KROONILISE HAIGUSEGA PATSIENT. HÜPERTOONIATÕBI SISUKORD • Sissejuhatus, • Hüpertoonia e. Kõrgevererõhktõbi, • Hüpertoonia diagnoosimine ja ravi , • Arutelu, • Kasutatud kirjandus. SISSEJUHATUS • Käesoleva referaadi eesmärgiks on teada saada, mis on hüpertooniatõbi. • Vererõhk mängib meie elus tähtsat rolli. Inimene peab teadma oma vererõhu näidu. (Guido jt 2011:220) • Püsivalt kõrge vererõhk soodustab komplikatsioonide teket erinevates organites nagu süda, aju, neerud ja veresooned, mille tagajärjeks on südame isheemiatõve, müokardi infarkti, südamepuudulikkuse, ajuinsuldi, neerupuudulikkuse või ateroskleroosist tingitud perifeersete arterite ahenenemise kujunemine. (Appel jt 2006: 299)
Kõrge vererõhk Kõrge vererõhk ehk hüpertooniatõbi on seisund, mille tõttu on inimesel pidevalt kõrgenenud vererõhk. Kõrgeks vererõhuks peetakse rõhku alates 140/90mmHg Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mille teket soodustavad: liigne kehakaal, stress ja vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Sageli on see pärilik, sega eelsoodumusega isikud peavad eriti hoolsalt vältima ohutegureid. Kõige suuremateks ohteguriteks on stress ja liigne soola tarbimine. Kõrge vererõhk tekib kui arterid on liiga pinges ja tihenenud. Süda peab selel tagajärjel rakendama rohkem jõudu vere läbisurumiseks kitsenenud veresoontest. Seega on pidevalt kõrge vererõhk südamele väga koormav. Ajuinsult ja sellest tingitud jäsemete või kehapoole halvatus ning sageli ka kõnevõime kaotus on valdaval osal juhtudest tingitud halvasti ravitudvererõhust. Seetõttu peaks vererõhku sageli mõõ...
Hüpertoonia kõrgvererõhk Keity Paemurd 9B PMG 2008 Mis on hüpertoonia? Hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõbi on haigus, mille puhul ülemine vererõhk on üle 140mm/Hg ja alumine üle 90mm/Hg. Ligi 50% üle 65 aastastest inimestest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertoonia võib esineda nii väikestel lastel, noortel ja vanematel. Hüpertooniatõbi on aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaiguste oluliseks riskifaktoriks. Mis põhjustab vererõhu tõusu? Vererõhutõusu põhjus on enamasti muutus arterites. Lisaks mõjutavad vererõhku organismi vee- ja soolasisaldus, neerude ja närvisüsteemi seisund ning mitmed hormoonid. Hüpertoonia on pidevalt süvenev haigus, mille ravi on eluaegne. Hüpertoonia kaebused Peavalu Pearinglus Väsimus Ninaverejooks Närvilisus Nägemise halvenemine Üldine halb enesetunne koos peavaluga, töövõime langus ja südame kloppimine. Kuidas saab hüpertooniat diagnoosi...
k) Arterial hypertension (ingl.k) ·Eestis on umbes 350 000 elanikul kõrgenenud vererõhk ·Sõltuvalt vanusest kannatab hüpertensiooni all 12-40% täiskasvanutest · Kui arstid peaksid valima ainult ühe haiguse, mida ravida, peaks selleks olema hüpertooniatõbi, kuna just see haigus mõjutab meie ühiskonnas tervist kõige rohkem. ÜLEVAADE ·Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga, kusjuures ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. 85-90%-l juhtudest on tegemist essentsiaalse hüpertensiooniga ehk ilma leitava põhjuseta kõrgvererõhutõvega. Vaid 5-10%-l on teada põhjus või haigus, mis vererõhu kõrgenemist põhjustab, siis nimetatakse seda sekundaarseks hüpertensiooniks. ·I astme hüpertensioon (kerge) organmuutusi ei esine 140159 9099 mmHg II astme
700st nõelravipunktist 340 jäävad meridiaanidele Iseloomulik on ühele meridiaanile jäävate punktide reaktsioonide ilmutamine haiguse puhul Nõela torkamisel võib näha kiirgust piki vastavat meridiaani Mille puhul aitab? Peavalu, migreen, vertiigo Lihasvalud ja pinged Rasvumine Akne Närvivalud Insuldijärgne seisund Stress, depressioon, unetus Kõhuhädad, urineerimishäired Viljatus Allergiad, krooniline nohu, köha, bronhiit Algav hüpertooniatõbi Krooniline nohu, köha, bronhiit, sinusiit, bronhiaalastma jpm Kus tehakse? Goltsman Therapy Mustamäe tee 5 Armal OÜ Hobusepea 2206 Tallinn Dr. Raimond LihtmaaRiia mnt 167 Pärnu Eraarst Ülla Kirs Vaksali 17, Tartu OÜ Elitar Kliinik Keskväljak 910, Jõhvi; Kreutzwaldi 133, Tallinn OÜ TIANCHI Munamäe 2011 Otepää OÜ Visus PlussPargi 1 Põltsamaa Jõgeva mk Dr. Toomas Tiik 6 014 882 Tallinnas Kasutatud allikad http://www.goltsman.ee/content/est/102/
raviga jääb tavaliselt alla 150cm. Naissuguhormoonide ehk östrogeenidega alustatakse ravi 12-13 aasta vanuses, et areneks naisele omane välimus. Tavaliselt tekib ka menstruatsioon, kuid naine ei ole võimeline rasestuma. Psühholoogiline nõustamine on vajalik ära hoidmaks psüühilist kriisi seoses oma haigusega. Lisaks Kuna haigusega kaasnevad sageli ka madal luutihedus, kõrge kolesteroolisisaldus veres, kilpnäärmehaigused, diabeet ja hüpertooniatõbi, vajavad nad sagedast arstlikku kontrolli ja ravi. Kuna haiguse tekkepõhjuseid ei ole teada, ei saa seda haigust ennetada. Kasutatud kirjandus http://static.inimene.ee/index.php?disease=t&sisu=disease&did=263 http://easypod.ee/sites/default/files/images/Turneri-S%C3%BCndroom-Ok.jpg http://missingxchromosome.files.wordpress.com/2012/11/linda-hunt.jpg Aitäh tähelepanu eest!
e rasedustoksikoos, müokardi haigused, stenoseeruv stenoseeruv verevoolu streptokokid, viirusinfektsioonig k subharadnoidaalne hüpertooniatõbi, ateroskleroos, ateroskleroos, vähenemine stafülokokid, a, reumatismiga, i verejooks hüpertensiivne kriis, koronaararterite koronaararterite pärgarterites. enterokokid mükoplasma-,
Tema tavaline RR on 150/70 mmHg.Tütarlaps soovitas emale minna EMO-sse, aga patsient rangelt nõudis jätta teda kodus. Arst hindas turse suurus. Sinakaspunane värv viitas verejooksule. Arst suunas patsienti röntgenile. Röntgen näitas, et see on hüppeliigese nikastus. Patsiendi andmed: vanus 73 kaal 70 ; Sugu: naine pikkus 165 cm; Varasem tervishoiuasutuse Kilpnäärme operatsioon kogemus Kaasuvad haigused, eelnevad II astme hüpertooniatõbi operatsioonid Regulaarselt kasutatavad Micardis plus 40mg x1, indometatsiin 1 tbl vajadusel, ravimid Pentalgin N 1 tbl vajadusel Allergia Eitab Teadvus: Selge Turvalise keskonna säilitamine Sooritab elamistoiuminguid iseseisvalt, kuid praegu vajab abi mõnel toimingul Suhtlemine Kõne selge
levida hepatiidiviirused, seetõttu peaks veritsustõbe põdevat inimest kohe vaktsineerima B-hepatiidi vastu. Kõrgvererõhktõbi · Kõrgvererõhktõbi e. suurenenud vererõhk. Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab normiks peetava piiri - süstoolne <140 ja diastoolne <90 mmHg. · Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga. Ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. · Sümptomid on peavalu, pearinglus, väsimus, ninaverejooks, närvilisus, töövõime langus ning unetus. · Arteriaalne hüpertensioon; essentsiaalne hüpertensioon; hüpertooniatõbi; Hypertensio arterialis (Morbus hypertonicus) (ld.k), Arterial hypertension (ingl.k) Põhjus ja Ravi · Kui süda pumpab verd, avaldab see rõhku veresoontele. Süstoolne
Kasvuhormoon tablettidena on vajalik selleks et kiirendada lapse kasvu, kuigi pikkus ka raviga jääb tavaliselt alla 150cm. Naissuguhormoonide ehk östrogeenidega alustatakse ravi 12-13 aasta vanuses, et areneks naisele omane välimus (rinnanäärmed, kubemepiirkonna karvakasv). Tavaliselt tekib ka menstruatsioon, kuid naine ei ole võimeline rasestuma. Kuna haigusega kaasuvad sageli ka madal luutihedus (sellest luumurrud), kõrged kolesteroolisisaldus veres, kilpnäärmehaigused, diabeet ja hüpertooniatõbi, vajavad nad läbi elu sagedast arstlikku kontrolli ja ravi. Kuna haiguse tekkepõhjusi ei teata ei ole seda võimalik ennetada.
mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks. Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad. Tekib haiguslik vajadus pidevalt alkoholi tarvitada. Järgneb võimetus töökohta pidada. Perekond laguneb. Taandareng lõpeb alkoholitarbija pätistumisega. Alkoholi toimel kahjustuvad aju tsentrumid: väheneb enesekontroll, häiritud on inimese käitumine ja otsustused. Lisaks vaimsele allakäigule tekivad kroonilised haigused: maksatsirroos, hüpertooniatõbi, südamepuudulikkus, seedetrakti vaevused. Immuunsüsteemi kahjustuste tõttu langeb vastupanuvõime ka teiste haiguste tekkele. Kroonilise alkoholismiga seotud haigused ja alkohoolses joobes toimuvad vigastused on Eestis peamiseks keskmise eluea lühenemise ja varase surma põhjuseks. Alkohol kahjustab eriti väikeaju rakke, mis omakorda põhjustab tasakaaluhäireid. Need koos jalgade närvide kahjustusega (polüneuropaatia) ongi kroonilise alkohooliku raskete tasakaalu- ja
Situatsioonülesanne 1 43-aastane mees, ülikooli õppejõud, hüpotüreoosi diagnoos 5 aastat, hüpotüreoos on tekkinud autoimmuunse türeoidiidi järgselt. Lisaks on patsiendil 1. astme hüpertooniatõbi,raviskeemis on ramipril 5 mg päevas. Patsiendil on kaebuseks püsivalt väsimus, vahel südamekloppimise episoodid ja kätevärin, patsient kurdab naha kuivust, kaal on patsiendil olnud stabiilne viimaste aastate jooksul. Patsient ise arvab, et türoksiini annus on patsiendi jaoks liiga kõrge,tekitades kliinilisi sümptomeid ja seetõttu soovib kontrollida analüüse(viimased analüüsid teostati pool aastat tagasi). Kuna TSH väärtused olnud mitme aasta jooksul 100 mikrg levotüroksiini
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Riski- ja ohutusõpetus – praktikum Trammi müra mõõtmine Üliõpilased: Rühm: Juhendaja: Tallinn TEOORIA Müra on ebameeldiv heli, füüsika seisukohalt atmosfäärirõhu kiired ostsillatsioonid. Tänapäeva inimene puutub müraga kokku ettevõttes, transpordivahendis, kodus. Müra tase ruumis on seotud eeskätt ruumisiseste müraallikate ja reverberatsiooniga, müra peegeldumisega, aga ka ruumi tuleva müraga väljastpoolt. Reverberatsioon toimib, kui müra ei absorbeeru ruumi seintel, sisustusel, seadmetel, kui nende pinnad on siledad. • Ergonoomika ei uuri enamasti probleeme, kui müra vähendamise vajadus on ilmselge, kui esineb norme ületav tugev müra, mille vähendamine on seotud eeskätt tehniliste probleemidega või antifoonide kasutuselevõtu...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Riski- ja ohutusõpetus Praktikum Trammi müra mõõtmine Tallinn 2008 Teooria Müra on ebameeldiv heli, füüsika seisukohalt atmosfäärirõhu kiired ostsillatsioonid. Tänapäeva inimene puutub müraga kokku ettevõttes, transpordivahendis, kodus. Müra tase ruumis on seotud eeskätt ruumisiseste müraallikate ja reverberatsiooniga, müra peegeldumisega, aga ka ruumi tuleva müraga väljastpoolt. Reverberatsioon toimib, kui müra ei absorbeeru ruumi seintel, sisustusel, seadmetel, kui nende pinnad on siledad. · Ergonoomika ei uuri enamasti probleeme, kui müra vähendamise vajadus on ilmselge, kui esineb norme ületav tugev müra, mille vähendamine on seotud eeskätt tehniliste probleemidega või antifoonide kasutuselevõtuga. · Ergonoomika käsitleb esmajoones keerukaid situatsioone. Siis tuleb otsida lahendusi, mis on ettevõtte seisukohalt, sealhulgas majanduslikul...
Valsartaan Angiotensiin II (A II) on RAAS süsteemi tähtsaim lõpp-produkt. Angiotensiin II retseptorite blokaatorid pärsivad RAASi lõpplüli angiotensiin II (1.tüüpi) retseptoreid selektiivselt. Nagu AKE inhibiitoridki langetavad efektiivselt RR, omavad kardioprotektiivset toimet, aga ARBid on selektiivsemad ja efektiivsemad kui AKE inhibiitorid. Omavad vähem kõrvaltoimeid kui AKEId: tõenäoliselt ei esine AKEdele omaseid angioödeemi ega olulist köha ARBid näidustused: Hüpertooniatõbi kui AKE inhibiitoreid ei taluta või ei saa kasutada .Sobivad paremini hüpertoonikutele, kelle on 2.tüüpi diabeet, neerukahjustus või vasaku vatsakese hüpertroofia ja/või südamepuudulikkus N! Vererõhu normaliseerumiseks kulub enamusel haigetest 2 kuni 3 ravinädalat Kõrvaltoimed: Vahel harva/praktiliselt ei esine esimese doosi järgset hüpotensiooni. Ravi katkestamisel ei esine järsku RR tõuse. Lühiaegne maksa ensüümide tõus
Füüsikalised ohutegurid on: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused; kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Optometristi füüsikalised ohutegurid Müra- töötajat häiriv või tema tervist kahjustav heli. Müra saab hinnata vastavalt tehtavale tööle. Kuulmisekahjustuste risk on olemas, kui müratase on suurem kui 80 dB(A). Sellistes tingimustes on soovitav kasutada kuulmiskaitseid. Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Optometristi müraallikad: Töötavad masinad ja arvutid; Printer; Trükkimine; Helisev telefon; Rääkimine klientidega; Ventilatsioon; Väljastpoolt tööruume tulev müra; Müra mõjud Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ...
vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks.Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad, väheneb enesekontroll, häiritud on inimese käitumine ja otsustused. Tekib haiguslik vajadus pidevalt alkoholi tarvitada. Järgneb võimetus töökohta pidada. Perekond laguneb. Taandareng lõpeb alkohol i sõl t lase pätistumisega. Lisaks vaimsele allakäigule tekivad kroonilised haigused: maksatsirroos, hüpertooniatõbi, südame-puudulikkus, seedetrakti vaevused, suhkrutõbi, kõhunäärme põletik, alkohoolne epilepsia, psoriaas. Immuunsüsteemi kahjustuste tõttu langeb vastupanuvõime ka teiste haiguste tekkele. Kroonilise alkoholismiga seotud haigused ja alkohoolses joobes toimuvad vigastused on Eestis peamiseks keskmise eluea lühenemise ja varase surma põhjuseks. Alkohol kahjustab eriti väikeaju rakke, mis omakorda põhjustab tasakaaluhäireid
Tallinna Teeninduskool Referaat Pärilikud ja mitte pärilikud haigused Allan Part 011MT Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Pärilikud haigused 3. Klienfelteri sündroom 4. Downi sündroom 5. Turneri sündroom 6. Pärilike haiguste ennetamine 7. Pärilike haiguste ravi 8. Mittepärilikud haigused 9. Kasutatud allikad 1. Sissejuhatus Haigused eksisteerivad: mittepärilikud, pärilikud või päriliku eelsoodumusega. Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Nakkushaigused on mittepärilikud haigused. 2. Pärilikud haigused Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Näiteks kurtus, hemofiilia, lühinägelikkus, daltonism. Daltonism ehk värvipimedus. On eriti levinud eurooplastel(ca 8% meestest). Värvipimeduse vormist olenevalt on häiritud erinevate värvide n...
.. a) lipolüüsi vähenemine b) kardiodepressiivne toime c) vererõhku langetav toime d) bronhe lõõgastav toime 47. beeta1-adrenoblokaatorid langetavad vererõhku ... a) stimuleerides presünaptilisi retseptoreid veresoontes b) pärssides noradrenaliini deponeerumist c) pärssides noradrenaliini sünteesi d) toimides beeta-adrenoretseptoritesse südames 48. beeta1-adrenoblokaatorite kasutamine on näidustatud järgnevate haiguste korral ... a) hüpertooniatõbi b) tahhüarütmiad c) bronhiaalastma f) kõigi nende haiguste korral 49. H1-histamiini retseptorid paiknevad ... a) veresoontes b) bronhide näärmetes c) seedetrakti silelihastes d) emakas e) KNS-is 50. Milline H1-histaminoblokaatoritest põhjustab uimasust vähimal määral? a) difenhüdramiin b) prometasiin c) terfenadiin 51. Kromolüünnaatrium ... a) blokeerib H1-retseptoreid b) blokeerib H2- retseptoreid c) blokeerib histamiini vabanemist nuumrakkudest d) blokeerib histamiini sünteesi
Sagedamini esinevad terviseprobleemid reisimisel Andra Pant, NT12 Video: http://www.youtube.com/watch?v=G2LAqLtsFHM ,,Travel Tips 101" Reisikohvrit pakkides peaks kindlasti arvesse võtma mitmeid asjaolusid. Nii on enne reisi vaja mõelda ka tervise peale ning aegsasti välja selgitada reisil esineda võivad terviseriskid. Kui reisilemineja on täiesti terve, piisab reisiks valmistumiseks kuust-paarist ka eksootilisse paika reisides. Kui reisija põeb mingit kroonilist tõbe, mida peab pidevalt ravimitega ohjama (näiteks diabeet või hüpertooniatõbi), peaks...
.......................................................................................23 2 SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Tartu Ülikooli Kliinikumis pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakonnas 21.04.2015 kuni 14.05.2015. Koostasin patsiendist õenduslugu vahemikus 23.04 kuni 07.05. Patsiendi diagnoosiks oli parema kopsu ülasagara adenokartsinoom. Kaasuvateks haigusteks südamekahjustusega hüpertooniatõbi kongestiivse südamepuudulikkusega, esmane ühepoolne gonartroos ja esmane ühepoolne koksartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt, kuna talle tehti kaks operatsiooni. 22.04- videotorakoskoopiline kopsuresektsioon. 06.05- torakoskoopia liidete vabastamise, mehhaanilise pleurodeesi, kopsu dekortikatsiooni või biopsiaga. 3 1. ÕENDUSANAMNEES Valisin patsiendiks 66-aastase mehe, kelle initsiaalideks K. H
KOPSUVÄHK SÜMPTOMID Pikaleveniv köha, valud rindkeres, veriköhad, korduvad kopsupõletikud, seletamatu kaalulangus, söögiisu puudumine Kopsuvähi riskitegurid suitsetamine Suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki on 10 kuni 25 korda suurem kui mittesuitsetajal Kuni 90 % kopsuvähijuhtudest on põhjustatud suitsetamisest I RAVIVIIS Kirurgiline raviseisneb kasvaja kopsust eemaldamises Lõigatakse ära osa kopsust, kus kasvaja paikneb Kui vähihaige kopsude seisund ei võimalda terve kopsu osa eemaldamist, siis lõigatakse ära kasvaja ning väike osa tervet kude kasvaja ümbert Kopsuvähi kirurgiline ravi on tõhus,kui haigus on piirdunud ainult kopsukoega, mis tähendab, et kasvaja ei tohi olla levinud kopsukoest väljapoole II RAVIVIIS Kiiritusravi kasutatakse kiirgust, mis kahjustab kasvajarakkude elutegevust ja vähendab seeläbi kasvaja mõõtmeid. Põhineb sellel, et kasvaja on kii...
Toimub kusihappe üleproduktsioon. Riskitegureiks, mis soodustavad geneetiliselt tingitud ensümopaatia avaldumist ja süvendavad hüperurikeemiat, on: liigsöömine ja alkoholi tarbimine, stressisituatsioonid, hüpertensioon, dehüdratatsioon, hüperglütserideemia. (Reumatoloogia, 2000, Sisehaigused, 1999) Teist ehk sekundaarset hüperurikeemiat põhjustavad neerupuudulikkus, verehaigused, psoriaas, hüpertooniatõbi, müksödeem, hüperparatüreoos, diabeet jne, medikamentidest diureetikumid ja salitsülaadid väikestes kogustes. (Reumatoloogia, 2000, Sisehaigused 1999) 2 Kusihappe konsentratsiooni mõjutavad oluliselt vanus, sugu ja toitumine. Puberteedieas poistel suureneb uraatide konsentratsioon järsult ning jääb seejärel püsima ega suurene vanusega
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK32 Aire Ilves MÜRA Referaat Tööohutuse- ja tervishoiu alustes Juhendaja: E. Tosso Tallinn 2008 SISUKORD 2 Antud referaadi eesmärgiks on tuua välja üks tööohutuse ja tervishoiuga seonduvaid aspekte. Nimelt on minu eesmärgiks uurida mõistet müra ja selle mõju keskkonnale. Püüan täpsemalt selgitada mis on müra, ja kuidas see mõjutab inimest ning tema töövõimekust. Samuti kuuluvad minu uurimise alla ka müra erinevad tasemed ning liigse müra vaigistamise võimalused. Referaadis on kolm peatükki ning üks alapeatükk, mis mahutuvad kuuele leheküljele. 3 1 MIS ON MÜRA? Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreet...
TALLINNA TEENINDUSKOOL FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID.....................................................4 2. MÜRA...............................................................................................................................4 2.1 MÜRA OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE........................................................5 3. VIBRATSIOON.......................................................................
Antsla Gümnaasium VERERINGE ELUNDKOND Referaat Nimi: Marilin Niilus Klass: 9A Antsla 2008 Sisukord: ELUNDKONNA EHITUS JA PAIKNEMINE...............................................................................................3 SÜDA.............................................................................................................................................................3 VERESOONED ............................................................................................................................................3 VERERINGE-ELUNDKONNA TALITLUS..................................................................................................5 VERI ..................................................................................................................................................
pakkuda nii palju vahendeid, et siin võib asi pidama jääda ainult raha taha. Partneri kaotust elab mees väga raskelt üle, nii emotsionaalselt kui seksuaalselt. Maailma statistika järgi sureb keskmine mees paar aastat pärast elukaaslast. Ka noores eas võivad suhte lõppemisele või lahutusele järgneda tõsised raskused uue seksuaalsuhte alustamisel, aga enamasti saab neist üle. Psühholoogiliselt mõjutab mehe seksuaalsust igasugune haigus. Erektsioonile avaldavad mõju eeskätt hüpertooniatõbi, südame isheemiatõbi, ateroskleroos, suhkruhaigus, samuti kroonilised maksa- ja neeruhaigused ning depressioon. Viimased uuringud näitavad, et noored mehed ei põleta ennast enam tööga läbi nii nagu mõned aastat tagasi. Kuna väsimus tapab seksuaalsust, on tähtis, et mees saaks ennast välja puhata. Vanemas eas on töötamine võrreldes kodusistumisega just hea, sest see aitab vormis püsida. Kui aga töö on pingeline ja pinget ei
partsiaalset agonistlikku toimet omavad suurendavad rahuolekus frekventsi, kuid vähendavad seda füüsilise koormuse korral. -BLOKAATORITE VERERÕHKU LANGETAV TOIME · Pärssiv toime südamele · Reniini vabanemise pärssimine (- blokaad jukstaglomerulaarsüsteemis) · Perifeerse resistentsuse langus ( antagonism, -agonism, jt) · toime kesknärvisüsteemi- sümpaatilise aktiivsuse vähenemine -BLOKAATORITE KLIINILINE KASUTAMINE · Hüpertooniatõbi · Südame rütmihäired · Stenokardia ja müokardiinfarkt. Vähendavad müokardi hapniku tarvidust. · Ärevusega kaasnevate somaatiliste nähtude (südamepekslemine, lihaste treemor) vähendamiseks. · Glaukoom, türeotoksikoos, migreeni profülaktika. · Täiendava ravimina hüpertroofilise kardiomüopaatia ja feokromotsütoomi korral -BLOKAATORITE VASTUNÄIDUSTUSED · Bronhiaalastma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. · Kardiovaskulaarne puudulikkus.
Kuidas tekib infarkt? Kolesterool koguneb veresoontesse, kleepub omavahel kokku ning moodustab trombi. Tromb liigub vere kaudu südame poole ning sulgeb vere ning hapniku tee südamesse ning tekitab infarkti. Tekib nekroos Millistes elundites võivad esineda muutused pikaaegse hüpertoonia tõve korral? Neerud – neerupuudlikkus Silmad - silmarõhk tõuseb Süda - infarkt, aordi lõhkemine Aju - insult Kuidas hüpertooniatõbi kahjustab silmi? Silmarõhk tõuseb Silmakapillarid lõhkevad Mis on äge kardiovaskulaarne puudulikkus? Tuleb ootamatult ja järsku, tromb Mis on krooniline kardiovaskulaarne puudulikkus? Pärast infarkti tekib alati südame puudulikkus, sest infarkti kolle ei taastu. Võib tekkida aja jooksul ahenenud arteritest ja süda ei jaksa seetõttu verd ringi pumbata. Nefroloogilised haigused.
TÖÖKESKKOND on ümbrus, milles inimene töötab. Nõuded töökeskkonnale kehtestab "Töötervishoiu ja tööohutuse seadus", mis on vastu võetud 16.06.1999. Töökeskkonnas toimivad järgmised ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised psühholoogilised Need ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme, st. 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja ...
Kuressaare Gümnaasium ALKOHOL Uurimistöö Kristiina Pajussaar Kadri Järvalt X klass Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. MILLEST JOOMINE ALGAB..........................................................................................4 2.ALKOHOLI SISALDUS VERES..........................................................................................5 1.2 Ilmamõõteriistad...............................................................................................................8 1.3 Kuidas loomad ilma ennustavad.....................................................................................11 1.3.1 Miks on meduuside ...
Rahumäe Põhikool ALKOHOLI KAHJULIK MÕJU ORGANISMILE Uurimustöö Autor: Tõnis Adra Klass: 9.B Juhendaja: õp Marti Martinson Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.1. Alkoholi mõju maksale...................................................................................................... 4 1.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile.......................................................................................... 5 2. Alkoholi kontsentratsioon veres........................................................................................... 6 2.1. Joobeastmed................................................................................................................ 7 2.2. Joove ja tagajärj...
Saku Gümnaasium ALKOHOLI KAHJULIK MÕJU ORGANISMILE Uurimustöö Autor: Sten Kangilaski Klass: 10 Juhendaja: õp Anne Rooste Saku 2011 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.1. Alkoholi mõju maksale...................................................................................................... 4 1.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile.......................................................................................... 5 2. Alkoholi kontsentratsioon veres........................................................................................... 6 2.1. Joobeastmed................................................................................................................ 7 2.2....
Samuti kurdab peavalusid, mis ilmnevad mõned korrad nädalas. 2 aastat tagasi diagnoositud kõrgevererõhktõbi. Haiguse anamnees: patsient pöördus perearsti vastuvõtule tervisekontrolli, kus vereanalüüsist selgus, et patsiendil on kõrgenenud kolesterooli tase (8,9 mmol/l) ning vererõhku kontrollides selgus, et see on normist kõrgem (154/95mmHg). Seejärel tehti 24 h monitooruuring, mille tulemusena sai patsient diagnoosiks hüpertooniatõbi. Teadaolevalt pole perekonnas hüpertooniatõve esinenud. Patsient suitsetab 15-20 sigaretti päevas ja on seda teinud 30 aastat. Suitsetamisest loobumine on raske, sest naine armastab samuti suitsetada. Kodus tarvitatavad ravimid: vererõhuravim Noliprel Arginine, 2,5 mg/0,625 mg (1 tbl. 1 kord päevas), kolesterooli alandav ravim Atoris, 30 mg (1 tbl. päevas), D-vitamiini toidulisand. Patsient võtab ravimeid väga ebaregulaarselt.
(1) Tööandja on kohustatud: • 1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevale seadusele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotu...
Kaasaegse ergonoomika alused Ü. Kristjuhan Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist. Nt käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Ergonoomikalased teadmised on eriti kasulikud tehnika (tööpinkide ja seadmete konstruktsioon), majanduse (keerukate probleemide lahendamine ettevõttes, tööviljakuse tõstmine), tervishoiu (stressi ja haiguste vältimine, esmane preventsioon) ja teiste erialade spetsialistidele, kuna võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid probleeme või neid hoopiski vältida. Üldine filosoofia Uue "Eesti keele sõnaraamatu" järgi on ergonoomika teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast. Sisult ja struktuurilt erineb ergonoomika enamikust teadustest, kus uurimisobjekt ja rakendatavad meetodid on hästi piiritletavad. · Sageli uuritakse süsteeme inimene - seadmed - ümbritsev keskkond. · Tihti taotletakse tegevuse optimeerimist. · Ergonoo...
KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni. Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < ...
Tervis-organismi loomulik seisund. Terve inimese elundite talitlus kulgeb ladusalt. Tervis võimaldab inimesel oma elukeskkonnas toime tulla, tunda vaimselt ja kehaliselt hästi. Haigus- organismi normaalse elutegevuse häire, kusjuures on kahjustatud ühe või mitme elundi talitlus. Spordimeditsiiniline terviseuuring Teostatakse Tallinnas Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Kliinikumis- Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Pärnu Haigla, Kohtla-Järve Haigla. Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed. ettevalmistusega perearstid- noorsportlased kuni 18 aastat,...
Tase 0: Tuleb täielikult ise toime enda eest hoolitsemisega Tase I: Vajab varustust või seadeldist Tase II: Vajab teise inimese abi või järelvalvet ning varustust või seadeldist Tase III: Vajab teise inimese abi või järelvalvet ning varustust või seadeldist Tase IV: On sõltuv ning ei osale Füüsiline läbivaatus: Haiglasse tulles vererõhk 110/65 mmHg, pulsisagedus 82 x', regulaarne, tugevus normaalne, SpO2 98%. Patsiendil esineb hüpertooniatõbi. Hingamissagedus 18 korda minutis nii preoperatiivselt. Postoperatiivselt 16 korda minutis. Hingamisel probleeme ei esine, hingab ühtlaselt. Peale operatsiooni teostab hingamisharjutusi. Käepigistus on normaalne. Lihastoonus ka normaalne. Patsiendil on diagnoositud ühepoolne gonartroos, kuid tema sõnul see liikumisele mõju ei avalda. Patsient liigub iseseisvalt, vahepeal kasutab keppi. Tasakaaluhäireid ei esine.
* unetus; krooniline väsimus * allergiad * krooniline nohu; sinusiit (ninakõrvalkoobaste põletik) * köha, bronhiit, bronhiaalastma * krooniline gastriit (mao limaskestapõletik); mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi * meteorism (kõhupuhitus); diarröa (kõhulahtisus); obstipatsioon (kõhukinnisus) * colon irritabile (soole ärritussündroom) * urineerimishäired; krooniline prostatiit (eesnäärmepõletik) * ebanormaalne külmatunne; käte-jalgade külmetamine * algav hüpertooniatõbi (kõrgvererõhutõbi) * algodüsmenorröa (menstruatsioonihäired, valulikud mensesed) * viljatus * rinnapiima vähesus Holistiline teraapia Holistiline tuleneb kreekakeelsest sõnast holos ,,terve", ,,kogu", ,,täielik". Holismi printsiibi võttis kokku Aristoteles oma ,,Metafüüsikas" järgmiselt: ,,Tervik on midagi enamat kui selle osade summa." Holistiline teraapia läheneb igale inimesele individuaalselt ja loominguliselt. Seansi
·Piiripealne vererõhk on 130139/ 8589 mm Hg. ·Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga. ·Ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. ·Üha rohkem diagnoositakse 30-40 aastaste noorte meeste hüpertooniatõbe !!! Kõrgenenud vererõhku ei tohiks suhtuda pealispindselt, see tuleb hoida pideva kontrolli all ja tarvitusele võtta kõik tervist tugevdavad meetmed. Miks on kõrgvererõhutõbi ohtlik? Hüpertooniatõbi võib endaga kaasa tuua: ·paljude haiguste süvenemise või ka ootamatu äkksurma; ·aju veresoonte probleemid; ·südame pärgarterite probleemid, südame puudulikkus, vasaku südamevatsakese puudulikkuse, isheemiatõbi (loe edasi); ·silmapõhjade muutused ning nägemise halvenemine; ·insuldi (loe edasi); ·infarkti (loe edasi); ·neeruhaigused ja neerupuudulikkuse.
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt võime säilitada keh...
Eksamiküsimused 1. Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid. Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on: suurenenud sissetulekud paranenud haridus positiivsed muutused toitumises paranenud hügieenitingimused paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toe...
Normaalne vererõhk on 130/ 85 mm Hg. Piiripealne vererõhk on 130139/ 8589 mm Hg. Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga. Ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Üha rohkem diagnoositakse 30-40 aastaste noorte meeste hüpertooniatõbe !!! Kõrgenenud vererõhku ei tohiks suhtuda pealispindselt, see tuleb hoida pideva kontrolli all ja tarvitusele võtta kõik tervist tugevdavad meetmed. Miks on kõrgvererõhutõbi ohtlik? Hüpertooniatõbi võib endaga kaasa tuua: paljude haiguste süvenemise või ka ootamatu äkksurma; aju veresoonte probleemid; südame pärgarterite probleemid, südame puudulikkus, vasaku südamevatsakese puudulikkuse, isheemiatõbi; silmapõhjade muutused ning nägemise halvenemine; insuldi; infarkti; neeruhaigused ja neerupuudulikkuse. 9. Seedeelundite talitluse häired: gastriit, haavandtõbi, maksa talitluse häired - hepatiit ja maksa tsirroos. Gastriit on mao limaskesta põletik
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM38 Meelis Magus TERAAPIAVÕIMALUSED INIMESE AITAMISEKS Referaat esmaabist Juhendaja: Marelle Jaagop Tallinn 2010 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 4 2 Kinesioloogia........................................................................................................................... 5 2.1 Mis on kinesioloogia? ...................................................................................................... 5 Kinesioloogia sobib: ......................................................................................................... 5 2.2 Ajalugu.............................................................................................
SPORTLASE LIHASHOOLDUS - ÕPPEMATERJAL 1. LIHASHOOLDUSE ERIVORMID Lihashooldus Venitusharjutused, Massaaz, Saun, Veeprotseduurid, Valgusravi, Soojaprotseduurid, Teipimine, Farmakoloogia, Värvusteraapia, Krüoteraapia ehk külmaravi, Tervisekapsel ja Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja ...
Kaasaegse ergonoomika alused Ülo Kristjuhan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Tööteaduse õppetool TTÜ Kirjastus Tallinn 2000 Sisestamise eest eriline tänu Helenile Ergonomics is a rapidly developing science and therefore it is important to give knowledge that are up-to-date. "Fundamentals of Contemporary Ergonomics" is a manual covering a wide variety of topics related to the development of ergonomics in 1990s. The book is mainly for undergraduates use, although many topics are covered in grater depth and are for postgraduate study. The book contains u...
3) lühike juhtiva haiguse/sündroomi anamnees; 4) kaasuvad haigused ja oluline meditsiiniline info (ravimid, allergiad, operatsioonid); 5) patsiendi teadvuse aste; 6) eluliste näitajate numbrid; 7) objektiivse leiu tulemused (traumahaigel pealaest jalatallani uuring); 8) EKG lühikirjeldus; 9) kiirabi ravi. Raadio teel edastatava raporti näide: „Meil on 53-aastane mees üks tund tagasi tekkinud väljendunud õhupuudusega, mis süveneb lamades. Patsiendil on anamneesis hüpertooniatõbi, võtab 20 mg furosemiidi kord päevas. Patsient on teadvusel, aga tugeva hingamispuudulikkusega, hingamissagedus 36, pulss 130, 140 regulaarne, vererõhk 190/120. Kaelaveenid ei ole täitunud. Mõlemas kopsus märjad räginad. Jalad mõõdukalt turses. Saadame EKG.“ Lühendid: ORS – operatiivraadioside ESTER – Estonian Emergency Radio Repiiter – seade, mis suurendab DMO-režiimis side leviala, ESTER-võrku ei saa kasutada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
