Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "I. Meister "Avastagem laps"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lastes, ettevalmistav, avastada, lasteaed, lõpetatud, kohandada, eakaaslaste, kardab, valetamise, eksib, keskendumisvõime, ingrid, segab, mänguasjad, kiidab, ilusat, kasvamise, austab, segamatu, töörahu, kordumatu, teooriaid, päevakava, suhtlemine, töötsükkel, hommikul, planeeri, aastasse, puhata, distsipliini, tasandit, ümbrus, piireseada. *Montessori pedagoog: austab last, on märkamatult tema kõrval, ootab kannatlikult ja aitab ainult vajadusel. On maitsekalt riietatud, liigub märkamatult, räägib alati vaikse häälega. Ta kindlustab korra jailu, hoolitsedes segamatu töörahu eest. Ta on kui teadlane, kes omades sügavaid teadmisi vaatleb last, teeb lapsele märkamatult täpseid tähelepanekuid, on objektiivne tõeotsija. Ta läheneb lapsele uurijana, kelle eesmärgiks on avastada lapse kordumatu arenguvalmidus, mitte õpetada talle oma teooriaid. *On lapsel võimalus treenida pidevalt toimetulekut raskemate ülesannetega, tekib tal vastav harjumus. Pärast tööd on laps rahul, Ta liigub rühmatoas ringi, justkui igavledes. Niisugune mõttepaus on väljahingamine, lõõgastumine. Antakse lapsele võimalus rahulikult tegevusetuna olla ja uut tegevustsüklit ise algatada, süveneb algatusvõime, isetegutsemine muutub harjumuseks
tutvustavad vahendid. Waldorfi pedagoogika loojaks on Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner. Tema pedagoogika kõige tähtsamaks osaks on see, et laps õpib läbi loomise ja kogemuse maailma mõistma. Arvestatakse lapse individuaalsusega tema igapäeva elu kujundamisel. Lastel lastakse vabalt mängida ja kogu õppetöö kavandatakse samuti läbi mängu. Kuna igapäevaelu tänapäeval on küllalt kiiretempoline ja stressirohke, siis peaks just lasteaed olema stressivaba paik. Waldorfi lasteaiad asuvad looduskaunis kohas, linna ääres. Territoorium on piisavalt suur. Õuealal kasvatavad lapsed lilli ja köögivilju ning koduloomi. Maja sisekujunduses on kasutatud looduslike materjale ja värvid on pastelsed. Mänguasjad ja õppevahendid on samuti looduslikest materjalidest, valdavalt ise tehtud laste ja õpetajate poolt ning väga väheste detailidega, et lapse kujutlusvõimele jääks ruumi ja oleks võimalik lisada. Seega nad ei kasuta
Montessori metoodikat kasutatavates rühmades on koos lapsed vanuses 3-7aastat. Õppevahendid on paigutatud madalatele lahtistele riiulitele, mis moodustavad omaette 8 töönurgakesed. Hommikul lasteaeda tulles saab laps päeva sisse elada vastavalt oma rütmile, tal on õigus valida vabalt tegevus ja sellega segamatult tegeleda kuni ta seda soovib. Vabadus valida tegevus, vahendid, võimalus tunda lõpetatud tööst heaolutunnet ja rahuldust treenib kannatlikkust, keskendumisvõimet ja kasvatab austust teiste tegevuse suhtes. Iseseisva tegevustsükli järel toimuvates ühistundides õpitakse tundma uusi õppevahendeid, vaadatakse piltide sarju, tehakse katseid, jutustatakse, lauldakse jne. Olulise osa moodustavad grupiviisilised tööd, mille käigus omandatakse nt. koolivalmidus. Montessori õppevahendid on osutunud vahenditeks, mille väärtust aeg ei vähenda. Need
töötada, kui kaua töötada, kellega koos töötada jne. Lapse areng toimub kooskõlas ümbritseva esemelis-ruumilise ja sotsiaalse keskkonnaga. Montessoriümbrus on nn. ettevalmistatud ümbrus, mis pakub arenemisele õigeid mudeleid ja vahendeid, mida laps vastaval arenguperioodil vajab. Siin on vanuseperioode arvessevõtvalt pakutud võimalusi lapse iseseisvaks tööks. Maria Montessori on ka öelnud, et lasteaed ja kool on kohaks, kus lapse loov energia peab leidma ruumi arenguks, kus lapsel on võimalus areneda igas suunas. Seega on õpetaja oluliseks rolliks arvesse võtta individuaalsus ja väärtustada iga last sellisena nagu ta on ning toetada ja kannustada lapse õppimist tema enda rütmis (Hujala, 2004). Lapse individuaalsus ja aktuaalne huvi võib aidata täiskasvanul orienteeruda selles, milliseid sobivaid materjale ta hetkel rohkem vajab, millega talle rohkem meeldib tegeleda.
Valisime oma töö teemaks Maria Montessori elu, filosoofia ja pedagoogika ning tema metoodika Eestis. Maria Montessori tegevus didaktikamaastikul on ühest küljest ääretult uuenduslik ja huvitav omas ajas ning teisest küljest rakendatav ka tänapäeval, mil hariduse keskmesse on taas tõusnud laps/õpilane ning tema vajadused. Maria Montessori keskendus pigem hariduse eesmärgile kui meetoditele. Tema lähenemine oli keskendunud lastele ja nende vajaduste vaatlemisele. Ta uskus, et lastes peituv inimkonna oskus ennast edukalt uuendada generatsiooni vältel kujundab nende oskuseid õppida ja areneda. (Polk Lillard 1996). Kooperatiivse projekti algusfaasis arutlesime, mida peaks meie projekt sisaldama, omavahelise arutluse käigus leidsime, et me ei saa käsitleda Montessori pedagoogikat ja filosoofiat, kui me ei tunne Maria Montessori elulugu, mis on suuresti mõjutanud tema vaateid, tõekspidamisi ja didaktilisi printsiipe. Jagasime töö alateemadeks:
rütmist. Kindel on see, et ise valides kasutab laps just neid vahendeid, mis talle arengu seisukohalt sel hetkel vajalikud on. Montessori lasteaedades on igat õppevahendit ainult üks komplekt, nii õpivad lapsed üksteise järel ootama ja kaaslase tööst lugu pidama ning harva õpib 2 või enam last samal ajal samat asja. Nii nagu elus ei ole võimalik korraga kõigil ühe töövahendiga töötada, tuleks lastel end kohandada elus valitsevate nõuetega. Kannatlikkust ja teise töö austamist saab treenida. Selle eelduseks on vabadus töötada sama vahendiga, võimalus tunda heaolutunnet ja rahuldust. Kaaslase tegevust jälgides teab laps, kui suurt põnevust tegevus tegijale pakub ega lähe teda segama. Tal on kindlustunne, et sama õppevahend on hiljem korralikult oma kohal riiulil ja seda on võimalik sealt võtta. Montessori õppevahendid jagunevad kolme suurde rühma: 1
päeval Päeviku täitmise üle teostavad kontrolli lasteasutsue direktor ja õppealajuhataja! Päevikut säilitatakse viis aastat! VII. Pedagoogilised suundumused- F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja; M. Montessori, Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika; Waldorfpedagoogika ideed, põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid; Hea alguse metoodika põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid. F. Fröbel (1782-1852) ja esimene lasteaed. Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. · Mängupedagoogika alused · "Gaben" (annid) süsteem · Loodusmetoodika · Lasteaednike koolitaja (1849) · Alushariduse metoodika ellukutsuja Fröbel asutas esimese eelkooliasutuse, mille nimi oli ,,lasteaed" ja töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Tema maailmavaate aluseks oli kristlik
ARENGUKESKKOND Mõjutegurid enne lapse sündi: - Ravimid, alkohol, nikotiin, narkootikumid - Nakkus- ja kroonilised haigused - Keskkonna mürgid - Ema vanus, elustiil ja traumad - Sotsiaalsed suhted perekonnas Füüsilised (ruum, vahendid) ja sotsiaalsed (inimesed, tegevused) tegurid: 1) Kodu ja perekond 0-1,5a : turvalisus ja mitmekesisus, füüsiline kontakt 1,5-7 (8)a : kogemusega seotud tegevused, kõik pereliikmed (mitte ainult 1 hooldaja), 5.ast sõbrad 2) Lasteaed ja õpetajad 1,5-3a : esemeline tegevus, ei oska jagada! (ühesugused asjad) , suureks üleelamiseks on arusaamine et ta on teistega võrdne, sõimeõpetaja (ühiselureeglid) 3-7 (8)a : rühmaruumi kujundamine rollimänguks, välised vahendid aitavad last rollis püsida 3) Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused Polikliinikud ja haiglad Rehabilitatsiooniasutused Õppenõustamiskeskused 4) Huviringid
Sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel on vaieldud selle üle, kellel on mängijale suurem mõju ( lapsevanematel, vanematel mängukaaslastel või samaealistel mängukaaslastel). Järelikult leidsid kinnitust Võgotski mõtted sotsiaalselt enamarenenud mängupartnerite osatähtsusest laste sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel. Ergutusi mängu arenguks teiste laste poolt võib ainult siis saada, kui juhtival lastel on edumaa sotsiaalses kompetentsuses. Samuti on leitud, et eakaaslaste mõju hakkab omandama tähtsust neljandal eluaastal, kusjuures varem on kõrge täiskasvanupoolne juhendamine. Prosotsiaalne käitumine ja mäng. Prosotsiaalne käitumine seisneb valmisolekus teiste abistamiseks, omakasupüüdmatus hoolitsemises, isegi eneseohverduses ilma vastutasu ootamata või saamata. Kaasaja mängupedagoogikas üheks olulisekaks eesmärgiks on saada kooperatsiooni ja abivalmiduse kujunemine ning seepärast kõneldakse isegi `prosotsiaalsest liikumisest mängupedagoogikas`
suhtes. Seega omandatakse altruistlik käitumine ja prosotsiaalsed hoiakud jäljendades. Kokkuvõtvalt võib märkida, et õppimist mõjutavad kolm faktorit: isiksuse bioloogilised ja psühholoogilised karakteristikud, käitumine ning keskkonnamõjud (Veisson, Veispak, 2005: 35-36). Kui sageli õpetaja ja lapsed mõnd suhtlemis- ja käitumisstiili kasutavad, kui huvitatud ja emotsionaalsed nad on see määrab peamiselt rühma sotsiaalse keskkonna. Lapsed vaatlevad eakaaslaste ja õpetaja käitumist kogu päeva jooksul ja teevad tähelepanekuid, mille põhjal kaaslasi (aga ka õpetajaid) hinnatakse. Nähes õpetajat mõne lapsega lubamatul viisil käitumas võib laps teha valed järeldused ja pidada sellist käitumist õigeks. Lapsed võivad seejärel õpetaja negatiivse käitumise omaks võtta ja samamoodi käituma hakata. Negatiivset käitumist ei pruugita esmapilgul märgata: vali hääl, pidev tagantkiirustamine, lapse
..................... 11 3.2.3. Platsenta väljutamine...........................................................................12 3.3. Enneaegus.................................................................................................. 12 3.4. Vastsündinu hindamine.............................................................................. 13 4. KASVATUS JA INIMESTEVAHELISED SUHTED......................................................14 4.1. Kasvatus väljaspool kodu – lasteaed..........................................................14 4.3. inimestevahelised vahelised......................................................................15 4.3.1. Isad...................................................................................................... 15 4.3.2. Vanavanemad...................................................................................... 16 4.3.3. Õed ja vennad......................................................................
tegevust kodu ümbruses. Vaheldust töö võtetes aitab hoida laste tähelepanu ja huvi erksana. (Eisen, 1989.) J. Käis tõi olulise pöörde Eesti algharidusse, töötades läbi koduloo ja üldõpetuse teoreetilised ja rakenduslikud küsimused ning andes välja vastavad käsiraamatud. J. Käis ei vastandanud üldõpetust ainesüsteemile, vaid muutis üldõpetuse sisu süsteemsemaks ja koduloolisemaks. Laps tajub ja tunneb oma ümbrust tervikpildina, õpetuski tuleb kohandada seesuguse tunnetusviisiga, sidudes üksikuid õppealasid keskse teema, keskse vaatlus- ja mõtlemispunktiga. Lapse sisemisi jõude vabastab ja paneb liikuma ühtlane, terviklik õppetegevus, keskmes on last ümbritsev asjaline maailm, laste kogemuste, elamuste ning huvide maailm. Laste individuaalsete võimete arendamist saab toetada individuaalse tööviisi kasutamise kaudu. (Nugin, 2013) J
nähtuste ja toimingute vahel. Arenev mõtlemine lubab lastel ette näha oma toimingute tulemusi, planeerida neid. Vastavalt tunnetuslike huvide arengule kasutab laps üha enam mõtlemist ümbritseva maailma tunnetamisel. Seoses kõne arenguga omandavad lapsed võime arutleda ka nende nähtuste üle, mis pole seotud nende isiklike kogemustega. Lihtsamate seoste väljaselgitamiselt läheb laps üle keerukamate, varjatud seoste mõistmisele. Nii võib kolmeaastane avastada vaid neid põhjus-tagajärg seoseid, mis on seotud esemete välise mõjutamisega (tool kukkus, sest keegi lükkas). Juba nelja-aastased hakkavad mõistma, et nähtuste põhjused võivad seisneda ka esemete endi omadustes (tool kukkus, sest ta jalg on katki). Eelkooliea lõpul hakkavad lapsed viitama ka sellistele põhjustele, mis seisnevad esemete seesmistes püsivates omadustes (tool oli kipakas). Nüüd areneb lastel oskus lahendada küllalt keerulisi ülesandeid, mis
eas ära tunda. Tõhustatakse lapse personaalset arengut, toetatakse perekonda ja lapse sotsiaalset kaasatust ning tugevdatakse perekonna pädevust. Last saab tõhusalt aidata vaid siis, kui teda ja ta vajadusi hästi tuntakse ja ta arengut järjekindlalt hinnatakse. Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Lapse arengu jaoks oluliste tegevuste planeerimine ja läbiviimine on võimalik siiski vaid siis, kui laps on läbinud vajalikud uuringud ja tema erivajaduse olemus teada. Seega saab last aidata, õpetada ja tema puuet korrigeerida, kui on selgeks tehtud, millisel arengutasemel laps antud momendil on. Tähtis
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Gil rõhutas vägivalla rolli ühiskonnas ja kultuurilisi väärtusi ning uskumusi, mis mõjutavad vanemate kasvatuspõhimõtteid; Gelles ja Cornell leidsid, et kui indiviid aktsepteerib vägivalda kui normi, käitub ta sagedamini vägivaldselt või tema vägivalla valulävi on kõrgem. Gelles'i teooria väidab, et madalam sotsiaalse kontrolli tase suurendab vägivaldse käitumise tõenäosust kodus. Mida suurem on mingi keskkonna privaatsus, seda raskem on laste väärkohtlemist avastada ja kergem toime panna. Spetsiaalse ohvri mudel. Vastandina eelpool toodud käsitlustele väidab spetsiaalse ohvri mudel, et lapsed kutsuvad ise enda väärkohtlemist esile. Gil oletas, et väärkohtlemise ohvriks langenud lastel on tegureid, mis suurendavad nende väärkohtlemise tõenäosust. Näiteks Lynch (1994) leidis oma uurimuses, et võrreldes mitteväärkoheldud lastega oli väärkoheldud d L v l I - - - - l
(nagu ka Vives: anda inimesele tööd, et ta saaks end edasi ise aidata) Martin Luther: lõi Saksamaal 1517 Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi. Reformatsiooni põhiseisukoht: inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikaks. Vahetu kontakt lugemisoskus ja kõik peavad ligi pääsema haridusele!! Reformatsioonist tulenevalt: Algharidus kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost Õppemetoodika kohandada lapsepärasemaks Õpetajatele rohkem tähelepanu Protestantlik liikumine: Inimesed on oma patus võrdsed Jumala ees Protestandid usuvad pigem end kui saatust Protestantlik eetika väärtustab tööd ja kohustusi J. A. Comenius (Tsehhi kasvatusteadlane): loodus on inimestele andnud eeldused teadmiste saamiseks inimene tuleb inimeseks kasvatada. Usupuhastusliikumise ja humanismi põhimõtted. Sotsiaalprobleemide leevendamine töö kaudu. III loeng 26.02.14 J.A
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
(otsuseid tuleb tihti muuta) Õppemeetodid, mida kasutatakse on osa globaliseerumisest.Õpilased asuvad õppima välismaale,ka see on osa globaliseerumisest. Globaalsus hajutab ära meie oma kultuuri.Kas see on õige? Kas seda on vaja? SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSTESSE S.Hirsijärvi J.Huttunen Sisukokkuvõte KASVUKESKKONNAD Olen nõus, et pere roll varajases kasvueas on lapsele olulisim.Hiljem laieneb see suhtlusring, tekivad omaealised sõbrad ja lasteaed. Lapse võimalused parimaks arenguks sõltuvad lapsevanemate ja lasteaia koostööst. Kasvukeskkonnad on jagunenud: Formaalseks – kool Informaalne – pere, sõbrad, töökollektiiv, huvirühmad Mitteformaalne – täiskasvanute täiendkoolitus Formaalse kasvatusega tegeleb kool, kust õpingute lõpuks saadakse ka tunnistus. Informaalse st. mitteametliku kasvatuse all mõeldakse koolisüsteemist väljaspool olevat kasvatust.
Ainult niisugune inimene mõistab lapsi sellistena, nagu nad on- tasased või lärmakad, nõudjad või andjad, kartlikud või enesekindlad, tasakaalukad või impulsiivsed, lõhkujad või loojad- ning juhendab, toetab ja abistab neid, kuid paneb paika ka reeglid. Kes võtab lapsi tõsiselt ning mõistab nende muresid ja hädasid, see ei anna järele lapse igale tujule ja nõudmisele ega aktsepteeri väljakutsuvaid piiririkkumisi, vaid kasvatab lastes püsivate väärtuste ja normide mõistmist. Paljud vanemad, kes kahtlevad püsivates väärtustes ja normides, peaksid tagasi vaatama iseenda ja oma perekonna eluloole. Kuidas kasvatati siis, kui mina laps olin? Kas minu vajadustega arvestati? Traditsioonide austamine ja kokkupõrked traditsioonidega ei tohi muutuda laialivalguvaks õhkamiseks: ,,Kui mina veel noor olin, oli kõik parem!" ega üldistavaks hukkamõistuks moto järgi: ,,Mina tahan kõik teisiti teha
Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutavatest võimalustest ning kohandada ja rakendada sobilikke metoodilisi variante lasteaias Adelion. Töö valmimisel lähtus autor eelkõige kontentanalüüsist ning interpretatsioonist. 1. Eesti keel vajab tunnustamist 1.3. Eesti-ja vene keele integreerimine Vastavalt keeleseadusele ja valitsuse määrustele peavad töötajad, kes suhtlevad isikutega tööalaselt, valdama eesti keelt. Keeleametil on õigus seda kontrollida ja nõuda asutustelt-ettevõtetelt, et nende töötajad oskaksid riigikeelt. On väga
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
teemedejaotust nagu on Maaja Männi koostatud raamatus "Mänge siit ja sealt". Mängud on jaotatud: meelte- ja tähelepanumängud; suhtlemis- ja loovusmängud; keele-, kõne- ja lugemismängud; võrdlemis- ja arvutamismängud ning liikumismängud. Kindlasti sobivad paljud mängud ka teiste valdkondade alla ja noorematele mõeldud mänge saab kasutada ka vanemate laste peal, ning saab kasutada ka mitmes erinevas tegevusvaldkonnas, kui neid natukene kohandada. Alustasin 3-aastaste lastega, kuid seal on ka mänge, mis on sobilikud mängimiseks samuti 2-aastastega. Paljud mängud on sobilikud näiteks 3-5-aastastele lastele, seetõttu tasuks 5-aastastele lastele mänge otsides vaadata ka nooremate hulka. 6-aastastele mänge otsides võib aga vaadata kõiki eelnevaid vanuseid. Mapist puuduvad praegu veel laulumängud. Ma tegin sellise valiku, kuna lasteaedades on eraldi muusikaõpetajad, kes neid mänge läbi viivad
intellektuaalse arengu soodustamisel on edukam, kui luuakse neile emotsionaalse, sotsiaalse ja füüsilise enesearendamise ja eneseväljenduse võimalusi. Neale Donald Wallsch, 1943 on ameerika kirjanik Mida enamat sa oled, seda enamaks sa võid saada ja mida enamaks sa saad, seda enamat võid sa ikka veel olla. Sügavaim saladus on selles, et elu ei ole avastamise protsess, vaid loomise protsess. Sa ei avasta ennast, vaid lood ennast uuesti. Sestap ära püüa avastada, kes sa oled, püüa teha kindlaks, kes sa tahad olla. ("Jutuajamised Jumalaga: ebatavaline dialoog. 1. raamat") Sri Sri Ravi Shankar, 1956 on vaimne juht ja humanist "Kui teil on ettekujutus, kes te olete, siis olete te kinni jäänud ja peatunud oma arengus. Te ei peaks teadma, kes te olete. Te muutute iga minut ja te peate jätma võimaluse muutumiseks avatuks." Friedrich (Wilhelm) Nietzsche, 1844-1900 oli saksa filosoof "Sa ei meeldi mulle. Miks
Nt põhjus: lapsel palav, nälg, väsimus. Lihtne kõrvaldada. Pikaajaline ühetaoline pikaajaline käitumine. Selle taga samuti täiskasvanu. Laps mõtleb- miski pole võimatu. Kõiki asju võib saada. Kui vanem on pidevalt lapsele kõike võimaldanud ning ühel hetkel, kui neid võimalusi pole ja laps seda ei saa, hakkab laps jonnima. Tuleb lapsega rääkida avameelselt. Küsimus on suhtlemisviisis, mis lapsega pole avatud. Sellises eas kardab vanem lapsega rääkida, sest kardab kaotada mõjuvõimu. Tuleb rääkida, miks kõike ei saa ja millepärast. Kui pikaajaline ilmnenud on, selle taga põhjus, mis last vaevab. Jonn annab võimaluse lapsega muuuta suhtlemisviisi, muutuda avatumaks. Nii nagu ei ärritu täiskasvanu palve peale, katsu lapsega käituda samamoodi. Õpilaste distsiplineerimine. Õpilase/lapse disruptiive (lõhestav, segav) käitumise (suunatud õpilasele, õpetajale) juhtimine, juhendamine, suunamine, vastandamine.
(Gilbertson jt 2006, 7). Õues õppimise olulisus seisneb laste võimaluses kaevata mudas, mängida poriga ja ronida, mis aitab kaasa ka füüsilisele arengule ning laste suhtlemisoskuste arengule ning omavahelisele koostööle. (Davies 1997). Lapsepõlvemaastikus peab ruumi olema kogu lapse potentsiaalile: kehale, tunnetele ja mõistusele. Oluline on, et kõik ümbritsev äratakse lapses huvi. Samas on lisaks sellele oluline ka lastele antav aeg ise avastada ning segamatult oma mänge mängida ja avastusretki teha. (Grahn jt 1997, Havnesköld, Mothander 1995, viidanud Dahlgren, Sjölander, Strid & Szcepanski 2007, 70). Väga olulisel kohal on lasteaia õueala võimaluste maksimaalne rakendamine. Looduslikud maastikud ergutavad laste motoorset aktiivsust, kallakud ja kivid on lastele kui looduslikud takistused, millest tuleb üle saada, taimed annavad varju ja puud on head ronimiseks. Muruplatsid on head jooksmiseks ja roomamiseks
Melanie peale ei käitunud nad siiski enam nii agressiivselt, kuid nad sel- probleemid line: valjuhäälne, metsik ning laamendav. Kuid väärkäitumi- kõdu. olid masendunud, sest "miski ei aidanud". Ajapikku lasid nad lasteaed võiks vä(/asP00' ju üritada teda pisut kasvatada. ne veelgi. Melanie'1 teha kõike, mida tüdruk tahtis. Kõdus see ei õnnestuvat. Sel ajal kui üks kasvataja uuris vanaema käest Jonniiga on katsekiviks mõningaid olulisi fakte Melanie kohta, üritas teine
Valetamine 10.oktoober 2011 Valetamine - tahtlik mittetõene väide, informatsioon. Tahtlik lausung eesmärgiga teist inimest petta või eksiteele viia. Erinevas eas olevad lapsed (Piaget): · Alla 3-4 aastane laps: fantaasiavale, vale on inetu sõna! Ta ei valeta tahtlikult. Fantaasiavale eest ei ole õige last karistada. Laps ei valeta sellel astmele, kuna ta kardab karistust. Ta arvab, et kui ei oleks karistust, siis oleks valetamine lubatud. Valed on keelatud, aga laps ei tea miks. · 5/6-10 aastane laps: vale on see, mis ei vasta tõele! Mõtlemistasemelt uus tase. Ta on sisemiseks omaksvõtnud täiskasvanu poolt kehtestatud reeglid. Kõige taunivam suhtumine valetamisse on vanuses 5-6-10aastased (operatsiooni mõtlemise tasemel). Keegi ei tohi valetada, ka täiskasvanu mitte.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
o Stereotüüpne käitumine, ühe lapse kontekstis, laps ei omanda palju erinevaid käitumisviise Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 16 o Vähene motivatsioon, initsiatiivi puudumine juhitavad keskkonna poolt, ümbritsevad inimesed on need kes tegevusi algatavad ja juhendavad Käitumine on raskesti prognoositav, samas üsna ühekülgne. Arengu dünaamika lapseeas (vt slaid) o Lasteaed: kerge intellektipuue - tasandusrühmas, mõõdukas intellektipuue - arendusrühmas, raske ja sügav intellektipuue - arendusrühmas või liitpuudega laste rühmas. o Kool: Kerge intellektipuude - lihtsustatud õpe (I kooliaste juhtiv on taju, valdav on praktiline mõtlemine; II kooliaste juhtiv on mälu, arenemas on kujundiline mõtlemine; III kooliaste juhtiv on mälu, valdav on kujundiline mõtlemine), mõõdukas
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
avastama ning austama temas inimest ja ainulaadset mina. Sada aastat hiljem leiti pedagoogilise mõtteloo esindajate konverentsidel, kui nurjunud oli see lootus. Ent siiski! Nii tulidki indigolapsed paljuski tänu sellele, et harjumuspärastes last alandavates ning alahindavates arusaamades oli tekkinud mõra. Täiskasvanud hakkasid paremini nägema, mida lapsed suudavad. Samas on mitmemõõtmeline maailm äratanud lastes endas tugeva mina-teadvuse, mida enam pimesi kuuletuma ei pane. Vabanemine mitmetest kultuurilistest painajatest lubabki lastel ilmutada oma tahet, tajuda end täiskasvanuga võrdsena, näha asju eelarvamus vabalt ja mitte leppida reeglitega. Arvutiajastu eelistused kuuluvad paindlikule mõistusele, mitte inimest raamides hoidvale traditsioonile. Tegelikult on indigolapsed kogu aeg siin olnud. Sellele arvamusele jõudsin pärast üht loengut ja indigolastest loetud kirjandust
annaabi.ee 
