Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Hüdrosfäär - sarnased materjalid

tagaj, gede, ravool, hoovused, leujutus, soolsus, reostus, llumajandus, veev, hjused, ookeanid, infiltratsioon, veeringe, kuhjav, imalik, rannajoon, merede, kihid, maap, rjel, gavus, vettkandvad, rgema, uavad, sood, lainetuse, aurumine, ikese, nnetused, laugrannik, henemine, aurustub, madalvesi, lauge, auruna, taimkatte, pilved, jaheda, soolsusega, iksem
thumbnail
4
docx

Hüdrosfäär

Tulupool ­ sademed Kulupool - auramine juurdevool äravool Koosta maailmamere ja maismaa veebilanss · P-sademed · E-auramine · Q-jõgede äravool · Q-jõgede juurdevool Maailmamere veebilanss P+Q=E Maismaa veebilanss P=E+Q Merevee omadused · TEMPERATUUR Vee temp. Langeb pooluste suunas. Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi soojem kui lõunapoolkeral. · SOOLSUS Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli. Ekvaatoril ja poolustel on soolsus keskmisest madalam. Troopilisl alal on soolsus kõrgem. Soolsust mõjutavad tegurid: · Auramine · Sademed · Jõgede sissevool · Ühendus maailmamerega Soolsuse muutumine · Troopikas, lähistroopikas on vesi soolasem tänu suurele auramisele. · Ekvatoriaalses vööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele. · Põhjapoolekra suurematel laiustel on väiksem soolsus tänu veerohkete jõgede

Geograafia
87 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Hüdrosfäär

antud punktid A ja B, peab teadma, kus magedam/soolasem, seostama seda aurumise ja sademetega). Temperatuur- 92% neelab maailmameri päikesekiirgust. Pinnakiht u paari meetri sügavune on soojem kui sügavamal kihtidel. Tervikuna on maailmameri jahe. Kõige soojem, tervmiline ekvaator asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjapoolkera on soojem kui lõunapoolkera nt sellepärast et Antarktika manner on u 15 kraadi külmem kui Arktika. Soolsus- keskmine soolsus on 35 promilli, Lähistroopilistel alade kõrgeim soolsus on tänu kõrgele aurumisele, mis ületab sademeid mitmekordselt. Madalam soolsus on ekvaatorivöödis, kus on palju sademeid ning sellest tingituna õhuniiskus suur ja aurumine tunduvalt väiksem. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustikesulavate mõjul. 7. Too näiteid soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hüdrosfäär

maapinnal olev vesi. filtratsioon- millegi eraldamine või liikumine mingis keskkonnas.Vedeliku või gaasi liikumine looduslikus poorses keskkonnas, nt pinnases. mineraalvesi- vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. arteesia vesi ­ surneline põhjavesi (Nõiakaev) soolsus ­ Maailmamere kesk. soolsus on 35 promilli ( ! sademed, aurumine, ühendus ookeaniga, sissevoolavad jõed!! ) termokliin - õhuke, kuid järsult muutuva temperatuuriga (1...3 °C ja rohkem 1 m kohta)[1] hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes.Termokliini eripäraks on, et seal muutub temperatuur vertikaalsihis palju kiiremini, kui sellest üleval ja allpool asuvail veekihtidel. Termokliini sügavusvahemik sõltub peamiselt aastaajast, laiuskraadist ja tuule mõjust vaadeldavas veekogus.

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfäär

sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutamine. Veetemperatuur. Päikesekiirgusest neeldub vees 92%. Veekogude pinnakiht on soojem kui sügavamad kihid. Maailmamere pinna aasta keskmine temp on 17-18C. Soolsus. Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevesi sisaldab mineraalaineid, soolasid, gaase, orgaanilisi aineid. Min. koostises on kõige rohkem kloriide, sulfaate, karbonaate. Keskmine soolsus on 35. Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub. Merevees olevate liikide arv on kõige suurem 35-40 juures, kõige väiksem 5-15 juures. *Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas, nim rannanõlvaks. Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab, nim rannaks. Rannamoodustised on rannajoone läheda maismaal kujunenud pinnavormid. Rannik hõlmab rannaga piirneva maismaa ja mere osa.

Geograafia
115 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Hüdrosfäär

poolt. silekaljustikud. suudmes tekkisid deltad. Merevee omadusi mõjutavad tegurid Mere pinnale langeva päikesekiirte nurk. Sademete ja auramise vahekord. Merehoovused, mis paigutavad vett ümber. + konkreetsete mere soolsust mõjutab jõgede sisevool. Merevee omadused Soolsus Tihedus Temperatuur Tv lk. 57 h. 9 Mida väiksem on laiuskraad seda kõrgem temperatuur Mida väiksem on laiuskraad seda väiksem tihedus Mida suurem on temperatuur seda väiksem tihedus Mere geoloogiline tegevus Kulutav tegevus ehk murrutus ehk abrasioon Järskrannik, rannaastang Kuhjav tegevus ehk akumulatsioon Laugrannik, rannavallid (suur lainetus), barrid (mere põhi lainetab. Väikese lainetuse

Geograafia
209 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Hüdrosfäär

Veeringe Maal, tema lülid: sademed, aurumine, jõgede äravool, infiltratsioon, veebilanss. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravoolualad jaotuvad: 1)perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse ning ühendus maailmamerega puudub. Vesi jaotub maal: Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% · Veebilanss - kõigi vee juurde- ja äravoolu liikide ning vee akumulatsiooni mahuline iseloomustus mingi maa-ala (näiteks, vesikonna, soo, mandri) kohta mingis ajavahemikus (ööpäevas, aastas). · Veebilanss annab ettekujunduse maa-ala või muu veevarudest. · Mandrite veebilansi iseloomustab põhiline seaduspärasus

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfäär

kivimitega(lubjakivi, dolomiit, sool, kips).Karsti tekkeks on vaja: *vees lah. kivimeid*niisket kliimat*liikuvat põhjavett*sooje temp.*õhukest pinnakatet JÕED (erosioon-ülemjooksul;setete transp-keskjooksul;akumulatsioon e setete kuhjumine- alamjooksul)*jõe valgala e. valgla- ala, kust jõgi kogub oma vee. Estuaarsuue e. lehtersuue- tekib, kui tõusu/mõõna vaheldumisega kantakse setted kaugemale merele.(looted, hoovused viivad setted ära) *JÕGEDE TÜÜBID 1.uhtorg- ajutine jõgi taimkatteta kallakpindadega jäärakus e. ovraagis(tekit.aj vooluvee poolt) 2.sängaorg- noor jõgi, kus vesi pole veel endale suuremat orgu suurnud kulutada.Jõeorg koosn. ainult sängist. 3.sälkorg- kiirevooluline järsuveereline jõgi, kus põhjaerosioon ületab küljeerosiooni(lõikub järjest süg.) 4.kanjonorg- kuj kiirevoolulistel jõgedel pika aja jooksul settekivimite sisse, oru veerud ei varise. 5

Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfäär

Merevee mineraalses koostises on suurima kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üle osatähtsusega kloriidid, sulfaadid, karbonaadid. Kõige rohkem on merevees ujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal. lahustunud NaCl. Merevee keskmine soolsus on 35 0/00, kuid maailmamere Jõgede äravool- sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Väikese erinevates osades kõigub see näitaja üsnagi palju. Lähistroopiliste alade kõrgeim sademete hulga korral jõgesid ei teki. Mida rohkem sajab, seda soolsus on tingitud suurest auramisest. Keskmisest madalam on soolsus suuremaks kujuneb äravool. Jõgede äravoolu e valglad jagunevad: ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid

Geograafia
186 allalaadimist
thumbnail
33
ppt

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär Maad ümbritsev veekiht Maa pinnast 71% kaetud veega Sellest Viibeaeg · Kui kaua läheb aega et kogu veevaru uueneks. · Ookeanid 4000 a · Põhjavesi 1400 a · Jõed, järved 16 a Magevee tarbimine · Põllumajandus (90%) · Tööstus (7%) · Olme (3%) · Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes · Vesi on Maal pidevas liikumises ja moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus. Väike veeringe · Vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veerige · Merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Infiltratsioon · Vee imbumine raskusjõu mõjul läbi pinnase · Sellisel kombel ta puhastub ning tekib põhjavesi · Vulkaanilistel aladel termaalvesi · Mineraalvesimineraalsooladega põhjavesi Veebilanss · Sademete ja auramise vahekord · P=E+Q Psademed Eauramine Qjõgede äravool Jõed Mõisteid ·

Geograafia
226 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Hüdrosfäär

Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. 24.Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka temp erinev. Põhjapoolkeral kõrgem kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator. Lähistroopiliste alade kõrgeim soolsus on tingitud suurest auramisest, mis ületab sademeid mitmekordselt. Keskmisest madalam soolsus on ekvatoriaalvööndis,seal on palju sademeid ja õhuniiskus suur. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul. 25.Hoovuste tekke põhjused: Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultset, soolsuse- või

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfäär

Seetõttu on veekogude paari meetri paksune pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Soolsus. Merede ja ookeanite ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevesi on mitmesuguste mineraalainete, soolade, gaaside ja orgaanilise aine lahja lahus. Merevee mineraalses koostises on suurima osatähtsusega kloriidid, sulfaadid ja karbonaadid. Kõige rohkem on merevees lahustunud NaCl. Merevee keskmine soolsus on 35 . 6.3. Rannaprotsessid Peamine jõud, mis kujundab maismaa ja suurte veekogude kokkupuuteala, on tuule tekitatud lainetus. Mõnikord tekivad lained ka maavärinate ja vulkanismi ning inimtegevuse tagajärjel. Lainetuse iseloom ja mõju sõltub paljudest teguritest, eelkõige aga veealuse rannanõlva reljeefist. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hüdrosfäär

Tihedushoovus- hoovus, mis tekib erineva temperatuuri ja soolsusega vete kokkupuute kohtades. Tihedam vesi on madalama veetasemega ja selle kopenseerimiseks voolab väiksema veetihedusega piirkonnast vett suurema tihedusega piirkonda. Kompensatsioonihoovus- ära voolava vee kompen- seerimiseks tekkinud ajutine hoovus. Hoovuste tähtsus: planktoni transport(org. aine edasikandjad). Hoovuste kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Külmad hoovused jahutavad soojade merede vett ja rannikute kliimat. Ajuvesi ­ veetaseme tõus veekogus tuulte mõjul. El Nino( ilmastikunähtus vaiksel ookeanil, kus ookeanivee ringkäik perioodiliselt muutub ja põhjustab seeläbi erakorralilis loodusnähtusi) põhjuseks on Vaikse ookeani veemasside tavalisest suurem soojenemine. El Nino põhjustab

Geograafia
145 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Hüdrosfäär

Hoovused- pindmiste veekihtide horisontaalne liikumine. Soojad hoovused- ekvaatori poolt. Külmad- pooluste poolt. Triivhoovused- püsivate tuule mõjul. Ühtlustavad maailmamere temperatuuri, mõjutavad kliimat, kannavad edasi planktonit. Hoovused, kui kliimamõjutajad- Soe golfi hoovus- Mehhiko lahest Euroopasse, soe õhk, jätk Põhja- Atlandi hoovusena. Labradori hoovus- muudab kanada kliima karmimaks. Külm Benguela hoovus- Antarktikast, aafrika, edelarannikul kuiv ja jahe, kõrbed. Soojad hoovused põhjustavad pehmema ja niiskema kliima. Väin- maailmamere erinevaid osi ühendav ja maismaad lahutav merekitsus. Gibraltari väin, Magalhaesi väin. Kanalid- Suessi ja Panama kanalid Põhjavesi- maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Liigub maakoores, moodustub sademetest ja on mage. Vett läbilaskvad kihid- lubjakivi, kruus, liiv. Vettpidavad kihid- savi Arteelia vesi- surveline põhjavesi. Mineraalvesi- mineraale sisaldav põhjavesi.

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Hüdrosfäär

Veebilanss on veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul Rand on maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab Rannik on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa Setete pikiränne on mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine. Põhjuseks on teatud nurga all randa jõudvate lainete tugevus, vähemal määral hoovused Tulv on veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus Voolava vee energia: N = Qhg, kus N ­ voolava vee energia,Q ­ jõe vooluhulk [1 m3/s], h ­ vee paisutuskõrgus [1 m], g ­ raskuskiirendus Haudmik on jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa Koolmekoht on madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa Soot on jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hüdrosfäär

liikuma rannajoonega paralleelselt, siis sellist setete liikumist nimetatakse setete pikirändeks. Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär. 30. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; Rannikumere reostamine on sageli põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Eriti selgesti ilmneb niisugune reostus tiheda asustuse ja tööstuse kontsentratsiooni piirkondades ning madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakihti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri. Omaette probleem on merekeskkonna reostamine naftaga või selle saadustega. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest, kus korraga võib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest

Geograafia
96 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hüdrosfäär

· Veeringe Suur veeringe:esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Väike veeringe:esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel. Vä Veeaur Sademed Maailmameri ike veeringe Su Sademed Veeaur Veeaur Pinnavesi Põhjavesi Maailmameri ur veeringe Veeringe ehk vee ringkäik on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Transpiratsioon ehk taimauramine on vee aurumine taimedest. Inimtegevus???? · Sa

Geograafia
95 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hüdrosfäär

Infiltratsioon- pinna- ja sademvee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Infiltratsinnoni mõjutab: sajukestvus, saju intensiivsus, kivimite poorsus, taimkatte esinemine, nõlva kalle. Põhjavesi- maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimi poore ja lõhesid. Reostus:teede soolatamine,väetised.Jõe äravool- vesi, mis piki jõevoolusängi kõrgemalt madalaamle liigub. Sõltub ilmastikutingimustest, eriti sajuhulgast; aurumisest(õhutemp., tuul, niiskus), valgala suurusest ja kujust, absoluutne ja suhteline kõrgus, kaldpindade nurk, langu suurus. Veehulk ja jaotumine: 71% Maa pinnast on kaetud veega. 97% koguveest on ookeanid ja mered. Alla 3% on magedat vett. Magevee jaotumine: 75% on igijää ja lumi. 24% on põhjavesi. Ülejäänud 1% jaguneb järgmiselt: 60% järvedes,35%muulas, 0,5% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. Veeringe- vee ringkäik maakeral. Väike veeringe: vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna tgasi. Suur veeringe: merest aurustunud vesi ka

Geograafia
64 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfäär

Geograafia. Hüdrosfäär. 1.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjhutavad selle lüslisid(sademeid, aurumist, transpiratsiooni, infiltratsiooni, põhjavett). Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nim osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige intensiivsem on karstialadel. Seda mõjutab sademete hulk, lu

Geograafia
204 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Hüdrosfääri kokkuvõte.

(need tegurid suurendavad sademete hulka.) Vähe sademeid: pöörijoontel, sest seal on laskuvad õhuvoolud ja kõrgrõhuala; mandri sisealadel, sest seal on aurumine väike ja mere/ookeani aur(vesi) ei jõua nende aladeni; polaaraladel, sest seal on kõrgrõhkkond ja aurab vähe. 3. Selgitage, millised tegurid ja kuidas mõjutavad auramist. Aurumine sõltub temperatuurist, päikesekiirte kaldenurgast ja tuultest, õhuniiskusest, pinnase omadustest. 4. Kuidas mõjutavad soojad ja külmad hoovused rannikualade kliimat? Soe hoovus toob kaasa rohkem niiskust ja sademeid ning sooja kliimat, aga külm toob kaasa kuivust ja külma. 5. Oskate selgitada hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning nende rolli kliima kujunemises. Hoovusi tekitavad: 1. tuuled (tuulehoovused e. triivhoovused) 2. vee tiheduse erinevused (tihedus- e. gradienthoovused) 3. veepinna kallakus (äravooluhoovused) Nende tähtsus: 1. Soojusevahetus erinevate laiuste vahel 2

Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Hüdrosfäär

4.Kuidas jaotub vesi maal? 97% soolane, 3% magevett ja sellest mageveest on 78%pinnavesi ja 22% põhjavesi 5.kirjelda maa veebilanssi Sademed=auramine+jõgede äravool 6.millistes maapiirkondades on kõige suurem aurumine? Soojade hoovuste mõjualad (sahara kõrb, kaspia mere vesikond, kesk austraalia kõrbealad) 7.iseloomusta veetemperatuuri erinevatel laiustel Veetemp on kõrgem pinnasekihis, ekvaatori juures. Allpool hakkab langema ja poolustel. 8.millest on tingitud maailmamere erinev soolsus. Erinevast auramisest, mida suurem auramine, seda suurem soolsus. 9.kuidas sõltub liikide mitmekesisus vee soolsusest? Too näiteid! Mida suurem soolsus, seda suurem liikide mitmekesisus. N: läänemeri liigivaene, põhja ja lõuna ameerika läänerannik liigirikas. 10.kuidas mõjutab lainetus järk- ja kulutusrannikuid ning laugrannikuid? Järsk ­ lained kulutavad ja tekitavad kulutusrandu. Kulutus ­ rannajoon muutub sirgemaks ehk õgveneb, kulutav tegevus Laug ­ lained kuhjavad kraami 11

Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Hüdrosfäär

Mis moodustavad jiirve veebilansi tuluosa ja kuluosa? tuluosa kuluosa 1. sademetest l. auramisest , juurdevoolust ) äravoolust 6. Pane liinkadesse ifrremked sdnad io voli sulsudat diee vdide: Sademed, pflikesekiirggs, auramine, soolsug ekvaatorivOOnd, troopilised laiused, geograafiline tsonaalsus, j 6 gede sissevool Temperatuur sOItub peamiselt päikesekiirguse . neeldumisest vees ia see ie[ b iildist geograafilist tsonaalsust . Soolsuse erinevused s6ltuvad auramise .... ja sademete vahekorrast ningjõgede sissevoolust merre. Tihedus sOltub k$ige rohkem soolsuse muutustest Ekvaatorivööndil ....on sademete hulk suur ja auramine suhteliselt viiksem, mist6ttu on vesi seal keskmiselt magedam ja ( suurema / vEiksema ) tihedusqa Troopilistel laiustel

Geograafia
84 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Hüdrosfäär

selle vee uuesti merre jõudmine võtab pikemat aega . V: (Suur veeringe) 9. Millega mõõdetakse vee soolsust ? ............................................................................................. ( Vee soolsust mõõdetakse promillides) 10. Mida tähendab 1 promill? ................................................................................................. (Ta näitab grammides lahustunud aine hulka õhe liitris vees ) 11. Mis on Maailmamere keskmine soolsus ? .................................................................................................. (Keskmine soolsus on 35 promilli ) 12. Nimeta kõige soolasemaid meresid ......................................................... (Pärsia laht ja Punane meri 40 prommilli) 13. Lõpeta lause Mida kõrgem on vee soolsus ja temperatuur, seda ........................................................................................... (Seda vähem on seal lahustunud gaase ) 14

Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hüdrosfäär

ja äravoolu reguleerimine, vee kvaliteet). Hüdroloogia põhiline komponent on siseveekogude füüsika. Tulenevalt vee kvaliteedi küsimustest, hüdrokeemia valdkond kuulub samuti praktilise hüdroloogia alla. Analoogiliselt okeanoloogiaga käsitleb järvesid interdistsiplinaarne teadus limnoloogia, kuhu hüdroloogia kuulub järvede füüsikalisi protsesse uuriva teadusena. Mere- ja sisevete teaduste eristamisel on üheks oluliseks elemendiks merevee soolsus. Füüsikaliselt, merevee soolsus tingib vee püsiva kihistumise vee tiheduse järgi, mistõttu iseloomulikud protsessid võivad meres olla väga pika perioodiga, kuni tuhandeid aastaid. Bioloogiliselt, vees elavad liigid jagunevad mage- ja merevees elavateks liikideks. Intensiivne veevahetus toimub atmosfääris ja jõgedes. Atmosfääris olev vee mass on ekvivalentne 3 cm paksuse veekihiga, jaotatuna ühtlaselt planeedi pinnale. Maailmameres tervikuna on vee viibeaeg ca 2600 aastat

Geograafia
84 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Hüdrosfäär, konspekt

· mered oma avatuse järgi jaotatakse: sisemeri (Araali meri) ääremeri ­ maailmamere osa, mis külgneb mandriga (Kariibi meri, Põhjameri) saartevaheline meri (Banda meri, Iiri meri) · omadused: 1. veetemperatuur - vees neeldub 92% kiirgusest - aastane keskmine temp. kõrgem kui maismaal - põhjapoolkeral vesi soojem seal rohkem maismaad antarktika jää sulamine (jää ­> külm vesi) 2. soolsus - kloriidid, karbonaadid (NaCl põhiline) - keskmine soolsus 35 - lähistroopilistel aladel soolsus suurim - mõjutab vees elavate liikide arvu (mida soolasem, seda rohkem liike) · maailmamere omadusi mõjutavad tegurid: merepinnale langeva päikesekiirguse hulk merehoovused sademete/auramise vahekord (auramine suurem ­> soolane) · konkreetse rannikumere veesoolsust mõjutavad: sademete/auramise vahekord jõgede sissevool

Geograafia
70 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Hüdrosfääri konspekt

maailmamerega puudub. Infiltratsioon - vee imbumine maa sisse Mõjutavad pinnase omadused: lõhederikkus (lubjakivi) õhulisus/tihedus (liiv, kruus, savi) imamisvõimelisus (turvas) karst - vee lahustav, uuristav toime Vee bilanss - veekoguse juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. Tuluosa: sademed, sissevool Kuluosa: auramine, väljavool Maailmameri Omadused : 1. temperatuur ­ pinna- ja põhjatemperatuur. 2. soolsus ­ keskmine soolsus on 35 promilli. Läänemere soolsus - 6-8 promilli. Kõige rohkem on keedusoola. Magneesiumsoolad, sulfaadid, fioodid, kaltsiumid jne. ( viimaste osakaal väga väike. ) Kõige soolasem on troopiline- ja lähistroopiline ala. Soolsus erinev erinevates kihtides. Mere soolsust mõjutavad sademete hulk ja aurumine. 3. Hoovused ­ kindlasuunalised veeliikumised maailma meres, millel on kindlad omadused. Tekkepõhjused : 1

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Geograafia: hüdrosfäär

Delta on alal, mis on jõesetetest ummistunud ning milles on palju jõesänge, mis suurveeajal üleujutatakse Inflatsioon (Põhjavee kujunemine, vee imbumine pinnasesse) mõjutavad tegurid: 1. Saju kestus 2. Saju intensiivsus 3. Kivimite poorsus (pooride maht-suurem veekogus) 4. Taimkatte esinemine 5. Nõlva kalle 6. Pinnase niiskus Põhjavee reostusallikad: 1. Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekokku, pinnasesse. 2. Põllumajandusreostus. Üleväetamine ja valel ajal väetamine. Reostus, sõnnikuhoidlad. 3. Trantspordireostus. Õnnetused teedel, teede soolatamine. 4. Olmereostus, prügilad. Kaevandamine. Põhjavee taseme alanemis põhjused: 1. Suur veevõtt 2. Pikk kuivaperiood 3. Kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine 4. Maaparandustööd kuivandamine

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Hüdrosfäär - KONSPEKT

- veekogude pinnakiht on soojem, sest 2/3 kiirgusest neeldub paari meetri paksuses pinnakihis - ookeani aasta keskmine temp on kõrgem kui temp maismaa kohal, sest vees neeldub rohkem soojust - tervikuna on maailmameri jaheda veega ( keskmine temp 3.8 kraadi ) - põhjapoolkeral on veetemp kõrgem kui lõunapoolkeral Soolsus. - merevesi on mineraalainete, soolade, gaaside, orgaanilise aine lahja lahus - suurim osa koostisest on kloriidid ­ NaCl, KCl, MgCl2 jne - keskmine soolsus on 35 ( 1l vees 35g soola ) - soolsus on eri piirkondades väga erinev - ekvaatoril on soolsus madalam, sest sajab nii palju (vihmavesi on mage) - lähistroopikas on kõige soolasem vesi, sest aurumine on nii suur - parasvöötmes ja aktrikas on soolsus väiksem, sest palju on jõgesid ja liustike sulavett - sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub (2km sügavusel on igal pool 35) - soolsus mõjutab elustikku, nt liikide arvu (suurim 35-40 juures, väikseim 5-15 juures)

Geograafia
308 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfääri kokkuvõte

Tervikuna on maailmamere keskmine temp. 3,8C, põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3C võrra kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1 meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõppeb 30-40m sügavusel, seetõttu on veekogude paari meetri paksune veekiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Maailmamere soolsus-Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli (valdavalt naatriumkloriidi ioone: Na+, Cl-). Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest. Kui näiteks on tegu suletud merega (sisemeri), siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest (aurumine suureneb ekvaatorist pooluse suunas), sademete hulgast (seotud rõhuvöötmetega: rohkem sajab

Geograafia
190 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfäär: jõed

MAAKERA VEESTIK ehk hüdrosfäär · Mis moodustab maailma veestiku ehk hüdrosfääri? Teha skeem. · Veeringe JÕED Erineva veereziimiga jõed. Üleujutused ja jõgede hääbumine. 1. Jõevee omadused sõltuvad jõe toitumisest. Millest jõed võivad toituda ehk kust võivad jõed oma vee saada? Jõed toituvad ehk saavad oma vee lumesulaveest, vihmaveest (sademeteveest), põhjaveest, liustike sulaveest. Ühest või teisest toiteallikast jõkke saabuva vee hulk on eri kohtades ajaliselt muutuv. Seda tingib eelkõige temperatuuri ja sademete aastaajaline kõikumine. ­ Sademetest · Jõed on veerikkad vihmaperioodil · Vihmaperiood oleneb kliimavöötmest ­ Lumesulaveest · Jõed on veerikkad kevadeti, kui lumi sulab ­ Liustikusulaveest · Jõed on veerikkad suvel, kui soojus juba mägedesse

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Geograafia - Hüdrosfäär

äravoolust. Maailmameri Maailmameri katab 71% maakera pinnast. Saab peamise osa Maale langevast päikesekiirgusest. Soojusmahtuvus on suur - ookeanid on peamised soojuse vastuvõtjad ja kogujad. Suurema aurumise tõttu kaotab rohkem soojust kui mandrid. Merevee omadused: 92% kiirgusest neeldub ja 8% peegeldub tagasi. 2/3 kiirgusest neeldub 1 m paksuses pinnakihis, neeldumine lõpeb 30-40 m sügavuselt. Maailmamere aasta keskmine temperatuur on 17-18 oC. Merevee keskmine soolsus on 35%o. Mida suurem on aurumine, seda suurem on ka soolsus. Loomi on normaalse soolase vee taseme (35%o) juures rohkem, kui sellest vähema soolsuse juures. 7) Rannaprotsessid Peamine jõud, mis rannikut kujundab, on tuule tekitatud lainetus. 8) Rannik - ranna osa, kus lainete tegevus on nähtav ja mida mõjutab lainetus. 9) Rannajoon - maismaa ja vee piirjoon, mis muudab oma asetust. 10) Rand - ala, kus rannajoon oma asendit muudab. 11) Ajuvesi - suurvesi. 12) Paguvesi - madalvesi.

Geograafia
51 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Hüdrosfäär

Rannikualadel võib mõjutada konkreetse merevee soolsust sisse voolavate jõgede omadused ja ühendus ookeaniga. Maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega, sest neil on erinev soojusmahtuvus, soojusjuhtivus, suur hulk läheb aurumisele, vesi pidevas liikuvuses. See mõjutab kliimat: mereäärsetel aladel aastajaliselt/ööpäevaliselt temp muutused, mis mõjutavad erinevate tuulte teket, on ka suurem sademete hulk. Soojad hoovused ja nende mõju kliimale: toovad sademeid, soojust( Põhja-Atlandi hoovus toob Euroopasse), külmad hoovused ja nende mõju kliimale: toovad külma ja kuiva(Peruu hoovus läänerannikule). Maailmamere omadused. Temperatuur. ­ pinnakiht soojem, sest neelab päikesekiirgust, kõige soojem piirkond asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel(termiline ekvaator), maailmamere temp 3,8C, põhjapoolkeral soojem. ­

Hüdrosfäär
35 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pedosfäär

-Infiltratsioon on protsess, kui osa vihma-, lume- ja liustikuveest imbub maa sisse ja moodustab põhjavee. Infiltratsioon on väike, kui pindmise kihi moodustavad savid või turvas või kui põhjavee tase ulatub maapinnale. -Veebilanss ­ mingi koha veevaru, P(sademed)=E(auramine)+Q(äravool) *Maailmameri katab 71%maakera pinnast ja on peamiseks soojuse vastuvõtjaks ja selle kogujaks. Maailmameri neelab 92% päikesekiirgusest. Merevee keskmine soolsus on 35%o. Kõrgem soolsus on lähistroopilistel, madalam ekvatoriaalaladel. Elustik on suurim suure soolsuse juures. Produktiivsus on tingitud peamiselt jõgede vee väljavoolust ja soojast mereveest. *Rannamoodustis on lainetuse tagajärjel madalas vees või rannajoone lähedal maismaal kujunenud pinnavorm. *Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad suure energiaga, tekivad kulutusrannad, lained purustavad ja kannavad setteid rannajoone lähedalt ära ja

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR

veekihi temperatuur on pooluste lähedal negatiivne, kuni -1,8 kraadi, suurtes sügavustes umbes 4 kraadi. 5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral? Põhjapoolkeral pinnakihi temperatuur 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral, sest maismaal ja maailmamerel on erinev vahekord, llõunapoolkera polaaralade temp. on 10-15 kraadi madalam, kui põhjapoolkeral ning lisaks ka hoovuste mõjul. 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku. Maailmamere vee keskmine soolsus on 35promilli. See on tingitud lahustunud sooladest: 1)Kloriidid (NaCl osa 78%) 2)sulfaadid 3) karbonaadid Soolsus mõjutab elustiku liigirikkust, suurim 35-40promilli. 7. Kuidas ja miks muutub merevee soolsus erinevates kliimavöötmetes? *lähistroopilistel aladel suurem aurumine- aurumine suur *parasvöötmes väiksem, lisandub palju magedat vett jõgedest ­ aurumine väike

Geograafia
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun