Rahvusvahelised kriisid ja konfliktid (1945-198) BERLIINI BLOKAAD Liitlaste tegevus oma okupatsioonitsoonides Saksamaal oli algusest peale erinev. Läänetsoonides (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) püüti üles ehitada iseseisvat, demokraatlikku, liberaalse majandussüsteemiga Saksamaad, Idatsoonis (NSV Liit) aga nõukogulikku, riigimajanduse ja kommunistliku diktatuurirezhiimiga NSV Liidu marionettriiki. Liitlaste Kontrollnõukogu, mis Potsdami konverentsi otsuste kohaselt oleks pidanud taga Saksamaa kooskõlastatud ning sarnase arengu ja majandusliku ühtsuse, ei toiminud, kuna Nõukogude esindaja eriarvamusele jäämise tõttu ei suudetud olulistes küsimustes üksmeelele jõuda (Otsuste jõustumiseks oli vajalik poolte konsensus). Kuna Liitlaste Kontrollnõukogu 1948. a
Oli üks esimesi suuremaid kriise Külma sõja ajal Ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses tsoonis läbi viidud rahareform See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda oma piirkonnaga majanduslikult siduda Vastuseks sulges NSVL maismaa- ja raudteed, välismaailmaga peeti ühendust õhu kaudu Tulemus Saksamaa Liitvabariik jäi iseseisvaks haldusüksuseks Saksamaa lõplik lõhenemine: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonis Saksa DV Berliini ülestõus 1953 Ida-Berliini ehitustöölised alustasid streiki, mis kasvas massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa Lääneriikidel puudus plaan kuidas olukorraga toime tulla ja ülestõusnud jäeti saatuse hooleks Nõukogude vägede komandör kuulutas välja sõjaseisukorra Kokku hukkus tuhatkond inimest Lõplikult ei õnnestunud NSLV olukorda Kesk- ja Ida-Euroopas muuta
Ajati ühtset poliitikat: 1) Demilitariseerimine: sõjatööstusettevõtted demilitariseeriti 2) Denatsifitseerimine: 3) Demonteerimine: 4) Demokratiseerimine: Sakslaste repatrieerimine: asustati ümber u. 14 milj. Sakslast Demokratiseesimisse suhtuti - Läänes: kujunes mitmeparteiline pluralistlik ühiskond - Idas: koondati kohalik võim üsna kiiresti kommu. Partei kätte Lagunes ka Saksam. Maj. Ühtsus Idatsoonis alustati natsionaliseerimist 1948: lõpetas kontrollkogu töötamas 1946: USA ja SB ühendasid oma tsoonid (Hiljem liitus Pr. Tsoon ühtne poliitika) 1948 21. Jaan 1949 mai: Rahareform Läänetsoonis - kui lääne mark taheti kehtestada ka Lääne-Berliinis puhkes 1. Külma sõja kriis e. Berliini blokaad, sest Berliin asus Idatsoonis ning NSVL'l oleks raskem kontrolli saavutada. NSVL sulges kõik
õhusild). NSV Liidu idee oli sulgeda juurdepääsuteed ja varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadiga saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud moodustatava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Tagajärg Berliini blokaad põhjustas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksamaa LV, idatsoonis ja Ida-Berliinis Saksa DV. Kasutatud materjalid https://et.wikipedia.org/wiki/Berliini_blokaad
S aks a Liitvabariik Saksamaa pärast Teise maailmasõja lõppu Saksamaa jagatakse neljaks okupatsioonitsooniks. Läänepoolsed tsoonid: USA, Suurbritannia, Prantsuse sõjaadministratsioon. Idatsoonis Nõukogude sõjaväeline juhtkond. Võitjate eesmärgiks natsismi väljajuurimine ning maa demokratiseerimine. Okupatsioonitsoonides tekkisid ülesaksamaalised poliitilised erakonnad. Taastati ametiühingute ning teiste ühiskondlike organisatsioonide tegevus. 1947.aastal loodi uus majanduspiirkond USA ja Suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus sellega ka Prantsumaa. 1948.aasta suvel toimus rahareform. 1949.aastal toimusid Lääne-Saksamaa
oma okupatsioonitsooniga. Seejärel sulges NL Lääne-Berliini maismaaühendused Saksamaa läänetsoonidega ning Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949. a maikuuni. NL saavutas, et Lääne-Berliini ei liidetud loodava Saksamaa Liitvabariigiga, vaid see jäi vabalinnana iseseisvaks haldusüksuseks. Samuti lõhestas blokaad Saksamaa lõplikult: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (SLV), idatsoonis Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). 1955. a võeti SLV NATO liikmeks, seepeale rajas NL oma sõltlastega sõjalise liidu -- Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO). 1950ndate lõpul ja 1960ndate algul puhkesid kahel korral taas kriisid Berliini linna ümber. Lääneriigid käsitlesid Lääne-Berliini Saksamaa LV osana, NL aga soovis seda näha nn vabalinnana, mis ei kuuluks Lääne-Saksamaa koosseisu. 1958. aastal esitas
esmatarbevahendeid eluks, kuid sellest loobuti ● Oli piloote, kes viskasid lennukist alla šokolaadi ning muid maiustusi Berliini õhusild https://astrablobs.blob.core.windows.net/kitcontent/2 307eec2-9fd5-4cdf-ac12-e9f1ce381153/2cff7a4c-9 d50-4e1d-b1e9-881239409273/L%C3%A4%C3% A4ne-Berliini_%C3%B5husild_m.jpg Berliini blokaadi tagajärjed ● Berliini blokaad põhjustas Saksamaa lõpliku lõhenemise ● Kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksamaa LV ● Idatsoonis ja Ida-Berliinis kuulutati välja Saksa DV https://www.youtube.com/watch?v=n wjFSQCrShM Berliini kriis 1953 1953. a juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki ja toimus massimeeleavaldus. Rahutused toimusid kogu Ida-Saksamaal, mitmel pool said meeleavaldajad võimu enda kätte. Lääneriigid olid lubanud vastuhakku kommunismile toetada, kuid tegelikult ei olnud kindlat plaani rahva abistamiseks. http://www.davidmixner
Balti riikide vahelist majandusalast, keskkonnaalast, piiriülest ja kodanikuühiskonda toetavat koostööd. Julgeolekuaspekti loodud koostööfoorum ei puudutanud.7 2.3. Berliini blokaad Liitlaste tegevus oma okupatsioonitsoonides Saksamaal oli algusest peale erinev. Läänetsoonides (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) püüti üles ehitada iseseisvat, demokraatlikku, liberaalse majandussüsteemiga Saksamaad, Idatsoonis (NSV Liit) aga 6 http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1945-1985_N%C3%B5ukogude_periood/K%C3%BClm_s %C3%B5da_ja_Eesti/ 7 NATO JA LÄÄNEMERE JULGEOLEKUKESKKONNA MUUTUMINE; Riina Kaljurand nõukogulikku, riigimajanduse ja kommunistliku diktatuuri rezhiimiga NSV Liidu marionettriiki. Liitlaste Kontrollnõukogu, mis Potsdami konverentsi otsuste kohaselt oleks pidanud taga Saksamaa kooskõlastatud ning sarnase arengu ja majandusliku ühtsuse, ei
rahareform,mis kehtes koosseisu. Blokaad tekitas tati ka LääneBerliinis. Saksamaa lõpliku Sellega aeti nurja NSVL lõhenemise: kolmes plaan siduda Lääne läänetsoonis kuulutati välja Berliin majanduslikult Saksa LV, idatsoonis enda okupatsiooni Saksa DV. tsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Korea sõda Teise maailmasõja lõpus NSVL ja Põhja Pariisi kokkulepped: vabastasid Korea vs. Lõuna Saksamaa Liitvabariigis
-Kõva raha teooria -Inflatsioon on halb -Majanduse elavdamiseks tuleb alandada maksusi=> rohkem raha käibel=> =>stiimul tarbimiseks 2)Tohutult kokkutõmbunud sotsiaalpoliitika. Saksamaa- -Saksamaa jaotati tsoonideks -1947 piirimaal USA ja NL vahelised suhted halvenesid-> USA , Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonid ühendati (Liitlaste kontrollnõukogu lakkas töötamast) -Läänetsoonis kujunes välja demokraatia -Idatsoonis läks võim kommunistliku pratei kätte (saksamaa sotsialistlik ühtsus partei): 1)Ühe partei süsteem 2)Natsionaliseerimine -Lääne- ja Idatsoonis mindi erinevatel aegadel üle Saksa margale -1948 juuni- 1949 mai- Berliini blokaad NL poolt.=> Lääneliitslased mõistsid, et koostöö NL pole võimalik ja 1949 kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (demokraatlik riik; läänetsoonid) ja Saksamaa Demokraatlik Vabariik (NL tsoon) -Lääne-Berliin eksisteeris eraldi riikliku moodustisena
1950.a.juunis tungiski Põhja-Korea kallale Lõuna- Koreale. Puhkes Korea sõda. Sõja algus oli kommunistidele edukas. Juulis algasid rahuläbirääkimised, mis sõlmiti alles 2 aasta möödudes, kui Stalin suri. Berliini blokaad. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkb käibima Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse.25.juunil 1948 blokeeris Nõukogude pool kõik Berliini läänesektoreid Saksamaa läänetsoonidega ühendavad raud-ja maanteed. Algas Berliini blokaad. Berliinile jäi ainult lennuühendus, mida NSVL ei julgenud häirida. Berliini blokaad kestis kuni 12.maini 1949, seega lõppes peale NATO moodustamist
Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne- Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid)
Võeti ära kogu elekter. Lääne-Berliin aga ei andnud alla ja USA ning lääneliitlased varustasid Lääne-Berliini õhusilla abil esmatarbekaupadega ning 324 päeva möödudes pidi NSV liit oma blokaadi ära lõpetama. NSV Liidu saavutuseks oli vaid see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Berliini blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV ning idatsoonis Saksa DV mis kuulus NSV Liidule. Berliini ülestõus toimus aastal 1953. Korea sõda ei jõudnud veel lõppedagi, kui väga pingeline olukord kujunes välja Euroopa südames Berliinis. Sakslastel tekkis lootus võõra võimu alt vabaneda. Suur rahuolematus viletsate elutingimuste üle lõppes avaliku vastuhakuga 1953. aastal. Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki ning see kasvas üle massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa, mitmel pool õnnestus
erimeelsused. Nüüd algas tegelikult külm sõda! Saksamaa lõplik lõhenemine: Liitlaste Kontrollnõukogu lakkas sisuliselt tegutsemast juba märtsis 1948, lõhe läänesektorite ja NSV Liidu tsooni vahel süvenes üha. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa ühendasid oma tsoonid. Loodi Saksamaa Liitvabariik, mille põhiseadus võeti vastu mais 1949. Parlament alustas tööd septembris. 1950. aastatel oli kantsleriks Konrad Adenauer. Oktoobris 1949 kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Seega oli Saksamaa lõhenenud kaheks riigiks. (ühinesid taas alles 1990) Lääne-Berliinile jäi eristaatus.
NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon SEATO-Kagu-Aasia Lepingu Organisatsioon WEU- Lääne-Euroopa Liit VLO-Varssavi Lepingu Organisatsiooni 4.BERLIINI BLOKAAD 1948-1949.a Liitlaste tegevus oma okupatsioonitsoonides Saksamaal oli algusest peale erinev. Läänetsoonides (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) püüti üles ehitada iseseisvat, demokraatlikku, liberaalse majandussüsteemiga Saksamaad, Idatsoonis (NSV Liit) aga nõukogulikku, riigimajanduse ja kommunistliku diktatuurirezhiimiga NSV Liidu marionettriiki. Kuna Liitlaste Kontrollnõukogu 1948. a. märtsist enam koos ei käinud, ühendasid lääneliitlased majanduslikult oma tsoonid. Selleks, et Saksa majandust kaosest välja aidata otsustasid lääneriigid teostada oma tsoonides rahareformi. Rahareform viidi läbi 21. juunil 1948. a. Senised riigimargad tunnistati kehtetuks ning igale inimesele anti kindel summa pearaha
Lääne-Berliin aga ei andnud alla, USA ning lääneliitlased varustasid Lääne-Berliini õhusilla abil esmatarbekaupadega ning 324 päeva möödudes pidi NSV liit oma blokaadi ära lõpetama. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Berliini blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV mis kuulus NSV Liidule. Korea sõda toimus aastatel 1950-1953. Sõjaline kokkupõrge tekkis seetõttu, et 1950. aasta juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO julgeolekunõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks. ÜRO andis peamiselt USA sõduritest koosnevale vägedele korralduse agressioon peatada. Vägede juhatajaks määrati kindral Douglas
valitsus kukutati. Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Ameerikale oli see sõda mõttetu ja edutu, kus kaotati umbes 56000 meest ja üle 300000 sai haavata. 8. Kuidas jagati pärast II maailmasõda Saksamaa ja millal ning miks tekkis 2 Saksa riiki (SLV ja SDV)? Pärast Saksamaa alistumist II maailmasõjas jagasid võitjad selle riigi alad neljaks okupatsioonitsooniks. Kolme läänepoolset tsooni juhtisid USA, Suurbritannia ja Prantsuse sõjaväeadministratsioon, idatsoonis võimutses NSVL. Külma sõja tõttu hakkasid nende kahe poole majandussidemed nõrgenema. See ja teised põhjused (nt. Lääne-Saksamaa rahareform) viisid maa poliitilise lõhenemiseni. 1949. aastal toimusid Lääne- Saksamaal parlamendivalimised ja veidi hiljem kinnitati ka Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus. Tekkis SLV. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). 9. Kuidas arenes SLV pärast II maailmasõda (K.Adenauer, Saksa majandusime, Hallsteini doktriin,
okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. b) Korea sõda Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani
Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani
Lõuna-Vietnami valitsus kukutati. Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Mõttetus ja edutus sõjas kaotas USA umbes 56 000 meest ning haavata sai rohkem kui 300 000 inimest.Paljudel Vietnamis võidelnutel tekkis hingeline kriis,mis jäi püsima aastateks. 8. Pärast Saksamaa alistumist Teises maailmasõjas jagasid võitjad selle riigi alad neljaks okupatsioonitsooniks. Kolme läänepoolset tsooni juhtisid USA ,Suurbritannia ja Prantsuse sõjaväeadministratsioon,idatsoonis aga võimutses Nõukogude sõjaväeline juhtkond. 1949.aastal toimusid Lääne-Saksamaal parlamendivalimised ning veidi hiljem kinnitati ka Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Seega oli loodud uus Saksa riik. Põhiseaduse järgi teostab riigis võimu seadusandlikku võimu parlament,mis koosneb kahest kojast : Bundestagist ja Bundesratist. Valitsust juhib liidukantsler. Esimeseks kantsleriks sai Kristlik-Demokraatliku Liidu juht Konrad Adenauer.
võeti ära elekter ja vesi, kosus olid külmad. Tekkis õhusild SG ja USA-ga, kes tõid kõike vajalikkus TAGAJÄRJED: 1) Aprillis 1949. aastal loodi NATO 2) Hoida ära NSVL laienemist Ida-Euroopasse 3) 12. mail 1949. aastal lõpetas NSVL blokaadi TULEMUS: a) Lääne-Berliin lülitati Saksamaa Liitvabariigi koosseisu b) 23. mail 1949. a võeti vastu SLV põhiseadus lõplik lõhestumine c) oktoobril 1949. a kuulutati idatsoonis välja SDV (Saksamaa Demokraatlik Vabariik) NATO (Põhja Atlandi lepingu Organisatsioon) aprill 1949.a PÕHJUS: soov seista vastu NSVL jätkuvale agressiivsusele (otseseks tõukeks Berliini blokaad) Asutajariike oli 12 USA, Kanada, Prantsusmaa, SB, Itaalia, Belgia. Holland, Luksenburg, Portugal, Taani, Norra, Island (tänapäevaks on neid 26) Artikkel 5: ühtse julgeoleku tagamise põhimõte kui ühele NATO liikmesriikidele tungitakse kallale, siis
25 juuni 1948 blokeeris Nõukogude Liit juurdepääsud Berliini läänesektoritele. Lootsid, et Lääneriigid loovutavad enda osad. USA ja Suurbritannia varustasid enda tsooni õhu kaudu kuni 12 mai 1949. Berliini ühine juhtimine lõppes, blokaadi loetakse avaliku Külma sõja alguseks (kiirendas NATO moodustamist). 23 mai 1949 kuulutasid lääneliitlased välja Saksa Liitvabariigi. Lääne-Berliin ja eraldiseisvaks üksuseks. Oktoobris 1949 kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik. NATO Aprillis 1949 asutasid USA, Kanada ja 10 Euroopa riiki Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. Suunatud Nõukogude Liidu kasvava agressiivsuse vastu. Kui ühte liikmesriiki rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. 1955 liitus Saksamaa. 1952 loodi majandusliku koostöö soodustamiseks Söe- ja Teraseühendus (Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Holland, Luksemburg). Sai Euroopa Liidu eelkäijaks.
juunil 1948 Berliini blokaad Põhjus NSVLiidu soov saada Lääne-Berliin oma võimu alla Ettekääne - rahareformi laiendamise soov 1948.a. 25.juuni algas NSVLiidu poolt Lääne Berliini blokaad. USA ja Suurbritannia õhusild Tagajärjed : Aprillis 1949.a. loodi NATO 12.mail 1949.a. lõpetas NSVLiit blokaadi Tulemus - Lääne-Berliini ei lülitatud SLV(saksa liitvabariik) koosseisu. 23.mail 1949.a. võeti vastu Saksamaa Liitvabariigi uus põhiseadus. 7.okt 1949.a. kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik Sellega oli lõplikult Saksamaa lõhestatud. NATO LOOMINE Põhjus soov seista vastu NSVLiidu jätkuvale agressiivsusele, otseseks tõukeks Berliini blokaad. Asutati aprillis 1949.a. NATO Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon Asutajariigid USA, Kanada, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Beneluxi maad(3tk), Portugal, Taani, Norra, Island. KOKKU 12 liiget. Ühtse julgeoleku tagamise põhimõte, artikkel 5. KOREA SÕDA (vt.õpik lk. 25)
Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Tulemus: Vastasseis kahe süsteemi vahel süveneb, Saksamaa lõheneb kiiremini, Stalin saavutab Lääne-Berliini mitteliitumise Lääne-Saksamaaga. Korea sõda. (1950-1953) Osalejad: P ja L-Korea, ÜRO väed, Hiina, NSVL. Põhjus: Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu
USA ja GB otsustasid, et kõik vajalik viiakse idaaladele kätte lennukite abil NSVL oli täielikult eraldanud inimesed vms Tagajärjed: 1949 aprill NATO loomine 1949 mai NSVL lõpetas blokaadi Tulemus: Lääne-Berliini ei lülitatud SLV koosseisu 1949 mai lõpp võeti vastu SLV uus põhiseadus 1949 oktoobri algus idatsoonis kuulutati välja SDV Saksamaa lõplik lõhestumine NATO loomine Põhjus: Soov seista vastu NSVL jätkuvale agressioonile, otseseks tõukeks Berliini blokaad NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Asutajariigid: USA, CAN, FRA, GB, IT, BENELUX, POR, DEN, NOR, ICE Ühtse julgeoleku tagamise põhimõte rünnakut ühe NATO liikme poolt teise vastu, võetakse kui rünnakut kogu NATO vastu (artikkel 5)
· Olulisemad sündmused: NSVL alustab teede blokeerimist L-B ja ülejäänud Saksamaa vahel loodi õhusild · Kriisi tagajärjed: Saksamaa lõhenes ning vastasseis süvenes. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. II Berliini kriis · 1953 · Põhjus: Rahva rahulolematus. NSVL puhkes võimuvõiltus ning segadused tekitasid sakslastel lootuse võõra võimu alt pääseda. · Väljendused: Rahutused ja streigid · Osalenud riigid: Lääneriigid (Truman) ei suutnud toimuvale reageerida
Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini
huvide põimimise alustamine, millest arenes välja Euroopa Liit. Adenaueri juhtimisel oli Saksamaast saanud NATO liige, mille raames lõi 1960.a taas ka sõjaväe. Keeldus tunnistamast Saksa DV-d ajutiselt okupeeritud idatsoon. 1960.a algul tugevnesid Saksamaal sots.dem.id,noored protestisid ägedalt sõja, eriti Vietnami vastu. Adenauer läks erru 1963.a, kristlikud dem püsisid võimul 1969.aastani, viimasel viiel aastal sots.demokraatidega. Liidukantsleriks sots.dem Willy Brandt. Idatsoonis e. Saksa Dvs tulid võimule Komiterni karastusega kommunistid, eesotsas Walter Ulbrichtiga. Parteid nim Saksamaa Sotsialistlikuks Ühtususparteiks, vormiliselt säilitasid mitmeparteisüsteemi. Ulbricht läks ajalukku Moskva käskude eriti püüdliku ja pedantse täitjana. Tema nõue oli 1968.a suruda maha tsehhide-slovakkide katse lisada sotsialismi demokraatiat. Ida- Saksamaa jäi Lääne-Saksamaast aina enam maha. Berliini müür tegi 1961 lõpu idasakslaste põgenemisele läände LS kaudu.
Nõukogude Liidule. Võrreldes 1937.aastaga oli Saksamaa territoorium vähenenud veerandi võrra. 6) Otsustati taastada Saksamaa rahuarmastava riigina ja seega: demonteerida, demilitariseerida, denatsifitseerida, demokratiseerida. 7) Jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapitulatsiooninõudega Liitlasriikide poliitika hakkas algusest peale erinema. Läänetsoonides kujunes demokraatlik ühiskond mitmeparteisüsteemiga, idatsoonis aga läks võim kommunistliku partei kätte, algas natsionaliseerimine. TULEMUSEKS KAHE SAKSAMAA KUJUNEMINE 1949.aastal läänetsoonidest sai Saksamaa Liitvabariik, idatsoonist Saksa Demokraatlik Vabariik.
koostööd majanduse vallas, mille tulemusena pmst arenes välja Euroopa Liit. Adenauer: aktiivne antifasist, lisaks ei sallinud kommuniste; tema juhtimisel sai Saksamaast NATO liige ja selle raames lõi Saksamaa endale 1960ndatel ka uue sõjaväe; ei tunnustanud Saksa DV-d, pidas seda ajutiselt okupeeritud idasooniks(oli vene võimu all); juhtis Saksamaad kaua ja oli väga populaarne traditsiooniliste kodanlike väärtuste kehastaja; läks erru 1966. Idatsoonis ehk Saksa Demokraatlikus Vabariigis tulid võimule kommunistid eesotsas Walter Ulbrichtiga. Partei nimi oli Saksamaa Sotsialistlik Ühispartei. Näiliselt säilitati mitmeparteisüsteem. Walter Ulbricht oli eriti püüdlik ja pedantne Moskva käskude täitja. Muuhulgas nõudis just W. Ulbricht innukalt, et surutaks maha tsehhide-slovakkide katse lisada demokraatiat sotsialismi. SDV oli küll sots- maailma kõige arenenum piirkond, kuid jäi siiski järjest enam maha SLV-le. Ühinemine
vahel teravnevate vastuolude pantvangi. Lääneriigid, kel oli põhjust karta Nõukogude ekspansiooni, otsustasid tegutseda ühiselt · Esialgu ühendati USA ja Briti tsoon. Aasta hiljem nõustus liituma ka Prantsusmaa, kes oleks sisimas soovinud näha oma igivana vaenlast pigem jagatuna kui ühtsena. Saksamaa läänepiirkonnad hakkasid saama USA-lt majanduslikku abi ning seal viidi läbi turumajanduslikke reforme · Idatsoonis läks võim Nõukogude sõjalise surve tõttu koonduslaagreist ja eksiilist naasnud kommunistide ja sotsialistide kätte · 1948 alustati läänesektoreis rahareformi. Nõukogude administratsiooni sellest ei teavitatud ning idatsooni hakkas voolama suurtes kogustes vana raha, millel polnud peaaegu mingit väärtust. · Kasutades ettekäändeks rahareformi, alustas Nõukogude Liit 1948. a. suvel tsoonipiiride ja
Saksa Demokraatlik Vabariik oli sõltumatu demokraatlik riik ainult nime poolest. Temast sai NSVL satelliitriik ja Varssavi pakti läänepoolne bastion. NSV Liit lootis SDV-st kujundada sotsialismi näidismaa. Liitlaste Kontrollnõukogu lakkas sisuliselt tegutsemast juba märtsis 1948, lõhe läänesektorite ja NSV Liidu tsooni vahel süvenes üha. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa ühendasid oma tsoonid. Loodi Saksamaa Liitvabariik. Oktoobris 1949 kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Seega oli Saksamaa lõhenenud kaheks riigiks. Lääne-Berliinile jäi eristaatus. SDV Riik eksisteeris alates 7. oktooberist 1949 kuni 3. oktoobrini 1990 . Pealinn- Berliin Pindala- 108 179 km² Rahvaarv- 16,35 miljonit (jaanuar 1990) Rahaühik- Saksa DV mark Riigikord- demokraatlik vabariik Riik piirnes põhjas Läänemerega, läänes Saksa Liitvabariigiga, idas Poolaga ja lõunas Tsehhoslovakkiaga
lõppemiseni kahe Saksamaa vahel kuni 1960.-1970.aastate vahetuseni. Rahareform- Lääne- Saksamaa võtab kasutusele marga. See oli Berliini blokaadi ajendiks. Õhusild- Lääne-Berliin sai tarbekaupu tänu lennuliiklusele. Lääne-Saksamaal oli läänelik valitsemine. Ida- Saksamaal kommunistlik valitsemine. NSVL blokeeris kõik juurdepääsud Lääne- Saksamaale. Liidukantsler Konrad Adenauer päästis Saksamaa kriisist välja. Saksamaa Liitvabariigi väljakuulutamine- 1949 mai. Idatsoonis Saksa Demokraatlik Vabariik- 1949. Siis hakkasid suhted taas veidi soojenema seoses üldise pingelõdvendusega külmas sõjas ja sotsiaaldemokraatide pääsemisega võimule SLV-s. Juba 1940.aastate teisel poolel hakati seoses Ida-Euroopa sovietiseerimisega rääkima nn raudsest eesriidest Lääne- ja Ida-Euroopa vahel, mille all mõisteti Nõukogude bloki poolt kehtestatud salastatust, repressioone, eriti aga tõkkeid inimeste, kaupade ja mõtete vabale liikumisele
1983. tühistati erakorraline seisukord. "Solidaarsus" jäi keelustatuks. Kriisiseisund majanduses jätkus. 1989. algasid ümarlauakõnelused valitsus, "Solidaarsus" ja katoliku kirik 1989. suvel esimesed vabad valimised. T. Mazowiecki sai esimeseks mittekommunistist valitsusjuhiks Idablokis. 1990. sai L. Walesa presidendiks. Saksa DV Peale II ms oli Saksamaa jagatud 4 okupatsioonitsooni. Läänetsoonis oli valitsev erasektor ja turumajandus, idatsoonis riigistatuse kõrge aste, algas teiste parteide tasalülitamine. 1948. I Berliini kriis. 1949 kuulutati välja kaks saksamaad SLV ja SDV SLV kuulutas välja Hallsteini doktriini. 1953. juunis toimus Ida-Berliinis poliitiline demonstratsioon, kus nõuti demokraatia taastamist, vabade valimiste korraldamist. rahutused kandusid üle kogu Ida-Saksamaa. SDVs oli sees nõukogude väed, kommunistid palusid abi armeelt. Surma sai umbes 300 inimest
Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani
rahvusvahelistele suhetele. *BERLIINI BLOKAAD Põhjus NSVL soov saada Lääne-Berliin oma võimu alla Ettekääne rahareformi laiendamise soov 25juuni 1948 algas NSVL poolt Berliini blokaad USA & SB õhusild Tagajärjed: o Loodi NATO o 12mai 1949 blokaadi lõpp o Lääne-Berliini ei lisatud Saksamaa LV koosseisu o 23mai 1949 SVL uus põhiseadus o 7okt idatsoonis Saksamaa Demokraatlik Vabariik o Lõplikult Smaa lühestatud *NATO Põhjus soov seista vastu NSVL agressiivsusele, tõukeks Berliini blokaad Aprill 1949 NATO Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon Asutajariigid USA, Kanada, Prmaa, SB, Itaalia, Norra, Taani jne Ühtse julgeoleku tagamise põhimõte *KOREA SÕDA II MS tulemusena kuulutati välja 2 riiki: o Põhjas Korea Rahvademokraatlik vabariik
Ta saavutas vaid, et Lääne-Berliin ei läinud ka Lääne-Saksamaa koosseisu, jäi omaette üksuseks. Saksamaa lõplik lõhenemine: Liitlaste Kontrollnõukogu lakkas sisuliselt tegutsemast juba märtsis 1948, lõhe läänesektorite ja NSV Liidu tsooni vahel süvenes üha. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa ühendasid oma tsoonid. Loodi Saksamaa Liitvabariik, mille põhiseadus võeti vastu mais 1949. Parlament alustas tööd septembris. Oktoobris 1949 kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Seega oli Saksamaa lõhenenud kaheks riigiks. (ühinesid taas alles 1990) Lääne-Berliinile jäi eristaatus. III Kriisid ja kriisikolded 1) Korea sõda 1950-1953 Ajalugu: 1904-05 Vene-Jaapani sõjas okupeeris Jaapan Korea. Teises maailmasõjas otsustasid Jaapani vastu sõdivad riigid Korea suveräänsuse taastada. 1945 vabastati NSV Liidu abiga Jaapani käest Põhja-Korea, septembris 1945 hõivas USA Lõuna-Korea (kuni 38. paralleelini).
juuni 1948 rahareform Põhjus – NSVLiidu soov saada Lääne-Berliin oma võimu alla Ettekääne rahareformi laiendamine soov 1948.a. 25.juuni algas Nõukogude Liidu poolt Lääne Berliini blokaad USA ja GB õhusild ● Aprillis 1949.a. loodi NATO ● 12.mail 1949.a . lõpetas NSVLiit blokaadi ● Tulemus – Lääne-Berliini ei lülitatud SLV koosseisu ● 23.mail 1949.a . võeti vastu Saksamaa Liitvabariigi uus põhiseadus ● 7.oktoobril 1949.a. kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Sellega oli lõplikult Saksamaa lõhestatud Põhjus – soov seista vastu NSVLiidu ä tkuvale agressiivsusele, otseseks tõukeks Berliini blokaad Asutati aprillis 1949.a. NATO – Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon Asutajariigid: USA, Kanada, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Beneluxi maad, Portugal, Taani, Norra, Island Ühtse julgeoleku tagamise põhimõte, artikkel 5 Põhjused:
Asuti ette valmistama valimisi kohalikesse omavalitsustesse. NSVL tsoonis - võim kommunistide kätte kelle eesotsas Moskvast pagulusest tulnud isikud. 1946.a. liideti kompartei sotsdemokraatidega ja moodustati Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei (SED), mis sisult kompartei. Need sotsid, kes ei tahtnud ühineda, vangistati. Kodanlikud parteid liideti Antifasistlikuks blokiks, mis valimistel pidi esinema SSÜP kandidaatidega ühises nimekirjas. Rohkem nimekirju polnud. Samuti alustati idatsoonis juba 1945.a. natsionaliseerimisega. 2.2. Marshalli plaan ja selle mõju (Laar lk.9, Fjodorov lk.63) Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm, inglise keeles European Recovery Program) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Algatus nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti
Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. Lääne riigid peavad külma sõja alguseks Berliini Blokaadi BERLIINI MÜÜR 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. SAKSA LV , SAKSA DV
kontrolli abi kasutamise üle Ida-Euroopa riikidest võtsid abi vastu Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia Berliini bklokaad 1948-1949 Põhjus: 3 Saksamaa läänetsoonis läbi viidud rahareform Juunis 1948 sulges NSVL Lääne-Berliini maismaaühenduse Tulemus: Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Blokaad tekitas Saksamaa lähenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV Idablokk- NSVL mõjualune ala Vastastikuse Majandusabi Nõukogu Idabloki majanduskoostöö organisatsioon NATO ja VLO NATO 1949 Varssavi Lepingu Organisatsioon 1955 Võidurelvastumine Hiina Rahvavabariik 1949 1949 lõppes Hiina kodusõda Hiina lõhenes: Mandriosa- Hiina Rahvavabariik Taivani saar- Hiina Vabariik Korea sõda 1950-1953 17. juuni 1953 Berliini ülestõus 1948 Iisraeli tekkimine Briti palestiina: 1. Juudi riik 2. Araablaste riik 3. Jeruusalemm 15.05
Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni.Pingelõdvendus Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a
Ida-Euroopa riikidest võtsid abi vastu Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia. 3läänetsooni ühinesid Berliini blokaad 1948-1949 Põhjus: 3 Saksamaa läänetsoonis läbi viidud rahareform. Juunis 1948 sulges NSVL Lääne-Berliini maismaaühenduse. Tulemus: Lääne- Berliin ei arvatud ooodava SM Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Blokaad tekitas SM lõhenemise: kolmes läämnetrsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV Vastastikuse Majandusabi Nõukogu Idabloki majanduskoostöö organisatsioon NATO ja VLO ● NATO 1949 ● Varssabi Lepingu Organisatsioon 1955 USA aatomipomm 1945 NSVL aatompomm 1949 USA vesinikupomm 1951 NSVL vesinikupomm 1952 Lähis-IDa pingekolle ● Iisrael - araablaste riigid ● 1948 Iisraeli tekkimine ● 1948-1949 I Iisraeli-Araabia sõda Hiina Rahvavabariik 1949 ● 1949 lõppes Hiina kodusõda
annaabi.ee 
