaka elu, olles elu lõpuni selge mõistusega * Oli üks tuntuim Freudi õpilane. * Freud vs Jung: -) Freud püüdis hädade, probleemide põhjusi otsida minevikust, kuid Jung püüdis asju vaadata pigem oleviku seisukohast ehk mis on nüüd ja praegu. *) Julg väitis, et kui inimesel on probleeme, siis need ilmnevad olevikus ning seega saame neid tõlgendada ja otsida juba sealt.
Ajalugu Mille poolest on tuntud Gustav Fechner? Gustav Theodor Fechner 1801-1887 psühholoogia sünd 1850 formuleeris psühhofüüsika kui teaduse, mis tegeleb sellega, kuidas inimese vaim on seotud asjade maailmaga; mõned peavad just seda päeva psühholoogia kui teaduse sünnihetkeks psühhofüüsika keskseks mõisteks on lävi; keha on seotud hingega leides nende vahel matemaatilise sõltuvuse 1825 - inglite võrdlev anatoomia; 1831 alalisvoolu tugevuse mõõtmise artikkel; 1839 kõrvetab oma silmad subjektiivsete järelkujundite uurimisega; 1851 - Zend-Avesta; 1860 - (59) Elemente der Psychophysik; 1876 - (75) Vorschule der Aesthetik; 1882 - (81) Revision der Hauptpunkte der Psychophysik E. Boring nimetab psühholoogia loojateks Psühhofüüsika rajaja oli Gustav Theodor Fechner (peateos 1860.a.), kes uuris sensoorset tundlikkust (subjektiivse mulje intensiivsust) sel teel, et tegi kindlaks inimeste võime eristada erinevaid stiimulite intensiivsusi (kun
ühenduse poole. 7) Masohhist. Sõltuvus teistest inimest ja reeglitest. Alaväärsus. Üritavad vabanemiseks end välisega samastada ja identifitseerida. Surub enda vajadused ja soovid maha. Loobub iseendast (teadvustamata dendentsid). 8) Sadist. Enesepiitsutaja. Tunnevad lõbu ja mõnu alandamisest, valutegemisest (vaimne ja füüsiline). Enamasti avalduvad siis, kui tekib sobiv võimalus. Nt sõjaline konflikt. 9) Hävitaja v destruktiivne. Need, kes üritavad vabaneda jõuetusest enda ümber ja maailmas. Suhete katkestamine ja hävitamine. „Parem ründan ise enne, kui mind rünnatakse“. 10) Konformist. Erich ERIKSON (1902-1994) Sündis Saksamaal. See, mis toimub elus, mõjutab ka põhimõisteid ja vaateid. Põhimõiste tal- identsus. Tegelik nimi on Erich Hamburg. Juudid ei võtnud omaks (kuigi juudiperekonnast). Ei olnud juudi moodi
kindlakujulise struktureerimise. Orgaaniliste vajaduste kujunemise üheks ajukeskuseks on hüpofüüs ehk ajuripats, mille talitlusest sõltub paljude teiste sisesekretsioonimehhanismise töö. Aktiivsus vajaduse rahuldamiseks on saadetud pidevast tegevuse vaheastmete tulemuste ja soovitaba lõpptulemuse võrdlemisest varasemate programmide ja programmerituga. Rahuldamisel kaob motivatsiooniline pinge ja tekivad pos emotsioonid. Teatud tegevus kinnistub fondis. Järgmine kord lülitatakse see programm juba automaatselt sisse. Lk 74 skeem! Vajaduse areng toimub vajaduse rahuldamise objektide arengu kaudu. Esemelise sisu muutumine viib ühtlasi vajaduse rahuldamise viiside muutumisele. Tootmise ja loometegevusega luuakse objekte tarvete rahuldamiseks ja tekitavad seoses sellega uusi tarbeid. Varem vahendina esinenud objekt muutub
Neurootilisus (ninasarvik) · Ärevus (Anxiety) · Vaenulikkus (Angry Hostility) · Masendus (Depression) · Kohmetus (Self-Consciousness) · Impulsiivsus (Impulsiveness) · Abitus (Vulnerability) Ekstravertsus (lõvi) · Soojus (Warmth) · Seltsivus (Gregariousness) · Kehtestavus (Assertiveness) · Aktiivsus (Activity) · Elamustejanu (Excitement-Seeking) · Positiivsed emotsioonid Avatus kogemusele (leopard) · Avatus fantaasiale (... to fantasy) · ... kunstile (Aesthetics) · ... tunnetele (Feelings) · ... teguviisidele (Actions) · ... mõtetele (Ideas) · ... väärtustele (Values) Sotsiaalsus (sinignuu) · Usaldus (Trust) · Otsekohesus(Straightforwardness) · Omakasupüüdmatus (Altruism)
geenide varieeruvusest - III loeng – Intelligentsus: rakendused - Intelligentsuse mõõtmine - Standadiseeruitud IQ skaala lähtub eeldustest: populatsiooni keskmine(100), standardhävle (15), IQ jaotunud normaaljaotuse alusel - Iga uus IQ test normeeritakse normgrupi alusel - Ig testi tulemuse võib ümber arvutada IQ skaalale - Herrnsten ja Murray – The bell Curve - Intelligentsus on peamine inimese edukust mõjutav tegur USAs - Traditsionaalses ühiskonnas ei oma intelligentsus erilist mõju sotsiaalsele positsioonile - Hariduse ja tööturu liberaliseerimine avas uksed intelligentsetele inimestele - Moodustub kognitiivne eliit - Intelligentsus on suures osas pärilik – ebavõrdsus on geneetiline - Rikaste ja võimekate vanemate lapsed pärivad varanduse ja IQ - Gottfredson - Elus läbilöömiseks tuleb pidevalt probleeme lahendada – elu on nagu IQ test
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine
käegakatsutavad, mittekatsutavad või isegi lühiajalised mõjutused. Situatsioonilised muutujad on kõik, mis on väljaspool inimest (nt füüsilised keskkonna omadused, reeglid, mittekatsutavad nt rollid, kultuurinormid, ootused, temperatuur, tähtajad). - personaalsed muutujad: inimese kehalisi muutujaid (rass, sugu, kasv, kaal), dispositsioonilisi (nt häbelikkus, silmapaistvus), nende afektiivseid seisundeid (millised emotsioonid on) ja seda, kas nad on tajutud või keda tajutakse teiste poolt (nt naeratamise katse ruumis, ühele ütled et on kaamera, teisele ütled, et mitte, kes naeratab rohkem). Põhjuslikkuse tuvastamine Iga jälgitava sündmuse eel peab olema mingi põhjus. See peab olema nii tõestatud, et mingid muud põhjused ei tule arvesse. Need on kontrollitud ekspermendi komponendid. Eksperiment on katse, mis on kavandatud põhjuslike seletusteni jõudmiseks.
Arenguteooriad Lektüür Gordon Willard Allporti individuaalse dispositsiooni õpetus Allport on psühholoogias tuntud kõige visama ja põhjalikuma isikuomaduste uurijana. Koos Odbertiga leidsid nad Websteri sõnastiku 1925. Aasta väljandest 18 000 inimest kirjeldavat sõna, millest ligemale neljandik iseloomustab nende hinnangul isiksust.Osa leitud sõnu kirjeldasid iseloomujooni, teised psüühilisi seisundeid, kolmandad kujutasid endast inimese hinnangulisi määratlusi, ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi. Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomu jooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused.
teadmisi. 34. Sisemine ja väline motivatsioon. Emotsioonide omadused. Emotsionaalse käitumise osad. Sisemine ja väline motivatsioon Sisemine motivatsioon(kaasatõmbav) Keskendub tegevuse enda väärtustamisele (Huvi, saavutusvajadus, enda proovilepanek jne) · Arvutimäng, reis, film, raamat, eriala Väline motivatsioon(tõukav) Keskendub tegevuse tagajärgedele · Palk, hinne, linnaluba, auaste, avalik tähelepanu Emotsioonide omadused. Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha: nendega kaasnevad · Muutused inimese füsioloogias · Muutused subjektiivses kogemuses · Käitumise muutused Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus) Emotsionaalse käitumise osad. Sündmus Sündmuse kodeerimine · Alandus, solvang,oht meelelahutus, Hinnang
Närvisüsteemi (NS) eriosade peamine ül organismi erinevate osade talitluse kordineerim ja liitm ühtseks tervikuks Närvisüsteem toimib tervikuna, kuid tinglikult on ta jaotatav kaheks põhiliseks osaks: 1. kesknärvisüsteem (KNS): aju ja seljaaju ( KNS on peamine: info töötlemise, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamise ja algatamise ning vaimse tegevuse keskus; vaimne tegevus (mõtted, emotsioonid, teadvus) ei ole käsitatav automaatse vastureaktsioonina saabunud infole. 2. perifeerne närvisüsteem (PNS): närvid ja ganglionid. PNS peamised ülesanded on: varustada KNS-i infoga nii sise- kui väliskeskkonnast ja edastada KNS-i “käsud” efektorganitele. PNS jaguneb: 1.aferentne e sensoorne osa - peamiseks ülesandeks on informatsiooni suunamine aktsioonipotentsiaalide näol retseptoritelt 2
Oma nõrkuse ilmutamine on tegelikult väga tõhus võimumängu strateegia, kaval ja petlik (2:16). Võimumängu õppimiseks tuleb osata maailma silmitseda ning vaatenurka muuta. Selleks on vaja aega ja aastatepikkust harjutamist, sest mängu valdamine ei kujune iseenesest. Tarvis läheb teatud põhioskusi ning kui need on kord kindlalt käes, siis suudate võimuseadusi kergemini rakendada (2:17). Nende oskuste ning oluliste võimaluste kujunemisel on kõige tähtsam oma emotsioonid valitsemise võime. Mingis olukorras emotsionaalne reageerimine on ränk barjäär, mis ei lase võimule tõusta, viga, mis läheb teile palju kallimaks kui mistahes ajutine rahuldus, mida oma tunnete väljavalamine võib pakkuda. Emotsioonid varjutavad arukust ning kui te ei oska olukorda selgesti näha, siis ei suuda te ka selleks valmistuda, ega juhtunule vaoshoitult reageerida (2:18). Viha on kõige destruktiivsem tundeavastus, sest see varjutab teie nägemist kõige rohkem.
mille põhieesmärkideks oli enesekaitse, liigi arendamine, käitumine on rutiinne ja ennustatav ning liigisiseste isendite käitumistes suuri vahesid pole. Reageeringud on enamjaolt automaatsed – puhka, peitu, ründa, kaitse, leia liigikaaslane jne. Edasi aju arenes (lingviliseks ajuks) ning tulid peale uued süsteemid. Vahepealse aju käitumisrepertuaaris ilmnevad juba emotsioonid, mis tekivad vastusena konkreetsetele mõjudele ja keskkonnale. Suheldakse nüüd lisaks ka emotsioonide kaudu. Ebameeldivat emotsiooni välditakse jne. Grupisuhted on üsna erinevad ning see. Juhtiv printsiip on heaolu ja mõnu ning ebameeldivuse vältimine. Suhtumine maailmasse on subjektiivne –seda juhib emotsioon. Kõrgeim tase on ratsionaalse aju tase, mis võimaldab intellektuaalset kohanemisviisi ja käitumist.
annaabi.ee 
