Hoogne areng toimus Itaalias, Vahemere kaubandus oli oluline. Madalmaad olid ka olulisel kohal, Saksamaal need mereäärsed linnad. Kaubanduse kiire areng, olulisel kohal Vahemere kaubandus, teine merekaubanduse tähtsal kohal oli Hansa Liidu moodustamine aastal 1160. Hansa kaubandus ühendas põhja ja läänemere äärseid linnu. Kõige idapoolseim koht Venemaa(Novgorodiga). Kolmas kaubatee oli Maismaa tee, Lääne-Euroopast Konstanipoolisse ja sealt edasi idamaadesse või Prantsusmaalt Vahemere äärde ja sealt edasi idamaadesse. Vastasseis keisrivõimu ja paavstivõimu vahel 962a. Oli loodud Püha-Saksarooma keisririik, Otto I Suur lasi ennal paavstil keisriks kroonida. Selle ajendiks oli Euroopat ohustasid Kõrg-Keskajal viikingid, islamiusulised, olid suureks ohuks ungarlased. 955a. Purustas ungrlaste väed Otto I Suur. Püha-Saksarooma riik koosnes mitmesajast väikeriigist, mitte ainult sakslaste omadest: Lääne- ja Põhjamere äärest
Egiptuses oli valitsejaks piiramatu võimuga vaarao, teistes Idamaades enamasti aga kuningas, kes pidi täitma veel mitmeid erinevaid kohustusi - olema näiteks sõjaväejuht ja preester. Kreekas seevastu olid linnriigid ning igal linnriigil oli oma valitseja. Linnriigi Võimu haaras mõni aRistokraatlik ainuvalitseja ehk türann. Hiljem allusid Kreeka linnriigid Makedoonia Kuningale. Pärast Aleksander suure sõjaretki tekkisid vallutatud aladele Idamaadesse kreekapärased linnad. Perioodi, mil kreeklased Valitsesid Idamaade üle, nimetatakse hellenismiperioodiks. Sõna Hellenism tuleb sellest, et kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks, mis nende jaoks tähistas madala kultuuritasemega orjasid. Hellenismiperioodil tekkis palju kreekapäraseid linnu Mesopotaamias, Iraanis, Kesk-Aasias ja ka Induse ääres. Sulati ühtseks kreeka keelt rääkivaks rahvaks ühiste kommete ning tavadega. Pärast Aleksander Suure
SUUR PRANTSUSE REVULUTSIOON NAPOLEON Vastureaktsioon valgustusele, pilk oli pööratud tulevikku, pärast antiiki ja keskaega, püüti vastanduda klassitsismile Loodus oli tervik, romantikud nägid elu ja hingestatust 2 suuna: UNIVERSAALROMANTISM RAHVUSROMANTISM Eelistati tundeid meloodia MAAILMAVALU ; PESSIMISM ; ERANDLIKKUS ; DEMOKRATISM ; KONTRAST ; MINEVIKU IDEALISEERIMINE; FANTASTIKA ; EKSOOTIKA Kangelane läheb ära: Fantaasiamaailma ; Minevikku ; Surma ; Loodusesse ; Idamaadesse VORM piirid avardusid HARMOONIA kromatismid RÜTMIKA vaheldusrikkam TEMPO äärmus, kontrast DÜNAAMIKA nüansirikas Oluline tunnete väljendamiseks Pillid: Bassklarnet, tuuba, saksofon, harf Põhizanr ooper Populaarne zanr soololaul Zanre: Sümfooniline poeem ; Kammerlikud väiketeosed klaverile ; Klaveritransriptioon ; Operett Heliloojad: F. Schubert ; R. Shcumann ; J. Brahms ; R. Wagner ; G. Verdi ; R. Strauss Kirjanikud: Byron ; Chelly ; Puskin ; Grimmid Kunstnikud:
Aleksander Suur ja tema väed. Just tema juhtimisel allutati Pärsia impeerium. Aleksander Suure vallutusretked toimusid aastatel 336- 323 eKr. Sel ajavahemikul vallutati Pärsia ja selle piirkonnad. Peale Aleksander Suure surma lagunes aga hiigelriik kolmeks väiksemaks riigiks: Egiptuseks, Süüriaks ja Makedooniaks. Selle lagunemise tulemusena tekkisidki hellenistlikud riigid. Aleksander Suure vallutustega kaasnes kreeklaste väljaränne idamaadesse. Asuti elama vanadesse linnadesse, samas rajati ka uusi linnu. Paljud sellised linnad asusidki Vahemere idaosas. Kuulsamateks linnadeks oli Aleksandria, Antiookia ja Pergamon. Nende linnade lähisümbrused muutusid kreekalikuks kreeklaste sisserände pärast. Nii saigi alguse kreeka keele ja kultuuri levik väljaspool Kreekat. Kirjanduse külje pealt hakkas esile tõusma luule. Ajapikku kultuur mitmekesistus, seda soosisid valitsejad. Aleksandriasse rajati muusade tempel Museion
Hellenismi periood 338 eKr alistasid Makedoonlased Kreeka. Aleksander Suur alustas laiaulatuslikke vallutusi. Ta vallutas Väike-Aasia poolsaare seejärel Süüria ja Palestiina, samuti ka Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani. Need vallutused toimusid 7 aasta jooksul 333-327 eKr. Ta soovis, et vallutatud aladel valitseks ühtne keel ja kultuur (Kreeka), mis oli enamjaolt võimatu. Kreeklaste ja Makedoonlaste väljaränne lähisidasse seoses vallutustega -> kultuuri levitati idamaadesse => segunes kohaliku kultuuriga. Vallutuste käigus rajati hulganisti uusi keskusi, millest tähtsaim oli Aleksandria. Selles linnas oli kuulus ja tähtis raamatukogu. Hellenismi periood lõppes 30 aastal e.m.a roomlaste vallutusega. Aleksander Suure järel ei suudetud hoida impeeriumi ühtsena, see jagati tema väepealike vahel. Jagunes kolmeks - Egiptus, nn Seleukiidide riik (lõpuks kahanes ja hõlmas vaid Süüriat, Palestiinat), Makedoonia.
merelahing * Sparta ja Ateena said võimsaimateks linnriikideks * Peloponnesose sõda Sparta Ateena vahel 431-404 eKr * Sparta ülemvõimu ajajärk * Makedoonia tugevnemine * Chaironeia lahing 338 eKr Makedoonia kreeklased. Kreeka langes Makedoonia võimu alla 5) Hellenismiperiood 338-30 eKr * Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas Ees-Aasia kuni Indiani * Aleksandri surma järel 323 eKr riik lagunes * kreeklased ja kreeka kultuur jõudsid kaugele Idamaadesse kreeka ja Idamaade kultuuri segunemisel tekkis kõrgetasemeline hellenistlik kultuur. * 146 eKr langesid Kreeka ja Makedoonia Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimu alla viimane hellenistlik riik Egiptus. IV Kreeka linnriik Oli kolm valitsemisviisi: · aristokraatlik (Sparta) · demokraatlik (Ateena) · türannia
Vana-Kreeka kui tänapäeva kultuuri häll Praeguse aja Euroopa ja ühtlasi ka terve maailma kultuur on paljuski pärit vanast Kreekast. Kreeka kultuuri ainulaadsus ja vastuvõetavus maailmale avaldus esimesena hellenismi perioodil. Hellenismi ajastul(338-30 aastat eKr) hakkati mõtlema loogikast ning asju võeti täie tõsidusega. Ühtlasi hakkati mõtlema ka kirjandusele, filosoofiale, meditsiinile ja paljule muulegi. Vana-Kreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegemist on Euroopa vanima kirjandusega. Kirjanduseelne periood koosnes suulisest loomingust. Hiljem hakkati seda ka kirja panema. Teost ,,Historia" peetakse ajalookirjastuse aluseks ning tema loojat Herodotost ajaloo isaks. Herodotose eesmärgiks polnud ajaloo kirja panemine tulevastele põlvedele vaid ta püüdis neid õpetada. Raamat on hindamatu väärtusega tänapäeva teadlastele. See on üheks parimaks sillaks ajalukku. Järgnevad põlvkonnad on võtnud õppust Herodotosest j...
aastal eKr ja Aleksander Suur sai võimule, olles vaid 20-aastane. Issose lahingus 333. aastat eKr purustas Aleksander Suur 36 000 mehega Dareios III 110 000-mehelise väe. See fakt näitab, et Aleksander Suur oli võimas valitseja. Mees lõi maailmariigi, mis laius Egiptusest Indiani. Kui Aleksander Suur 33-aastaselt suri, lagunes ka suurriik.Pärast Aleksander Suure surma kujunes mitu sõltumatut nn hellenistlikku kuningriiki . Aleksandri sõjaretk vallandas kreeklaste massilise rändamise Idamaadesse. Tekkinud Kreeka linnadest tähtsamaiks sai Egiptuse pealinn Aleksandria. 30 a eKr langes Rooma võimu alla viimane hellenistlik riik Egiptus. Leian, et ta oli võimuahne valitseja ja suurepärane juht. Tavaliselt oli tal vähem mehi kui vaenlastel, kuid ometi ta võitis, sest tema sõjavägi oli hästi välja õpetatud ja varustatud.
kõrvale tõrjuma. Põhilised tekkinud kreekapärased linnad olid Mesopotaamias, Iraanis, Kesk- Aasias kui ka Induse ääres. Kreeklaste ja makedoonlaste erinevused kadusid peagi ja nad sulandusid ühtseks kreeka keelt kõnelevaks elanikkonnaks. Seda aega nimetatakse hellenismiajastuks ( kestis ajavahemikus alates Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni ehk 338 30 eKr). Põhiline põhjus, miks kreeklaste väljaränne Idamaadesse toimus, oli see, et nad tahtsid paremaid põlde ja maid. Kuna Kreeka looduslikud olud on peamiselt mägised ja põlluharimist ei saa harrastada hästi. Ning tänu kreeklaste väljarändele levis ka kreeka keel ja kultuur väljapoole Kreekat. Nad asusid põhiliselt Idamaades vanades linnades. Või rajasid üldse uusi asulaid. Sellega said ka nad oma kultuuri ja keelt levitada. Kuulsamateks linnadeks said Aleksandria, Antiookia ja Pergamon. Kultuurikeskuseks sai hellenismiajastul Aleksandria.
tekkis 3 väiksemat riiki ehk siis toimus hellenistlike riikide teke: Egiptus, Seleukiidi riik, Makedoonia(seal hulgas endised Kreeka polised). Täna sellele vallutus retkele olid muidugi Ida maad nüüd avatud, ja kreeklased said sealt palju teadmisi teistelt rahvastelt ja võtsid isegi osa asju üle. Minu meelest oli see hea, kuigi kreeklaste enda kultuur sai kannatada, tänu sellele et nad võtsid osa asju üle ja enda asjad vajusid unustusse. Tänu sellele toimus ka massiline välja ränna Idamaadesse. Elu paikadeks valiti vanad linnad või asutati uued(nagu näiteks Alexandria, Antookia, Pergmon). Tänu sellele Levis Kreeka pärane üldmulje. Sealhulgas arhitektuur, templid, teatrid, staadionid. Kreeka keelest sai peamine keel ka tänu sellele. Kreeklased olid ise juht positsioonil samuti seal kandis. Ühesõnaga tänu sellele toimus kreeka keele ja kultuuri levik väljapoole Kreekat. Tänu sellele et kreeklased said Kreekast
ja Aafrika rikkuste kohta õhutasid meresõitjaid otsima neisse maadesse "Indiatesse", nagu neid kokku nimetati võimalikult lühemaid ja turvalisemaid mereteid. Siin mängis oma osa Vahemere suurte kaubalinnade Genova ja Veneetsia rivaalitsemine. Eriti pakiliseks muutus küsimus pärast seda, kui türklased olid vallutanud Konstantinoopoli, sest Türgi suurvõim asus kontrollima Musta mere ja Süüria kaudu kaugematesse Idamaadesse suunduvaid kaubateid. Seni olid need sidekanalid olnud Genova kaupmeeste kontrolli all. Nüüd hakkasid kaubad liikuma peamiselt Aleksandria kaudu, ent sellel suunal valitses Veneetsia. Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte Pürenee poolsaare riikidega. Hispaania ja portugali meresõitjad olid tänu poolsaare kauaaegsele araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafia ja matemaatikaga, ka olid nad hakanud ehitama uusi kaugsõidulaevu karavelle,
loomaliike. Alles XVIII sajandil jõudis kartul inimese toidulauale , pakkudes leevendust viljaikaldustest tingitud näljahädale. Tubakat peeti arstirohuks ja just kopshaiguste vastu . Kaubandustulusid kasutati ka töönduse ja panganduse arendamiseks. Juba keskaja lõpul olid portugallased hõivanud Maroko rannikualad Aafrikas ja vahetanud seal kaupu araablastega. Portugali printsi Henrique Meresõitja (1394-1460) eestvõttel asuti piki aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Katoliikluse pani tõsiselt proovile XVI sajandi algul Saksamaal Martin Luhteri algatatud usupuhastusliikumine. Katoliku kirikut kritiseeriti kõlbelise laostumise ja liigse ilmalikkuse tõttu. Mitmed Euroopa monarhiad soovisid oma riigis ise kirikut valitseda . Luhteri õpetus kogus poolehoidjaid Saksa kuurvürtside hulgas ning 1555. aastal oli keiser Karl V sunnitud augsburgis usurahuga kuulutama luteri usu katoliikluse kõrval teiseks religiooniks.
idee oli asjade algus , eesmärk ja sisu ideaalriik aristrokaatlik Sparta Aristoteles Platoni õpilane idee on kõige olemus ei pidanud õigeiks Platoni ideeõpetust Ideaalriik riik , kus kodanikuõigused kuuluvad keskmise jõukusega elanikkonnale tuleb hoiduda rangest aristrokraatiast ja ülemäärasest demokraatiast HELLENISMIPERIOOD Õp. Lk 128-133 MIS ON HELLENISM? Ajajärk , mida iseloomustab kreeka kultuuri ja keele levik Idamaadesse ning Idamaade mõju kandumine ühtlasi ka Kreekasse DATEERI HELLENISMIPERIOOD u. 338 30 eKr (IV saj. - I saj eKr) KUIDAS ON ALEKSANDER SUURE VALLUTUSED SEOTUD HELLENISMI TEKKEGA? Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnesid kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse, tänu millele hakkas levima kreeka kultuur ja keel. KUIDAS JAGATI ALEKSANDER SUURE IMPEERIUM PEALE TEMA SURMA TOIMUNUD KODUSÕDASID? 1) Egiptus 2) nn Seleukeedide riik 3) Makedoonia
juhina Pärsia riigi ja jõudis välja Indiani. Kreeka lähinaabrid olid kõik kreeklaste ülemvõimu all. Aleksander Suure vallutusretk pani aluse uuele ajajärgule, mida tuntakse hellenismiperioodi nime all. Pärast A.Suure surma suurriik lagunes ja tekkis nn hellenistlik kuningriik (mitu). Kõik Kreeka linnriigid olid sellel ajal Makedoonia ülmvõimu all. Aleksandri sõjaretked vallandasid kreeklaste masilise räne Idamaadesse, suure populaarsuse saavutis linn Aleksandria Egiptuses. Alates II sajandist hakkas aga Rooma laienema ning hellenid kaotasid maid, aastal 30 langes viimane hellenistlik riik - Egiptus.
Kujunes linnriiklik korraldus. Tähtsamad linnriigid olid Sparta, Korintos ja Ateena. Kirjutati üles seadusi. Linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud. Klassikaline periood 500-338 eKr Hellenismi periood 338-30 eKr Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani. Pärast Aleksander Suure surma kujunes mitu sõltumatut nn hellenistlikku kuningriiki. Aleksandri sõjaretk vallandas kreeklaste massilise rände Idamaadesse. Tekkinud Kreeka linnadest tähtsamaiks sai Egiptuse pealinn Aleksandria. 30.aastal eKr langes Rooma võimu alla viimane hellenistlik riik- Egiptus. Kreeklaste esimesed eeposed olid ,,Odüsseia" ja ,,Ilias" , nende autor oli Homeros. Homerost peeti pimedaks laulikuks. Kreeklaste arvates on nende parim ja kuulsaim poeet Homeros. Mõlemad eeposed jutustavad Trooja sõjast. ,,Iliases" saab lugu alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega
Pingelised suhted viisid Peloponnesose sõjani, mille tagajärjel saavutas Sparta (kes sõlmis suhted Pärsiaga) oma ülemvõimu. Sokratese tegevusaeg. Platoni tegevusaeg Liidrikohale tõusis Teeba riik, algas teebalaste ülemvõim. 338 eKr Chaironeia lahingus Makedoonia kuningas Philippos II alistas Kreeka oma ülemvõimule ( sellega lõppes ka Vana Kreeka ajajärk! ). Aristotelese tegevusaeg. HELLENISMI AEG 338 30 eKr Aleksander Suure valitsusaeg. Tema sõjarerk Idamaadesse. Peale tema surma see suurriik lagunes Egiptuseks, Seleukiidide riigiks ja Makedooniaks. Kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne kultuuride segunemine, kreeka kultuuri ja keele laialdane levik. Rajati Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Kreeka alistumine Rooma riigile 30 eKr roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse riigi. Filosoofia sai alguse arutlusest füüsilise maailma tekke ja toimimise üle. Moraaliprobleemid Hellenistlikud valitsejad soosisid kutluuri. Luule tähtsus
vallutusi. A. Suur vallutas lisaks Väike-Aasia poolsaare, seejärel Süüria ja Palestiina ning siis jõuti Egiptusesse. Pärast seda suunduti tagasi põhjapoole ja vallutati Mesopotaamia. Iraan, jõuti välja Indiasse. India vallutusi ei suudetud säilitada. Vallutused toimusid seitsme aasta jooksul(333-327). Soovis, et kõikidel aladel valitseks ühtne keel ja kultuur. Vallutustega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste väljaränne Lähis-Idasse -> Viisid välja ka kultuuri. Kultuuri levitati idamaadesse ja kreeka kultuur segunes idamaade kultuuriga. Vallutuste käigus rajati hulgaliselt uusi keskuseid. Nendest kuulsaim Egiptuses asuv Aleksandria. Kultuuri ja teadus keskus oli pühendatud muusadele ja nimeks oli Museion. Kuulus oli ka Aleksandria raamatukogu. Hellenism on periood mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega, mida iseloomustab Kreeka tsivilisatsiooni levik idamaadesse. Lõppes 30. Aastal roomlaste vallutusega. Aleksander Suure
Need tendentsid said alguse juba suurvrst Ivan III vimuperioodil (14621505) ja svenesid veelgi Ivan IV Julma valitsemisajal (1530/15471584). 1547. aastal end esimeseks Vene tsaariks kroonida lasknud Ivan IV poolt jrjekindlalt lbi viidud haldus-, kohtu- ja sjavereformid lid isevalitsusele kindlama aluse ja suurriigile kohasema sisekorralduse. 1550. aastail sai Moskva vitudega Kaasani ja Astrahani tatari khaaniriikide le oma kontrolli alla Kaspia merele ja sealtkaudu Idamaadesse viiva Volga kaubatee. Jrgnevalt kavatses tsaaririik laiendada oma territooriumi Liivimaa arvel ja saavutada lemvimu ka Venemaad Lne-Euroopaga hendaval Lnemerel. Vene tsaari ambitsioonid prkusid paratamatult teiste Ida- ja Phja-Euroopa monarhiate vastuseisule: juba 15. sajandi lpust alates kujunes Moskva peamiseks oponendiks Poola-Leedu, millest sai 1569. aastal htne, Poola- keskne, valitava kuningavimu ja sisuliselt aadlivalitsusega liitriik Rzeczpospolita
2) muutus Rooma impeeriumis lubatud usuks 4 saj. algus 3) kehtestati kristlus riigiusuks 4 saj. lõpp 4) ristiti Euroopa rahvad, v.a. eestlased, lätlased, leedulased 5-12 saj 5) ristiti eestlased, lätlased 13. saj 6) ristiti leedulased 14. saj teisel poolel 7) tekkis Kirikuriik 8. saj 8) oli suur kirikulõhe, millega jagunes kirik kaheks 1054. aastal 9) toimusid Ristisõjad Idamaadesse 11-13 saj 10) kujunesid ja hakkasid levima humanism ja renessanss 15.saj 11) algas reformatsioon Saksamaal 1517. aastal 12) usupuhastus jõudis Eestisse 1523. aastal 2. Mõisted: 1) kirik kristlaste püha koda 2) apostel - saadik 3) jünger - õpipoiss 4) evangeelium - rõõmusõnum 5) INRI Iesus Natsaremus Rex ndaorum (Jeesus Naatsaretist, Juutide Kuningas)
välja õpetatud ja varustatud. Näiteks Issose lahingus 333. aastat eKr purustas Aleksander Suur 36 000 mehega Dareios III 110 000-mehelise väe. See fakt näitab, et Aleksander Suur oli võimas valitseja. Mees lõi maailmariigi, mis laius Egiptusest Indiani. Kui Aleksander Suur 33-aastaselt suri, lagunes ka suurriik. Pean teda üheks suurimaks väejuhiks, kes kunagi on elanud. Aleksander Suure vallutused tõid endaga kaasa kreeklaste väljarände Idamaadesse. Põhjus oli selles, et pärast Aleksander Suure surma tekkisid tülid väepealike vahel ning nendega kaasnesid ka uued sõjad. Leian, et kreeklastel oli kõrini pidevast sõdimisest ja riigijuhtide ambitsioonide täitmisest. Kreeklased asustasid vanasid linnasid, kuid rajati ka uusi. Tähtsaim uus linn oli Aleksandria, mille rajas 332. a. eKr Aleksander Suur. Vahemere idaosa rannikuala omandas kreekapärase ilme, sest seal levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione.
paljudest maailmadest. Vaidlustas ka hinge surematuse, Püha Kolmainsuse õpetuse ja Jeesuse Kristuse jumalikkuse -> vastuolu kirikuga -> ketserina surma Galileo Galilei enda valmistatud pikksilmaga avastas Jupiteri kaaslased, järeldas, et ka Maa pöörleb ümber oma telje ning ühtlasi tiirleb ümber Päikese. "Ta liigub siiski" Hendrique Meresõitja tema eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Jõudsid Bojadori neemeni. Bartolomeu Diaz portugali meresõitja, kes esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati Hea Lootuse neemeks. Tee India ookeani oli avatud. Christoph Kolumbus 3.08.1492 suundus kolme karavelliga Santa Maria, Pinta ja Nina Andaluusiast pikale mereteele.-> 12. okt Guanahani saareni Bahama saarestikus Vasco da Gama javastas meretee Indiasse, jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt ja jõudis 20.mai 1498 Indiasse.
Hoogne areng toimus Itaalias, Vahemere kaubandus oli oluline. Madalmaad olid ka olulisel kohal, Saksamaal need mereäärsed linnad. Kaubanduse kiire areng, olulisel kohal Vahemere kaubandus, teine merekaubanduse tähtsal kohal oli Hansa Liidu moodustamine aastal 1160. Hansa kaubandus ühendas põhja ja läänemere äärseid linnu. Kõige idapoolseim koht Venemaa(Novgorodiga). Kolmas kaubatee oli Maismaa tee, Lääne-Euroopast Konstanipoolisse ja sealt edasi idamaadesse või Prantsusmaalt Vahemere äärde ja sealt edasi idamaadesse. Vastasseis keisrivõimu ja paavstivõimu vahel 962a. Oli loodud Püha-Saksarooma keisririik, Otto I Suur lasi ennal paavstil keisriks kroonida. Selle ajendiks oli Euroopat ohustasid Kõrg-Keskajal viikingid, islamiusulised, olid suureks ohuks ungarlased. 955a. Purustas ungrlaste väed Otto I Suur. Püha-Saksarooma riik koosnes mitmesajast väikeriigist, mitte ainult sakslaste omadest: Lääne- ja Põhjamere äärest
muusika, ajaloo, riigikorraldusega, moraali ja maailmakorra põhimõtetega. Võttis eelmiste filosoofide- teadlaste ideed kokku ja süstematiseeris nad. Nii kujundas omaenese põhjendatud ja sageli orginaalsed seisukohad. Iseseisvalt lõi loogika. Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass 20. Hellenismiperiood Hellenismiperiood algas aastal 338 eKr, mil Kreeka alistus Makedoonia ülemvõimule. Alistumisele järgnes uue Makedoonia kuninga Aleksander Suure sõjakäik (334-326 eKr) idamaadesse. Makedoonia ja Kreeka ühendvägi vallutas enam-vähem kõik Pärsia riigile kuulunud valdused. Alistati ka Egiptus. Pärast Aleksander Suure surma puhkesid tema väepealike vahel sõjad, mille tulemusena lagunes impeerium kolmeks: 1) Egiptus; 2) Seleukiidide riik; 3) Makedoonia, kelle vahel sõjad jätkusid. Aleksander Suure vallutusretkele järgnes kreeklaste-makedoonlaste massiline kolonisatsioon Euroopast Lähis-Ida maadesse.
Need laevad ühendasid traditsioonilisi euroopa ja araabia konstruktsioonielemente ning olid esimesed laevad, millega sai Atlandi ookeanil suhteliselt turvaliselt sõita. Maadeavastuste esimene etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Juba keskaja lõpul olid portugallased hõivanud Maroko rannikualad Aafrikas ja vahetanud seal kaupu araablastega. Portugali printsi Henrique Meresõitja eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Juba XV sajandi esimesel poolel jõudsid portugallased Bojadori neemeni, sealt kaugemale ei julgenud nad pikka aega minna. Alles XV sajandi keskpaigal jõuti Roheneemeni, kus kõrb asendub troopikaga. Ekvaatori ületasid eurooplased esimest korda 1471. aastal. Aastatel 1487-1488 purjetas Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mida kuninga soovil kutsutakse nüüd Hea Lootuse neemeks. Juudi päritoluga Itaalia meresõitja Cristopher
Kokk Lenne Lõiv Köögiviljad referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord 1)Paprika 2)Maapirn 3)Baklazaan Paprika Ajalugu Paprika pärineb Ameerika mandrilt. Kultuuristati ta tõenäoliselt Mehhikos. Euroopasse tõi paprika Kolumbus 15. saj lõpul. Hispaaniast ja Portugalist levis see Itaalia kaudu Bulgaariasse ja sealt Idamaadesse ning lõpuks Aasiasse. Liigitus Harilikust paprikast on aretatud nii köögiviljana tarvitatava salatipaprika kui ka maitseainena kasutatava vürtspaprika (tsillipaprika) sordid. Peamiselt troopikas viljeletakse vürtsitaimena veel kibedat paprikat, mida tuntakse ka kirbiku ehk kajenni paprika nime all. Maailm ja Eesti Tänapäeval on paprika üks tähtsamaid köögivilju maailmas. Euroopas on suuremad paprika tootjad
ühtseks kreeka keelseks elanikkonnaks. · Pärast Aleksander Suure surma tekkisid kolm suuremat hellenistliku riiki: Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. · Linnriigid kaotasid oma iseseisvuse, allusid suurriikidele, mida juhtis monarh koos oma nõuandjatega, kelle valis ise. · Sõjavägi koosnes nüüd palgasõduritest, sellega tõusis armee professionaalsus, Hakati kasutama sõjaelevante, kiviheitemasinaid ja piiramistorne. · Idamaadesse rännanud kreeklased rajasid uusi asulaid, paljudest neist said rikkad ja rahvarohked linnad. Tähtsaimaks linnaks osutus Aleksandria. Vahemere linnade ilme muutus kreekapäraseks ja linna rajati teatreid, templeid koole, staadioneid ja muid avalikke ehitisi. Kaubandus Vahemerel elavnes veelgi. · Linnu valitseti traditsiooniliselt, tegutses linnanõukogu ja iga aasta valiti ametnike.
AJALUGU KT MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Peamised kihelkonnad: Vaiga, Mõhu, Alempois, Soopoolitse, Nurmekund Maakonnad(8 suuremat): Virumaa, Järva, Harju, Rävala, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi Eellugu: · Ristisõjad olid Euroopa feodaalide sõjaretked idamaadesse eesmärgil vabastada Püha Maa · Enamus Euroopat oli ristiusustatud v.a Läänemere idarannik · Siinsel alal polnud kõik ristiusustatud · Ristisõdijad: paavst ja katoliku kirikideoloogiline juht; kaupmehedkaubateede laiendamiseks · Feodaalide nooremad pojad tahtsid saada valdusi, neil polnud pärandit · 1143.a. rajati sakslaste poolt Läänemere rannikule Lübecki linn, millest lähtus nende vallutusLäänemerel
elasid koos ja neil olid lapsed. See oli sellepärast et naine oli harimata ja vaesest perekonnast. Christiane inspireeris teda ja luuletsükkel ,,Rooma eleegiad" räägivadki sellest armastusest. Selle kohta on öeldud et see on maise armastuse kiidulaul. 1790 teine pool ilmub tal ,,Wilhelm Meisteri Õpiaastad". See oli arenguromaan. Peaaegu 20 aastat hiljem kirjutas ta teise osa milleks oli ,,Wilhel Meisteri Rännuaastad". Tema hilisluulelooming avaldub siis idamaadest. Tema suhtumine idamaadesse ei ole ka selline müstiline ja lihtsalt põnev vaid seal on öeldud et see on ka justkui sellise kõiksuse,üldinimlikkuse panteism. Leiab sarnaseid jooni ida ja lääne vahel. Toob välja universaalsust, mis on iseloomulik inimesele. Selle luulekogu inspiraatoriks on ka naisterahvas Marianne. On teada et osad luuletused on kas neil kahe peale ja osad puhtal marianne poolt kirja pandud. Arutleb ja mõtiskleb inimese mõttemaailma üle ka luules
mered jagavad Kreeka kolme ossa: Põhja-Kreeka,Kesk-Kreeka ja Lõuna-Kreeka ehk Peloponnesose poolsaar. C)Hellas:Hellas on Vanaajal nimetatud Kreekamaa. D)Väike-Aasia:Lisaks Balkani poolsaarele elasid Hellenid ka Egeuse mere saartel ja V-A läänerannikul. E)Egeuse meri: Väike-Aasia ja Balkani Poolsaare vahel. F)Vahemeri:Hellenid õppisid palju vanadelt Idamaadelt ja lõid kõrgelt arenenud omapärase kultuuri.See levis kogu Vahemere kallastele ja Idamaadesse ning avaldas järeltulevatele põlvedele suurt mõju. G)Kreeta:Kreeta üks osa Kreekast.Asub kõige põhja pool. H)Mükeene:Balkani Poolsaarel elanud Kreeklased jäid oma arengutasemelt esialgu Kreetlastest maha.Ent varsti kerkisid sealgi võimsad lossid.Kõige suurejoonelisem neist oli Mükeene loss. 2) Kreeklaste esivanemad (hellenid, ahailased, doorlased, joonlased) Kreeklaste esvanemad olid : A)Hellenid:Kreeklased,
absoluutseks domineerijaks maailmas. Ühelt poolt säilisid ühiskonnas veel keskaegsed struktuurid, teisalt aga omandas ühiskond senisest märksa suurema dünaamilisuse. Tegu on ajaloolise ajastuga, mida peetakse revolutsiooniliseks murranguks ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas. Millised sündmused tingisid taolise murrangu? Terve 15. sajandi edendas Portugal meresõitu, prints Henrique Meresõitja toel ja initsiatiivil piki Aafrika läänerannikut mereteed idamaadesse otsima purjetades avastati Madeira saarestik ja Kanaari saared. See kõik tipnes aastaga 1492, mil Kolumbus avastas eksikombel uue maailmajao Ameerika. 1498. aastal avastas Vasco da Gama meretee Indiasse. Avastused avardasid inimeste maailmapilti tohutul määral. Laienes silmaring: tutvuti uute kultuuridega nagu näiteks indiaanlastega .Euroopasse jõudsid uued taimekultuurid nagu kartul, tubakas, mais, tomat, kakao.
Linnuste asend(meri)-kaubanduslikud sidemed.Leitud hõbeaarde leide linnuste lähedal.Relvaleiud-tekkisid sõjalised kaaskonnad.Linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus-rahutud ajad.Sõjaretked,võimuvõtlused ülikute vahel. Suhted naaberaladega.Keskmisel rauajal elavnesid suhted skandinaaviaga.Sõjaretked eesti alal-mainitud islandi saagades,saaremaalt leitud skandinaavia sõjameeste laevmatus.Viikingiajal-tihenesid suhted skandinaaviaga.Eesti jäi viikingite bütsantsi ja idamaadesse viivate kaubateede lähedusse.Araabia hõbemündid,meistrite sepistatud relvad.Viikingite sõjakäikudest eestisse on kirjas saagades.Linnustest leitud viikingite nooleotsi.Läbi lõunapoolsete naaberalad-eestisse suur rahvasterände kaja.Idaslaavi hõimud-tänapäeva ukraina.Osa põhja.Osa slaavistus,osa taandusid loode poole.Rahumeelsed suhted ja kontaktid-ehtetüübid,läti leedu eeskujul. Asustus ja andministratiivne jaotus.Rahvaarvu ja asustuse kasv.Külad.Elati taludes.Sumbkülad-P,Lä
kaunivärvuselise kooreosaga. Juba lahtilõigatud baklazaani pind tumeneb õhuhapniku toimel suhteliselt kiiresti. Selle vältimiseks soovitatakse lõikepindu piserdada sidrunimahlaga. Paprika 3 Paprika pärineb Ameerika mandrilt. Kultuuristati ta tõenäoliselt Mehhikos. Euroopasse tõi paprika Kolumbus 15. saj lõpul. Hispaaniast ja Portugalist levis see Itaalia kaudu Bulgaariasse ja sealt Idamaadesse ning lõpuks Aasiasse. Liigitus Harilikust paprikast on aretatud nii köögiviljana tarvitatava salatipaprika kui ka maitseainena kasutatava vürtspaprika (tsillipaprika) sordid. Peamiselt troopikas viljeletakse vürtsitaimena veel kibedat paprikat, mida tuntakse ka kirbiku ehk kajenni paprika nime all. Tänapäeval on paprika üks tähtsamaid köögivilju maailmas. Euroopas on suuremad paprika tootjad ja ka eksportijad Hispaania, Itaalia, Bulgaaria, Madalmaad, Ungari, Rumeenia ja Kreeka.
· Vaidlustas hinge surematuse, Püha Kolmainsuse õpetuse ja Jeesuse Kristuse jumalikkuse. · Põletati kui ketser. o Galilei (1564-1642) · Avastas Jupiteri kaaslased, selle põhjal järeldas, et Maa pöörleb ümber oma telje ning ühtlasi tiirleb ümber Päikese. · ,,Ta liigub siiski" => pagendati, kuid võis jätkata oma uurimistööd. o Henrique (1394-1460) · Tema eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse => jõudsid Bojadori neemeni. o Kolumbus (1451-1506) · 1492 suundus kolme karavelliga (Santa Maria, Pinta ja Nina) Andaluusiast pikale mereteele => 12. oktoober jõuti Guanahani saareni Bahama saarestikus. · Jõudis ameerika mandrialale. · Kolumbuse Ameerika avastamist peetakse keskaja lõpuks. o Gama · Jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt piki aafrika idarannikut jõudes 1498 araablaste lootsi abiga indiasse.
Kontrolltööks kordamine ptk 29-33 1. Suurte maade avastuste põhjused ja eeldused Põhjusteks olid: leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Eeldused: Hispaania ja Portugali soodne geograafiline asend, maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim 2. Tähtsamad merereisid, avastusretked Merereisid: otsiti mereteed idamaadesse, kus jõuti Sahara kõrbeni välja ja edasi ei juletud minna. Ekvaator ületati esimest korda 1471. aastal. Tee India ookeanini avas Portugali meresõitja Diaz sõites esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu. Kolumbus läks 1492. aastal teele, jõudes lõpuks Indiasse, aga pidas ise seda Ameerikaks, kuhu ta tegelikult jõudis hiljem. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Vasco da Gama. 3. Suurte maade avastuste tulemused Euroopale, Ameerikale, Aafrikale
Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. Ajal, mil terve Lääne-Euroopa oli jagatud kõikvõimalike, omavahel tihti vaenus olevate feodaalide vahel, ründasid seda ala ka välisvaenlased. VIII saj. hakkasid Euroopa lõunarannikut ründama araablased, keda eurooplased ise nimetasid saratseenideks. Nende käes oli juba terve Põhja-Aafrika ning mitmed Vahemere saared. Saratseenid korraldasid rüüsteretki Lõuna-Euroopa maadesse, võtsid sõjasaaki, viisid inimesi Idamaadesse orjusse, mis enamasti oli eluaegne. Tagasi pääsesid vaid need, keda suudeti leida ja välja osta. Teised kas vahetasid usku, et paremale elujärjele saada, või surid raske töö ja nälja kätte. 900. aasta paiku tungisid Aasia steppidest Doonau-äärsetele rohumaadele ungarlased, kes hakkasid korraldama röövkäike lääne poole. Nad olid head ratsanikud ja osavad vibulaskurid (rääkida hunnidest ja Attilast). Nende ratsavägi oli kiire ja kerge. Selleks
Hellenism on ajaloo ja kultuuriperiood, mil pärast Aleksander Suure vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris
· Kujunemisromaan/arenguromaan. Kelmiromaanist väljakasvanud. Kultuuriliste huvidega noormees leiab end ning avastab maailma. Pole nii negatiivne ühiskonna suhtes kui kelmiromaan. Mõtisklused, arutlused, filodoofia. 20 aastat hiljem kirjutab teise osa ''Wilhelm Meisteri rännuaastad'' · Küpsem, rändab koos oma pojaga ringi. Hiline luulelooming on mõjutatud Idamaadest, eeskujuks Byron. Suhtumine Idamaadesse ei ole müstiline ja lihtsalt põnev, seal on kirjeldatud kõiksuse, üldinimlikkuse panteismi (jumal on kõikjal). Leiab sarnaseid jooni Ida ja Lääne vahel, toob välja universaalset, mis on iseloomulik inimestele. Ispireerijaks on naisterahvas Marianne. Osa luuletusi on neil vb kahasse kirjutatud ja siis mõned, mis on ainult naise poolt kirjutatud. Arutleb ja mõtiskleb jätkuvalt inimese ja kõiksuse vahekorra ja elumõtte üle. Itaalias käies arendas 80ndatel ''Fausti'' edasi
jumalate auks peamiselt ZEUS-i jaoks. Mis oli olümpiarahu? Kõik sõjad lõpetati selleks ajaks kuni mängud käisid. Millega on ajalukku läinud?: · Homeros- pani kirja eeposed, oli vana kreeka laulik · Pindaros- koolilüürik, tegi spordivõistluste saateks laule · Aischylos- kuulus Ateena traagik · Sophokles- samuti kuulus Ateena traagik Hellenismiperiood (õ lk 128-133) Mis on hellenism? Ajajärk , mida iseloomustab kreeka kultuuri ja keele levik Idamaadesse ning Idamaade mõju kandumine ühtlasi ka Kreekasse Kuidas on Aleksander Suure vallutused seotud hellesnismi tekkega? Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnesid kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse, tänu millele hakkas levima kreeka kultuur ja keel . Millised muudatused leidsid aset Kreekas hellenismiperioodil järgmistes valdkondades? Riigikorralduses: Linnriigid püsisid , kuid need polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid
II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. e. Hellenismi periood (338-30 eKr) · Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. · Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) · Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) · 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. · 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon 1. Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. a. Kujunemine: · Aeg: 2000-1400 eKr · Loojaks tundmatu päritoluga rahvas.
SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED. Põhjused. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-aasiasse, kust toodi Eu-sse vürtse, siidi ja kalliskive. Hispaani ja Portugali geograafiline asend oli soodne. Sealsetel rahvastel oli pikaajalised meresõidu kogemused. Avastusretked. Esimene etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Portugali prints Henrique Meresõitja eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannukut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu. Christohp Kolumbus üritas jõuda Indiasse lääne poolt ja avastas seega Ameerika. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Portugali meresõitja Vasco da Gama. 16.saj sai teoks esimene ümbermaail- mareis, mida juhtis Fernao de Magalhaes. Austraaliasse jõudis esimesena Willem Janszoon, kellele ei pakkunud see huvi. Pärast inglise mereõitjat James Cook'i tekkis eu-lastel huvi Austraalia vastu.
Gootika: domineerisid feodaalsuhted seisusliku ühiskonna hiilgeaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul) feodaalne killustatus hakkas kaduma ja hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid lõppesid ristisõjad (1096-1270), idamaadesse toimunud sõjakäikudelt toodi kaasa ja tutvuti idamaise elulaadi, produktide, saaduste ja muu sellisega Must Surm (1348-50) mõjutas väga oluliselt inimeste mõttemaailma. linnade taassünd Mõjutab otseselt renessanssi. Perioodi lõpus mõjutas oluliselt trükikunsti(guttenberg) leiutamisega ja maadeavastused. Arhitektuur: ehitussüsteemi muudatus, kirik: skeletehitis, kaitsemotiivi langus, võeti kasutusele terav kaar. Roidvõlv
Romantikute jaoks oligi kõige parem väljendusviis maalikust ja graafika ning seda mitte vaid rahalises mõttes, vaid ka seetõttu, et need võimaldasid väljendada kordumatuid mõtteid ja tundeid paindlikumalt. Niisiis soovisid romantismi kunstnikud välejendada eelkõige oma tundeid, elamusi, ja meeleolu, samuti oli nende jaoks oluline oma fantaasia rakendamine. Inspiratsiooni ammutamiseks suunati pilgud keskaega või eksootilistesse idamaadesse, ka romantiline kirjandus oli maalimise aluseks. Selline unistusliku ja luulelise laadiga suund, mis hakkas kandma nime romantism, kujunes välja 19. sajandi II veerandiks. Populaarseks muutusid maastiku- ja ajaloomaal. Romantismi tuuled jõudsid ka arhitektuuri. Palju kasutati ära teiste ajastute arhitektuuripärandit, kuid seda tehti süsteemitult, haarates pisut ühest ja natuke teisest stiilist, mis tihtipeale moodustas hoopis midagi muud, kui harmoonilise terviku
hüdrodünaamikast. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 5 2.SUURED MAADEAVASTUSED: 2.1. Suurte maadeavastuste põhjused ja eeldused: Kaubavahetuses Idamaadega oli Euroopa kaubandusbilanss negatiivne- Euroopa kaubad olid tunduvalt odavamad kui sisseveetavad idamaade luksuskaubad ning vahe maksti kinni kullas, mistõttu väärismetallid liikusid Euroopast idamaadesse. Traditsioonilised idamaadesse viivad kaubateed olid langenud türklaste valdusesse, kes ei lasknud kaupmeestel enam vabalt liigelda. Euroopa kaupmehed soovisid Hiina ja Indiaga kaubelda ilma vahendajatele (araablased / türklased / Itaalia kaubalinnad) vaheltkasu maksmata. Euroopas oli alanud varakapitalismi ajajärk ning raha oli tarvis uute ettevõtete loomiseks (näiteks kujutelmad erilisest kullamaast - Eldoradost)
seda vahepeal karjamaana. Loomasõnnik väetas põldu ja mõne aasta pärast võis põllu jälle üles harida. Kolmeväljasüsteem- põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. Adramaa- sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Viikingiaeg- aastail 800-1050 p.Kr. Suhted Skandinaaviaga tihenesid. Eesti jäi viikingite Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubateede vahetusse lähedusse. Ja nõnda jõudis siia araabia hõbemünte kui ka meretaguste meistrite sepistatid odaotsi ja mõõku. Sellel ajal tegid viikingid sõjakäike Eestisse. Linnus- muistne kaitseehitus, mis koosneb muldkehast ja puutarast (mägilinnused, neemiklinnused, Kalevipoja sängi tüüpi linnused, ringvall-linnused). Rehielamu-palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks
teadmis, samuti hindas ta õiglust. Platon arutles edasi Soktatese õpetust, tema meelest oli kõige tähtam idee. Ta pidas ideed kogu maailma aluseks (idealistlik filosoofia). Aristoteles pidas kõige aluseks materiat. Tema õpetust nimetatkse marterialistlikuks filosoofiaks. 9.Selgita mõisted: Hellas Kreeka hellenid kreeklsed hellenism Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga agoraa koosoleku ja turuplats (linnasüda) akropol kõrgemale kaljunukile rajatud kindlus, mille ümber asus linn Rooma 1.Selgita mõisted: patriitsid suursugused inimesed Rooma ühiskonnas plebeid lihtrahvas Rooma ühiskonnas, keda ei saanud valid kõrgetesse riigiametitesse, kuid nende hulgas oli ka rikkaid inimesi rahvatribuun riigiametnikud, keda valiti ainult plebeide seast ning nende peamine
käigus senjööri võimu alt vabaneti. Kaubalinnad Juhtivad kaubanduspiirkonnad olid: 9) Vahemeri(Itaalia) 10) Läänemeri ja Põhjameri (saksamaa) 1160 moodustati Hansa Kaupmeeste koondis, millest kujunes Hansa Liit. Tippaeg oli 14. saj teine pool, kui liitu kuulusid u 170 linna. Tähtsaimad olid. Lübeck, Köln, Novgorod. Idakaubandus käis läbi Tallinna ja Riia. Hansa jäi alla Itaalia kaubandusmaadele, mis laiendasid oma tegevust ka Aafrikasse ja idamaadesse esimesena Euroopas võtsid kasutusele ka rahamajanduse ja rajasid pangad. Käsitöö Suur osa linna elanikest olid käsitöölised, kes olid kohustatud kuulama tsunfti e kutseühingusse. Igal tsunftil oli oma põhimäärus e skra, mis reguleeris tootmist, kvaliteeti, hindasid, müüki jne. Pani paika ka alluvussuhted e tsunfti hierarhia(õpipoiss, sell, meister) Õpipoisist meistriks saamise tingimused: 11) olla sündinud seaduslikust abielust 12) läbida prooviaeg
gild- kaupmeeste kaitseühing vara- ja uusajal 19. Tsunftide tähtsus keskaegses ühiskonnas. Kontroll tootmise üle Seltsielu korraldamine Kvaliteedikontroll Asjade tootmine Maksis linnale makse Sotsiaalabi Kaitses Ühiskonna organiseerimine 20. Tähtsamad keskaegsed kaubateed. Liivimaa ja hansakaubandus. Lääne-Euroopast idamaadesse mööda vahemerd Lääne-Euroopast venemaale mööda läänemerd Hansalinnad olid Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu Hansalinna keskuseks oli Lüberck Hansalinnade peamiseks tuluallikaks oli vahekaubandus 21. Keskaja kultuuritüübid: Talurahvakultuur- suuliselt edastatud, säilis rahvaluules, oli konservatiivne, väga usklikud.
Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee poolsaare elanikud, kellel olid pikaajalised meresõidukogemused Maadeavastuste esimene etapp oligi seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega Portugali printsi Henrique Meresõitja (1394-1460) eestvõtmisel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse Aastatel 1487-1488 purjetas Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu 1492. a 12. oktoobril jõudis Itaalia meresõitja Christoph Kolumbus Ameerikasse kuigi arvati, et jõuti Indiasse Meretee Indiasse avastas Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes jõudis 20. mail 1498.a Indiasse Amerigo Vespucci avastas esimesena, et C. Kolumbus oli jõudnud uuele mandrile ning tema järgi saigi uus manner nimeks Ameerika
· Sagenes väärismetallist ehete, müntide ja relvade peitmine nn peitleiud Suhted Skandinaaviamaadega: · kuni 7. sajandini olid suhted rahumeelsed, piirdudes tõenäoliselt vastastikuse kauplemisega · alates 7. sajandi algusest kirjeldavad Skandinaavia saagad ja ruunikivid ka sõjakäike Eesti alale · viikingiajal (800- 1050) võisid viikingite kauba- ja sõjaretked Eesti alale olla suhteliselt sagedased, kuna Eesti asus Bütsantsi ja Idamaadesse viiva kaubatee ääres. Püsivat edu viikingid siiski ei saavutanud. Saagad ja ruunikivid annavad teavet ka paljude viikingite langemisest sõjakäikudel Eestisse. · Pärast Skandinaavia ristiusustamist ja riikide teket viikingite sõjakäigud lõppesid · alates 12. sajandist aktiviseerisid oma sõjalist tegevust hoopis eestlased (eestlaste viikingiaeg), kes käisid sageli rüüstamas Taani ja Rootsi rannikualasid ja põletasid 1187.a maha Rootsi tähtsama kaubalinna Sigtuna
türannia - Vana-Kreeka riigivorm, mille puhul valitses türann (ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja), faalanks Kreeka sõjarivi, sümpoosion - koosjoomine, müsteerium salajane jumalateenistus, saduff veetõstuk, kanoop anum elundite säilitamiseks Hellenism ajalooperiood, mis kestis Aleksander Suure vallutuste ajast kuni 1. saj lõpuni ekr. Algas pärast Suure vallutusi idamaadesse. Lähis-ida omandas kreekapärase ilme, polised kaotasid tähtsuse, valitsejaks monarh.
annaabi.ee 
