Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ideestik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
romaanis, stseen, ideestik, põhiidee, moto, teosega, viitab, muuhulgas, inimlikku, lahata, romaanid, sfäär, kaugemalt, liikuda, sammult, stseenid, küsimusi Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas? Mida märkab tegelase pilk ümbritsevas maailmas? Lugu Kirjandusteoses aset leidvad sündmused Tekst Mida lugeja loeb Süžee Sündmused tekstis esitatud järjekorras Faabula Sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras. Romaanis ei pruugi süžee ja faabula kattuda. Sündimustiku aeg ja koht Aeg – Millal algavad? Millal lõppevad? Teose loo kestus? Koht – Neid võib olla mitu, tavaliselt 1 peamine Allteema ja peateema Teoses kujutatud elunähtuste valdkond. „Millest romaan kõneleb?” määratlebki romaani teema. Detail Teose väiksem kunstiline üksus
Loo asemel võib rääkida ka teose sündmustikust ehk teose tegeusest. ! Teose lugu e sündmustikku iseloomustab koht ja aeg. Sündmuskohti võib olla mitu, neist üks on aga tavaliselt peamine. ! Aega iseloomustavad kolm kriteeriumi: ! ! 1) Millal sündmused algavad? ! ! 2) Millal sündmused lõppevad? ! ! 3) Milline on loo kestus? Proosateose TEEMA on teoses kujutatud elunähtuste valdkond. ! Lühike vastus küsimusele "Millest romaan räägib?" määratlebki romaani teema. Pikemas romaanis võivad esineda peateema ja teised allteemad? ! Teose väikseim kunstiline üksus on DETAIL. -> Edastavad üksikfakte teose tegevuse, tegelaste ja tegevuskoha kohta. ! MOTIIV- loos eristatavad allelemendid, teatav kujutatud olukord üldises mõttes. Motiivid rändavad läbi kirjandusajaloo teosest teosesse, ent iga autor kasutab neid eripäraselt. Loo põnevuse tagavad konflikt ja intriig. ! KONFLIKT- tegelastevaheline või tegelasesisene vastuolu teoses. Tegelase
Kõiketeadev jutustaja on sama, mis tekstuaalne autor. Teose analüüsis on vaja silmas pidada: Kelle vaatepunktist mis sündmus on esitatud Mitu erinevat vaatepunkti esineb Kelle silmade läbi nähakse olulisemaid sündmusi, millise tegelase vaatepunkte edastakse kõige rohkem. Kellele ei anta üldse sõna Proosateose tegelased Tegelased on kõige olulisemad komponendid nad viivad tegevust edasi, mille kaudu areneb ideestik. Tegelased jaotuvad: Peategelased kannab teose ideelist põhiraskust, juhivad sündmustikku Kõrvaltegelased peategelase teenistuses sündmuse edasi viimises Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt Tüüp tegelane, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Prototüüp tegelikust elust võetud inimene, kelle põhjal on loodud tegelane Tegelased on kas muutumatud (ei arene aja jooksul) või muutuvad (arenevad
teadust väljendavaks luulevormiks. Seotud erootiliselt ihaleva objekti uurimisega. Sonett ei ole lüroeepiline kinnisvorm. SIRELITE AEGU Millele pööratakse tähelepanu proosateose analüüsis (eelkõige narratoloogia seisukohalt)? Narratoloogia on teadusharu, mis tegeleb narratiivide (lugude), nende struktuuri ja mõju uurimisega inimese tunnetusele. Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaldub teose ideestik. Lugeja tunneb huvi 3 eelkõige tegelaste ja nende elusaatuste vastu. Tegelast saab analüüsida nelja aspekti kaudu: Tegelase bioloogiline aspekt – milline on tema päritolu ja välimus. Tegelase psühholoogiline aspekt – milline on tegelase siseelu: mõtted, soovid, lootused. Tegelase sotsiaalne aspekt – milline on tema ühiskondlik positsioon: amet, elukoht, varanduslik seisukoht, klassikuuluvus. Tegelase kujundlik
lugenud kõrgkultuuri valda kuuluvat ilukirjandust. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Analüüsikese võib olla nii autor, teos kui lugeja. Tekst kui iseseisev tervik. 3 Autor: autori tahe, tema maailmavaade ja elukogemus. Teos, tekst: toimib kui iseseisev tervik; kujundid, tegelased, kompositsioon, ideestik. Lugeja: kirjandusteose tähendus sõltub lugejast, lugeja `loob' teose. Autor mõtleb välja mingisuguse teksti, ükskõik millest lähtuvalt. Teos avaldatakse ning see jõuab lugejani Lugeja loeb antud teksti ning mõtestab selle isemoodi lahti, teda võivad mõjutada antud teose analüüsid, sõprade arvamus teosest vms. Seega hakkab teos elama omaette elu ning ei sõltu enam autorist. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika,
Daniel Defoe „Robinson Crusoe“ – reisikirja jäljendamine. Saarele jõudes tuleb mängi ka päevikuvormis kirjutamine. Põhineb tõestisündinud lool. Defoe tahab kirjeldada mooduseid, kuidas ja mida peab inimene tegema, et jääda ellu ja jääda inimeseks üksikul saarel. -> See on ka üks valgustuse motiive. Kas inimesel lahutatuna oma harjunud keskkonnast on võimalik säilitada oma nägu? Defoe vastab sellele jaatavalt. Ühtlasi vaadatakse romaanis tagasi mineviku peale ja läbivaks teemaks on ka võõrandumine -> mis on samuti üks valgustuse põhimotiive. Defoe autorina oli vastuoluline. Ta oli poliitikasse segatud ja oli ka vangis istunud. Teatud mõttes on „Robinson Crusoe“ kui kasvatusromaan. Defoe romaan on ka hilisematele eeskujuks (nr Rousseau’le - „Èmile“). Jonathan Swift on Defoega samaaegne. Talle on omased valgustus-humanistlikud vaated. Teda tuntakse „Gulliveri reiside“ autorina.
romaani käänakuterohke, komplitseeritud sisuga ja autori relativistliku üldkäsitusega; sellest paralleelitamisest ta leiab uusi tõdesid ja ühtlasi . H. Tammsaare relativistliku eluvaate aluse. Et mitte vahele jätta, mainime IV osa puhul veel üht osalise tähtsusega kunstlikku võtet: lk. 134 viib Indrek koolivennast revolutsionääri Meleski poolt tarvitamata jäetud singi ja saia prügikasti. See on kummaline samm ja see esineb romaanis kunstliku võttena. Ta toob üksluiseks minevasse sagimisse värskendavat intriigi, ta toob uusi üllatavaid (seega värskendavaid) sündmusi (vt. ka lk. 219 jj., 430), toob uusi intriiginiite Indreku perekonda. Lisaks sellele valgustab Meleski lugu ise-kandist Indreku eluvaadet. Romaani V-s osas (1933) tõuseb tähtsale kohale Tiina. Tema maaletulek elektriseerib Vargamäe uue energialaenguga. Sellegi sammu võime lugeda plaanitsetud võtete hulka. Ja nüüd peame taas tagasi minema
sellelaadset välja ei loe. Kross on meie elav klassik ja klassikuks ta ka jääb. Omas ajas oli elavaks klassikuks ka Walter Scott. Erinevalt eesti kirjanikest lähtus Scott ajaloost kirjutades kindlatest nõuetest. Ajaloo esitamine oli temale omaette eesmärgiks ning ta pidas ajaloolist täpsust ja ajaloolise problemaatika tõsidust tõelise ajaloolise romaani eelduseks. Samas pidas Scott vajalikuks romaane ajalooga mitte üle koormata. Ühes tema tuntumas ajaloolises romaanis ,,Ivanhoe" toimuvad sündmused 12. sajandi Inglismaal. Parajasti käib Inglismaal võitlus seal juba sajandeid elanud anglosakside ning 11. sajandil Prantsusmaalt tulnud normannide vahel. See võitlus omakorda põimub vastuoludega talupoegade ja feodaalide vahel. Konfliktid on ühelt poolt rahvuslikud, teiselt poolt aga sotsiaalsed. Samuti ei puudu poliitiline tasand. See kõik tuletab meelde Vilde ajaloolist 4 triloogiat
teod pärismaailmas Süžee- nii nagu sündmusi tekstis esitatakse (teose kunstiliselt organiseeritud faabula) Faabula- sündmuste ajalispõhjuslik järjekord (luuakse tavaloogika alusel) Klassikalise (suletud) narratiivi skeem. (5. Loengu slaidil skeem) Millist tüüpi proosateosele on see omane? Realistlikule romaanile. Kas modernistlik ja postmodernistlik romaan järgivad tüüpiliselt suletud narratiivi skeemi? Ei järgi. Nt. mod. romaanis avatud algused ja lõpud, sissejuhatus ja lõpplahendus (traditsioonilisel kujul) puuduvad.(nt kafka protsess) Postmod. romaan mängib sageli realistliku romaani normidega.(Fowles prantsuse leitnandi tüdruk). Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Ükski kirjanduslik teema ei ole iseenesest hea ega halb. ... [oluline on see], mis juhtub kui teema vormub jutustamisstiili ja struktureerimise abil romaaniks
Proosažanrid: romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia . Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed ), tegelasteks kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamasti ‘temavormis’ ( kolmandas isikus ), pikem narratiiv ; keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm ); huvi keskmes objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus; teise ehk “tema” ja “nende” järgimine. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon).
tegelaste silmade läbi (de Laclos’ “Ohtlikud suhted”); iteratiivsus – üks tekstikomponent kirjeldab korraga tervet rida sündmusi (Prousti kirjeldusstiil, Madis Kõiv), pidurdab sündmuste aega. 3. Vaatepunkt e. visioon Teose maailmas on kõik faktid antud teatud valguses, mingist vaatepunktist. Informeeritus, subjektiivsus, objektiivsus. opositsioonid: valdav vaatepunkt – vaatepunktide paljusus püsiv – muutuv Lugeja teadlik eksitamine pidevalt muutuva vaatepunktiga. [Todorov viitab ka B.Uspenski “Kompositsiooni poeetikale”. Töö pühendet vaatepunkti probleemile – vaatepunkt ideoloogiline, lingvistiliste vaatepunktide kombineerimine tekstis, vaatepunktid erinevatel tekstitasanditel. Uspenskit on kritiseeritud, kuna ta piirdub kompositsioonist kõneldes vaatepunkti problemaatikaga. Todorovi töödes kerkivad esile teemad, mis saavad keskseks uues uurimissuunas – narratoloogias.] 2. Barthes "Sissejuhatus jutustavate tekstide struktuursesse analüüsi"
Tekst on kogu teos. Tekst on see, mida lugeja loeb. Lugu on sündmustik, tekstis asetleidvad sündmused. Loo moodustavad kirjandusteose maailmas asetleidnud sündmused. 18.Mis on süzee ja faabula? Süzee on nii nagu sündmus tekstis esitatakse. Need korrastame alateadlikult. Kuid süzee on väga oluline, sest sellel, miks sündmused mingis järjekorras esitatakse on mingi põhjus. Faabula on sündmuste ajalispõhjuslik järjekord (luuakse tavaloogika alusel, nt modernistlikus romaanis ei ole neid kerge eristada). 19.Klassikaline (suletud) narratiiv ja kõrvalekalded sellest? Klassikalise (suletud) narratiivi elemendid on sissejuhatus, sõlmitus, pinge tõus, kulminatsioon, pööre, lõpp-pinge ja lahendus. Klassikalise narratiivskeemi rutiine kordumine on turvaline, aga igav. Siiski igasugused katsed seda struktuuri lõhkuda lähtuvad konvetsionaalsest mudelist. Kõrvalekalded klassikalisest narratiivist. Suletud narratiiv on omane eelkõige realistlikule romaanile
2. Teosekeskne lähenemine huvitub kirjandusteosest kui isesesvat elu elavast tähenduslikust tervikust. 3. Lugejakeskne lähenemine eeldab, et kirjandusteos valmib lugeja kaasabil, teosel pole valmistähendust, seda võib tõlgendada mitmel viisil. Proosateksti analüüsitasandid Tekstisisesed tasandid: Fiktsionaalne maailm, selle algus ja lõpp Narratiiv Teema, motiiv (peamotiivid, kõrvalmotiivid) Kujund (sümbolid), pealkiri, moto Probleemistik Lugu, faabula, süžee, sündmus, episood Justustaja, vaatepunkt Tegelased Miljöö, tegevusaeg ja –paigad Kompositsioon Keelekasutus, stiil Ideestik sõnum Tekstivälised tasandid: Autori individuaalsus Autori biograafia Autori maailmavaade Mõjud Suund, vool, žanrilisus, koolmkond, rühmitus Koht ajatus, rühmituses, traditsioonis, rahvuskirjanduses
......................................25 2 Sissejuhatus Valisin Miguel de Saavedra Cervantese kindlatel põhjustel. Esiteks lugesin tema raamatut kui kohustuslikku kirjandust. Teiseks oli minu etlemiskonkursi proosapala valitud Don Quijote 1 osast. Seeläbi sai raamat mulle väga lähedaseks. Leidsin, et Cervantes oli paras veidrik ega erinenud eriti Don Quijotest. Esmasel tutvumisel Cervantese teosega Don Quijote ei osanud ma seda hinnata. Hiljem tekkis isega idee lugeda Don Quijote 2 osa, kuid selleks ei jätkunud aega. Selle asemel hakkasin tegema referaati Cervantesest, et tutvuda lähemalt selle kirjaniku elulooga ja loominguga, see ei tähenda, et ma ei hindaks seda, mis räägitakse tunnis, kuid sageli jääb sellest väheks. Tea, et paljud klassikaaslased valisid samuti Cervantese, kuid ma ei tea miks. Olen kindle, et nende sisu ei erine palju
KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Enne 1800. → kirjandus = kirjutised, kirja pandud teadmised al 18. saj lõpust → Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres) Kirjanduse otstarve: Enne > head näited retooriliste vahendite kasutamisest Praegu > tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? (1) poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus, muudab igapäevast keelekasutust, on sellest intensiivsem. Erineb/eemaldub sel
Proosažanrid: romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia. Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed), tegelasteks kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamasti ‘temavormis’ (kolmandas isikus), pikem narratiiv; keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm); huvi keskmes objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus; teise ehk “tema” ja “nende” järgimine. 5. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Analüüsikese võib olla nii autor, teos kui lugeja. Autor – tema tahe, maailmavaade ja elukogemus; teos – kui iseseisev tervik, kujundid, tegelased, kompositsioon, ideestik; lugeja – kirjandusteose tähendus sõltub lugejast, iga lugeja loob oma teose
rassiga. See on päevik, autobiograafia, reisikiri. Teatud mõttes ka kasvatusromaan. ,,Robinson Crusoe" on olnud paljude autorite impulss. Temast on lähtunud paljud teosed, nt Stevensoni ,,Aarete saar", nt ,,Lugu vanast meremehest". Nt Russoe ,,Emil". Nt Jules Verne'i ,,Saladuslik saar". Defoega on samaaegne Jonathan Swift. (1667-1745). Talle on omased valgustuslikud humanistlikud vaated, tuntakse ,,Gulliveri reiside" järgi. Tema vaated avalduvad kõige rohkem selles romaanis. Peamiselt merereis, seikluslugu. Samamoodi nagu Robinson Crusoel, tehtud samuti kärbitud lastevariant. Palju poliitilisi vihjeid, kuid meie ei tunne nii hästi tollast Inglismaa ajalugu. Swift oli poliitikaga ja nende esimeste ajakirjadega, kirjutas sinna. Oli vastuoluline, muutis oma hoiakuid ja pidi seetõttu ka kannatama. Pagendati, oli ka peast segi. ,,Gulliveri reisid" ilmusid 1726, teosel 4 osa. Esimesed 2 osa reis liliputide ja hiiglaste maale
"Kuritöö ja karistus" algab roimast ning jätkub kannatustega enne alistumist karistusele. "Idioot" lõpeb roimaga. Võib-olla Dostojevski, olles enne kirjutanud kuriteo kui sellise suhtes lõpu ja alles siis alguse, vaidleb siin iseendaga. Raamatus mõiste "idioot" ei tähenda mitte kliinilist diagnoosi, vaid inimest, kelle mõistus on otsas, sest ühtegi kiiret ja selget vastust pole tulemas. Sotsiaalse tegelikkuse nurjatused ja inimestevahelise vaenu tugevnemine kajastusid eredalt eelkõige romaanis "Idioot". Romaanis vaadeldakse aadli, kodanluse ja ametnikkonna suhteid ja moraali. Vürst Mõskin on Dostojevski ideede kandja. Ta peab kõiki inimesi võrdseteks ja käitub nendega nagu vendadega, hoolimata nende varandusest või iseloomust. Ta teeb kõike head, ootamata tänu. Selles omakasupüüdlikus raha ja pettuse maailmas on ta eluvõõras ja erandlik. Vürstile on vastandatud aadlik Totski, kindral Jepantsin ja ka kaupmehe poeg Rogozin. Kõik need inimesed hindavad eelkõige raha
aristokraatia ja skolastilise teaduse vastu. Kultuuriimperialism saab alguse valgustusest. Impeeriumide põhihuvi on vallutada turge ja toorainet. /Pärsia poeesia on mõjutanud Euroopa luulet./ 18.sajandil teadvustub vajadus ühiskond ümber korraldada igal rindel: filosoofias, kirjanduses jne. Sellest räägitakse ja kirjutatakse. Kuivõrd need valgustuslikud ideaalid kujunevad välja, sedavõrd ka kunstilooming allub sellele. Ideoloogilises ja filosoofilises plaanis on põhiidee valgustusel mõistus. See on kõige olulisem mõiste- mõistussajand. See jaguneb kaheks ja teise sajandi poole juhtlause: okei, mõistus on küll, aga tunded on ka olemas. Valgustussajandi alguses on autoreid, kes püüavad teadmise jagada algosakestest ja panna see nendest jälle kokku, et saaks aru, kuidas maailm on loodud ja kokku pandud. Maailma ei saa struktureerida , aga täitsa ilma reegliteta ka ei saa olla.
4. ,,Kõrboja peremehe" lähivaatlus 1922 aastal ilmus, lihtne ja poeetiline talupojaromaan, tegevus toimub kahes metsatalus 20- nda sajandi algupoolel. Kõneldakse ja mõeldakse maast ning selle harimisest, kuid oluliseks saab peremeheküsimus: suur ja jõukas Kõrboja talu vajab peremeest. Kõrboja Rein on olnud selles rollis pigem unistaja kui töömees, oma ebaõnnestumist tunnetades annab ta talu tütrele üle. Seega peaks Kõrboja Anna mehest saama Kõrboja peremees. Kuigi romaanis räägitakse vaid Kõrboja peremehe osast, lood romaani sisepinge sama küsimuse teine pool : kellest saab Anna mees. Peategelased katku Villu, Kõrboja Anna ja sauna Eevi. Teose peamine mõte: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada, saatuslik armastus. Katku Villu on tulnud vangist, kus istus ühe mehe mahalöömise eest. Kõrboja Annat ootab isa kodutallu, et tütar tuleks tallu perenaiseks. Villut ootab Kuusiku Eevi ja Villu väike poeg. Isa polnud
Inimkond paljuneb, ammendab loodusvarasid, nende hulgas omaenese Loodust. Juba esineb kivistumisnähte: ühel daamil Dublini marketis murdus koos kingakontsaga kand; ühel Tokio taksojuhil murdus rooli keerates käsi küljest. Paljudel on teretamisel murdunud näpud ning armastades murdunud... Me kivistume ja lupjume – miljardites on lupjunud veresooned ja kivistunud mõtted. See on kriis, viimane piir. 3 Elu kui kannatus on niisiis romaanis “Sõnajalg kivis” esitatud kivistumise vastandina. Alljärgnev visandab ülevaate tõe seostest eetilise ja esteetilisega Nikolai Baturini proosaloomingus laiemalt. Baturini looming lükkab ümber tavapärase eetika, esteetika ja tõesfääri eraldiasetuse, asendamata seda kaasaegsest filosoofiast tuntud kombinatsioonidega. Ent headust, ilu ja tõde on kunstiteostes varemgi seostatud, triviaalsel tasandil võiks kas või Koidula tuntumaid näidendeid kirjeldada kui
arengut ja samastas selle maailmavaimu maailma hingega die Weltseele (naissoost). Maailma vaim/ hing peegeldub oma erinevate tahkudega looduses, ajaloos ja ka inimeses endas. Maailmas ei ole midagi sellist olemas, mis ei oleks juba olemas hinges. Schelling samastas objekti ja subjekti. Schelling väärtustas naiselikkuse alget. Iginaiselikkus inimene võib ennast parandada siis, kui ta armub. Kui ta armub, siis lähendab inimene ennast maailmavaimule. See teema jätkub ka T esimeses romaanis. Näidakse lugejale, et ka aadliku tegevuses puudub see lõpetatud, tasakaalustatus. Mingeid tulemusi ei ole. 8. september 2009 Selles kogus üritab Turgenev kujutada ka segaseisuslasi. T tunneb segaseisuslaste vastu vähem huvi, kuna ta ise on aadlik. ,,Surm" siin on ühe segaseisuslase kuju. Avenir peategelane. Siin üritab T kujutada paralleelselt mitme seisuse esindajaid. Ta kujutab seda, kuidas käituvad vene inimesed enne surma
antiikmütoloogiast laenatud kangelane Theseus ja sõjajumal Arese tütar, Amatsoonide kuninganna Hippolyta. Apuleiuse "Metamorfooside" eesliks muundumise lugu. Kuidas nad muunduvad vastavalt ajastu filosoofiale ja teose zanrile? Järgides itaalia renessansi traditsiooni, on komöödia täis huumorit, nalja ja naeru ja suur osa on juhusel. Pyramuse ja Thisbe traagiline lugu kaotab käsitööliste saamatus lavastuses igasuguse paatose ja muutub farsiks, sellega näib Shakespeare muuhulgas kahtluse alla seadvat reeglit, mille kohaselt tragöödia peab alati kurvalt lõppema ja komöödia hästi - miks ei oleks Romeo ja Julia lugu võinud lõppeda samuti kui Suveöö unenägu? Ühtlasi võime siit ka eneseirooniat välja lugeda. Kui klassikalises antiiktragöödias oli zanriomane, et peategelasteks olid kõrgest soost üllad kangelased, siis renessansstragöödias ei olnud piirid enam nii jäigad: tragöödiais oli komöödiaelemente ja vastupidi
Hasso Krulli manifest Väikese kirjanduse poolt. Selle teksti inspirastioon on ilmselt pärit G. Deleuze ja F. Guattari teostest. Nende raamatus ,,Kafka" on samuti alapetükk ,,Väikese kirjanduse poole". See idee pärineb neilt. Nad iseloomustavad selle sõnaga väike suure kirjanduse rüpes oleva igasuguse kirjanduse revolutsioonilisi tingimusi. Nendele migitele tingimustele, võimalikkusele see väikese kirjanduse kontseptsioon ka viitab. See ei pruugi ise veel kirjandus olla, need on võimalikud uued keele rajajooned, poeetika jne. Eesti kirjanduse sees on meil nt võru kirjandus, mis oma ideaalis ei peaks lähtuma mitte eesti kirjanduse poeetikast, vaid iseenda kultuuriliste arusaamade hulgast jne. See tähendab, et võru kirjandus ei imiteeriks eesti kirjanduse vorme, võtteid ja teemasid, vaid ammutaks need iseenda keelest ja traditsioonist. Kui lugeda nt Kauksi Üllet, siis ta kasutab esiteks oma keelt, kuid ka
Eitab täielikult traditsioonilist romaani. See raamat räägib elektrist. Kogu see energia problemaatika on käsitletud mitmetest erinevatest aspektidest teaduslikust, poliitilisest, paranormaalselt, arhetüüpselt jne. Unt konstrueerib tegelase, mina-jutustaja, kes alustab romaani, mis elektrist kõneleb. Ta hakkab materjali koguma ning alustab oma romaani, aga see jääb pooleli. Unt on romaanist toonud ainult mõned osad. Tekivad hoopis muud probleemid. Nimelt see utoopia, mis kirjanikul romaanis juhtub elekter kaob juhtub kirjaniku maailmas päriselt ning toob endaga kaasa igasuguseid nihkeid. Omamoodi on see vaade 60ndatele (80ndate positsioonilt). Unt püüab hajutada kuldsete kuuekümnendate müüti. Tegevus toimub 80ndatel, atmosfäär on väga painajalik, palju tegevust hämaras, pimedas, palju hiilimist. See on samas ka 80ndaid iseloomustav joon pimedusega kaasneb ka teatud hirm ja ebamäärasus. Teema, mis Undil romaani sisse toodud on, on kirjutamine. Kuivõrd on
"Kummitused" (1881) räägib pärilikkuse probleemist. Helene Alvingu poeg jäi isa amoraalse elu tõttu vaimuhaigeks, kuid põhiteema on jälle inimese õigused ja kohustused. Helene varjas oma mehe kõlvatuid tegusid, sest nii nõudis tolleaegne moraal. "Metspart" (1884) perekonnadraama purunenud lootustest. "Hedda Gabler" (1890) peategelaseks tugeva iseloomuga naine, kellele on omased ka kõrkus, võimuiha ja egoism. Ibsen naasis kodumaale 1891. a, kirjutas muuhulgas näidendid "Ehitusmeister Solness", "John Gabriel Borkman" ja "Kui me, surnud, ärkame", mis kõik jutustavad andekatest ja tugevatest ekstsentrilistest inimestest, kes teatud elustaadiumis on jõudnud otsekui surnud punkti ja hakkavad oma elust kokkuvõtteid tegema. Rootsi kirjanik August Strindberg (1849-1912) on XX sajandi näitekirjanduse üks alusepanijaid ja ainuke maailmakirjandusse jõudnud rootsi näitekirjanik. Kirjutas u 60 näidendit. Õppis erinevaid distsipliine, üritas saada
Tegelased: kangelased, kolmandas isikus, pikem narratiiv, välismaailma kirjeldamine. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad. Analüüsikese võib olla nii autor, teos kui lugeja. Tekst kui iseseisev tervik. Autor: autori tahe, tema maailmavaade ja elukogemus. Teos: toimib kui iseseisev tervik; kujundid, tegelased, kompositsioon, ideestik. Lugeja: kirjandusteose tähendus sõltub lugejast, lugeja ‘loob’ teose. Autor mõtleb välja mingisuguse teksti, ükskõik millest lähtuvalt. Teos avaldatakse ning see jõuab lugejani . Lugeja loeb antud teksti ning mõtestab selle isemoodi lahti, teda võivad mõjutada antud teose analüüsid, sõprade arvamus teosest vms. Seega hakkab teos elama omaette elu ning ei sõltu enam autorist. Mis on tõlgendamine?
sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under (1917 sonettid), Artur Adson (Henge Palango-hinge põlemine), Hendrik Visnapuu (Amores), Johannes Semper (Pirrot-narr teener), August Gailit (Saatana karusell)), Friedebert Tuglas. Uued tulijad olid (pärast Visnapuu ja Gailiti lahkumist) August Alle ja Johannes Barbarus. Siuru jätkas Noor-Eesti uusromantilist suunda. Sümbolistlik ja impressionistlik suund (eriti Under). Tekkis, et vastanduda sõjakoledustele (I MS, revolutisoonid). Moto: Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud (F.Tuglas). Rühmituse tegevus lõppes eelkõige 1) ei saanud enam kirjutada nii nagu elu reaalselt oli, 2) kõik olid kasvanud välja iseseisvateks kirjanikeks. Väiksem põhjus oli sisemiste vastuolude tõttu. Selleks ajaks olid nad täitnud oma eesmärgi: nende looming oli leidnud tunnustuse. Siurulaste teoseid iseloomustab uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. ,,Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumi ,,Siuru" I-III
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas käsutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta ammendamatu fantaasia võimaldas luua kunstiliselt vormilt ja sisult vägagi omapärase teose. Elustades möödunud ajastut, muutes tõelised ajaloolised faktid haaravateks pitoreskseteks kirjeldusteks, ei püüdnudki autor seejuures anda tõepärast pilti XVII sajandi suurtest ajaloolistest sündmustest. Neid sündmusi on kujutatud romaanis isoleeritult ja mitteolenevatena neist otsustavatest jõududest, mis määrasid maa poliitilise arengu, absoluutse monarhia väljakujunemise ja kindlustumise. See selgub, kui vaadelda lähemalt fakte XVII sajandi Prantsusmaa ajaloost. XVII sajandi Prantsusmaal tõstavad rahvamassid ägedat protesti raske poliitilise ja majandusliku ikke vastu, mis kujunes seoses absoluutse monarhia tugevnemisega, mille huve väga innukalt kaitses Louis XIII minister, kõikvõimas kardinal Richelieu
Filosoofilitele probleemidele pühendatud- Laulja. Oodides räägib loodus jõudude vägevusest, ülistab sõprust, armastust, inimvaimust. Pastoraalid on maalähedased. Tegevuskoht seotud eesto paigaga. Värss rütmita. Metagfoore ja epiteete palju (mõisted), rahvuslik kirjandus sai alguse ta loomingust. · Faehlmanni müütilised muistendid eesti rahvusmütoloogias (tsüklid) 1798-1850. · Kreutzwald ,,Kalevipoeg" (saamislugu, süzee, tegelased, ideestik, tähtsus kultuurielus) Kalevipoeg (klassikaline vägilane nagu Herakles) on eestlaste vanem, vapper ja töökas (künnab, ehitab, võitleb vaenlastega- raudmeeste ja Sarvikuga) Vennad Olevipoeg ja Sulevipoeg. Muistne eesti oligi demokraatliku korraldusega. Kalevipoja mõtlematu ja äkiline käitumine (mõrtsukas, vägistaja): häbistab saarepiiga ja tapab soome sepa poja. Ühest küljest ilmutab teadmishimu- sõidab laevaga maailma otsa-, teiselt poolt annab aru pidamata ära isa
Kui Napoleon tuli kes Prantsusmaal kõvasti kanda oli kinnitanud tungis Varssavisse ja kõik Preisi ametiasutused kuhu ka Hoffman kuulus kihutati laiali. Hoffman jäi lagedale ja tal ei olnud midagi peale hakata. Jõudis Berliini ja ei leidnud tööd. Andis muusikatunde ja praktiliselt nälgis. Selle käigus hakkas ta ka kirjutama. Üks õnnelik moment oli see et üks Leipzigi ajakiri palus tal kirjtuada lugu puudust kannatavast vaesest muusikust. See viitab romantilisele gliseele mis tekkinud oli. Uus loeng svabi koolkond ei ole enam surmaihalust. Hilisem romantism. Heinrich heine esindav autor. Heine proosakogumik. > soovitatav lugeda. Eelsotsialistlik mõte puudutab ka Heinet. Sealt kus lõpeb vana saksa romantiline koolkond, algab uus. Romantism on suund mis moodustab poole aluspõhjast. Inglise romantism hoolimata prantsuse kirjanduse olulisest rollist Euroopast, aga ta joondus valgustusajastul inglsie kirjanduse järgi.
liliputide ja hiiglaste maale (inimeste vaatamine pikksilma erinevatest otstest). Allegooria inimlikkuse kohta Inglismaal, st kritiseeritakse valitsevate klasside kombestikku. Teoseid läbib huumor, satiir. Valgustusaegne huumor on väga jämedakoeline. Gulliveri puhul pole tegemist kuivõrd konkreetse tegelasega, vaid 18. sajandi alguse keskmise inimesega, kes pole ise ei halb ega hea, tark ega rumal, rikas ega vaene. Enne reisi algust nimetatud teda kirurgiks ja Swift viitab sellega tema loodusteaduslikule ettevalmistusele. Daniel Defoe Euroopa romaani esiisa. avaldas palju publitsistikat, kasutas pseudonüümi. Romaaniloomingu osa väike, kirjutas u 400 bibliograafiat. Suurelt jaolt moodustavad need publitsistika, esikohal asuvad ilukirjanduslikud teosed. Pärast 1685.a mässu Inglismaal põgenes ta välismaale. Oli ajalele Review väljaanja. Defoe sattus poliitilise tegevusega vanglasse. Defoe ei kirjutanud ainult Robinson Crusoe't. Tema
annaabi.ee 
