25. Reformatsiooni algus: Hussiitide liikumine Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus (usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametlikest kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest). John Wyclif eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse (patukaristuskustutuskirju), taunis kõrvapihti (individuaalset patutunnistust preestrile pihitoolis), pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu ( leiva ja veini käsitamist Kristuse ihu ja verena). 13.sajandi lõpuks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik. 1310. aastal sai Tsehhis võimule Luxemburgide dünastia. Karel I sai keisriks Karl IV nime all. Karl IV tunnustas osalismaade valitsejate kunginglikke eesõigusi ja pidas väga oluliseks kaubanduse arengut. Tema ajal ehitati hulgaliselt silmapaistvaid hooneid. Karl IV oskas hinnata haridust ning asutas Praha ülikooli. 15. sajandi alguseks iseloomustasid Tsehhit juba arenenud feodaalsuhted. Talupojad...
· Jan Hus vabastati kirikuvande alt · Hiljem pandi Hus siiski vangi · Hiljem lasi sigismund siiski husil esineda kuid seda kinniste uste taga ning Husi pooldajaid sinna ligi ei lastud · Kujunes ketseri ülekuulamiseks ja tema tööde armetuks materdamiseks · Husi püüti oma seisukohtadest lahti ütlema · Hus jäi enda uskumustes ning veendumustes kindlaks · Mõisteti surma ning põletati 6.juuli 1415 ketserina tuleriidal Kontanzis · Husi tulesurm ei lõpetanud hussiitide liikumist · Algasid usklike kogunemised kõrvalistes kohtades eriti mägedes · Üks selline mägi, kus olid kogunemised t´abor · 1419 kogunes sinna üle 40 000 inimese · hussiidid rajasid sinna oma kindlustatud laagri · eksisteerib tänapäevani · 1419 aasta suvel puhkesid prahas suvel käsitööliste ja alamkihtide rahutused · neid rahutusi läks maha suruma kuninganna sophie väed
nonii.ristisõdade põhjused,1 ja 4 ristisõda,ristisõdade tagajärjed,pr.18aadel,rüütlite kasvatus,pr.24 vene riik ja kultuur 11.15.sajand.novgorodi maa eripära,pr.25 hussiitide liikumine,hussiitide sõjad Ristisõdade põhjused Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Paavstikuuria lootis ristisõdadest kahekordset kasu: ühest küljest pidid need suurendama paavsti kui Püha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning teisalt suunama kristlikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks
paavsti võimu, teostama kirikureformi, välja kuulutama ketserluse. See oli koos 3,5 aastat. Jan Hus mõisteti surma ja 06.07.1415 põletati ta ketserina tuleriidal. Kariklased Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased. Nad nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist, indulgentside keelustamist. Taboriidid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid vaid Kristust. Rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. HUSSIITIDE SÕJAD: Aprillis 1420 kuulutas selle paavst Martinus IV välja (ristisõja tsehhi ketserite vastu). Lahingus Praha lähedal Vitkovi mäel võitsid hussiidid. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkantsi (talupojavankritest kiiresti kokkupandav kaitsekilp). Ta suri aastal 1424 ja teda asendas Prokop Suur. Hussiitide tulemusel arenes ka tsehhi keel. TÄHTSAMAD MÕISTED: *Reformatsioon usupuhastus *Indulgentsid patukahestuskirjad
Orkestrimuusika valdkonnas on Smetana kirjutanud Liszti eeskujudest lähtuvaid programmilisi sümfoonilisi poeeme, millisteks on : Rootsis valminud ,,Wallensteini laager", ,,Richard III", ,,Hakon Jarl" ning ajavahemikul 1874 1880 loodud kuuest sümfoonilisest poeemist koosnev tsükkel ,,Minu kodumaa". Teos kujutab endast sümfoonilisi pilte Tsehhi ajaloost ja loodusest, selles on sümboolselt ühendatud hussiitide ajastu ja kaasaeg. Neid kaugeid vahemaid ühendavaiks lülideks on kodumaa-armastus, rahvuslik ühtekuuluvus ja vabadusiha. Tsükkel koosneb järgmistest osadest : 1) ,,Vysehrad", nii nimetatakse Vltava jõe kaldale kõrgele kaljule ehitatud vana kindlust. Legendide järgi valitsenud kauges minevikus siin Libuse ja tema mees. Nende troonil oleku aega nimetavad tsehhid tarkuse ja humanismi ajaks. Kindlusega on seotud
Näiteks vaieldi pikalt teemal, kas indiaanlased ongi üldse inimesed. 15. saj. kujunes uue ideoloogiana humanism, mis muutis oluliselt senist Jumala-inimese suhet. Kui varem keskenduti usule, s.o. Jumalale, siis humanistid leidsid, et keskenduma peab inimesele, alles seejärel tuleb Jumal. Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel. Pärast seda, kui paavstid olid võitluses ilmalike valitsejate vastu alla jäänud, tabas kirikut tõsine sisekriis. "Avignoni vangipõli", kirikulõhe, hussiitide sõjad jm. Sündmused viisid alla paavstivõimu kui institutsiooni autoriteedi. Pealegi valiti 15. saj.-16. saj. alguses paavstideks sageli selleks kõlbmatuid inimesi. Üheks selliseks oli näiteks Rodrigo Borgia, paavstina Alexander VI, kes oma võimupüüdlustes ei kohkunud tagasi salamõrvade, äraostmise ja muude räpaste tehingute eest. Kiriku probleemidele lisandus ka rahapuudus ja kuna oli pooleli paavstikiriku, Püha Peetruse
ning see arendas inimeste silmaringi nii geograafiliselt kui ka kultuurselt. Tänu Magalhäesi maailmareisile parandati maailma kaarti ja lükati ümber palju valearusaami, näiteks, et maailm ei olegi kandiline ning ei saa järsku lihtsalt otsa. Avastati uusi maid ja mereteid, mis arendas edaspidist kaubandust. Loodi sidemeid teiste riikide ja rahvastega ning see muutis kogu euroopa ühtsemaks ja ülejäänud maailmast sõltuvamaks. Keskajal toimus reformatsioon ehk hussiitide liikumine. Põhiliselt olid sellega seotud siiski kirikud ja nende langev võim. Kirikureformatsiooni algatajaks oli Jan Hus, kes hakkas kirikute majanduskorralduse vastu mässama. Hiljem tekkisid talle järgijad keda nimetataksegi hussiitideks. Üheskoos võideldi ladinakeelse jutluse vastu, sooviti piiblit emakeelde, et inimestel oleks otsesem kokkupuude jumalaga. Kritiseeriti kirkiku liiga luksuslikkust ja taheti lahti saada patulunastus maksust. Samuti taheti kiriku
2) Kirikurefoemi teostamine 3) Ketserluse väljajuurimine Kahjuks taheti teda seal ainult ülekuulata ja tema töid materdada ning veendumustest kaugenema panna. Jan Hus aga jäi oma seiukohtadele kindlaks ning ta mõisteti surma. Ta oli oluline Tsehhi ajaloos kuna koostas tsehhi keele grammatika ja lõpetas piibli tõlkimise tsehhi keelde. 3 Reformatsioonijuhi Jan Husi surm ei lõpetanud katoliku kiriku vastu võitlejate, hussiitide liikumist. Algasid kogunemised kõrvalistes kohtades. Üheks selliseks kohaks oli Tabori mägi, kuhu rajati ka laager. Hussiitide liikumises arenes kaks suunda: kariklased ja taboriidid. Kariklasteks olid Praha rikkad linnakodanikud ja usupuhastustust pooldavad aadlikud. Nad nõudsid kirikuvande sekulariseerimist, vaimulike ilmalikesse asjadesse sekkumise lõpetamist, talupoegade koormamisest vabastamist jms.
Reformatsiooni algus: ketserlike õpetuste alusel tekkisid feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Sihike seati algkristliku lihtsuse juurde naasmine ja ka nõuet kaotada kirikute maavaldused ja kirikumaksud. Tsehhi:reformatsiooni põhjused- vastuolud sakslaste ja tsehhide vahel, katol.kirik võttis liigselt makse. Jan Hus astus indulgentside müügi vastu, taotles tsehhi keele õigust, lõpetas piibli tõlkimise tsehhi keelde. Hussiitide sõda. saksamaa:põhjused:indulgentside müük, kiriku osa ühiskonnas polnud meelepärane ka vaimulikele. Martin luther alustas reformatsiooni. 1917 koostas 95 teesi patukaristuse kustutamise kohta. Tema põhiseisukohaks oli et inimene peab saama jumalaga suheldud piibli kaudu, ilma vaimulike vahenduseta, tõlkis piibli sax keelde. Sveits: põhj.???, Calvin koostas määratuse põhimõtte, mille järgi on jumal ette määranud iga inimese saatuse
hiljem nende hulk kasvas. Tsehhi kuningas oli ka kuurvürst. Kuldbulla 1356, selle järgi on kuurvürtsidel ainuõigus valida Saksamaa kuningat Ühtlasi on kuningaks valitud isik ka Rooma keiser (kroonida tuli ta siiski Roomas). Sigismund (valitses Saksamaad 1410-1437)Oli Ungari kuningas, sõdis türklastega. 1410 valiti Saksa-Rooma keisriks. Õhutas Konstanzi kirikukogu kokkukutsumise, kus hukati usureformaator Jan Hus - seetõttu algasid Tsehhis Hussiitide sõjad Ungarikunn-türklastegasõdis-Konstanzikogu-Hussiitidesõjad Friedrich III (keiser 1440-1493, saksa kunn 1440.1486)Habsburg. Oli viimane Saksa-Rooma keiser, kes krooniti Roomas. Andis saksa kiriku vabaduse paavstile tolle toetuse eest. Oli halb valitseja, ignoreeris mässe ja ei suutnud kaitsta oma pärusvaldusi.1486 loobus valitsemisest, kuid jäi tiitli poolest veel keisriks ViimaneRoomaskrooniti-halbvalitseja-saksakirikpaavstile
- Dimitri Donskoi (võitis 1380 a mongoleid Doni lisajõe ääres) - Moskva suurvürst Ivan III (1462 1505) nimetas ennast tsaariks (Rooma Caesari järgi) 1480 lõppmongoli ikkele Ugra lahingus (tegelikult ilma tõelise lahinguta) matkis Bütsantsi liitis uusi maid 2 sõjakäiguga hävitas Novgorodi võimsuse nimetas Moskva kolmandaks Roomaks §25 Reformatsiooni algus: hussiitide liikumine 1. Tsehhimaa 14 15 saj - Rikas ja viljakas maa - Palju linnu - Probleemiks saksa kolonisatsioon - 1355 kuningas Karel I Saksa Rooma keiser Karl IV nime all Praha väljaehitamine (Karli sild) 1348 Praha ülikool 2. Suuremad vastuolud Tsehhi ühiskonnas: - Pahameel katoliku kiriku vastu (50% haritavast maast kuulus kirikule, kõrged maksud, indulgentsid jne) - Pahameelsaksa ülemkihi vastu (valitsejad linnades, maal jakirikus) 3
1248-1250 Soome ristisõda 1248-1254 seitsmes ristisõda 1251 ristiti Leedu valitseja Mindaugas, kes aga 1261 uuesti ristiusust loobus 1270 kaheksas ristisõda 1271-1272 üheksas ristisõda 1291 Akko (Akre) piiramine ja vallutamine muslimite poolt 1300 hukati ketserina Gherardo Segarelli 1307 hukati ketserluse eest Fra Dolcino ja ta armuke Margherita Boninsegna 1387 ristiti lõpuks Leedu 1415 hukati Jan Hus, tšehhi teoloog, esimene katoliku kiriku reformaator 1420-1431 viis ristisõda hussiitide vastu 1517 alustas Martin Luther reformatsiooni Saksamaal 1522 alustas Ulrich Zwingli reformatsiooni Šveitsis 1524-1525 reformatsioonist ajendatud talupoegade sõjad Saksamaal (Thomas Müntzer) 1534 lahutas Henry VIII Inglismaa kiriku katoliiklusest, tekkis anglikaani kirik 1536 alustas Jean Calvin Genfis oma õpetuse levitamist, millest kujunes kalvinism 1628 katoliiklaste lõplik võit Prantsusmaal (La Rochelle'i piiramine)
Oma tegevusega kindlustas kirikule suurema mõjuvõimu! Gutenberg Euroopa trükikunsti leiutaja. Trükkis esimese raamatu Piibli. Leonardo da Vinci leiutaja, kunstnik, insener, kes on maailma kõige kaunima naiseportree ,,Mona Lisa" autor. Jan Hus Tsehh, kes kritiseeris teravalt katoliku kirikut raha võtmises erinevate kirikutalituste, nt matuste, ristimise eest. Oma vaadete eest mõisteti ta hukka ketserina ja põletati tuleriidal. Jan Zizka Tsehh, hussiitide liider. Jan Husi järgija. Kolumbus ... Magalhaes ümbermaailmareis Vasco da Gama idapoolne meretee Indiasse. Tähtsaimad aastad. 1492 Kolumbus avastas ameerika 1517 reformatsioon Saksamaal, keskaja lõpp. 1555 Augsburgi usurahu sõlmimine
avalikud jumalateenistused. Rooma basiilika kujutas endast sammastega 3-ks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal. Kodakirik kirik, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel. Vitraaz tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal kiriku aknal Tiibaltar kapitaoline ustena lahtikäivate tiibadega altar, kuhu tehti esimesed tahvelmaalid Kariklased Hussiitide liikumise üks suund. Kariklaste põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Nimetus nõudest, et armulauakarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele. Kariklased nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms.
avalikud jumalateenistused. Rooma basiilika kujutas endast sammastega 3-ks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal. Kodakirik – kirik, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel. Vitraaž – tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal kiriku aknal Tiibaltar – kapitaoline ustena lahtikäivate tiibadega altar, kuhu tehti esimesed tahvelmaalid Kariklased – Hussiitide liikumise üks suund. Kariklaste põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Nimetus – nõudest, et armulauakarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele. Kariklased nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms.
indulgenstide müük. pidas tehhikeelseid jumalateenistusi, ründas katoliku kiriku majanduslikku korraldust, Jan Hus oli indulgenstide vastu , paavst pani ta kirikuvande alla Pagenduses tegeles tehhi keele grammatika koostamise ja Piibli tehhi keelde tõlkimisega 1415. a. Konstanzi kirikukogul mõisteti surma Jan Husi pooldajate ehk hussiitide liikumine jätkus Kariklaste nõudmine: vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine Taborite nõudmine: kirikute lammutamine Paavst Martinus V kuulutas 1420 aastal ristisõja tehhi "ketserite" vastu. 1424.aastal suri hussidide juht Jan Zizka. Sõlmisid kariklased katoliku kirikugaPraha kompaktaadi kokkuleppe. Taborite linn säilitas iseseisvuse kuni 1452. aastani.
· Tähtsad olid SaksamaaAlbrecht Dürer- ja Madalmaad. · Võeti kasutusele õlitehnika värvivarjundid ja detailid. · Idealiseerimine ja sümmetriataotlused puudusid. Maalähedane ja realistlik. PIETER BRUEGHEL VANEM · Maalis paljufiguurilise pilte, mille kujutas talupoegade töid. Nt ,,Aastaaajad", ,,Talupoja pulm" 3 25. REFORMATSIOONI ALGUS: HUSSIITIDE LIIKUMINE · Katolik kirik ristiusu kirikuorganisatsioon, mis allub Rooma paavstile · Usupuhastus e. reformatsioon ristiusu õpetamine, puhastamine täiendustest ja tõlgendustest · Protestantlus katoliiklusest lahku löönud kristlik usutunnistus, nt luterlus, kalvinism, anglikaani kirik jms. · Reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus TSEHHI 14. JA 15.SAJANDIL · 13.sajandiks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik · Kuningas Otakar II Premysl tugevdas 13
saj Tsehhist, mis oli Kesk- Euroopa suurim riik. Eestvedajaks Praha ülikooli usuteaduuste professor Jan Hus: 1) simooniat ( kirikuametite müüki) pidas kuritegelikuks 2) leidis, et kirikutalituste eest ei või tasu võtta. 3) Kirik peaks alluma ilmalikule võimule. 4) Indulgentside müük tuleb keelata (patulunastus kirjad) Pandi algul kirikuvande alla. Hiljem vangi. Keeldus oma seisukohtadest loobumast ja põletati 1415 ketserina. Tsehhis järgnes pikaajaline hussiitide liikumine kiriku vastu, mis lõpuks maha suruti. Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal hakati neid juba ette müüma. 1517 naelutas Luther oma seisukohad Wittenburgi lossikiriku uksele (95 teesi) 1) lõpetada indulgentside müük 2) paavst saab kustutada vaid enda poolt määratud karistusi. 3) Munkadel ja nunnadel lubada kloostrist lahkuda.
sajandi algul sõditi Poolaga. Kui Karel I 1347 Saksa-Rooma keisriks sai, siis sai Tsehhist Saksa-Rooma keskus. Samal ajal tekkis tsehhidel, kes moodustasid peamiselt alamkihi, valitsevate sakslaste vastu vaen. 1387 läks Luxemburgide kätte ka Ungari troon (seal valitses kõrvalliin). Aastal 1400 kaotasid Luxemburgid Saksa-Rooma trooni. 1410 tekkis tsehhide hulgas uus ristiusku reformiv liikumine hussiidid. 1419 Ungari, Tsehhi ja Saksa-Rooma ühendati personaaluniooniga. 1419-1437 kestnud hussiitide sõdade ajal kaotasid Luxemburgid võimu Tsehhi üle. 1437 sai Luxemburgide liin otsa ning lõppes Saksa-Roomat, Tsehhit ja Ungarit ühendanud personaalunioon. Karl I - Vaclav IV Tsehhi kuningas 1378-1400. Karl IV poeg. Vaclavi ajal nõrgenes Tsehhis kuningavõim ja tugevnes feodaalide mõjuvõim (kuninganõukogu asutamine 1396). Saksa troonilt kukutasid ta 1400 kuurvürstid. Vaclav toetas algul J. Husi ja hussiitide tegevust, hiljem ühines nendevastase liiduga. Hussiidid J
Vladislav II Jagiello (1386-1434)) valitsemise alla. Algas edukas koostöö sõdades SO vastu. 1410 Grunvaldi lahing: Leedu-Poola esimene suurem võit SO üle. 1411 sõlmiti SO- ga (1) Toruni rahu - SO loovutas Leedule Žemaitja. 1414-1432 ja 1454-1466 järjekordsed sõjad SO vastu, mis lõppesid (2) Toruni rahuga – Poola sai Ida-Pommeri, Chelmnomaa ja Lääne-Preisimaa, Saksa Orduriik muutus Poola vasallriigiks. 1519-1521 sõda SO-ga. 1525 SO alistus Poolale ja liideti Poola riigiga. HUSSIITIDE SÕJAD: Feodalismi ja karoliku kirik vastane revolutsiooniline liikumine Euroopas 15. Sajandi I poolel, haripunkt oli Tšehhis 1419-37. J. Husi hukkamine (1415) tekitas Tšehhis suure rahulolematuse ning elavdas sakslaste ülemvõimu ja katoliku kiriku vastast liikumist. 1419 algas Prahas J. Želivski (tapetud 1422) juhtimisel ülestõus ning võim linnas läks hussiitidele. Samal ajal kindlustusid hussiidid ka Tšehhi lõuna- ja kirdeosas. Katoliku kiriku vara sekulariseeriti
kogudus, saateviise mängiti orelil. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik". Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust. Trento kirikukogu algatas reforme, mis tervendaksid kirikut ja taastaksid Rooma positsiooni. Tegid ettekirjutusi kirikumuusikale ja süüdistasid kunstmuusikat liigses keerukuses, nõudsid gregooriuse koraali reformimist ja selle tähtsuse taastamist. Selle
sajandi algul sõditi Poolaga. Kui Karel I 1347 Saksa-Rooma keisriks sai, siis sai Tsehhist Saksa-Rooma keskus. Samal ajal tekkis tsehhidel, kes moodustasid peamiselt alamkihi, valitsevate sakslaste vastu vaen. 1387 läks Luxemburgide kätte ka Ungari troon (seal valitses kõrvalliin). Aastal 1400 kaotasid Luxemburgid Saksa-Rooma trooni. 1410 tekkis tsehhide hulgas uus ristiusku reformiv liikumine hussiidid. 1419 Ungari, Tsehhi ja Saksa-Rooma ühendati personaaluniooniga. 1419-1437 kestnud hussiitide sõdade ajal kaotasid Luxemburgid võimu Tsehhi üle. 1437 sai Luxemburgide liin otsa ning lõppes Saksa-Roomat, Tsehhit ja Ungarit ühendanud personaalunioon. Karl I - oli Luxemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas. 1356 andis ta välja Kuldbulla(Euroopa monarhide poolt väljaantud riiklikult tähtsad ürikud), mis määras kindlaks keisrite valimise korra ja andis eriprivileegid kuurvürstidele. Ta rajas Böömimaa pealinna Prahasse Karli ülikooli
kuurvürsti Friedrich Targa juures. Et Saksamaal oli rahulolematus paavsti ja teiste kirikujuhtide toretseva ning pillava eluviisiga suur,renessanssi ideed polnud veel kuigivõrd levinud ning Lutheri novaatorlik vaatenurk kristlusele tundus paljudele õigem, siis polnud mässulise munga lindpriiks kuulutamisest erilist kasu. Pealegi ei soovinud Karl korrata keiser Sigismundi viga, kelle ajal põhjustas tšehhi usu-uuendajaJan Husi ketserina hukkamine Böömimaal hussiitide sõjad ja 16. sajandissegi ulatuva vaenu Böömimaal. Lõpuks selgus aga, et sõda tuli ilma Lutheri hukkamisetagi. Kõigepealt puhkes riigirüütlite sõda ehk Sickingeni vaenus (1522–1523), kus usu-uuendamisega kaasa läinud riigirüütel Franz von Sickingen püüdis vägivaldsete vahendite abil Trieri peapiiskoppi kukutada ja tema valduseid sekulariseerida. Tema tegevus oli seotud ka riigirüütlite mõju tuntava vähenemisega, mis oli vürstivõimu tugevnemise paratamatu tagajärg
Orel oli 16.17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust. Vastureformatsioon ja Rooma koolkond Trento kirikukogu algatas reforme, mis tervendaksid kirikut ja taastaksid Rooma positsiooni. Tegid ettekirjutusi kirikumuusikale ja süüdistasid kunstmuusikat liigses keerukuses, nõudsid gregooriuse koraali reformimist ja selle tähtsuse taastamist. Selle
Orel oli 16.–17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Šveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust. Vastureformatsioon ja Rooma koolkond Trento kirikukogu algatas reforme, mis tervendaksid kirikut ja taastaksid Rooma positsiooni. Tegid ettekirjutusi kirikumuusikale ja süüdistasid kunstmuusikat liigses keerukuses, nõudsid gregooriuse koraali reformimist ja selle tähtsuse taastamist. Selle tulemusena keelati
Peale musta surma levis hoogsamalt ka ketserlus, mis omandas sotsiaalse värvingu. John Wycliff kritiseeris kiriku liigset ilmalikkust ning jumalateenistus pidi olema emakeelne. Jan Husi programm oli sarnane Wycliffi omale, kritiseerides veel vaimulike eelistamist armulaual ilmalikele. Husi nõudmised muutusid rahvuslikuks liikumiseks (saksavastane). 1415 põletati Hus Konstantzi kirikukogul. Jan Husi surm provotseeris hussiitide sõja. Tšehhid lõid edukalt tagasi sakslaste juhitud ristisõjad. Konflikt lõppes 1434 taboriitide lüüasaamisega. Itaalia oli pol killustatud ja maj arenenuim Euroopa piirkond. Aragonia käes oli mõlema Sitsiilia kuningriik. Kesk- Itaalias domineeris Paavstiriik ja Toskaana hertsogkond. Põhja-Itaalia oli äärmiselt killustatud. Kroonilised olid sisevõitlused linnades. Linnriikides tulid sageli võimule türannid (Medicid), kes lõhkusid vabariikliku korra.
suudetud. · Paavstide poliitiline mõju ei ulatunud Itaaliast ja kirikuriigist kaugemale. c. Jan Hus katoliku kiriku kuulsaim kriitik: · Tsehhi vaimulik ja Praha ülikooli professor. · Vastustas paavsti ilmaliku võimu ja maavaldusi. · Usutõe allikaks vaid Piibel. · Emakeelne jumalateenistus. · Husi õpetus koondas tsehhe sakslaste ülemvõimu vastu. · Kirik kuulutas ta ketseriks ja lasi hukata tuleriidal 1415a. Hussiitide sõjad tsehhidevõitlus Saksa keisri ja katoliku ülemvõimu vastu lõppes lüüasaamisega 1434.a.
17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutasMartin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaseltLiivimaa muusikaharidust. 1.2 Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas: Nimetati saksa muusika isaks kuna ta olevat õpetanud heliloojaid "kirjutama saksa keeles". Tema looming on üks saksa keele pärasemaid muusika ajaloos. Õppis Veneetsias Giovanni Gabrieli juures.
tsehhidele ei meeldinud kasvasid vastuolud sakslaste ja tsehhide vahel. Husist sai tsehhi natsiooni eesvõitleja ülikoolid oli üles ehitatud rahvusluse alusel. 1410 keelas piiskop tal jutlustamise, aga kuningas toetas teda vaenu tõttu piiskopiga.Vastasseis viis sakslaste lahkumiseni Prahast ja Leipzigi ülikooli rajamiseni. Hus on saanud sümboliks seetõttu, et ta hukati: apelleeris kirikukogule ja ta hukati. Tema järgijaid nim hussiitideks ja tema hukkamisest said aluse hussiitide sõjad. Hiliskeskajal polnud ketserlus eriti levinud peamiselt kirikusisesed vaidlused. Tõeline kristlik õpetus ja vabadus lähevad rohkem korda kõigile inimestele. Kirikukriitika on suunatud kiriku parandamisele, mitte see lammutamisele sellest parandamispüüdest kasvab 16. saj välja ka reformatsiooniliikumine. Kirikulõhe poole ei püüeldud, kirikut üritati lihtalt parandada. Hiliskeskaega iseloomustas janu lunastuse järele massiliselt palverännakuid
· Tekkisid riigi ehk rahvuskirikud mis olid soodsaks pinnaseks reformatsioonile Paavsti vastane opositsioon Üheks suuremaks vastuhakkajaks oli Praha ülikooli professor Jan Hus, kes nõudis emakeelset kirikut ja Piiblit. Tema ka tõlkis Piibli tsehhi keelde ja avaldas grammatikaraamatu. Kõige selle tulemusena põletati ta avalikult tuleriidal. Temast sai märter. Temasti sai Tsehhi rahvuskangelane ja peale seda toimusid Hussiitide sõjad, et kaitsta oma õpetaja vaateid. Tekkis ka samanimeline kirik. Selle tagajärjel hakkas kirik usuküsimusi uuesti läbi vaatama. Sõnastati kolm uut seisukohta. Nendeks olid: · Kirik ei ole iseseisev, riigist sõltumatu organisatsioon ja sellepärast peab riik hoolitsema kiriku ja rahva usulise vajaduste eest. · Usu ainus lähtekoht on Piibel. · Rõhutati mõtleva ja tunnetav isiku rolli. Reformatsioon Saksamaal · Reformatsioon usupuhastus(katoliku)
Euroopa. Vaatamata ühtsusele varasemat paavstivõimu autoriteeti taastada ei suudetud. Paavstide poliitiline mõju ei ulatunud Itaaliast ja kirikuriigist kaugemale. Jan Hus katoliku kiriku kuulsaim kriitik: Tsehhi vaimulik ja Praha ülikooli professor. Vastustas paavsti ilmaliku võimu ja maavaldusi. Usutõe allikaks vaid Piibel. Emakeelne jumalateenistus. Husi õpetus koondas tsehhe sakslaste ülemvõimu vastu. Kirik kuulutas ta ketseriks ja lasi hukata tuleriidal 1415a. Hussiitide sõjad tsehhidevõitlus Saksa keisri ja katoliku ülemvõimu vastu lõppes lüüasaamisega 1434.a. Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. Rahvastiku kahekordistus: X saj. 40 milj. XIII saj. lõpul 70 milj.
Vaatamata ühtsusele varasemat paavstivõimu autoriteeti taastada ei suudetud. Paavstide poliitiline mõju ei ulatunud Itaaliast ja kirikuriigist kaugemale. Jan Hus katoliku kiriku kuulsaim kriitik: Tsehhi vaimulik ja Praha ülikooli professor. Vastustas paavsti ilmaliku võimu ja maavaldusi. Usutõe allikaks vaid Piibel. Emakeelne jumalateenistus. Husi õpetus koondas tsehhe sakslaste ülemvõimu vastu. Kirik kuulutas ta ketseriks ja lasi hukata tuleriidal 1415a. Hussiitide sõjad tsehhidevõitlus Saksa keisri ja katoliku ülemvõimu vastu lõppes lüüasaamisega 1434.a. Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. Rahvastiku kahekordistus: X saj. 40 milj. XIII saj. lõpul 70 milj.
Vaatamata ühtsusele varasemat paavstivõimu autoriteeti taastada ei suudetud. Paavstide poliitiline mõju ei ulatunud Itaaliast ja kirikuriigist kaugemale. Jan Hus – katoliku kiriku kuulsaim kriitik: Tšehhi vaimulik ja Praha ülikooli professor. Vastustas paavsti ilmaliku võimu ja maavaldusi. Usutõe allikaks vaid Piibel. Emakeelne jumalateenistus. Husi õpetus koondas tšehhe sakslaste ülemvõimu vastu. Kirik kuulutas ta ketseriks ja lasi hukata tuleriidal 1415a. Hussiitide sõjad – tšehhidevõitlus Saksa keisri ja katoliku ülemvõimu vastu lõppes lüüasaamisega 1434.a. Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. Rahvastiku kahekordistus: X saj. 40 milj. XIII saj. lõpul 70 milj.
vastasseis Prantsuse kuninga Phillipe ilusaga. 1303 aastast peale kui üks paavstidest valis oma residentsiks Rooma asemel Avignoni Prantsusmaal tekkis rahulolematus itaallastel. 1378 otsustati itaalias valida uus paavst. Selle tulemuselt oli Euroopas kaks paavsti. Lõpuks suutis Konstanzi kirikukogu kiriku taas ühendada. Konstanzi kirikukogu algatas aga uue ketserluse vastu võitlemise (mitte kattarluse vaid rahvusliku ketserluse). Jan Husi hukkamine algatas nn hussiitide sõjad. Hoolimata oma ühtsuse taastamisest paavstivõim enam oma endist võimu ei suutnud taastada. Itaalia oli poliitiliselt killustunud, Sitsiilia oli Hispaania käes, Napoli ümbrus lõuna Itaalias läks samuti hispaania Aragoonia dünastia käes, Kesk Itaalia oli Kiriku käes. Põhja ja Kesk Itaalia linnriigid hakkasid väikeste naabrite arvelt suurenema ning kujunesid välja monarhiad. Renessanss sai alguse 14saj: Esimene renessansi autor oli Dante, suured autorid olid ka
saj.) - Roomakat. kiriku ülemvõim ja autoriteet hakkas devalveeruma: - Paavsti Avignoni vangistus (1303-77) - Suur skisma (1378-1418): Kirikukogud ...Kes juhib kirikut ? Reformikatsed nurjuvad Reformimiskatsed: I Inglane John Wycliff(e) oli esimene kes seadis usuelu kõrgeimaks autoriteediks piibli kat. kiriku paavsti asemel. (suri 1384) II Tsehh Jan Hus taunis avalikult kat. kiriku sekulariseerumist ja vaimulike pahelist eluviisi (hukati 1415) Böömimaal sai temast rahvuslik märter (hussiitide sõjad 1419-1485: ususõdade 1 .eelvaatus) III Tomas de Torquemada oli roomakat. kiriku vastureformatsiooni pioneer: Inkivisitsiooni tõhustamine Hispaanias (suri 1498) Aasta 1500 paiku kasvab inimeste sisemine ebakindlus (vaimne segadus): - Trükikunsti areng võimaldab religioosse kirajnduse plahvatusliku leviku: Saksamaal ilmus enne aastat 1521 koguni 18 saksakeelset piiblitõlget Reforormatsioon varauusajal Põhjused: - Kiriku sekulariseerumine ja varanduse kuhjumine kirikule.
) VARENKA: Ma kirjutasin seda mitu tundi. Ma ei taha olla Djakovi suhtes ülekohtune. Ta on lõppude lõpuks ikkagi lapse isa. (Tatajana võtab ta käest kirja ja loeb seda.) MIHHAIL: Noh, mina olen ta onu. Kant ütleb, et sugulus on vaimne mõiste. (Tal õnnestub raamatust terve patakas lehti välja rebida, ulatab selle Ljubovile.) Säh, võta, Karl Suurest hussiitide ülestõusuni. TATJANA: (kirja Varenkale tagasi ulatades) Mihhail tahab seda öelda, et sa pead kirjutama Djakovile, et kui sa talle andusid, siis oli su keha lihtsalt Ego meeleline ilming. VARENKA: Djakov on ratsaväeohvitser. (Mihhail ulatab veel ühe pataka lehti Tatjanale.) MIHHAIL: Maximilian Esimesest Utrechti rahuni. TATJANA: (kärsitult) Oh, Mihhail!
Kalendrite ilmumist on peetud rahva haridustaseme tõstmisel üsna oluliseks. Vennastekogude liikumine ehk hernhuutlus. Liikumine on sisuliselt usuline, aga eraldi uut kirikut sellega ei teki. Jäävad luteri koguusega seotuks. Varasemas kirjanduses öeldakse ,,vennastekoguduste liikumine", kui on leitud, et see ei ole päris õige. Vennastekogude ajalugu meil ei piirdu ainult 18. sajandiga, vaid ulatub ka 20. sajandi algusesse välja. Alguse saab 15. sajandil. Tegemist on hussiitide sõdade ja liikumise ajal Tsehhimaal alguse saanud suunaga, mis vastandas end ametlikule katoliku kirikule. Tegemist oli Tsehhimaal valitsenud rahvusgrupi ehk sakslastega. Paljuski ka linnaelanikkond. Kõige otsesemaks ajendiks võiks olla 1722. aastal (Tsehhi on katoliiklik maa), kui osa Tsehhis elanud protsetantidest on sunnitud lahkuma Saksamaale. Lahkujate grupi eesotsas on Christjan David. Tegemist on lihtsa mehega, ta on ametilt puusepp, aga karismaatiline usutegelane
annaabi.ee 
