väga erinevaks → toimub looduslik valik, nt. koeratõud (paljudel juhtudel erinevad tundmatuseni oma looduslikust eellasest hundist) Biogeneetiline reegel on selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe ELU ALGUS MAAL - BAKTERITE EVOLUTSIOON, TUUMAGA RAKU TEKE, TAIMSE JA LOOMSE RAKU TEKE ENDOSÜMBIOOSIL, HULKRAKSUSE TEKE, TAIME- JA LOOMARIIGI ARENG 1. Tekkisid ilma rakutuumata üherakulised organismid - bakterid (eeltuumsed) - Heterotroofsed (tarbivad olemasolevat orgaanilist ainet, mitte ei tooda seda ise) anaeroobsed (ei kasuta hapniku) bakterid - Läksid veepõhjast kõrgemale - Autotroofsed (fotosünteesijad ehk tsüanobakterid - ürgbakterid) anaeroobsed bakterid
Jääkamber: madal temp, 0kraadi, sest DNA ja RNA nukleotiidil pole kõrgemal temp püsivad. Taimed: eeltuumsed, päristuumsed, hulkraksed tekkisid vees, moodustus vaba hapnik, sammaltaimed, sõnajalgtaimed (mullakiht), paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed. Loomad: areng algas vees, teod+ paljasjalgsed+ karbid, trilobiidid, käsnad (tõeliste kudede ja elunditeta), lõuatud, kõhrkalad, kopskalad, lülijalgsed, kahepaiksed, roomajad, hiidsisalikud, imetajad, linnud. Hulkraksuse eelised: rakud diferentseerunud, väheneb sõltuvus keskkonnast, suguline paljunemine, loomade aktiivne liikumine, kohastumiste teke kiireneb.
Millised tingimused olid vajalikud, et elu sai väljuda veest maismaa Kindlasti üks tähtsaimaks tingimuseks oli vaba hapnik,puudus ka osoonikiht ning UV-kiirgus jõudis takistamatult maale.Kindlasti oli vajalik mullakiht maapinnal kuna muld on kivimite murenemise ja organismide elutegevuse tulemus,siis ei saanud mulda veel olemas olla. Reasta Maal toimunud sündmused 1.ainuraksete prokarüootide teke 2.eukarüootsete rakkude teke 3.hulkraksuse kujunemine 4.fotosünteesivate tsüanobakterite areng 5. kudede ja organite areng 6.elu väljumine veest maismaale 7.suguline paljunemine 8.kehasisene viljastumine 9.kehaväline viljastumine Reasta taimerühmad arengu järjekorras 1.rohevetikad 2.sammaltaimed 3.sõnajalgtaimed 4. paljasseemnetaimed 5.katteseemnetaimed Reasta selgroogsete loomade rühmad arengu järjekorras 1. kõhrkalad 2.lõuatud kalad 3. luukalad 4.kahepaiksed 5. roomajad 6.linnud 7.imetajad
1. Mis on bioevolutsioon? Elu arengut Maal esimestest elusolenditest kuni praeguste liikideni nimetatakse bioevolutsiooniks 2. Paigutage nähtused loogilisse järjekorda: 1. keemiline evolutsioon 2. prokarüootsete rakkude teke 3. hulkraksuse kujunemine 4. selgroogsete teke 5. püsisoojasuse kujunemine 6. emakasisene areng 3. Ajaliselt : Millal kujunes Maa Elu tekkeajaks peetakse ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi (Vanim teadaolev kivistis on ligikaudu 3 miljardit aastat vana.) Millal ilmnesid Maismaale esimesed elusorganismid Umbes 3 miljardit aastat tagasi – lülijalgsed. Millal ilmusid Maale esimesed elusorganismid 4 miljardit aastat tagasi 4. Evolutsiooni tõendid
d) Vale, katteseemne-taimed arenesid paljasseemnetaimedest. e) Vale, esmased maismaaloomad olid selgrootud putukataolised loomad. f) Õige, Peaaegu kõik loomahõimkonnad tekkisid Kambriumis, üle 500 miljoni aasta tagasi. 2. Paigutage järgnevad protsessid/nähtused loogilisse järjekorda. 3 p. b) keemiline evolutsioon f) Prokarüootsuse teke c)selgroogsuse teke d) püsisoojuse kujunemine a) hulkraksuse kujunemine e) emakasisene areng 3. Millest lähtus Ch. Darwin evolutsiooni selgitamisel? 3p. Darwin lähtus evolutsiooni selgitamisel faktilisel materjalil( paleontoloogilise, biogeograafilise ja aretusliku), et liikide ajalooline muutumise on tominud ja toimub teaduslikult põhejndatavate seaduspärasuste järgi. Peamine põhjus: Looduslik valik. 3 fakti:Isendite paljunemine, olelusvõitlus, indiviitide mitmekesisus. 4. Leia õige lauselõpp! 3 p. 1
Lõualuud hammastega 2. Roided konksjätketega 3. Kolm vaba sõrme küünistega Reastage evolutsioonilises järjekorras: 1. Probintide moodustumine 2. Eukarüootide teke endosümbioosi tulemusel Organismide siirdumine veest maismaale 3. Uute organismitüüpide areng hulkraksuse Uute organismitüüpide areng hulkraksuse baasil baasil Probiontide moodustumine 4. Organismide siirdumine veest maismaale Püsisoojaste organismide areng 5. Püsisoojaste organismide areng Eukarüootide teke endosümbioosi tulemusel ........... on üks tänapäeval tunnustatud Darvinism evolutsiooniteooriaid. Darwin seletas evolutsioonid ......................... Loodusliku valikuga
1. Esimese 7 päeva jooksul munarakk: · Jaguneb pidevalt · Tekib kobarloode · Toimub rakkude ümberpaiknemine tekib embrüoblast ja põisloode 2. Lõigustumine sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel (kõik korraga). Selle tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula. 3. Lõigustumise bioloogiline tähtsus: · Hulkraksuse taastamine · Rakuvaheliste kontaktide tekitamine · Tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine 5. Kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale, siis rakukobar hukkub ja väljutatakse organismist menstruatsiooni käigus. 6. Lootekestad loote ümbrised, mis tagavad loote normaalse arengu. 7. Lootekestad jagunevad: · Kõldkest osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel · Kusekott platsenta kinnitub loote külge; jääkainete ja toitainete transport
15)Mida pole suudetud selgitada evolutsiooniteoorias? 1) Katsete käigus ei ole suudetud saada ei RNA ega DNA sünteesi 2) Pole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele, mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule 16)Kui vana on Maa, ja millal tekkis elu? Maa on umbes 4,55 miljardit aastat vana, elu tekkis siis kui RNA-maailm läks üle DNA-le, mis on geneetilise informatsiooni kandja. 17)Selgitada elu esialgset arengut Maal- kuni hulkraksuse kujunemine? 1) U 3-3,5 miljardit aastat tagasi tekkisid esimesed eeltuumsed e. Prokarüootsed rakud 18)Mis on kambriumi plahvatus- millest tekkinud? Umbes 15. milj aasta jooksul toimus meres skeletiga organismide massiline levik. Seda nimetatakse kambriumi plahvatusesks 19)Millega põhjendatakse organismide väljasuremist? Dinosauruste väljasuremist on seostatud meteoriidikatastroofiga
2-kihile tummamembraan. DNA ümber Eeeldused: 1. Dna kaitstud 3. Tekkis mitoos 4. Endotsütoosi võime teke fagotsütoos (eelis toitumises) Taimse ja loomse raku teke Tekkisid endosümbioosi teel Bakterid kohastusid elama eluks päristuumses rakus Päristuumne rakk + aeroobsed B. loomne rakk mitokondritega Päristuumne rakk + aeroobsed B taimne rakk mitok. Ja kolorplastidega Tõstab: 1. Ümbritsetud kahe membraaniga Oma ribosoomid ja seal toimub oma enda rakusüntees IV Hulkraksuse teke ~ 1 miljrd aastat tagasi I FS punavetikad, hiljem pruun-ja rohevetikad ~ 700 miljonit aastat tagasi I pehmete kestadega selgrootud loomad
vajalikud alamate loomadele või olid olulised eellaste evolutsiooni varasematel etappidel. Rudimendid kinnitavad inimese ja teiste imetajate sugulust. 9. Järjesta töös antud taimeriigi või loomariigi evolutsiooni etapid. Taimeriik: 1. ainuraksete vetikate teke 2. hulkraksete vetikate teke 3. esimeste maismaataimede ürgraigaste teke 4. sõnajalgtaimede teke 5. paljasseemnetaimede teke 6. katteseemnetaimede e. õistaimede teke Loomariik: 1. hulkraksuse teke 2. selgroo kujunemine 3. kopsude kujunemine 4. loomaraku teke 5. järglase arenemine maismaal kaitsva kestaga munas 6. püsisoojasuse teke 10. Inimese evolutsioon- otsusta, kas väide on õige või vale. Tänapäeva inimeste lähimad sugulased tänapäeva loomariigis on inimahvid. Osav inimene (homo habilis) oskas valmistada algelisi tööriistu. Esimesed inimeste eellased kujunesid Aafrikas. Kõik inimrassid kuuluvad ühte ja samasse liiki.
Steriliseerimine- mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine. Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. Embrüogenees- looteline arenemine. Viljastumisjärgselt: 1) Teised seemnerakud ei pääse enam munarakku 2) Kiireneb ainevahetus 3) Taastub liigile iseloomulik kromosoomide arv Muna- ja seemnerakk ühinevad meioosi teise jagunemise metafaasis. Lõigustumine- jagunemine ilma kasvamiseta. Taastab: 1) hulkraksuse 2) tuuma ja tsütoplasma suhe 1:10 a) kujuneb kobarloode ehk moorula, munajuhas 3 päeva b) embrüo rakud paigutuvad ümber, areneb bastotsüst ja moodustub seest tühi põisloode ehk blastula.blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millest areneb loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta- kõldkesta ehk koorioni
Eukarüootsed ainuraksed Kolooniad ja hulkraksed organismid (vetikad) Kolooniad ja eusotsiaalsed ühiskonnad Hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Ainuraksed, ilma tuumata (bakterid). Eukarüootide ehitus ja sellega seoses paljunemine võimaldas suuremat geneetilist muutlikkust k.a hulkrakse organismi tekke. Hulkraksuse eelised: Võimaldas uute organismitüüpide arengut 3,7-4 miljardit a ainuraksed prokarüoodid tagasi 2 miljardit a esimesed eukarüoodid tagasi TAIMED LOOMAD 700 MAT hulkraksed vetikad pehmekehalised selgrootud 500 MAT kujunesid peamised ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, molluskid, lülijalgsed, keelikloomad
Muutused: olemuselt samad, mis mikroevolutsioonis (olelusvõitlus, looduslik valik, isolatsioon, uute süstemaatiliste üksuste teke, väljasuremine. Erinevus muutuste ulatuses, ajalises tempos ja lähtematerjali hulgas. Protsessid: 1) Uue bioloogilise organiseerituse taseme kujunemine. Näiteks: elu teke, prokarüootsete rakkude kujunemine lähtuvalt endosümbioosist (kloroplastid, mitokondrid), erisoolisuse kujunemine, hulkraksuse kujunemine, erinevate ainevahetustüüpide kujunemine. Taimedel autotroofse ainevahetuse kujunemine, rakistaimede areng (vegetatiivsed organid puuduvad aga koed on eristatavad), vegetatiivsete organite kujunemine, eoselise paljunemise ilmnemine, soontaimede areng (pikkuskasvu võimaldumine), seemnete areng, kaheli viljastumine, viljade kujunemine. Loomadel aktiivse kulgemisvõime
Jõudes emakasse kinnitub rakukobar emaka seina külge 2. Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle tulemusena moodustub? Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt kobarloode ehk moorula ja hiljem blastula. Blastotsüsti õõs ehk blastotsööl on täidetud vedelikuga. 3. Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? o hulkraksuse taastamine; o rakkude vaheliste kontaktide tekitamine; o tuuma / tsütoplasma suhte taastamine. 4. Blastotsüsti ehitus Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, mille ühel poolusel on tihedam rakukobar – embrüoblast, millest areneb loode. 5. Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Sellisel juhul eemaldatakse blastotsüst kehast 6. Mis on lootekestad?
alguseni. Enamasti vältab 28 päeva. Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussünnitajatel, koorumisega(lindudel) või idu moodusttumisega(taimedel). Lõigustumine Sügoodi kiire jagunemine naise organismis ~ 36 tundi peale viljastumist mitoosi teel. Bioloogiline tähtus: 1.hulkraksuse taastamine organismis 2.tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine organismis Biogeneetiline reegel lootelise arengu alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Teratogeeen Loote väärarengut põhjustav tegur. Otsene areng Organism koorumisel sarnaneb oma vanematele. Suguküpsuse saavutab ilma eristatavate vaheetappidetta. Moondega areng Organism koorumisel ei sarnane ma vanematele. Suguküpsuse
prokarüootidega ühinesid aeroobsed prokarüoodid (millest kujunesid mitokondrid) ja fotosünteesivõimelised prokarüoodid (millest kujunesid kloroplastid). Üherakuliste eukarüootidena arenes elu umbes 600 ... 800 miljonit aastat. Selle aja jooksul kujunesid välja eukarüootsete organismide peamised rühmad: taimed, loomad ja seened. Milliseid eeliseid andis organismidele eukarüootne ehitustüüp Eukarüootne organismitüüp võimaldas kõige muu hulgas ka hulkraksuse tekke umbes 700 ... 900 miljonit aastat tagasi. Hulkraksuse kujunemise tähtsus: · Hulkraksus võimaldas rakkude eristumist kudedeks ja organiteks. · Kujunes organismisisene tööjaotus · Hulkraksus tagas ka väliskeskkonnast paremini eraldatud ja püsivama sisekeskkonna. · Koos kudede eristumisega arenesid hulkraksetel organismidel nende terviklikkust tagavad regulatsioonisüsteemid (närvi-, vereringe- ja hormonaalsüsteem
Dateerimine süsinikumeetod, mis vanade fossiilidega ei tööta (kasut. teisi isotoope ja nt magnet) 3,5 mlrd a.t. üsna kindlad mikrofossiilid, hiliseim elu algus (areng protobiontidest). Tsüanobakterid (2,5) asusid fotosünteesima, hapnik kulus algul raua oksüdeerumiseks. 1,8 mlrd a.t eukarüoodid, sest genoom oli suurenenud ja rõngaskromosoom ei olnud otstarbekas. Endosümbioos. 1,2 mlrd a.t mingisuguse hulkraksuse teke. Kambriumi alguses toimus ,,Kambriumi plahvatus", milles kujunesid välja peaaegu kõik tänapäevased hulkraksete rühmad. Asustati maismaa. Devoni ajastul ilmusid kahepaiksed, neile järgnesid roomajad ja putukad. Keskaegkonnas said valitsevaks rühmaks just roomajad, kes suutsid saada domineerivaks kõikides nissides, mistõttu imetajate areng mõneks ajaks aeglustus ja nad jäid tahaplaanile. Ontogenees peegeldab fülogeneesi (rekapitulatsioon)
Viljastatud munarakk pooldub mitoosi teel ja jõuab emakasse 6-7 päeva pärast, tekib põisloode, viljastumisest ja kinnitub emaka seinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. 27)Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle teel moodustub? Munaraku pooldumist mitoosi teel nim. lõigustumiseks, selle tulemusena tekib kobarloode e. embrüo. 28) Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? Loote areng algab lõigustumisega. Hulkraksuse taastamine, rakkude vaheliste kontaktide tekitamine, tuuma ja tsütoplasma kindla suhte taastamine. 29) Blastotsüsti ehitus. Koosneb ühest raku kihist, tema ühel poolusel on tihedam raku kobar e. embrüoblast. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem kõldkesta. 30) Mis juhtub siis kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Siis tekib emakaväline rasedus. 31) Mis on lootekestad? Looteümbris selgroogsetel loomadel ka inimestel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta.
kemosünteesijad. 1,9 miljardit aastat tagasi tekkisid esimesed päristuumsed ehk eukarüoodid. Endosümbioos- kloroplastid ja mitokondrid olid iseseisvad bakterid, keda suuremad bakterid on "alla neelanud". Esimesed päristuumsed: ainuraksed vetikad. 500- 600 miljonit aastat tagasi varustasid vetikad Maa atmosfääri esmase hapnikuga. Vahevormiks hulkraksete tekkel olid kolooniad. 560 miljonit aastat tagasi elu mitmekesistus tohutult. 570 miljonit aastat tagasi tekkisid käsnad. Hulkraksuse eelised: · Rakud on diferentseerunud, on tekkinud koed. · Sõltuvad vähem keskkonnast · Suguline paljunemine (organismide mitmekesistumine) · Kiirem evolutsioneerumine Kisklust võimaldas silmade teke ja areng. Selgroo eelis eksoskeleti ees: organismi suurem painduvus. Putukad arenesid lülijalgsetest. Kalad oskavad rännata, kuna neil on mälu. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. Esimesed loomad olid selgrootud: ainuõõssed, käsnad, limused (teod, karbid jt.)
kokkupõrkest tekkinud tolmupilv takistas päikesekiirguse jõudmist maapinnale. 10.) Taimede sündmused evolutsioonis: · Hulkraksete vetikate teke · Fontosünteesivõimeliste rakkude teke · Taimed jõuavad maismaale · Soontaimede teke · Lopsaka taimestiku jäänustest moodustub kivisüsi · Seemnetega taimedega teke · Õitega taimedega teke 11.) Selgroogsete loomade sündmused evolutsioonis: · Hulkraksuse väljakujunemine · Esimesed keelikloomad · Lõuatute kalade väljasuremine · Lõugadega kalade väljakujunemine · Kahepaiksete teke · Esimesed roomajad · Esimesed linnud
→ viljastumine toimub katseklaasis → in vitro viibib embrüo ainult 2-5 päeva → emakasse siirdamiseks valitakse välja 1-3 embrüot → enne siirdamist ning pärast siirdamist saab naine hormoonravi → embrüot saab külmutada Lõigustumine → tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess → kõik loote rakud poolduvad üheaegselt (ehk täielik lõigustumine) Bioloogiline tähtsus hulkraksuse taastamine rakkudevaheliste kontaktide tekitamine tuuma/tsütoplasma suhte taastamine Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode ehk moorula Umbes 7 päeva peale viljastumist areneb moorulast seest õõnes blastosüst ehk põisloode Blastosüst pesastub emaka limaskesta, Kui blastosüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus Lootekestad ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu Ülesanded:
Viljastumine toimub katseklaasis. In vitro viibib embrüo ainult 2-5 päeva. Emakasse siirdamiseks valitakse välja 1-3 embrüot. Enne siirdamist ning siirdamisejärgselt saab naine hormoonravi. Embrüot on võimalik ka külmutada. Embrüogenees Lõigustumine Tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Bioloogiline tähtsus: 1. hulkraksuse taastamine; 2. rakkudevaheliste kontaktide tekitamine; 3. tuuma/tsütoplasma suhte taastamine Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode ehk moorula. Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast - sisemine rakkude mass millest areneb inimene. Blastotsööl ehk õõs täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta.
See toimub 14 päev enne menstruatsiooni. Folliikulist kujuneb kollakeha-toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 h. Seemnerakk kuni 72 h. Viljastumisel määratakse sugu. Tekib viljastatud munarakk.Edasi toimub lõigustumine(mitoos). EMBRÜOGENEES Lõigustumine- ehk rakkude jagunemine.(in. Kõik loote rakud poolduvad üheaegselt) Bioloogiline tähtsus: · Hulkraksuse taastamine · Rakkudevaheliste kontaktide tekitamine · Tuuma/ tsütoplasma suhte taastamine. Lootevee ülesanded · Kaitseb põrutuse eest · Kaitseb veekaotuse eest · Vähendab raskusjõu mõju · Kaitse temperatuurimuutuste eest · Tagab stabiilse sisekeskkonna · On joogi ja urineerimiskeskkond Platsenta ehk emakakook Platsentsa kujuneb välja kuu vanusel embrüol Platsentsa ülesanded: · Ainevahetuslik · Platsentaarbarjäär
- Tekkis endosümbioos (võttis aega umbes 2 mld. a.) - rakusisene sümbioos eri tüüpi rakkude vahel - Loomne rakutüüp - mitokondritega - Taimne rakutüüp - mitokondritega, kloroplastidega - Tõestab: - DNA olemasolu - 2 membraani (välis ja sise) - Ribosoomide olemasolu (valgussünteesimine) 3. Hulkraksuse teke - Toimus väga kiire mitmekesistumine, kujunesid välja kõik peamised ehitustüübid (umbes 540 milj. a. tagasi) - Esimesed taimsed hulkraksed - punavetikad (umbes 1 mld. a. tagasi) → pruun- ja rohevetikad → maismaa taimede eellased - Esimesed loomsed hulkraksed - pehmete kestadega selgrootud (umbes 700 milj. a. tagasi) - Käsnad
a) võeti sügoot ja jagati pooleks nii, et halli sirpi jäi kumbalegi poole. Tagajärjena arenes 2 täisväärtuslikku identset kullest. b) võeti teine sügoot ja poolitati nii, et ühele poole jäi sirp ja teisele poole ei jäänud. Halli sirbiga alast arenes kulles, teine pool lõpetas arengu rakukobara tasandil. Järeldus: Sügoodi tsütoplasma eriosad on erineva tähtsusega edasiseks arenguks. Tsütoplasma eriosad kontrollivad ja suunavad geenide avaldumist. 2. hulkraksuse tase Tulevad muud faktorid: a) teiste rakkude mõju (kontaktid, signaalid) b) hormoonmõjud (areneva organismi enda omad või emaorganismi mõjud) c) embrüonaalsed induktorid - väiksed molekulmassiga (selleks et liikuda hõlpsalt) peptiidid, mis toimivad kompetentsetele (osadele) rakurühmadele ja kujundavad terve organsüsteemi arengut. Nt neuraliseeriv induktor kiirendab ja mõjutab kesknärvisüsteemi arengut. Kudede kujunemine ehk histogenees
PALJUNEMISE TÄHTSUS Mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Ontogenees on organismi areng tema tekkest kuni surmani. Ontogeneesil on 5 faasi: · Viljastumine taastatakse diploidsus ja määratakse sugu · Lõigustumine kiire rakujagunemine, moorula(kobarloode) ja blastula(põisloode) · Gastrulatsioon hulkraksuse taastamine, rakkudevaheliste kontaktide tekitamine, tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine · Kudede ja organite teke · Postembrüogenees I Emrüogenees looteline areng (seeme, loode) II Postembrüogenees lootejärgne areng Täismoone : Muna vastne nukk - valmik Vaegmoone: Muna vastne valmik Postembrüogeees jaguneb: · Juveniilne ehk noorjärk ... · Paljunemisvõimeline järk ... · Vananemine on määratud geenidega (telomeerid lühenevad) ja seda mõjutab
emakasse. 2. Seemneraku süstimine otse munaraku tsütoplasmasse, jäkub rasedust toetav ravi. Ebaõnnestumistõenäosus on suur. Sügoot- viljastunud munarakk - hakkab kiirelt mitootiliselt jagunema, moodustades loote ehk embrüo (looteareng on embrüogenees) Viljastumisega algab inimorganismi areng, mis kestab 38 nädalat. 1. Viljastumine - n+n=2n ja tekib sügoot 2. Lõigustumine - sügoot jaguneb, kuid ei kasva oluliselt. Algab munajuhas. Hulkraksuse taastamine/ rakkudevahelise kontaktide tekitamine/ tuuma ja tsütoplasmasuhete taastamine Kobarloode - varaseim staadium, tihe ühesuguste rakkude kobar Põisloode - kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese, mida ümbritseb sein ning kus ühes servas asub tihedam rakukobar. Rakukobarast areneb loode, ülejäänust aga väline lootekest. Loode kinnitub emakaseinale. Karikloode - embrüo rakud jagunevad kihtidesse - lootelehed. 1
ravimi suhtes resistentsus. 17.21.Terve organismirühma kindlasuunaline pöördumatu muutumise peamiseks teguriks on olelusvõitlus õige 17.22. Loodusliku valiku tagajärjel kujunevad ja jäävad püsima liigiomased tunnused ja tekivad ka uued liigid ÕIGE 17.23. Liigiomadused, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad ristumist võõra liigi isenditega, on kohas kohastumus. VALE – on ristumisbarjäär 17.24. Eukarüootide teke prokarüootidest ja hulkraksuse teke ainuraksetest on näited evolutsiooni divergentsusest. VALE- on progress 17.25. Imetajate divergents väljendub hammaste ja jäsemete mitmekesisuses, mis on kujunenud kohastumisena erisuguste toitumis- ja liikumisviisidega samasugustes tingimustesÕIGE 17.26. Ühel niidul kasvavad kelluka, ristiku ja võilille taimed moodustavad ühe populatsiooni ÕIGE 17.27. Kõrvuti uute liikide tekkimisega, on paljud liigid välja surnud ja kuskil mujal
5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6. hulkraksed koondusid kolooniateks või lausa eusotsiaalseteks ühiskondadeks 7. hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Vanimad elusolendid seega prokarüoodid (ainuraksed, ilma tuumata - bakterid). Eukarüootide ehitus ja sellega seoses paljunemine võimaldas suuremat geneetilist muutlikkust ja hulkrakse organismi tekke. Hulkraksuse eelised: Võimaldas uute organismitüüpide arengut Georges Cuvier (1769-1832) Prantsuse loodusteadlane paleontoloogia rajaja. Liigid on algselt loodud ja muutumatud. Jean Baptiste Lamarck (1744-1829) Prantsuse loodusteadlane. ,,Zooloogia filosoofia" esimene terviklik evolutsiooni käsitlus. Elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele. Tema teooriat ei tunnustatud. Charles Darwin (1809-1882) Inglise loodusteadlane. ,,Liikide põlvnemisest"
• Naise ja mehe anatoomiline või psühholoogiline sobimatus • Lõigustumine o Rakkude jagunemisviis, mis algab sügoodist o Järjepidev jagunemine o Jaguneb kaheks § Osaline lõigustumine – lõigustub ainult looteketas (omane paljurebustele) § Täielik lõigustumine – kogu sügoodi ulatuses o Tulemuseks on kobarloode ehk moorula o Tähtsus:hulkraksuse ja tuuma-tsütoplasma suhete taastamine • Blastulatsioon o Rakkude ümberpaiknemine, et tekib kobarast põisloode ehk blastula o Väline rakkude kiht (kihid) – blastoderm ja õõs-blastotsööl o Blastulad kannavad erinevaid nimetusi o Inimesel blastotsüst § Blastoderm koosneb välisest rakkude kigist trofoblastist ja sisemisest rakkude kogumikust embrüoblastist
doonorsugurakke. • Intrauteriinse inseminatsiooni (IUI) puhul toimub viljastamine naise organismis. • Kehavälise viljastamine korral (In Vitro Fertilisatsioon – IVF) toimuv viljastamine katseklaasis loomulikult või süstitakse seemneraku tuum munarakku. 11)Varane embrüogenees Lõigustumine-viljastumisele järgnev protsess, inimesel esineb täielik lõigustumine – kõik loote rakud poolduvad üheaegselt.(bioloogiline tähtsus) hulkraksuse taastumine, rakkudevaheliste kontaktide tekitamine, tuuma/tsütoplasma suhe taastumine, sügoodist-moorula e kobarloode Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e põisloode (u 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast-sisemine rakkude mass, millest areneb inimene Blastotsööl- õõs täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm-kattekoe rakkude kiht (Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus.)
kliima dinosaurused · Muutused erinevate allikatega võrreldes o Terminid on muutunud ja ajad läinud varasemaks (aegkond =eoon) Muutused 1. prokarüootse raku teke 2. eukarüootse raku teke a. endosümbioos ehk bakterite kolimine teise rakku elama - mitokondrid ja kloroplastid b. invaginatsioon ehk membraanide teke 3. hulkraksuse teke a. eluea pikenemine 4. a) taimeriigis o maismaale kolimine kinnitumisvahendid kutiikula ehk vahakiht, mis kataks taime ja takistaks vee aurumist · said tekkida sõnajalgtaimed o juht- ja tugikude o seemnetega paljunemine!!! o katteseemnetaimede teke - tolmlemise mitmekesistumine ja paljunemise mitmed variandid b)loomariigis
Viljastumine: Kehaväline: selgrootud, kalad · Sugurakkude kohtumine üsna juhuslik · Hävivad sugurakud üsna kiiresti · Vee-elukate toiduks · Heidetakse vette palju sugurakke Kehasisene: loomad ( alates roomajatest) · Vanema liikumisvõimalus · Turvalisus · Ei sõltu keskkonnateguritest · Ei tule palju sugurakke toota 5. Looteline areng ehk embrüogenees Viljastunud munarakk sügoot 1) lõigustumine hulkraksuse tagamine, munajuhas, tsütokinees ja DNA replikatsioon, tulemuseks moorula, (kobar moodustunud) 2) blastuatsioon munajuhas/emakas, rakud kahte kihti embrüoplast ( sisemine), trofoblast ( välimine) blastotsüst (kokku) 3) gastrulatsioon trofoblastist kujunevad lootekestad ja embrüoblastist lootelehed, loote kinnitumine, pesastumine gastrula 4) histo- ja organogenees organite kujunemine, 20. nädalaks
· 2 miljardit aastat tagasi. · Tuum tekkis lähteraku membraani sissesopistumisel. · Mitokondrite ja plastiidide teke-> endosümbioosi teel erinevat tüüpi prokarüootide liitumine. EELISED: Organellide teke, rakusisene tööjaotus. Geneetiline materjal kromosoomides. Arenes välja mitoos , meioos. Suguline paljunemine. Geneetiline muutlikkus. Fotosünteesivad prokarüoodid Hapniku moodustamine keskkonda. Hulkraksuse kujunemine rakukolooniatest 1 miljard aastat tagasi. Vetikad Pehmekehalised selgrootud EELISED: Rakkude eristumine kudedeks, organiteks. Püsiv sisekeskkond. Regulatsioonisüsteemid. Uute organismitüüpide areng. Elu veest maismaale · Ürgraikad (sõnajalgtaimed) Eelised: esinevad varred, lehed, risoomid, juured puudusid. · Hiiglaslikud sõnajalgtaimed Eelised: paljunevad eostega, fotosüntees, mulla teke. · Paljasseemnetaimed
Sinivetikate rakkudes on kloroplastide sarnaseid lamellstruktuure, kuid mitte nii täiuslikud. Sisemembraanistikku on vaja elektri (elektronide (energia)) isoleerimiseks. Tsüanobakteritel on kitiinist rakukest ja limakapsel. Paljud sinivetikad seovad õhulämmastikku, mis on sinivetikate puhul unikaalne, teistel vetikatel seda omadust pole. Õhu lämmastikku suudavad kasutada ainult eeltuumsed. 12/10/09 /.../ Niitjates kolooniates võib eristada rakkude diferentseerumist (mis on hulkraksuse tunnus). Osad rakud tegelevad lämmastiku sidumisega ja ei fotosünteesi, teised rakud siis fotosünteesivad. Spoorid arenevad väljas, vahel ka 1 TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS raku sees, mõni kord ka raku sisse hulgaliselt väikesi spoore
Fülogenees põlvnemiskäik, mingi organismirühma (populatsiooni, liigi, seltsi, klassi vms) või üksikelundi või elundkonna evolutsiooniline areng. 9. Hulkraksus Hulkraksed paljudest ehituselt ja talitluselt erinevatest, iseseisvuseta rakkudest koosnevad loomad. Rakud moodustavad vähemalt 2 lootelehte, enamasti kudesid, elundeid ja elundkondi. Hulkraksete hulka kuuluvad kõik loomad peale ainuraksete. 1) Kolooniad. Paljunemine hulkraksuse kinnistumine, püsimine 2) Tõelise hulkraksuse teke loomadel kujuneb välja tööjaotus. Nt mesilased. Taimedel kujunevad kinnitusorganid (nt vetikad), maismaataimedel veejuhtumine. 3) populatsioon ... liigi isendid, kes elavad samal ajal samal alal & nende vahel peaks toimuma geneetiline info vahetamine. 4) Ökosüsteem MLB 6001 Üldbioloogia 16 5) Biosfäär Vt lisaks küs 2 lk 2-3. 11
olemasolevate geenide kordistumine, lisakromosoomide teke, uute funktsioonide kujunemine geenidel). Makroevolutsiooni tegurid: Samad, mis mikroevolutsioonis (olelusvõitlus, looduslik valik, isolatsioon, uute taksonite teke. Erinevus on vaid kahes aspektis: a) ulatuses b) ajas Makroevolutsioonis on 2 tendentsi: A. Uue organisatsioonitüübi teke kvalitatiivne muutus: 1) Üldine: elu teke eeltuumse raku kujunemine päristuumse raku kujunemine sugude teke hulkraksuse kujunemine üleminek aeroobsele ainevahetusele 2) taimed: autrotroofse ainevahetuse kujunemine taimse fotosünteesi baasi hulkraksed rakistaimed kudede eristumine ja esmaste vegetatiivsete organite teke taimede väljumine veest maismaale soontaimede kujunemine paljunemine eostega kaheliviljastumise kujunemine õistaimedel 3) loomadel: heterotroofse ainevahetustüübi kujunemine närvisüsteemi kujunemine
5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6. hulkraksed koondusid kolooniateks või lausa eusotsiaalseteks ühiskondadeks 7. hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Vanimad elusolendid seega prokarüoodid (ainuraksed, ilma tuumata - bakterid). Eukarüootide ehitus ja sellega seoses paljunemine võimaldas suuremat geneetilist muutlikkust ja hulkrakse organismi tekke. Hulkraksuse eelised: Võimaldas uute organismitüüpide arengut Georges Cuvier (1769-1832) Prantsuse loodusteadlane paleontoloogia rajaja. Liigid on algselt loodud ja muutumatud. Jean Baptiste Lamarck (1744-1829) Prantsuse loodusteadlane. ,,Zooloogia filosoofia" esimene terviklik evolutsiooni käsitlus. Elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele. Tema teooriat ei tunnustatud. Charles Darwin (1809-1882) Inglise loodusteadlane. ,,Liikide põlvnemisest"
Diferentseerumine e. eristumine Ühe organismi keharakud on ühesuguse pärilikkusega. Ühe organismi keharakud on ehituselt ja talitluselt erinevad, inimeses on ligikaudu 200 erinevat rakutüüpi. Erirakkudes avalduvad erinevad geenid. Eristunud rakus avaldub 5-10% geenidest. 1) Sügoodi tase avaldub üle 95% geenidest, kuna sellest areneb organism. Rakkude esmane eristumine 1) Tsütoplasma mõju sügoodi tuumale muudab geenid avaldumisvõimeliseks 2) Hulkraksuse tasand: naaberrakkude mõju ja kontaktid, rakkude asend, vanemorganismi hormoonmõjutused, edasisel arengul lisandub 3. 3) Embrüonaalsete induktorite mõju need on peptiidid, mis mõjuvad rakurühmadele, ja kujundab nendest tulevase elundkonna. Nt. neuraliseeriv peptiid. Miks embrüonaalseteks induktoriteks on peptiidid, mitte valgud? need on väiksemad. Kudede teke ehk histogenees Kaks etappi: 1) Üldine a. Rakud paljunevad b
Käivitub rakkude hilisema eristumise mehhanism sügoodi tasandil. Kuidas see mehhanism käib? See käivitub seoses sellega, et sügoodi eri piirkonnad on geenidele erineva väärtusega. I. Lõigustumise tagajärjel moosustub rakukobar moorula e kobarloode. See on hulkrakne struktuur: Sünteesiprotsessid toimuvad juba uue organismi geenide alusel. Hulkraksuse tasandil määratakse täiendavalt rakkude eristumist. Mis võimalused selleks on? · Hormoonid määravad. · Kontaktid naaberrakkudega. · Erilised valgud · Rakkude ainevahetusproduktid. II. Järgmine etapp on blastotsüst ehk põisloote staadium. Moodustub: Kattekiht e blastoderm. Õõs e blastotsööl. · Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist.
adsorptiivne Loom Osmootne(membraa Puudulik Piiratud a ni sopisutmine) Paljunenmine 1. Endasamaste või endasarnaste isendite moodustamine liigi säilitamise eesmärgil. Paljunemine jaguneb Suguline mittesuguline Vegetatiivne eoseline Ühe raku tasandil hulkraksuse tasandil Vegetatiivne palju nemine ühe raku tasandil Vegetatiivne palju nemine hulkraksuse tasandil Taimeriik Paljunemine toimub nende vegetatiivsete organite või osadega(püsikud taimed) 1) Toimub muununud võsudega: · Mugul: kartul · Sibul: tulb, nartsiss · Risoom: iiris, orashein, maikelluke · Juurtega: võilill, ohakas, ploomid, kirsid. · Võsundid: maasikas, hanijalg · Lehed: Aas-jürilill
sisenõrenäärmeid). Endoderm osa hingamiselundkonnast, osa seedeelundkonnast, seedenäärmed, maks, kõhunääre, osa sisenõrenäärmetest). Mesoderm- arenevad need organid/organsüsteemid, mis annavad kehale massi luustik, lihastik, sidekoed, veresooned, süda, naha alumised kihid, suur osa eritus ja suguelundkonnast ning osa sisenõrenäärmeid. Gastrula tasemel tuleks rääkida 2 aspektist, gastrulas lõplikult paika pandud rakkude eristumine sügooditasand ja hulkraksuse tasand. Sügooditasandil on valdav osa geenidest avaldumisvõimelised (üle 90%), juba sügoodi tasandil pannakse paika milline on hiljem moodustunud rakkude piirid ja võimalused- seda mõjutab sügoodi tsütoplasma eri piirkondade erinev mõju geenide avaldumisele. Eri piirkondades avalduvad eri geenid. Hulkraksuse tasandil on 3 tasemeline mõju. 1.) hakkavad toimima embrüonaalsed induktorid (peptiidid), mis määravad ära terve rakurühma hilisema kujunemise neuraalne induktsioon. 2
Kuna munarakuni jõuab ainult 200 spermi, pole kiiret blokaadi vaja. Aeglane blokaad toimub kortikaalreaktsiooni abil: kortikaalgraanulid vabastavad oma sisu perivitelliinruumi. Proteasoomid lõikavad vitellinkesta ja raku-membraani omavahel lahti, vahe suureneb ja tekib viljastumiskest, millest spermid läbi ei pääse. 4. Lõigustumine Mis on lõigustumine? Lõigustumine on jagunemine ilma kasvamiseta, mille eesmärgiks on tuuma-tsütoplasma suhte normaliseerimine ja organismi hulkraksuse taastamine. Lõigustumisel rakutsükli regulatsioon (MPF-mitosis promoting factor), kesk-blastula üleminek (mid-blastula transition) ja sügoodi genoomi aktivatsioon. Lõigustumisel puuduvad G1 ja G2 faasid. Lõigustumise algust stimuleerib MPF, mille aktivatsiooni stimuleerib viljastamine. MPF tase muutub lõigustumise tsüklite ajal. M faasis on MPF tase kõrgeim ning S faasi ajal madalaim. Perioodilised muutused MPF tasemes kontrollivad tsükliliselt raku jagunemise protsessi
(DAG). Neist esimene avab Ca2+-kanalid ja teine stimuleerib prootonpumpa H+ rakust välja viima. Aktivatsioonile on iseloomulik rakusisese pH ja hingamise järsk tõus, DNA replikatsiooni ning valgu sünteesi kiire suurenemine. Tähtsal kohal on membraanilipiidide biosünteesiks oluliste ensüümide produktsioon Lõigustumine Mis protsess on lõigustumine? Mida tähendab sünkroonne ja asünkroonne lõigustumine. Lõigustumine ehk organismi hulkraksuse taastamine. Alguses - jagunemine ilma kasvamiseta. Tuuma-tsütoplasma suhte normaliseerimine - munaraku suur tsütoplasma kogus jaotatakse väiksemate blastomeeride vahel - Sünkroonne lõigustumine - blastomeerid jagunevad üheaegselt (enamik loomi, nt linnud, roomajad, kalad, putukad, amfiibid) - Asünkroonne lõigustumine - blastomeerid jagunevad ajalise nihkega (imetajatel algusest selline - munarakus vähe rebu)
Fotosüntees toimib nagu eukarüootidel, kuid pigmentide mitmekesisus suurem kui eukarüootsetel vetikatel. Värvuselt sinakasrohelised või roosad, oliivrohelised, mustad. Ca 2000 liiki. Rakuservades esineb kloroplasti lamelli sarnaseid struktuure. Rakk on kaetud kestaga(kitiinist) ning seda katab limakapsel.Osa liikidest suutelised siduma õhulämmastikku (fosfori olemasolul)- suurendavad veekogu produktsiooni. Kujult on kerajad, pulkjad, sageli koloniaalsed (niitjad,võib esineda hulkraksuse tunnuseid). Koloonias on kõik rakud võrdsed (kuna bakterid nii lihtsa ehtusega, teevad ühte asja koos), hulkraksuses rakkude funktsioonid erinevad. Kolonnil on ühine limakapsel. Samblik on seene ja sini- või rohevetika sümbioos. Kaks vetikat kuna sinivetikas seob N ja roheline fotosünteesib. Sinivetikas võib mõnedes tingimustes muutuda ohtlikuks nagu kole-ja neelvetikad. Sinivetikad elavad sümbiontidena ka käsnades, korallides. C)Heterotroofsed bakterid- A) aeroobsed B) anaeroobsed-B
Tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine- kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Saab alguse munajuhas, lõppeb emakas. Esmalt moodustub kobarloode ehk moorula (siis toimub lõigustumine). Moorulast areneb seest õõnes blastotsüt ehk põisloode (umbes 7 päeva pärast viljastumist), kinnitub emaka seina, kinnitus kohale kujuneb platsenta. Bioloogiline tähtsus: 1. Hulkraksuse taastamine 2. Rakkudevaheliste kontaktide taastamine 3.Tuuma/tsütoplasma suhte taastamine. Platsenta. Platsenta kujuneb välja umbes kuu vanusel embrüol. Kõldkest ja emakas limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Ülesanded: 1. Ainevahetuslik 2.Platsnetabarjäär 3. Loote varustamine antikehadega 4. Toodab hormoone-
Fotosüntees toimib nagu eukarüootidel, kuid pigmentide mitmekesisus suurem kui eukarüootsetel vetikatel. Värvuselt sinakasrohelised või roosad, oliivrohelised, mustad. Ca 2000 liiki. Rakuservades esineb kloroplasti lamelli sarnaseid struktuure. Rakk on kaetud kestaga(kitiinist) ning seda katab limakapsel.Osa liikidest suutelised siduma õhulämmastikku (fosfori olemasolul)- suurendavad veekogu produktsiooni. Kujult on kerajad, pulkjad, sageli koloniaalsed (niitjad,võib esineda hulkraksuse tunnuseid). Koloonias on kõik rakud võrdsed (kuna bakterid nii lihtsa ehtusega, teevad ühte asja koos), hulkraksuses rakkude funktsioonid erinevad. Kolonnil on ühine limakapsel. Samblik on seene ja sini- või rohevetika sümbioos. Kaks vetikat kuna sinivetikas seob N ja roheline fotosünteesib. Sinivetikas võib mõnedes tingimustes muutuda ohtlikuks nagu kole-ja neelvetikad. Sinivetikad elavad sümbiontidena ka käsnades, korallides. C)Heterotroofsed bakterid- A) aeroobsed B) anaeroobsed-B
mikrotorukeste kaasabil. Replitseerunud pronukleused ei liitu; nende kromosoomid kondenseeruvad ja asetuvad ühisele metafaasiplaadile. 4.Lõigustumine 42. Mis protsess on lõigustumine? Mida tähendab sünkroonne ja asünkroonne lõigustumine. Kuidas toimub lõigustumisel rakutsükli regulatsioon (MPF-mitosis promoting factor), mida tähendab kesk-blastula üleminek (mid-blastula transition) ja sügoodi/embrüo genoomi aktivatsioon? Lõigustumine on organismi hulkraksuse taastamine. Tuuma-tsütoplasma suhte normaliseerimine (1:10 vs 1:1000; 1:1) järjestikuliste mitootiliste rakujagunemiste käigus viljastatud munaraku (sügoodi) suur tsütoplasma kogus jaotatakse väiksemate moodustuvate blastomeeride vahel. Algselt on lõigustumine jagunemine ilma kasvamiseta (G1 ja G2 faasi puudumine, maternaalsed mRNA-d, valgud jne.) Sünkroonne – blastomeerid jagunevad üheaegselt Asünkroonne – blastomeerid jagunevad ajalise nihkega (imetajad, va
Fotosüntees toimib nagu eukarüootidel, kuid pigmentide mitmekesisus suurem kui eukarüootsetel vetikatel. Värvuselt sinakasrohelised või roosad, oliivrohelised, mustad. Ca 2000 liiki. Rakuservades esineb kloroplasti lamelli sarnaseid struktuure. Rakk on kaetud kestaga(kitiinist) ning seda katab limakapsel.Osa liikidest suutelised siduma õhulämmastikku (fosfori olemasolul)- suurendavad veekogu produktsiooni. Kujult on kerajad, pulkjad, sageli koloniaalsed (niitjad,võib esineda hulkraksuse tunnuseid). Koloonias on kõik rakud võrdsed (kuna bakterid nii lihtsa ehtusega, teevad ühte asja koos), hulkraksuses rakkude funktsioonid erinevad. Kolonnil on ühine limakapsel. Samblik on seene ja sini- või rohevetika sümbioos. Kaks vetikat kuna sinivetikas seob N ja roheline fotosünteesib. Sinivetikas võib mõnedes tingimustes muutuda ohtlikuks nagu kole-ja neelvetikad. Sinivetikad elavad sümbiontidena ka käsnades, korallides. C)Heterotroofsed bakterid- A) aeroobsed B) anaeroobsed-B
annaabi.ee 
