50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kkkatuu
Õppematerjali autor
Venemaa keelas endast sõltuvatel riikidel kasutada Marshalli plaani poolt pakutavad abi ning moodustas ise rahvademokraatiamaadega 1949. aastal Vastastikuse Majandusabi nõukogu ning Varssavi Lepingu Organisatsiooni, mis kujutasid endast vaid NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid. Milline oli Stalini käitumine? Usuti, et Stalin on võimalik maha rahustada, kuid selle uskumuse purustas Stalini katse hõivata Lääne-Berliin. 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne Berliini ära välismaailmast, lootes linna sellega endale põlvili surudes liita. Võeti ära kogu elekter. Lääne-Berliin aga ei andnud alla ja USA ning lääneliitlased varustasid Lääne-Berliini õhusilla abil esmatarbekaupadega ning 324 päeva möödudes pidi NSV liit oma blokaadi ära lõpetama. NSV Liidu saavutuseks oli vaid see, et Lääne-Berliini ei arvatud
USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks. Läänetsoonides kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olnud Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSV Liit ei saanud seda linnaosa Nõukogude okupatsioonitsooniga majanduslikult siduda. Vastuseks sulges NSV Liit kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendanud maismaa- ja raudteed, ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel (vt Berliini õhusild). NSV Liidu idee oli sulgeda juurdepääsuteed ja varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadiga saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud moodustatava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Tagajärg Berliini blokaad põhjustas Saksamaa lõpliku
ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Doktriin mõjus NSVL-e aga ärritavalt. Mõlemad suurriigid soovisid olla maailmas juhtival kohal ning olukord oli pingeline. Üheks oluliseks sündmuseks tollel ajal oli Berliini blokaad ehk Berliini esimene kriis. Sündmus näitas hästi, kuidas ideoloogiad vastanduvad. Berliini blokaad toimus 1948-49 ning kriisi peamiseks põhjuseks oli NSVL soov kogu Berliini enda kätte saada. Peale sõda jagunes Berliin NSVL, Prantsusmaa, Inglismaa ja USA vahel. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform.
Venemaa keelas endast sõltuvatel riikidel kasutada Marshalli plaani poolt pakutavad abi ning moodustas ise rahvademokraatiamaadega 1949. aastal Vastastikuse Majandusabi nõukogu ning Varssavi Lepingu Organisatsiooni, mis kujutasid endast vaid NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid. Kõigele vaatamata usuti, et Stalinit on võimalik rahustada, kuid selle uskumuse purustas Stalini katse hõivata Lääne-Berliin. 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne Berliini ära välismaailmast, see tähendab elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sellega endale põlvili surudes liita. Lääne-Berliin aga ei andnud alla, USA ning lääneliitlased varustasid Lääne-Berliini õhusilla abil esmatarbekaupadega ning 324 päeva möödudes pidi NSV liit oma blokaadi ära lõpetama. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa
Külm sõda Euroopas: tähtsündmusi Berliini blokaad ja kriisid Berliini müür Külma sõja esimene vastasseis oli Berliini blokaad, mida ajendas rahareform Saksamaa kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati Lääne-Berliin majanduslikult Saksamaa lääneosale ning nurjus NLi plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult oma okupatsioonitsooniga. Seejärel sulges NL Lääne-Berliini maismaaühendused Saksamaa läänetsoonidega ning Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust
ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külm sõda algas 1946. aastal kui Chrchill pidas kõne ning avalikustas endiste liitlaste vastuolud. Külma sõja taandumine algas 1985. aastal kui Gorbatsov asus lääneriikidega suhteid parandama. Keda saab pidada külma sõja võitjateks ja kaotajateks? Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne- Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini
Pidevalt täiendati õhu- ja raketitõrjesüsteeme. · Võitlus kõrgema elatustaseme eest. · Teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine. · Luuretegevus. · Kosmose avastamine ja uurimine. · Võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides, nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis. 2. Külma sõja kriisid (dateering, isikud, olemus ehk milles kriis seisnes, kriisi tähtsus, tulemus) a) Berliini blokaad Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda
Põhjus: Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform, mis ei meeldinud NSVLe. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid