Referaat helilooja Bedrich Smetanast (2)

Referaat
BEDRICH SMETANA
Tallinn 2006
Tšehhi päritolu helilooja . Sündis 2. märts 1824, Litomyšlis ning suri 12 mai 1884 Pragues.
Tsehhi rahvusliku muusikakultuuri alusepanija, instrumentaalmuusika ja ooperi rajaja. Pärit väikesest provintsilinnast Litomyšlist. tema isa oli õllepruulija.
Nelja aastaselt hakkas Smetana viiulit harjutama ning juba viieselt musitseeris ta koduses keelpillikvartetis ja juba kuueselt esines avalikkuse ees pianistina. Kaheksa aastasena alustas ta oma loominguga. Siis järgnesid õpingud erinevates üldharidus koolides . 1843. aastal kolis noor Smetana Prahasse elama. Õppis seal muusikat Josef Prokschi muusikakoolis. Hiljem 1848 – 1856 oli ta seal dirigent ja klaveriõpetaja.
1856 – 1861 elas ta Rootsis. Andis seal soolokontserte ja oli ka dirigent ning ka kirjutas oma loomingut. 1861. aasta kevadel saabus helilooja emigratsioonist tagasi kodumaale . Sügisel sooritas pianisti ja dirigendina kontsertturnee Saksamaale ning Hollandisse ja alles järgmise aasta alguses esines ta Praha publiku ees. Smetana saabumine kodumaale langes kokku kolme tähtsa sündmusega :
1) Kooriühingu „Hlagol“ asutamine 1861. aastal. See kujunes Tšehhi koorilaulu organiseerivaks keskuseks. 1862 oimus Prahas esimene ülemaailmne kooriühingute kongress . Esindatud olid 87 organisatsiooni. Järgnesid suured koorilaulu festivalid. Aastail 1863 – 1865 seisis ühingu eesotsas Smetana. Siit ka tema suur huvi koorilaulu žanri vastu.
2) Veelgi tähtsamaks sündmuseks kultuurilis-poliitiliseks kujunes nn. „ajutise teatri“ avamine 1862. aastal. Uus kunstitempel pretendeeris ainult ja üksnes emakeelsetele etendustele. Saalist, mis mahutas umbes tuhat külastajat, võis jälgida nii sõnalis- kui ka muusikalisi teoseid nii kodumaa kui välisautorite loomingust. Möödusid veel mõned aastad ja teoks sai uus patriootlik plaan – teatri hoonele pandi nurgakivi, sel pidulikul sündmusel võttis sõna ka Smetana. „Tšehhide elu peitub muusikas“, lausus ta. 1866 – 1874 oli Smetana ajutise teatri dirigendiks.
3) 1863. aastal pandi alus veel ühele kultuurilisele asutusele – rajati kunsti, kirjanduse ja muusika ühing „Umelecka beseda“. Organisatsioon hõlmas nii muusikuid, maalikunstnikke kui ka poeete ja kirjanikke. ühingu eesmärgiks sai rahvusliku kunsti arendamine ja populariseerimine. Ühing oli tugevaks toeks ka rahvusliku teatrikunsti arengule. Smetana ülesandeks oli muusikaosakonna töö juhendamine ja koordineerimine . kunsti osakonda esindas nimekas maalija Josef Manes. Siin kohtus helilooja ka Tšehhi silmapaistvaima poeedi, kirjaniku ja kriitiku Jan Nerudaga, kes oli Smetana talendi tuline austaja. Kui Tšehhi rahvusliku kultuuri vaenlased püüdsid Smetana loomingut ebaõiglaselt kritiseerida, siis astus Neruda tihti helilooja kaitseks välja.
1874. aasta sügisel tabas Smetanat raske õnnetus. Kesk hoogsat ühiskondlikku tegevust haigestusid ta kuulmisorganid, mille tagajärjeks oli täielik kurdistumine (oktoober 1874). Sellisele rahutule ja alati ühiskondliku elu keskpunktis olevale isikule, nagu seda oli Smetana, mõjus kurdistumine eriti traagiliselt. tuli paljust loobuda , jäi järele veel looming, millele helilooja nüüd oma jõutagavarad koondaski, Ka sümfooniliste poeemide tsükkel „Minu kodumaa“ on kurdina kirjutatud.
Smetana ooperikomponistina
Rahvuslike koolkondade kujunemisperioodil on ooperile osutatud tunduvalt suuremat tähelepanu, kui teistele muusikažanridele. Ooperit peeti, tänu selle sünteetilisele olemusele, rahvale kõige arusaadavamaks kunstiliigiks, mille kaudu kandusid kuulajas-vaatajasse pühad rahulikud aated. Nagu koorilaulgi, pidi ooper ühendama ja mobiliseerima inimesi võitluseks ühise eesmärgi – rahvusliku iseseisvuse eest. Pealegi oli ooper ka euroopalikus mastaabis populaarsem žanr.
Smetana oli rahvusliku ooperi alusepanija. Tõsi küll, oopereid kirjutasid ka mitmed teised Tšehhi päritoluga heliloojad , kuid need olid pigem kosmopoliitilised kui rahvuslikud teosed. Smetana oopereis liitus ühtseks tervikusk rahva elu-olu, ajalugu, rahvalaul ja tants. Üheks ta esikooperiks sai ajaloolisele teemale põhinev „Brandenburgilased Tšehhis“(1863). Teos käsitleb sündmusi XIII sajandist, mil tšehhid tõusid üles saksa anastajate vastu.
Ajaloolisi teemasid käsitlevad ka “Dalibor“ (1867) ja „Libuše“ (1872). Rüütel Dalibor on XVI sajandil vallutajate vastu ülestõusnud talupoegade juht, kes sattunud vaenlaste kätte ja kes hukati. Selle traagilise sündmuse tunnistajaks oli kindluse torn Praha Kremlis, milles pärimuse järgi oodanud vahva rüütel oma surmatundi.
„Libuše“ on legendide järgi vürstitar, kes kauges minevikus valitsenud Tšehhimaad, näidates üles arukust keeruliste riigiasjade korraldamisel. Üks selline keerdsõlm ongi ooperi sisuks .
Arvuliselt teiseks ja kunstiliselt kõige õnnestunumaks ooperiks kujunes koomilisse žanrisse kuuluv „Müüdud mõrsja“. Teose libreto autoriks oli helilooja kaasvõitleja, 1848. aasta revolutsiooni veteran Karel Sabina , kes vabanenud vanglast, liitus taas rahvusrinde kirjanikega.
Smetana töötas „Müüdud mõrsja“ kallal kuus aastat (1864 – 1870). Veel pärast teose esietendust 1866. aastal tegi ta seda korduvalt ümber. Helilooja loomingus on ooper kõige rahvuslikum ja rahvalikum. Ajavahemikul 1866 – 1882 etendati seda Praha teatris sajal korral. Arvestades ajastut ja olukorda oli see aukartustäratav arv.
Nagu koomilistes ooperites ikka, oli ka „Müüdud mõrsjas“ põhiprobleemiks armastuse umbsõlm. Talupoiss Jenik armastab kehviku tütart Marenkat. Tütarlapse vanemad on rikka taluperemehe Tobias Micha võlglased. Võlakoormast aitaks vabaneda abiellumine Tobias Micha totravõitu poja Vašekiga. Kuna viimasel väljavaated rikkamale pruudile puuduvad, on sellisest abielust huvitatud ka Tobias Micha, ainult Marenka puikleb. Asja võtab enda kätte kosjasobitaja Kecal. Tobias on lubanud kauba kordamineku puhul vaevatasuks kenakese summa. Algul veenab kosjasobitaja kõhklevaid Marenka vanemaid, siis Jenekut Marenkast loobumise puhul lubab ta talle sada dukatit, siis kakssada, viimaks kolmsada ja kaup ongi koos. „Jenik müüs oma pruudi kolmesaja dukati eest kosjasobitajale maha“ hurjutasid külaeided. Marenka on pettumusest meeleheitel. Kuid siis lahenes olukord, Jenik oli nõus oma pruuti maha müüma ainult ja üksnes Tobias Micha vanemale pojale, nii kirjutati ka lepingusse. „Tobias Michal on üksainus poeg ja see Vašek“ arutles kosjasobitaja ja kirjutas võidukalt lepingule alla. Siis ilmnes , et Jenik oli Vašeki vanem vend. Pärast Tobias Micha teistkordset abiellumist oli poisikeseaastates Jenik kurja võõrasema eest kodunt ära jooksnud ja läinud laia maailma õnne otsima . Oma pruudi müüs ta maha iseendale . Kõik olid ootamatu lahenduse puhul õnnelikud, ainult kosjasobitaja sattus naeruväärsesse olukorda.
Smetana instrumentaalkomponistina
Tema klaveriloomingus paistavad silma eelkõige Tšehhi polkad, millistest osa on koondatud tsüklitesse : „Salongpolkad“, „poeetilised polkad“, emigratsioonipäevilt pärinev „Mälestused Tšehhist“. Helilooja oma sõnade järgi tahtis ta teha on polkadest samasuguseid rahvusliku kunsti pärleid, nagu seda olid olnud Choplini mazurkad.
Orkestrimuusika valdkonnas on Smetana kirjutanud Liszti eeskujudest lähtuvaid programmilisi sümfoonilisi poeeme, millisteks on : Rootsis valminud „Wallensteini laager“, „ Richard III“, „Hakon Jarl“ ning ajavahemikul 1874 – 1880 loodud kuuest sümfoonilisest poeemist koosnev tsükkel „Minu kodumaa“. Teos kujutab endast sümfoonilisi pilte Tšehhi ajaloost ja loodusest, selles on sümboolselt ühendatud hussiitide ajastu ja kaasaeg. Neid kaugeid vahemaid ühendavaiks lülideks on kodumaa-armastus, rahvuslik ühtekuuluvus ja vabadusiha. Tsükkel koosneb järgmistest osadest :
1) „Vyšehrad“, nii nimetatakse Vltava jõe kaldale kõrgele kaljule ehitatud vana kindlust. Legendide järgi valitsenud kauges minevikus siin Libuše ja tema mees. Nende troonil oleku aega nimetavad tšehhid tarkuse ja humanismi ajaks. Kindlusega on seotud hulk legende ka hilisemast ajast, millised kandusid suust suhu kuini ajastuni, mis elab helilooja. Sümfooniline poeem „Vyšehrad“ on nagu vana lauliku eepiline jutustus – ta on proloog järgnevale tsüklile.
2) „Vltava“, sellist nimetust kannab Prahat ja Tšehhimaad läbiv jõgi. Mida emakese Vltava kalad aastasadade jooksul näinud on, sellest räägibki sümfooniline poeem (näkineiud kuuvalgel, jahistseenid, vanad kindlused, küla pulmapeod jne.).
3) „Šarka“, legendi järgi pääsenud pärast Libuše surma valla nn. „tütarlaste sõjad“. Šarka – armastuses pettunud tütarlaps tahab selle eest karistada kõiki mehi, ühtlasi taastada naiste valitsuse, mille Libuše andnud üle oma mehele. Kui Šarkasse armunud rüütel ja tema meeskond pärast lõbusat veinijoomist väsinuna uinub , tapavad tütarlapsed magavad mehed ära.
4) „Tšehhi põldudest ja metsadest“. Poeem on muusikaline ülistuslaul Tšehhi ilusale loodusele. „Siin kujutatakse neid tundeid, mis tekivad siis, kui pilgu ees avaneb Tšehhimaa, kui näib, et igast küljest, metsadest ja põldudelt kostavad su kõrvu kodumaised helid, kord rõõmsad, kord nukrad“, kirjutas teose autor.
5) “Tabor“ ja 6) „Blanik“. Nende teostega pöördub helilooja hussiitide ajastusse. Tabor on hussiitide poolt rajatud ja kindlustatud linn, taboriidid aga sealsed talupoegadest ja käsitöölistest sõjaväelised. „Taboriidid“ olid mehisuse , meelekindluse ja tahtejõu kehastajad, sellised, nagu peab olema iga tšehh, kes võitleb kõige kallima eest“, kirjutas üks Smetana biograafidest. Taboriga on sisuliselt seotud ka tsükli viimane poeem „Blanik“. Selle mäe põues puhkasid legendide järgi hussiitide sõdurid, oodates kutset võitluseks. Nii „Taboris“ kui ka „Blanikis“ kasutab Smetana hussiitide revolutsioonilist laulu „Kus te siis olete, te jumala sõdurid?“ meloodiat. „Taboris“ kõlab selle viis kuidagi tagasihoidlikult, „Blanikis“ aga meelekindlust ja võidutahet sümboliseeriva heroilise marsina.
Smetana instrumentaalmuusika üheks väljapaistvaimaks teoseks on keelpillikvartett „Minu elust“ (1876). Helilooja muusikaline enesepihtimus, tagasivaade käidud eluteele, optimistliku elusümfoonia dissoneeriv lõpuakord. Umbes nii võiks sõnastada kvarteti ideelist kontseptsiooni.
Kokku on helilooja kirjutanud kolm keelpillikvartetti.
Kasutatud kirjandus
1) Eesti Entsüklopeedia 8. raamat
2) Tšehhi ja Norra rahvuslike koolkondade kujunemine.
Koostanud J.Jürisson.