Trammi müra mõõtmine (2)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Käitismajanduse instituut
Riski- ja ohutusõpetus – Praktikum
Trammi müra mõõtmine
Teooria
Müra on ebameeldiv heli, füüsika seisukohalt atmosfäärirõhu kiired ostsillatsioonid. Tänapäeva inimene puutub müraga kokku ettevõttes, transpordivahendis, kodus. Müra tase ruumis on seotud eeskätt ruumisiseste müraallikate ja reverberatsiooniga, müra peegeldumisega, aga ka ruumi tuleva müraga väljastpoolt. Reverberatsioon toimib, kui müra ei absorbeeru ruumi seintel , sisustusel, seadmetel, kui nende pinnad on siledad.
• Ergonoomika ei uuri enamasti probleeme, kui müra vähendamise vajadus on ilmselge, kui esineb norme ületav tugev müra, mille vähendamine on seotud eeskätt tehniliste probleemidega või antifoonide kasutuselevõtuga.
• Ergonoomika käsitleb esmajoones keerukaid situatsioone. Siis tuleb otsida lahendusi, mis on ettevõtte seisukohalt, sealhulgas majanduslikult vastuvõetavad.
Müra spekter koosneb enamasti erineva sagedusega helidest. Inimese kõrv on suuteline vastu võtma helisid vahemikus 16-20 000 Hz. Suurema tundlikkusega on kõrv vahemikus 1000-4000 Hz. Vanusega kuulmine halveneb eriti kõrgsageduslike helide suhtes. Helisid sagedusega üle 10 000 Hz kuulevad vanemad inimesed (üle 50 eluaasta) üldiselt halvemini kui teised. Püüdes vähendada müra, peab silmas pidama järgmisi seisukohti.
• Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju , välja arvatud väga nõrgad helid.
• Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned –arterioolid.
• Müra võib ergutada tööle.
• Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta (nt tekstiilitööstuses), mis nende korrashoidu kergendab.
• Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. See võib esineda ettevõttes, kuid sagedamini tänaval, kus inimene kuuleb läheneva liiklusvahendi mürinat.
Kuna kuulmiselundi poolt vastuvõetav helirõhu tase kuuldelävest kuni valuläveni võib olla äärmiselt erinev, siis kasutatakse müra iseloomustamiseks helirõhkude logaritmil baseeruvat detsibellide skaalat , mis algab kuuldelävest. Vähim eristatav helirõhu taseme vahe on ligikaudu 1 dB. Müra iseloomustamiseks kasutatakse praktikas sagedamini A-skaalat. Sel juhul ei uurita müra spektrit (müramõõtja filtri sageduskarakteristik võtab arvesse ka müra erinevad sagedused ). Täpsemaks uurimiseks tuleb mõõta müra erinevate sagedusvahemike puhul. Insener või majandusjuht peab kujutama ette, milline on müra.
• Sosin 1 m kauguselt on 20 dBA
• Praktiliselt vaikne ruum – 40 dBA
• Keskmise valjusega jutuajamine – 60 dBA
• Inimesi täis ruum ja enamik tootmistsehhe – 75 dBA
• Sõiduauto 15 meetri kauguselt – 75 dBA
• Tiheda liiklusega tänav – 80-90 dBA
Päris müravabas keskkonnas ei tunne inimene ennast hästi.
Optimaalne müra 10-20 dBA esineb vaikse ilmaga vabas looduses. Kontoris on vastuvõetav müra 50-55 dBA, mis ei sega tööd. Üle 60 dBA müra hakkab segama keskendumist. Seda teeb eriti katkendlik ja impulssmüra, näiteks telefonihelin, teiste inimeste jutt, sissekostev tänavamüra (autod). 70 dBA segab telefoniga kõnelemist, 80 dBA inimeste omavahelist suhtlemist. Ootamatu müra on häirivam ja tervisele kahjulikum kui harjumuspärane. Et hinnata müra, mille intensiivsus ajaliselt muutub, kasutatakse müra doosi mõistet. Müra valjust mõõdetakse foonides. Müra vähendamise kohta on olemas palju kirjandust, näiteks noise control tüüpi käsiraamatuid, andmebaase ja ajakirju, kust saab vajalikku infot. Müra vähendamine nõuab sageli suuri kulutusi. Müra mõju vähendamiseks on hulgaliselt mitmesuguseid teid.
• Tänavalt ruumi tulevat müra aitavad vältida aknaraamid , mil on mitu erineva paksusega klaasi. • Piirded ja vahelaed peaksid kindlustama helirõhu taseme languse 40-50 dBA. Kui nad seda ei tee, peaks heliisolatsiooni parandama. Mida suurem on materjali mahumass , seda parem on ta mürakindlus.
• Seinte või lae katmine helineelavate poorsete ja urbsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB.
• Müra tekitavate seadmete paigutamine omaette ruumidesse.
• Ventilatsioonitorustike katmine plastmaterjaliga.
• Tonaalse, kindla sagedusega müra puhul kasutada antimüra, mis on vastupidises faasis, kuid sama amplituudiga heli.
• Töötajate omavaheline vestlus ei tohiks segada teisi ruumis viibijaid, tekitada müra üle 55 dBA; kui see pole võimalik, siis suhtlusvajaduse korral peaks selleks olema omaette ruum; selle puudumisel tuleks tööruumist väljuda.
Kui töötajad räägivad vähe ja seejuures neid huvitavatel teemadel, on see ettevõttele ilmselt kasulik, sest see toob töösse vaheldust ja vähendab väsimust.
Suurima müra koha ümbruse müra sõltuvus kaugusest
Graafikult on näha, et 3dB-ine müra vähenemine toimub 0,15 meetri kaugusel.
Ekvivalentdooside arvutus
Juhi kõrva juures
Mootori juures
Reisija juures
Järeldus
Saadud mõõtmiste tulemusena on näha, et müra on normi piires ainult reisia kõrva juures. Müra on piirdest väljas nii juhi kõrva, kui ka mootori juures. Juht võib viibida 240 minutit, ilma, et see kahjustaks kuulmist. Mootori juures tohib viibida ainult kõrvu kaitsvaid vahendeid kasutades.