Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Harilik härjasilm (0)

1 Hindamata
Punktid
HARILIK HÄRJASILM
Harilik härjasilm 
(Leucanthemum vulgare
on korvõieliste sugukonda 
kuuluv mitmeaastane 
rohttaim .
LEVIKUALA
 Kasvab  peaaegu  kõikidel  rohumaadel, 
sageli massiliselt (kultuurrohumaadel ja 
viljapõldudel  umbrohuna,  kuid  ka 
looduslikel  puisniitudel,  päris-,  loo-  ja 
lamminiitudel)
LEVIKUALA
 Levinud laialdaselt Euroopas, kuid ka 
Lääne- ja Ida- Siberis , Kaug-Idas, Kesk-
Aasias, tulnukana  Jaapanis , Põhja-
Ameerikas ning Uus- Meremaal . Kogu 
Eestis sage, kohati esineb massiliselt.
KASUTUSALAD
 Kasutatakse laialt lõikelillena, harvem 
iluaedades püsilillepeenardel
 Omab erilist väärtust kaunite õite ja 
väga pika õitsemise aja tõttu, 
kasvukohatingimuste suhtes on 
vähenõudlik
 On tarvitatud ka ravimtaimena 
rahvameditsiinis mitmesuguste 
haiguste puhul
RAHVAPÄRASED NIMED
 Einalilled
 Kanaperse
 Kas- armastad -mind
 Õnnelill
 Jaanikakar
 Ätses
Aitäh !

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • levikuala
  • levikuala
  • kasutusalad
  • Rahvapärased nimed
  • Slide 7
Vasakule Paremale
Harilik härjasilm #1 Harilik härjasilm #2 Harilik härjasilm #3 Harilik härjasilm #4 Harilik härjasilm #5 Harilik härjasilm #6 Harilik härjasilm #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor makaronisalat Õppematerjali autor
Kokkuvõttev powerpoint harilikust härjasilmast.

Sarnased õppematerjalid

Eesti looduslikud ilutaimed
33
pptx

Eesti looduslikud ilutaimed

KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm §

Bioloogia
Harilik nurmenukk
5
doc

Harilik nurmenukk

Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Harilik nurmenukk (Primula veris) Referaat 04.04.2001 Harilik nurmenukk (Primula veris) Sugukond nurmenukulised, perekond nurmenukk. Viltuse risoomiga, paljude nöörjate juurtega mitmeaastane lühikarvane rohttaim. Kasvab kuivadel niitudel, loopealsetel, metsaservadel. Rahvaseas tuntud nimede all nagu kanavarvas, käekaatsad, taevavõti, saksapüksid, kikkapüksi, piimapisarad, pääsulill, käokäpp Pole ilmselt eestlast, kes ei tunneks nurmenukku. See taim on meie rahva

Bioloogia
Maitsetaimede kasvatus
6
docx

Maitsetaimede kasvatus

Kooli nimi Nimi Klass MAITSETAIMEDE KASVATUS Referaat Juhendaja: õpetaja nimi Koht 2010 Maitsetaimede kasvatus Sissejuhatus: Mis on üleüldse maitsetaimed ehk ürdid? Tihtipeale aetakse neid segamini vürtsidega. Ürdid on aromaatsed maitseained, mis on pärit taimede rohtsetest osadest. Seevastu vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel) või risoomist (nt ingver). Mina teen juttu järgmistest maitsetaimedest: aed-harakputk, hapu oblikas, murulauk, rosmariin, sidrunmeliss, piparmünt, basiilik ning harlik pune. Aed-harakputk: Aed-harakputk (lad.k. Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Ürt pärineb Vahe

Geograafia
Harilik võilill
4
doc

Harilik võilill

Referaat Harilik võilill (Taraxacum officinale) Tallinn 2010 Harilik võilill (Taraxacum officinale) on mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Taksonoomia: Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Astrilaadsed Sugukond: Korvõielised Perekond: Võilill Liik: Harilik võilill Rahvapärased nimed Piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi, Eluvorm Ühekojaline mitmeaastane rohttaim. Kasvab 5...70 cm kõrguseks. Taimedel on valge piimmahl, mis võib olla mürgine. Võililled alustavad õitsemist mais, kui paiselehtede aeg läbi saab. Õis Taimel esinevad ainult keelõied, mis koonduvad tihedasse paljuõielisse korvõisikusse. Õisikul on kuni 2 cm pikkune hallikas- kuni puhasrohelistest süstjatest lehtedest (neist osal

Geograafia
Umbrohud
10
doc

Umbrohud

umbrohud olla. Eesti umbrohte Eestis on pärismaisteks umbrohtudeks näiteks naat, vesihein, valge hanemalts, kõrvenõges. Arheofüütseteks umbrohtudeks on Eestis näiteks põldmagun, rukkilill. Võõrliikidest on umbrohtudeks näiteks karvane võõrkakar, väikeseõiene lemmalts, niitjas mailane. Tüüpiliste põlluumbrohtude seas on suhteliselt palju ristõieliste sugukonna liike ­ põldrõigas, põldsinep, kapsasrohi, harilik hiirekõrv, põld-litterhein, harilik tõlkjas jt. 3 Umbrohud Vesihein (Stellaria media) on kogu Euroopas levinud umbrohi. Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda tähthein. Rahvakeeles on kasutatud nimesid virn, limarohi, rägahein, siavirn ja nädselm. Esineb peamiselt inimmõjuga aladel. Kasvukohana eelistab niisket ja viljakat haritavat maad aga kasvab ka metsa- või teeservades ja veekogude kallastel. On hea toidutaim koduloomadele. Õied meenutavad väikest valgest tähekest, mõnikord võivad kroonlehed puududa.

Aiandus
Maitsetaimed
274
pdf

Maitsetaimed

viljakat kasvupinda ning päikesepaistelist kasvukohta. – On üsna külmaõrn ja kardab varakevadist päikest. – Paljundatakse peamiselt seemnetest, kuid ka poolpuitunud pistikutega. Taimede hooldamine ja saagi kogumine – Esimese kasvuaasta taimi on vaja kärpida hiljemalt augusti algul. – Alates teisest kasvuaastast kogutakse 2 saaki - juunis ja augusti algul. – Samal kasvukohal ei kasvatata üle nelja aasta. 3. HARILIK IISOP • Lad. Hyssopus officinalis Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, kuni 70 cm kõrgune mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus ● Vars neljatahuline, alaosas puitunud. ● Lehed väikesed, kitsad, süstjad, terveservalised, lühikese rootsuga, asetsevad varrel paariti ristvastakuti. ● Õied on tavaliselt sinised, kuid levinud on ka roosade, violetsete ja valgete õitega iisop

Ajaloolised sündmused
Taimeökoloogia iseseisev töö
16
docx

Taimeökoloogia iseseisev töö

Sugukond- KANNIKESELISED-VIOLACEAE Perekond kannike-Viola L. Sookannike- Viola palustris Tavaline taim Eestis, Saare- ja Muhumaal on haruldane. Kasvab soistel niitudel ja puisniitudel, märgades lepikutes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Taim pikkade maapealsete võsunditega. Kõrgus 5 kuni 20 cm. Lehed ümarneerjad või laimunajad, tömbid, pikarootsulised ja alaküljelt täiesti paljad (sarnasel liigil turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskpaika või on sellest veidi allpool. Õitseb aprillist juunini. Viljaks paljas, munajas kupar http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=181 Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed paljad, laimunajad. Abilehed narmastunud või terve servaga. Õied 1-1,5 cm pikad. Õieraod 4-10 cm p

Bioloogia
Püsikute õppematerjal
44
pdf

Püsikute õppematerjal

Istutada puudealune ja- vahele, pinnakate kallakutel, väiksemadtel pindadel, kalmistul https://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.calmia.ee/Pildid/ilupuud/i gihali.jpg&imgrefurl=http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/igihali.htm&h=3 70&w=530&t Suureõieline härjasilm (Leucanthemum x superbum) Pärit Euraasiast, perekonnas u 70 liiki, püstine puhmik, 50-80 cm Kasvukoht ­ päikeseline Pinnas ­ viljakas, parasniiske Õitseb juuni-kuni olenevalt sordist septembrini, suured valged kuni kreemkollased korvõied, lehed tumerohelised, taim on talvekindel Paljundamine ­ jagamise teel Istutada loodusliku kujundusega aeda Sorte ,,Beethoven", ,,Christine Hagemann", ,,Broadway Lights", ,,Spoonful of sugar", ,,Spellbook

Lillekasvatus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun